143 Seni Engrok 4.5.3 3.4.2 Ektiviti Jual Belik 1. Jijoi gamar de biog ku kemil, belwal secare beregu gunak engrok eknej. 2. Tules dailog de sesuei jijoi gamar ku kemil. Ektiviti Aman ru Makmor
144 Tatamengwal Ayat Penyate (a) Koperasi sekulah mong kijual bebegei banse nealat tules ha menudah sayet kibelik. (b) (c) (a) (b) (c) Situasi Ayat penyate 5.3.4 1.1.3 1. Neng abik situasi de biog. Beh nik ayat penyate ha jap-jap gamar. 2. Bacak ayat de bibeh kateh kelas. Ektiviti (a) (b) (c) (a) (b) (c) KEDAI RUNCIT BAH NISA Aman ru Makmor
145 Cerngai ru Belwal 1.3.1 3.2.1 1. Bincang gambar ku kerop ru kawat. 2. Tules ma ipenenteng industri kecil Ektiviti ru sederhana (IKS). MENJANE BERENGKEP UNIT 25 Inovasi Kateh Industri Kecil ru Sederhana (IKS) Bungak Roselle bijadik jus gertas ju selak nenas perabot ju jehuk palet cenderamata Aman ru Makmor
146 Menacak Krafteg Sumber Berengkep Wawancara nanek peniage krafteg de mong ku was Kampung Batu 5 de bermuh Bah Dek a/l Bah Cheri. Wak Kila: Ma igah enjun? Encik Bah Dek: Gah bor. Wak Kila: Eng ngucap abor haknuk nu enjun mende sudi luang mase bitemu ramah. Buleh enjun cerite ha latar kenok ngenjun? Encik Bah Dek: Muh eng Bah Dek a/l Bah Cheri. Eng biperyos ku 4 Julai 1963. Eng beasal ju Kampung Pos Musoh LZ, Batu 8 Tapah, Perak. Eng bemulak besekulah ku Sekolah Rendah Batu 14, Tapah. Telas ajeh eng ngcerot sekulah menengah ku Sekolah Menengah Hamid Khan lei tingkatan tiga. Wak Kila: Begeiharok enjun bekecimpong kateh bidang krafteg adeh? Encik Bah Dek: Imulak, eng menat taj tepas ru taj pelog de ngberajal ju mai engrak ju ngsayet. Ju kenjehloh eng menat kateh bidang krafteg. Eng jugak mong ngjoi kursus asas krafteg cog ku tahut 1985 de bianjor ya Jabatan Hal Ehwal Orang Asli (JHEOA). Telas ajeh eng cerot kateh kursus lanjotan kragfteg ku Pusat Latihan JHEOA Paya Bungor, Kuantan ku tahut 1988 seleneu nik gecek. Ku pajeh jugak eng kerjak sambel berajal. Ku pusat ajeh eng bidedah ju bebegei banse cenempet ru kiog inspirasi nu eng. Seleneu nik tahut eng kerjak ku Kilang Rotan Bukit Lanjan, Selangor ha kek kenenjip ru tamah lemu peksendok ngha bukak kedei krafteg. Wak Kila: Tahut bile enjun bukak peneniage krafteg? Encik Bah Dek: Eng mulak peneniage krafteg ku tahut 1996 ku Batu 7, Jalan Pahang, Tapah. Telas ajeh, eng ngjeg kedei krafteg pai ku Kampung Batu 5 Jalan Pahang Tapah ku tahut 2011. Hunen eng bukak gerei pai ku was Rehat ru Rawat (R&R) Tapah nu ala Selatan. Wak Kila: Mong ka Jabatan Kemajuan Orang Asli (JAKOA) naibantuk enjun? Encik Bah Dek: Mimang Jabatan Kemajuan Orang Asli (JAKOA) jeoi naibantuk eng ju segik penealat, elaun tenage pengajar ru hidmat bengsat ha beh promusi krafteg de eng hasel. Aman ru Makmor
147 2.1.1 3.1.3 1. Bacak ru lakon dailog ku kemil gunak gaye intonasi de sesuei. 2. Hek ru kawat becadang ha beh lenawat nu Industri Kecil ru Sederhana (IKS). Sediak surat pemohonan lenawat ajeh. Ektiviti Wak Kila: Ju belok enjun berkep sumber ha hasel krafteg? Encik Bah Dek: Krafteg de eng hasel jeoi beasas ju hasel serag rah beltop, cog serpeg ru memerip banse jehuk. Hasel serag ku was kampug de jeoi tok terik ha berkep ru buleh kijadik krafteg. Wak Kila: Begeiharok care ha tarek pelanggan dek naitibak nu kedei enjun ru isenambot? Encik Bah Dek: Mimang tok cukop teg ha seryap tenempah ju pelanggan. Kedokan kenah ru kenon naibantuk. Pelanggan tetap de naitibak belik hasel krafteg adeh naipekenal nu mai kilek. Ju kenjehloh pelanggan naitibak nu kedei eng. Selaen ajeh jeoi mai rual de naitibak naihakek maklumat secare tok langsung naipromusi hasel krafteg eng. Eng jugak ngpenteng kualiti hasel krafteg de bihasel. Wak Kila: Ma senumbang enjun kateh bidang adeh? Encik Bah Dek: Selaen eng hasel krafteg, eng jugak ngjadik tenage pengajar ha lemu cenempet teknaj tepas. Selaen ajeh, eng jadik mai padek ha jual hasel krafteg ju mai kampug. Wak Kila: Ma cenabar de bitempoh kateh bidang adeh? Encik Bah Dek: Mimang jeoi icenabar rah barang krafteg de tok kep senambot, barang de bitempah tok binyong ru tok bibayar. Kedokan eng tetap ru penedirik lilei ha peteros cenempet nu masarakat hik. Wak Kila: Ma renancang enjun nu mase pigoidoh? Encik Bah Dek: Eng hod peentoi nej peneniage adeh secare beteneros dek masarakat hik naineng ru mong menat ha peteros krafteg mai hik. Wak Kila: Ma bengsat enjun nu masarakat hik de naihod cebori kateh bidang adeh? Encik Bah Dek: Hik agok beputos ase ru hik hodloh hik peteros kateh bidang adeh. Hik jugak agok sumbong ru hodloh jujor kateh peneniage. Wak Kila: Abor haknuk ha kerjaksamak ju enjun. Eng ngharap peneniage enjun betamah majuk ru jadik pendurong nu mai kampug. Encik Bah Dek: Samak-samak. Aman ru Makmor
148 1. Cerot langkah-langkah daknek tebel kateh perenggan gunak ayat de gramatis. 2. Beh lenakon kaha prumosi nu mai jengoi ha hasiat sempog tebel. Ektiviti Danek Sempog Tebel 3.2.2 5.2.4 Menules Deg tebel – mong koloni – kek lilei kateh serag ru dusut – deg tebel belik ju pembekal Koh deg tebel – dek igeknei kantung sempog – pengleg tebel tok tejejas- kahnah de tepat – bantuk kep hasel de lebeh deras Pasag kutak ju jehuk – pelastik lutsinar bidek ku kemil kutak – senang ha neng koloni tebel Neng kutak – peratik koloni tebel tok bikap ru bigangguk ya musoh rah gerej, gasur, cicak, las ru sebegei Neng ru senalo – perati tebel ya kibeh atao peksik kibeh kantung sempog tebel Kot sempog – koloni tebel kibeh takar macot – beisik sempog Jeoi de tok hik panei daknek tebel hunen nyiknyuk taleh ektiviti ha isik mase lapang, kedokan mampuk kijane berengkep. Encik Jas a/l Sinlin, 54 beasal ju Kampung Orang Asli Sungai Genting, Batu 9 Chenderiang kiusahe sempog tebel adeh ju nar tahut canuk. Baka tebel de kidek mong jeoi ibanse kiberkep ju merate kampug. Ilei jugak kiurok, ihasel sempog tebel hodloh bikerileng ya jehuk ru bungak de buleh berkep hasel tebel de bekualiti. Telas ajeh, bok imai de kaha dek sempog tebel hodloh mong cenempet ru lemu dek isempog bemutu. Langkah-langkah daknek tebel rah ku kerop: Aman ru Makmor
149 Seni Engrok 4.1.4 3.2.3 Teknaj Gelag Teg Ju Cog 1. Pileh nanek watak ku kerop ru og neulas. 2. Tules kenarang ha langkah-langkah pemajuk krafteg ku was engkek. Ektiviti Ceknip ju Kuala Lumpur nu Tapah kikod mase nar jam. Han Rita tok sabar kaha terbuk Awa Hanim. Ilei kaha perdij imase cuti sekulah ku Tapah ajeh. Ku kampug ajeh tekenal ru ibernor inengneng ru imerlog teu talag. Han Rita kikenjip sernuk mende cuti adeh, ilei kaha berajal teknaj gelag teg ju cog. “Awa, bernor gelag de enjun taj deh,” urok Han Rita sambel kiperati nu Awa Hanim sedang kitektaj gelag cog ajeh. Awa Hanim kikernyim nu Han Rita. Ilei kipanei ma tenujuk Han Rita kitibak nu ibengkel. Gelag cog Awa Hanim tekenal ku was Tapah ajeh. Nyiknyuk taleh bibelik ya mai pasak ru pelancong rual jugak. Bile mong mase, Awa Hanim an kibeh ragak ru teknaj ceruk sekik. Bengkel Awa Hanim pernah bitibak ya pelancong mai biyek ju luar negara kilek. “Awa, bile enjun ha ajar eng teknaj gelag teg cog adeh? Sual Han Rita sambel kilew gelag teg cog.” “Poj nok Han Rita, awa hod seryap gek nej gelag adeh nok mende Amok Salmah kaha nyong igelag de kitempah arik ajeh,” urok Awa Hanim. “Han Rita hek kod cog ku ibeg ragak ru anj madeh, telas adeh buleh eng ngajar hek,” urok Awa Hanim nej. “Adeh cog enjun or kot nek balas,” Han Rita sambel kiperket hergak ku gelag teg cog ya siap. “Eng tok sabar ngha berajal teknaj deh,” balas Han Rita. Han Rita kitulog perkat hergak ku gelag teg cog ya siap. “Bor betol niat hek deh Han Rita, wenares cenempet teknaj gelag teg cog hik deh hodloh bipeteros nu cecenok pigoidoh,” urok Awa Hanim, sambel kiajar Han Rita kitaj gelag teg cog ajeh. Aman ru Makmor
150 Tatamengwal Ayat Senual 5.1.3 1.1.3 1. Beh ayat senual jijoi gambar ku kemil. 2. Og jenawap jijoi ayat senual de engkek beh. Ektiviti ♦ Bah Amin nuurag penternak kambig ♦ kicebor kateh bidang penternak kambig ♦ tenujuk Industri Kecil dan Sederhana biperkus ♦ kos ha ternak sempog tebel ♦ imudal RM5000 ♦ bahan teknaj ceruk ju selak sekik Aman ru Makmor
151 Cerngai ru Belwal 1.4.3 3.4.2 1. Jijoi gambar ku kemil, ma de buleh engkek ulas ru og ikayat? 2. Amen engkek mong peluang, peneniage ma de engkek hod bukak ru yama? Tules jenawap engkek kateh bob. Ektiviti PINTUK RESKI KU BELOK-BELOK UNIT 26 Restoran Mai Hik Aman ru Makmor
152 Menacak 1. Bacak nepetek ku kemil adeh gunak sembot de betol. 2. Og penandang engkek ma nilei de bor ju mai Seletar ru jelas yama? Ektiviti Tok mustahil ku duniak adeh, mai hik buleh bejaye kateh bidang de naipileh joi heknod lilei. Amen hik rajit kakek caknak, reski senalo mong ku belok-belok. Icuntoh masarakat Seletar de naibukak pasar kak ku meng laot ku was Kampung Bakar Batu, Johor Bahru. Secare tradisi mai Seletar atao bigelar Orang Laut naikek caknak ju hasel laot ru hasel serag. Hamaka mai tok bikerek amen enai adeh naitamah berengkep ru care naijual hasel laot. Biurok pasar kak mai Seletar adeh ya mong sekitar tahut 1970-an tapik tok bikernal mende had naijual hasel laot nu mai pasak taleh. Namun hunen pasar kak mai Seletar adeh jadik tenumpuk mai rual mende naiha berkep hasel laot de segar. Hal adeh kiog peluang nu mai Seletar naitamah berengkep peringak ku sampeng naiberajal lemu pai iaajeh uros niage. Pasar mai Seletar adeh bibukak nujap jis ju pukul 8.00 pegelap lei 10.00 pegelap. Ju pepegelap mai jengoi ya naipoj nelayan mai Seletar juk ju laot naianj hasel kepnep. Mai jengoi adeh naibelawat ha hasel kepnep kateh bot lei tok sempat bipunggah ku darat. Bebegei caknak laot rah udang, kantim, sutong, kereg, lokan, kupang ru memerip banse kak dij bijual ku jis ajeh. Alaupen secare tradisi, mai Seletar naibeharap kaknek caknak ju hasel laot tapik peneubah sosioekonomi na kiubah care sinui enai hunen. Jeoi jugak ku kenalag enai bekerjak ku kilang peneindustri atao naibukak kedei caknak laot seiring ru peneedar jaman. BOK MAI SELETAR? Mai Seletar tegulong kateh kumpolan utame Melayu Proto ru salah nanek suku ju 18 suku de kimentok kaom hik sengoi ku Malaysia. Mai Seletar jugak bikernal sebegei Orang Laut de bipercayak beasal ju pulau-pulau ku antare Singapura, Johor ru Sumatera. Enai jugak biurok mai pasak de canuk naigei ku pulau bermuh Temasek ju manah entem. Jijoi benanci de bibeh ya Jabatan Kemajuan Orang Asli ku tahut 2008, jumlah pendudok de naigei ku lapan kampug ku daerah Johor Baharu kamerek 2000 urag. Mong lapan kampug de naigei ya mai Seletar iaajeh Kampung Simpang Arang, Kampung Bakar Batu, Kampung Sungai Temun, Kampung Teluk Jawa, Kampung Pasir Putih, Kampung Kuala Masai, Kampung Teluk Kabung ru Kampung Pasir Salam. Pasar Kak Mai Seletar 2.1.2 1.2.2 Aman ru Makmor
153 3.2.1 1.3.1 Menules Sediak Payung Peksendok Manik amal sikap kekrip 48% tamah berengkep kilek 11% beh tenabong 10% perwer des 31% 1. Jijoi maklumat de biog, bincang ru catat isik-isik penteng care-care uros berengkep secare bijak kateh kumpolan. 2. Nyate maklumat de bikep ru bentang kateh kelas. Ektiviti Aman ru Makmor
154 Seni Engrok 4.3.1 2.4.3 Seloka Bengsat Beringat 1. Bacak nujap rankap seloka ru og peneajar de mong kateh seloke ku kemil. 2. Peterang tema ru persoalan kateh seloke ku kemil. Ektiviti Amen hertak nukenampug Biar kekrip agok karit Jerengkeh sepehei tebeg nukedeg Peksendok keknit merana lihik Cengroi kep nubidang tik Senusah lihik pek bok ha panei Amen tok hikekrip ipapak kigei ku hik Senalah lihik agok hikerdei Alau cerenglep mong ikupang Sengik susah sinui pen hajap Hik kenjip rugik alau sekupang Jemak nu kawat konon beharap Apatah nej alau bijendak Usahe keknit langsong tok begunak Ruwai duet kilekat ajeh itandak Mende belanjak tok ingat duniak Agok hik belanjak hik joi ha sengik Agok hilatep baru hiceok Dojeh hisesal titok iretik Hertak dij maruah tegadei Mong sedarak tok tentuk kitulog Ma de mong had sesalan Agok doh hijap teu mat merlong Jadik peneajar mase nungar Hodloh hiamal sikap kekrip Tamak ru boros kelakuk niknij Mong daknek alau tok memerek Agok hijoi peingat dirik Sinui de bahagia agok berdes Sinui senang kitamah berkat Aman sentose lei pigoidoh Alau hijoi hiamal bengsat. AUDIO 19 Aman ru Makmor
5.1.2 155 2.1.1 Tatamengwal Engrok Muh Has 1. Kek jenawap de betol ku kemil ru beh ayat gunak engrok muh has. 2. Bacak ayat de biui ku kateh kelas ru senarei engrok muh has de engkek panei. Ektiviti 1. nanek suku hik sengoi. 2. muh negeri ku selatan. 3. muh kampong Mai Seletar, ku Johor. 4. negara jiran. 5. bendera mong14 jalur. 6. Kedei caknak hik sengoi. 7. Mai Seletar tegulong kateh kumpolan utame. 8. muh was ku singapura. 9. genlar Mai Seletar. 10. Jabatan de kijagak kebajikan hik sengoi. S S M M O G L T T K P A A J K G K A M I R R Aman ru Makmor
156 Kenukoh Jane Berengkep Tenamah Teliti maklumat ku kemil, bincang kateh kumpolan kek maklumat tenamah de sesuei. Beh nanek kertas cenadang joi langkahlangkah de biog ru benimbeng cikgu. Ektiviti Limak care senang ha mulak meniage ku kemil talian ☛ PANEI HEKNOD PASARAN ☛ PILEH PRODUK DE TEPAT ☛ BEH LAMAN SOSIAL HAS ☛ BEH PROMUSI KEMIL TALIAN ☛ CIPTE IMEJ KEPAKARAN RU OG INFO PERCUME Langkah 1 Langkah 2 Langkah 3 Langkah 4 Langkah 5 Aman ru Makmor
157 Cerngai ru Belwal 1.4.3 3.4.3 1. Neng gambar ku kemil ru semiyak. Og peniker engkek bekenaet gambar ajeh. 2. Senarei banse-banse penecemar de mong. Gunak ayat lilei ha peterang ektiviti-ektiviti de belakuk kateh grapik de jadik punce penecemar. Ektiviti Alam Sekitar Tanggongjawab Bersamak UNIT 27 sisak toksik bangkei menatag tayar manah denakut ked kapal terbang senaruk senem menatang nealir ju terayel kilang cas Aman ru Makmor
158 Menacak Tik garaj ialoh penegerak tik, gesuk atao tateh bikayat pengaroh graviti. Awas, Bencane Tik Garaj Paktor-paktor belakuk tik garaj • lereng cenan de curam • teknot serag • beneban ku bahgian kemil cerun Penesediak hadapi cenemas mase tik garaj 1. Beh pelan ha jekjeg • rancang was de sesuei ha belindong amen belakuk tik garaj • pastikan was belindong mong nong alternatip dek tok teputos benekal caknak ru penglai 2. Sediak beg cenemas • caknak • teu • sabon ru nealat berenseh dirik • penakei • penglai/kutak kecemasan • talipon bimbit ru iceknas • lampu suknug • wisel ha isarat cenemas 3. Perati peneubah nealir teu manik kerileng deg Aman ru Makmor
159 2.1.1 3.2.1 1. Bacak maklumat ku kemil ru jelos. 2. Jawab senual penengham ku kerop adeh: (a) Ma penesediak de perlu engkek beh amen belakuk tik garaj? (b) Ma tenindak engkek semase ru telas belakuk tik garaj? (c) Jijoi peniker engkek, ma idil amen belakuk tik garaj? Ektiviti Tenindak semase belakuk tik garaj. 1. Yap nu jiran de rek • Jiran kemuh tok lienai sedar belakuk tik garaj • Bantuk jiran jeg ru gej 2. Hol ju deg • Hol ju deg ru gej. Cip nyak ju was de rek ru tik garaj • Amen hilar ku deg, cip nu aras de lasik 3. Gei secare benulat ku kerop objek de kukoh rah mije Tenindak telas belakuk tik garaj 1. Pernyak ju was tik garaj, kemuh lekat mong tenateh kilek 2. Amen pasti na selamat, perikse was tik garaj amen mong mangse de kilar. Semanj tulug penyelamat nu lokasi ajeh 3. Cerngai rediu atao tivi ha maklumat cenemas tekini 4. Perikse amen mong kabel de rusak ru lapor nu pehak bekuase 5. Bantuk mangse de perlu rah sayet, mai raknak, mai dadat ru lienai de mong anggote peringak de jengoi (Sumber: Bahagian Kejuruteraan Cerun JKR) Aman ru Makmor
160 3.2.3 2.3.3 Denakut Ked Gu Serius 1. Bacak maklumat ku kemil adeh ru kek isik-isik penteng. 2. Beh renumos ha paktor-paktor belakuk denakut ked ru idil denakut ked. Ektiviti Menules Secare purate, nujap rakyat Malaysia naipej nar kilogram ked nu jis. Kirak-kirak 45 peratos ju ked ajeh ialoh sisak caknak, 25 peratos plastik ru 30 peratos bahan-bahan kilek. Hal adeh jelas, kamerek setengah ju jumlah ked ku negare hik mongloh sisak caknak. Ked tehasel ya kelakuk jengoi rakyat Malaysia de naigenmar belik caknak jijoi inapsu. Selaen ajeh, masarakat jugak naigenmar jendak ru naipej ma-ma de tok naiperlu. Idil, ked mulak kidakut bile sistem kenutep ked tok bor. Mong jengoi mai de gagal naiuros ked lienai ru tok nailupos jijoi care de betol. Hamaka belakukloh denakut ked. Selaen ajeh, neamal genunak pingat mangkok ru benungkos pakei pej rah polisterine ru beg plastik jugak penyebab belakuk denakut ked. Selaen ajeh, mong jugak benarang bibungkos secare belebeh ha kitarek menat pelanggan. Idil, bahan pembungkos benarang ajeh bipej taleh kikayat denakut ked betamah jeoi. Ya ajeh, kerajaan patot naikuatkuase biget gunak polisterine ru beg pelastek mende bahan adeh terik biurai. Masalah ajeh gu serius bile mong pehak de patot naicot ked tapik tok naibeh tugas secare bekesan. Pai adeh, ku pipe bilapor bahawe kelakuk rakyat Malaysia gu terok teutame ku jis penerayak. Masarakat hik de genmar naibelik benarang pai ru pej benarang manah jugak jadik penyebab denakut ked. Pekare adeh tok an belakuk amen biamal kitar semule bilaksane kateh kenalag rakyat Malaysia. Alau begeiharokpen neamal kitarsemule adeh gek isenambot. Keadaan adeh lebeh niknej bile was penekumpol bahan kitar semule tok cukop. Tong kitar semule patot bisediak ku jeoi was ru mong pehak de betanggongjawab ha uros secare bekesan. Ku sampeng ajeh, sikap masarakat de tok mong senedar ha penenteng jenagak alam sekitar ru naipej bahan peknej domestik sesukak sengik jadik kayat masalah denakut ked de tok tekawal. Icuntoh, genunak lampin pakei pej de kijadik gaye sinui masarakat moden jis adeh an kitamah nej masalah denakut ked. Genunak lampin sayet banse abat de buleh bisuj patot jadik penileh mende lampin pakei pej terik bilupos. Masarakat patot bealih nu genunak bahan mesre alam. Penedidek nu masarakat ha penenteng penejagak alam sekitar patot bemulak mase sayet nej. Hal adeh penteng ha kiujud masarakat penggune de cerdig ha senejahtera sinui sengoi. Aman ru Makmor (Bipetek ru ubahsuai ju Dewan Masyarakat, November, 2010)
4.3.2 161 2.4.2 Syaer Haknuk Alam Hik 1. Bacak syaer ku kemil gunak nada de betol. 2. Jijoi syaer ku kemil, og peniker engkek ma de kelakuk negatip sengoi de buleh nairusak alam kerileng? 3. Secare kumpolan, bincang aspek mentok ru nada puisi ku kemil. Ektiviti Seni Engrok Serag biteroke ya mai de tamak, Care de senang hod jadik kayak, Tok bipeduli tok kenjip sagak, Musnahloh alam amen tok bijagak. Senalo bibesat ya mai raknak, Duniak pelihare agok teagak, Jeoi cenabar tok tekirak, Adeh wenares nanek benanggak. Jadikloh warge betimbang rasak, Nu alam hik behloh jasak, Tik ru tenumboh agok hirusak, Joiloh bengsat biog mai raknak. Saleng bimur nujap mase, Begutong-ruyong hodloh hik serte, Alam de bernor tok tekate, Ha hik sengoi ju pencipte. Penecemar hunen perusak duniak, Kazanah benilei nyep iregak, Amen bibiar musnah semuak, Jeoi ibernor tok kep bijagak. Bumik adeh nanek amanah, Teros pelihare agok bimusnah, Amen cengor tok kep bitegah, Secengreg sinui hikenjip gundah. Amen hik hod sinui selese, Neaman pekekal tiktok sengkete, Kedokan beperag ru gunak senjate, Senalo hik cerngai nujap mase. AUDIO 20 Aman ru Makmor
162 Teknod Serag 5.1.3 3.4.1 1. Bacak nepetek ku kemil ru kenal pasti ayat ektip ru ayat pasip. Ektiviti 2. Tukar ayat ektip de engkek kep ku ayat pesip. Tatamengwal Teknod serag buleh belakuk kayat pengrag de sot. Alau begeiharokpen, teknod serag senalo belakuk bikayat ya sikap cuai sengoi rah ektiviti teknod semase bekelah, teknod ked atao naipej puntong rukok. Teknod serag de tok tekawal buleh kimusnah beribuk-ribuk hektar serag. Kos de entoi biperlu ha perled ru kos adeh tepaksak bitanggong ya kerajaan. Idil niknej amen belakuk teknod serag jugak ialoh habitat plora ru pauna musnah. Adeh kijadik punce bebegei kazanah serag nyep. Selaen ajeh, penecemar udare jugak belakuk. Bebegei masalah senihat bianj ya penecemar udare de belakuk rah pehod kui, rusak sistem sarap, rusak sistem penafasan ru kekilek. Begeiharok ha atasi masalah teknod serag? Bebegei progrem hodloh bibeh ya kerajaan ha kerlag masalah adeh. Iantare, kerajaan og peneingat nu masarakat dek tok naibeh teknod secare tebukak. Selaen ajeh, kerajaan hodloh og senedar nu masarakat ju media massa ha dil niknej teknod serag. Cuntoh ayat ektip ru ayat pasip kateh nepetek: Ayat ektip: Kerajaan hodloh og senedar nu masarakat ju media massa ha dil niknej teknod serag. Ayat pasip: Bebegei masalah senihat bianj ya penecemar udare de belakuk. Aman ru Makmor
163 Cerngai ru Belwal 1.3.3 3.4.1 1. Neng abik gamar banse serag ku kemil. 2. Kateh kumpolan, terangkan ciri-ciri jap-jap banse serag. Ektiviti SUMBER SEMULA JADIK UNIT 28 Hutan Ericaceous Hutan Montane Hutan Dipterokarpa Atas Hutan Dipterokarpa Bukit Hutan Dipterokarpa Pamah Hutan Paya Gambut Hutan Paya Laut Sumber: Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia. Aman ru Makmor
164 Menacak Pembalakan Serag ku Duniak Gaknik kening jehuk ku serag ialoh nemusnah de kekal kaha pejadik tik ajeh ha genunak kilek. Bianggar 18 juta ekar (7.3 juta hektar) serag, kirak-kirak mar negara Panama nyep jap-jap tahut bilapor ya Pertubuhan Makanan dan Pertanian Pertubuhan Bangsa-bangsa Bersatu (FAO). Kirakkirak separuh ju serag tropika ku duniak ya nyep jijoi sumber ju National Geographic kiurok, was serag ku duniak hunen had 30 peratus taleh ju daratan de mong. Bumi kinyep 18.7 juta ekar serag jap-jap tahut samak ru 27 padag bula jap-jap menit, jijoi World Wildlife Fund (WWF). Bianggar 15 peratus ju rimdij tenerlas gas kesan rumah hijau adeh bepuncak ju gaknik serag. Gaknik serag belakuk ku merate duniak, teutame bisasar nu serag tropika. Amen gaknik jehuk adeh bipeteros, hutan hujan ku duniak an rimdij kinyep kateh mase 100 tahut, jijoi sumber ju National Geographic. Negara-negara de ektip ru gaknik serag ku tahut 2016 adeh ialoh Brazil, Indonesia, Thailand, Republik Demokratik Congo ru bahgian-bahgian kilek ku Afrika ru nubahgian ju Eropah Timur. Negara de paleng jeoi ektiviti pembalakan adeh ialoh Indonesia. Ju abad manah, Indonesia ya kinyep kirak-kirak 39 juta ekar (15.79 juta hektar) serag, jijoi nanek kenaji de bibeh ya University of Maryland ru World Resource Institute. Gaknik serag ya pesat kateh 50 tahut de canuk. Sebegei cuntoh, 90 peratus serag asli ku benua Amerika ya biperhol ju tahut 1600 jijoi kenaji ju University of Michigan. World Resource Institute kianggar nubahgian serag asli de tik mong nej ku engkap duniak rah ku Kanada, Alaska, Rusia ru Lembah Amazon Barat Laut. Mong memerip punce gaknik serag adeh. WWF kilapor, separuh jehuk de bigik secare haram ju serag bigunak sebegei bahan teknot. Selaen ajeh, serag bigik mende ha sediak was ha projek perumahan ru pembandaran. Jehuk-jehuk de bigik nej ha beh benarang komersil rah kertas, perabot ru deg. Seteros ha cipte bahan-bahan pengguna de jeoi senmanj ju mai jengoi rah senem ju sawet, ru hapewujud ruang ha peris lembu. Serag ialoh nanek ekosistem de kompleks de buleh kijejas hamerek rimdij spesis ku planet adeh. Bile serag tegangguk, serag buleh tejejas ru kiog bebegei masalah de serius. Gaknik serag adeh buleh kiancam spesis kateh serag. 70 peratus tenumboh ru menatag de naigei kateh serag ialoh spesis an teancam ru buleh kinyep amen tok hipetahan. Icuntoh, rah hutan hujan Amazon. Selaen ju menatag, sengoi hik pen mong naigei kateh serag. Bile iserag bigik, sengoi hik an kinyep iginei, sumber icaknak, sumber teu ru sumber iberengkep. Selaen ju ekosistem, kenitar teu pen an turut samak tegangguk. Jehuk buleh kiserap teu manik ru kihasel wap teu ru kibebas nu atmosfera. Gaknik serag de tok tekawal pen buleh kikayat hakisan tik. Reis jehuk ipungsi kiterhan tik dek tok sarep. Amen bilaluk ya teu manik, pemukaan tok an tehakis. Aman ru Makmor
165 2.1.2 3.2.2 1. Bekenaet nepetek ku kemil adeh, bacak entoi ru pintan kateh kelas. Ektiviti 2. Tules isik-isik penteng kateh mentok peta minda de sesuei. Iserengkol, kayat ya gaknik serag adeh sinui sengoi gu merosot. Ya tibak imase hik hisedar isu adeh gu niknej ru hodloh bikawal ektiviti gaknik serag. Amen tok bikawal ju hunen, was serag ku sekerileng hik gu nyep, hamaka jenerasi pai doh an jeoi masalah de naitanggong. (Bikod ru biubahsuai ju nepetek Deforestation: Facts, Causes and Effect) Aman ru Makmor
166 3.4.2 1.4.2 Ibernor Sumber Tenage Alternatif 1. Jijoi rangke de biog ku kemil, beh peta dakap. 2. Og nanek dil niknej sumber tenage alternatip ku sinui hik. Ektiviti Menules Ha atasi krisis tenage ➥ petroleum ialoh nanek bahan de tok kep hibeh pai ➥ krisis tenage an kijadik amen dij bahan petroleum ➥ jentera nyeh tok kep begerak ➥ gunak sumber semula jadik ju bahan peknej penetani, cuntoh biomas Kep bikitar nej ➥ petroleum tok kep bikitar nej ➥ igenunak an kidij mase bitot ➥ tenage alternatip rah tenage hidro kep bikitar nej ➥ begantung nu alam semula jadik rah teu ➥ buleh biberkep bile-bile mase, tok an kidij ru kekal secengreg tahut Tok kicemar alam kerileng ➥ tenage solar ru tenage hidroelektrik ialoh tenage de berseh ➥ matjis de kihasel tenage solar tok an kibebas ma-ma gas de tecemar ➥ tenage biomas biberkep ju sisak peknej penetani ➥ adeh kep hipekurang kuantiti peknej sisak de bedakut Kijamen selese sinui rakyat ➥ tenage biperlu dek lampu isyarat bepungsi ➥ hamaka, sistem tenembot nong tok an kijadik tok tentu ➥ sistem bank kiperlu tenage lektrik secengreg mase ➥ lektrik kiog menudah kateh deg ➥ oleh ajeh, tenage alternatif biperlu ha sinui selese Kep kipetinkat mutu penetani ru perenlai ➥ kateh kenawal biologi, tenage nuklear had penteng ➥ sinaran gama kep kipemanang serangga perosak ➥ populasi perosak kateh sektor penetani kep bikerlag ➥ sinaran gama bigunak ha perlai nyaknik kanser ➥ sinaran ultra ungu bigunak kateh alat pengesanan kenon ku mai makok Aman ru Makmor
4.3.2 167 1.4.2 Jis Danan Nanek Serag 1. Deklamasi sajak ku kemil adeh ru og penikir bekenaet isu kateh sajak. 2. Kateh kumpolan, bincang dil-dil nu sinui amen jenerasi nyennyam hunen tiktok nilei betanggongjawab ha serag. Ektiviti Seni Engrok Maut kitibak ku mol mat gergaji ru jerlak ikenarau begema ku angkasa kibenam imat nu isik jehuk de kikekjet mende had ipenyik ru engrok renyah iduniak jar ju biasak, aneh rah kipingsan ceber kijot, izat gu nyep ku imol, cep lekat nai hekheg udara harum ya ceeng kening jehuk. Cengal kol Meranti kol Merbau kol Pulai kol Seraya kol Nyatuh kol Resak kol Halban kol Nibung kol Rotan kol. Kolloh nuperingak jehuk de beumur beabad manah de indah ru entoi kateh wog telas bekampug jutaan tahut ku lembah selak ru batagari manik. Penusing alam bejawel pelahat de peka nu rentak gus ru matjis ru kenjip tibak ku urat reis ru yahnoh imuj telas peladoh danan ru keknol jehuk beket kitohol nu belubog udare. (Biadaptasi ju sajak Hari Terakhir Sebuah Hutan ya Muhammad Haji Salleh) Aman ru Makmor
168 Ayat Sahreh 5.3.2 2.3.1 1. Tukar ayat de biog ku kemil dek kijadik ayat sahreh. 2. Bacak nej ayat de bitukar ru nyate ceti nekate de bekaler belak. Ektiviti Tatamengwal 1. Arap-arap de bekualiti ru ihergak rendah an bihasel ya negara de besaeng. 2. Negara de tok stabil ju segik ekonomi, sosial ru politik an mudah bikuasak ya kuasa-kuasa Barat. 3. Kerjaksamak serantau penteng kateh ha lindong alam sekerileng. 4. Teknoluji buleh kibantuk sengoi kipeluas penanei ha alam sekerileng ru ha petinkat tarap sinui. 5. Globalisasi ekonomi ialoh saleng begantong antare negara nu bahan, modal, buruh, pasaran ru teknoluji kateh pruses helnol. 6. Pembalakan ialoh nanek ektiviti de buleh kiancam spesis menatag kateh serag. 7. Sumber teu an kinyep amen pembalakan lekat biui secare beleluase. 8. Jeoi organisasi bekerjaksamak ha pelihare ru pulihare serag ku Malaysia. Aman ru Makmor
169 Cerngai ru Belwal 1.3.2 3.3.1 1. Belwal jijoi gambar ku kerop. 2. Tules ma ipenenteng jap pemeriksaan senihat de bibeh ku kerop ru ma nyaknik de kemuh buleh bikesan jijoi jap pemeriksaan ku kerop? Ektiviti CEGAH NYAKNIK HA SENIHAT UNIT 29 Banse-banse Pemeriksaan Senihat Hik ui pemeriksaan berog Egnok vaksin Neuji behip Pemeriksaan pengesan kanser Pemeriksaan lemunj Pemeriksaan X-ray Aman ru Makmor
170 Menacak Penyakit Teg, Jug ru Empag (HFMD) 1. Bacak ru paham maklumat ku kemil. 2. Andaikan engkek et temu bual nuurag doktor pakar ha nubanse nyaknik de bebahaye ru beh lenakon jenim adeh besamak-samak kawat engkek ha belwal nyaknik ajeh. Ektiviti A. Definisi * bikenal jugak Hand, Foot and Mouth Disease (HFMD) * belakuk ku kenalag sayet beumor kurang ju 10 tahut * ibiasak mong peleh ku empag,tapar teg, jaras teg ru tapar jug B. Ikayat * bikayat ya virus enterovirus * virus de biasak kiserag ialoh virus Coxsackie A16 D. Musim Hawar * merebak ju nanek individu kilek ju hik lew secare langsong ru jeknot teu muh, jeknot teu lehik, cecair peleh ru ej ju sengoi de bijangkit E. Icenegah * neamal seknuj teg ru sabon * permukaan de tecemar ru nealat de kutor hodloh bisuj ru teu de berseh. * agok bekungsi arap peribadi. * agok nyui ru hiep mai de bijangkit * kuarantin padeg numingguk C. Itandak ru gejale * nyaknik de ringan * menghaj peleh ku teg, jug ru bahag ku empag atao lentag * kaknek * cawam * kurang selere caknak Penyakit Tangan, Kaki Dan Mulut (HFMD) 2.1.2 4.4.3 Aman ru Makmor
171 3.2.2 2.1.1 Bahaye Demam Denggi 1. Catat isik-isik penteng kateh teks. 2. Bacak isik-isik penteng. Ektiviti Menules Denggi berupe nubanse nyaknik de bikayat ya virus ru bisebar ju keknap sebej Aedes. Mong nar banse nyaknik iaajeh nyaknik biasak ru demam denggi bedarah. Jijoi statistik ju Kementerian Kesihatan Malaysia, kes nyaknik denggi meningkat nujap tahut. Tandak-tandak nuurag ajeh bijangkit demam denggi ialoh nyaknik kuat secare mengejut ru beteneros. Mong bintik ceher ku getek, nyaknik jeak-jeak, otot-otot, sendi-sendi, kebe mat ru kui. Selaen ajeh, mong tandak-tandak behip ku moh, empag ru lengsig, walah selere caknak, ha gu kakkek ru hik kek. Nunumom ajeh had an kikep nyaknik amen bikap ya sebej Aedes de kianj virus. Sebej Aedes an kilod behip mai nyaknyik de mong virus denggi. Sebej adeh kijadik pembawe virus denggi kateh tempoh 7 lei 14 jis. Sebej Aedes de kianj virus ajeh an kikap mai de sehat. Hamaka, mai de sehat ajeh kikep demam denggi. Antare langkah ha cegah denggi ialoh hik hibeh ektiviti ha musnah was giknei kelindai. Hod pasti pam tandas bitutop rapat. Amen rusak, hodloh hik terbor deras. Suj takar atao bekas tenakog teu jap mingguk peksendok hik isik teu de pai. Dek racut ha perdat kelindai nujap nik gecek kateh kolah teu ha perwer pembiakan sebej Aedes. Selaen ajeh, hik hod hibeh gutong-ruyong secare bekale ha pasti deg ru was kerileng berseh ru tiktok bekas de bepotensi ha jadik pembiakan kelindai. Hik perwer lebeh bor ju hiperlai. Kayat ajeh, rimdij pitak hod kerjaksamak ha petinkat senedar masarakat bahaye demam denggi. Usahe de beteneros hodloh hibeh ha perlei mesej ha perwer denggi nu masarakat. Aman ru Makmor
172 4.2.1 1.2.2 Laguk Demam Denggi 1. Dindang laguk ku kemil ru intonasi de betol. Ektiviti 2. Bincang iceti laguk ku kemil. Seni Engrok Demam denggi nyaknik de bebahaye Walah penglai, walah vaksin ikenawal Amen tekenak sengsareloh jiwak Amen hik lingah berkep renawat Maut ki pikpoj Besikap pro ektip kijadik neamal Hik perwer tenakog ku sekerileng Hodloh bijagak rimdij benerseh Ku sekulah ku was kerjak ataopen ku belok taleh Agokloh hik abai Aedes kiserag an bok-bok taleh Aedes tok kikirak imangse Aedes an kijadik raknak Kateh tempoh numingguk taleh Bewaspada hik peksendok tekenak, kek ru musnah was penebiak Cegah ru kawal tanggongjawab rimdij Sinui walah Aedes an lebeh sempurna lebeh cerie Aedes tiktok , denggi pen tiktok AUDIO 21 Aman ru Makmor
5.5.3 173 3.3.1 Penjudoh Benilag 1. Isik tempat kusong ru gunak penjudoh benilag de betol. 2. Tules penjudoh benilag de sesuei jijoi gambar de biog jijoi tema senihat. Telas ajeh beh ayat jijoi gambar ku kerop. Ektiviti Tatamengwal Penjudoh benilag ialoh engrok de bigunak besamak-samak engrok benilag: Icuntoh Bah Dani kianj juk setandan telei ju iselai. 1. Memerip ambulans naitibak nu was kemalangan ajeh. 2. Suzan mong itenek de kikerjak ku Hospital Tapah. 3. Bah Abu kilip nik penglai telas kicakcak. 4. Doktor kigunak jarum kaha kot behip eng. 5. Tenek kikod nu penglai de dij itareh laluk kipej nu tong ked. 6. Nyaknik denggi bikayat ya keknap sebej Aedes. 7. Misi kiog nar penglai kenghol nu mai nyaknyik ajeh. 8. Nujap jis misi kipasag ru kigantik cadar de pai ku katil mai nyik ku wad. 9. Apak eng kisabit nyok kigunak sabit ha perwer pembiakan nyamuk Aedes. 10. Menang eng tok buleh kicak canak, ilei had kicak ruti sebegei serenlop ked mende kinyik Penyakit Tangan, Kaki Dan Mulut (HFMD). 1. (a) Penjudoh benilag: (b) Ayat : 2. (a) Penjudoh benilag: (b) Ayat : 3. (a) Penjudoh benilag: (b) Ayat : 4. (a) Penjudoh benilag: (b) Ayat : Aman ru Makmor
174 Kenukoh 1. Secare bergu, kek maklumat ru bincang ha nyaknik-nyaknik ku kemil. Ektiviti 2. Bentang hasel penebincang engkek. Nyaknik cog gilak Penyakit Anjing Gila (Rabies) Nom kenik Kencing Tikus (Leptospirosis) Jenangkit akut de kijejas perenghem (Difteria) Nyaknik tibi Penyakit tibi (Penyakit Tuberkulosis) Aman ru Makmor
175 Jawab rimdij senual. Lenkap ayat-ayat ku kerop adeh ru pileh jenawap had sesuei. 1 Amek sup pug kaha og nu tenek de nyaknyik ju kelemnek. A kirebus B kigap C kikukus D kibercet 2 Biasak enjop teros penglai mende kinyek ikenjip ha kedej. A kilip B kikamom C kisebog D kicerap 3 Bah Hadi selak telei de an bibeh benungkos lepat telei. A kisalei B kitot C kirag D kilayur 4 Suarak Cikgu Hawa de semase kiajar memureb buleh bicerngai lei ku kelas englak. A pelit B entoi C lempog D kuat 5 Pekerjak ajeh bior ha jehuk ku nong dek tok semak ru kikerlak nengneng. A roj B gik C cantas D kah LENATEH
176 Ayat-ayat ku kerop kemuh betol ru kemoh salah. Amen mong senalah, senalah ajeh na bitandak A, B, C ru amen walah senalah ya bitandak ru D. Pileh jenawap de had sesuei. 1. Joiloh rimdij peraturan-peraturan de bitetap demi ha pemudah kerjak. Walah senalah. A B C D 2. Nengneng ku Pulau Pangkor had bernor manakala iteu merlong lei ku dasar laot kep A B bineng ru jelas. Walah senalah C D 3. Jenayah kolar putih kian leluase belakuk kateh kenalag penjawat awam benelakang A B C hunen. Walah senalah D 4. Menteri luar-menteri luar sedang bebincang ha masalah kegawatan ekonomi de timul A B C natijah ju senerang tentera Israel nu Syria. Walah senalah D 5. Memerip mingguk de canuk, pehak bekuasak kirampas bekutak bahan telarang de A B biseludup muj ku negara adeh mende irimdij walah permit. Walah senalah C D 6. Neamal menabong buleh kilateh kenon-kenon dek bekekrip ru bebelanjak secare A B behemat. Walah senalah C D 7. Para-para pelajar SMK Air Dingin na biingat ya pengetua dek senalo menjagak A B senelamat semase ku sekulah. Walah senalah C D LENATEH
177 LENATEH Jawab Rimdij Senual 1. Tules nanek ayat ha nujap nekate ku kerop ha kiternyul engkek paham iceti ru igenunak. Engkek tok buleh tamah neimboh atao gunak nekate ajeh sebegei peribahase atao muh khas. (a) Perhol Cikgu kior mureb-mureb perhol bob nelateh ju beg (b) Perjuk Han Kira kihod perjuk bob de bipinyap nu perpustakaan. (c) Perdat “Bok de perdat sengoi ajeh?” tanyak batin nu mai kampug. (d) Perneng Bah Abu kisengoh hod perneng markah ujian nu iapak. (e) Perjeg Sebegei kibalas ijasak Bah Luj, rajak kaha perjek Bah Luj ru tuan peteri. (f) Perhuj Apak kicubak perhuj mendire ku kemil pelog deg. 2. Tukar ayat ektip ku kerop adeh nu ayat pasip ru tok biubah iceti. (a) Bah Litau kikumpol ru kipermuj pelek sempak de jer ku pegelap ajeh kateh guni ha bianj nu pekan. Pelek sempak de jer ku pegelap ajeh bikumpol ru bipermuj ya Bah Litau kateh guni ha kianj nu pekan. (b) Batin Awang kitules surat neadu ha masalah ked nu pehak Majlis Daerah Tapah. Surat neadu ha masalah ked na bitules ya Batin Awang nu pehak Majlis Daerah Tapah. (c) Pengetua na kilantek Cikgu Wak Nita sebegei guru disiplen mende ilei tegas kibeh tugas. Cikgu Wak Nita na bilantek ya pengetua sebegei guru displen mende ilei tegas kibeh tugas.
178 3. Kateh nujap ayat ku kerop, mong nanek senalah neeje ru nanek senalah ju segik neimboh. Senarei ru pebetol senalah ajeh. Engkek tok buleh senarei lebeh ju nanek senalah neeje ru nanek senalah ju segik neimboh. Engkek tok perlu salin ayat ajeh semule. (a) Sektor akukultur na kikembang sebegei pengeluar bahan caknak ru kijadik nanek sumber berengkep negara hik. Akukultur - akuakultur Kikembang - bekembang (b) Pengaroh kawad sebaye berupe punce remaje hunen ha bikek henibor ku pabeg deg. Kawad - kawat Bikek - naikek (c) Pengerusi PIBG ajih bitandateg bob tetamu telas kiberucap ku kemil pentas. Ajih - ajeh Bitandateg - kitandateg
179 arag kerja agok betanggoh beentei leplep bekah samak iceti ceeh bihei berngoi caknuh samak iceti cawam cenen kenjip nyanyak cenen nyanyak ceril gus hoj selak naiyog nu matik dendem samak iceti dendep iaajeh et bet kateh serag kek ente dengkenon rahim dol dek nanek bende gar bejampi, belamur garaj tik sarep getau kelumumur guj dij hawar nyaknik bejangkit hei engrok penanggel nu gensir jampong lekat jear jis berpes, bengku ru manik lebat jendak bazir karit hok bende, arap atao duet katik kelahik kedrat tenage kemuh gamak, mungkin kerkor cahcah ru gik jehuk ku selai kisempet nanek perbuatan rah kisekbog nyaknik ju berog. kiterjah kicip kiwat kibertah engku leknyup mat kaha bukbet papak walah tok beduet ru behertak,miskin pedir urok, pasal pengrag bengket ju matjis/matarik penyik pehod perdeh kelakuk genmar tanggoh kerjak glosari
180 rahroh cekcip nu nanek tempat rekrop kek kak gunak teg retik ceti rob caknak ju pelek perah atao pelek ceber rui tabur saki dengki sebej nuikor menatag kemit sem samak iceti sep sempet mai bejampi kisapu ku berog, kiterhor sesugu nyinyui mucong nu depan setut kenjip puas sir cerlah sureh pasal terbuk jumpak tirug cog kak tirug nanek care kaknek kak un engrok penanggel nu mengsau keral wekwej nanek kelakuk rah relai kibelingkar wog bukak cekop gale yap urok, pasal, sureh
181 Bahagian Pembangunan Kurikulum. Draf Bob Tatamengwal Engrok Semai. Kuala Lumpur: Kementerian Pelajaran Malaysia. Rasila Yas, Shaemas Mat Dan Suhaimi Husin, 2016. Buku Teks Bahasa Semai Tingkatan 1. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa Dan Pustaka. Kamus Trilingual Semai-Melayu-Inggeris, 2004. Kuala Lumpur: Pusat Perkembangan Kurikulum, Kementerian Pendidikan Malaysia. Mohd Zukhairi bin Abdul Rahman, Mohd Ismail bin Abdul Rahim, Noorazzima binti Mohamad Nor, Sarifah binti Ab Rahman dan Zuraini binti Abdul Rashid, 2017. Buku Teks Reka Bentuk Dan Teknologi Tingkatan 2. Petaling Jaya: Sasbadi Sdn. Bhd. Zanariah binti Abdol, Amir Hazlin bin Lin dan Alias bin Derais @ Idris, 2017. Buku Teks Bahasa Melayu Tingkatan 2. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Mohd Rasdi Saamah dan Achom Luji, 2012. Program Transformasi Pendidikan Orang Asli Peribahasa Orang Asli Suku Kaum Semai (Lembah Jelai). Kuala Lumpur: Percetakan Watan Sdn. Bhd. Mardian Shah bin Omar, Solehah binti Mustafa dan Beseknorliana binti Remeng, 2016. Buku Teks Bahasa Melayu Tingkatan 1. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa Dan Pustaka. Nik Safiah Karim et.al, 2010. Tatabahasa Dewan. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Rasila Yas, Shaemas Mat, Suhaimi Husin, 2016. Buku Teks Bahasa Semai Tingkatan 1. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Aidaliana Alang, Azura Ngah Dian, Wak Kartinah Bah Goli, 2017. Buku Teks Bahasa Semai Tingkatan 2. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa Dan Pustaka. Rasila Yas, Shaemas Mat, Suhaimi Husin, 2018. Buku Teks Bahasa Semai Tingkatan 3. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Mohd. Dahlan Mohd. Ramli, Mohd. Samsuddin Mahmod, Abd. Ghalib Yunus, 2003. Buku Teks Bahasa Melayu Tingkatan 5. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Goh Cheng Leong, 2010. Atlas Sumber dalam Geografi Manusia. Kuala Lumpur: Institut Terjemahan Negara Malaysia. NERUJOK
182 Dewan Siswa, September 2016. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Dewan Siswa, Januari 2017. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Dewan Kosmik, Januari 2012. Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Abdullah Hassan, 2009, Morfologi Siri Pengajaran dan Pembelajaran Bahasa Melayu. Petaling Jaya: Fajar Bakti. Asmah Haji Omar, 2010. Kajian dan Perkembangan Bahasa Melayu (edisi kedua). Kuala Lumpur: Dewan Bahasa dan Pustaka. Khairuddin Ayip, Azmi Maron, Azman Sharif, 2019. Modul PT3: Bahasa Melayu Entensif Format@ 2019. Kuala Lumpur:Nusamas. Hana Surfina, Lutfi Abas, 2019, Gerak Gempur PT3, Bahasa Melayu Tingkatan 3. Petaling Jaya: Sasbadi.
183 indeks Abdullah Ibnu Abbas 79 akuaponik 122 alam sekitar 157–162 Aluj ru Kawoi 62 Aristotle 79 ayat majmok 131 penyate 144 sahreh 168 senual 150 seru 137 tungal 125 Bah Luj ru Garuda 64–65 bangunan besejarah 31 Batu Gajah 32 bitumen 48 boria 22 Bungak Manor 28 Cameron Highlands 26–27 cep yag 28 Charles Cahier 79 Computer Generated Imagery (CGI) 116 Danek Sempog Tebel 148 Dato’ Maharaja Lela 35 deg inap 28 demam denggi 171–172 diesel 48 Dr. Izandis Bin Mohamad Sayed 98 engrok ganti muh dirik 11 hubog genabog 59 majmok 23 muh has 155 napi 90 neimboh 30 penegas 102 penguat 83 peninyap 97 sendi muh 66 tanyak 72 tenerbet 53 Flor de la Mar 33 gas asli 48 gengsag sewang 39 Gua Kandu 37 Kek Look Tong 37 Naga Mas 37 Tempurung 37 herbe serag 130 Hutan Dipterokarpa Atas 163 Dipterokarpa Bukit 163 Dipterokarpa Pamah 163 Ericaceous 163 Montane 163 Paya Gambut 163 Paya Laut 163 industri besi ru keluli 43 Industri Kecil ru Sederhana (IKS) 145 industri otomotip 43 Istana Maziah 31 Negara 36 Seri Menanti 34 Jabatan Kemajuan Orang Asli 41, 80, 140-141, 146, 152 James Wheller Woodford Birch 35 jerangau 128 Kaharuddin bin Daharum 100 Kak Duyong 76 kak tengas 38-39 Kampog Orang Asli Pos Raya 39 Kelab Pembimbing Rakan Sebaya 1 Kellie's Castle 31 kemenyan 130 kemerdekaan 49-54 Kening Mumat 129 kerjak 10 kerosin 48 Kompleks Pasir Salak 35 Kota A Famosa 33 krafteg 139–141, 146–147 Kuala Mu 38 Kuala Woh 74 Kubu Margherita 31 Kucig ru Mergas 63
184 Lembah Kinta 37 Lim Chia Wei 47 Limbungan Pasir Gudang 43 Loji gas cecair 43 Mahatma Gandhi 79 Majlis Daerah Kuala Langat 41 Masjid Ubudiah 31 Melaka 33 Menara Jam Atkinson 31 Minangkabau 34 Mohd Eyas Bin Anjang @ Mohd Talib 111 Mossy Forest 26–27 nafta 48 Nariana a/p Bah Eau 105 Pak Pandir 78 Pantai Cunang 41 pantut 4, 40, 82, 130 Pasar Kak Mai Seletar 152 pelek bambangan 135 pelek ceber 8 Pembimbing Rakan Sebaya 1–2 pemeriksaan senihat 169 penapisan petroleum 43 penjudoh benilag 173 penyulingan beperingkat petroleum 48 Perag Duniak Petame 32 Perbadanan Taman Negeri Perak 28 Persatuan Ibu Bapa dan Guru 19–24 petrol 48 Petroleum 43–45 pola ayat 119 Program Ziarah Cakna 24 realiti maya 117 remaja 13 remaja cemerlang 14–18 rempah menasak 7 Rodzuan a/l Bah Piyan 110 sajak 29, 101, 118, 167, 172 salt lick 28 Samuel Johnson 80 santuari kak 28 Schlumberger Oilfield Services Company 47 seloka 154 senem bahan os 48 senem pelincir 48 sengut 134 stesen pengecas elektrik 115 Sungai Siput 38 syaer 52, 95, 161 Taman Botani Negara Shah Alam 86 Herbe Perak 133 Negeri Royal Belum 28 teknod Serag 162 Temiar 38, 56 Tenghak ku Menatag 61 Teu Talag Kooi 28 Teu Talag Ruok 28 Tujuh Beradek ru Si Ringkong 67 Universiti Teknologi PETRONAS (UTP) 47 wenares 55-59 William Kellie Smith 32 Zoo Melaka 87 Negara 87 Taiping 87