ISSN 2228-4265 Hind 4.90 €
iÉí~âJ^QJ`wWe^t^ff^kJqolmf`==NTKNMKOMNP==NVWNM==píê áåâ~=N
1 1. Mine laulu- ja tantsupeole! 2. Istuta puu! 3. Mine matkama! 4. Külasta Tallinna loomaaeda, mis tähistab tänavu 80. sünnipäeva! 5. Reisi sellisesse Eestimaa paika, kus Sa varem käinud ei ole! 6. Loe läbi hea raamat (või mitu)! 7. Hulla vihma käes! 8. Mine suveetendusele! 9. Külasta uusi kohti (nt Patarei Vangla näitus, O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum jne)! 10. Naudi tähistaevast öise mere ääres! Selle suve 10käsku: Puhkus Eestis meeskond soovib sulle mõnusat puhkust!!
PIKTOGRAMMID WiFi Каноэ Toitlustus Majutus Kämpingud Telkimine Ujumiskoht Kalastamine Matkarajad Lõkkeplats Duśś Ratsutamine WiFi Каноэ WiFi Каноэ Karavanikohad WiFi Saun Lemmiklomadega lubatud Arvestatud invaliididega Lastesõbralik Kaardimakse Kanuusõit Discgolf Jalgrattarent WiFi Каноэ Idee autorid: Ariina Süvirand, Rainer Süvirand Toimetajad: Dorris Tiitre, Kati Aasov, Andre Tamm, Kelly Kruusmann Kujundus: Olmerk Kujundus OÜ Esikaas: Renee Altrov Kirjastaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale. Kirjastaja: Puhkus Eestis Kirjastus OÜ Tel:+372 683 5145 [email protected] www.puhkuseestis.ee 2 важные номера Содержание От редакторов Административная карта Эстонии Об Эстонии Народный отпуск Персона Известные российские деятели в Эстонии Эстония как ностальгический курорт Важно знать! Летние события Летний гриль СЕВЕРНАЯ ЭСТОНИЯ ХАРЬЮСКИЙ УЕЗД ИДА-ВИРУСКИЙ УЕЗД ЯРВАСКИЙ УЕЗД ЛЯЭНЕ-ВИРУСКИЙ УЕЗД РАПЛАСКИЙ УЕЗД ЗАПАДНАЯ ЭСТОНИЯ ХИЙУСКИЙ УЕЗД ЛЯЭНЕСКИЙ УЕЗД ПЯРНУСКИЙ УЕЗД СААРЕСКИЙ УЕЗД ЮЖНАЯ ЭСТОНИЯ ЙЫГЕВАСКИЙ УЕЗД ПЫЛЬВАСКИЙ УЕЗД ТАРТУСКИЙ УЕЗД ВАЛГАСКИЙ УЕЗД ВИЛЬЯНДИСКИЙ УЕЗД ВЫРУСКИЙ УЕЗД Важные номера ПОЛИЦИЯ 110 СКОРАЯ ПОМОЩЬ 112 АВТОПОМОЩЬ 1888 ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h 1556 ИНФОТЕЛЕФОНЫ 1182, 1188 ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ 1447 АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ 12550 РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ Издательство и продажа рекламы «Отдых в Эстонии 2012». Издатель OOO Motivation, Kiisa 8, Тallinn, 11313. Тел. +372 683 5145 [email protected] ; www.vacationinestonia.com Редакторы: Виктор Фантанов, Евгения Изотова Издатель сделал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информации в печатном издании. Размещенные в издании материалы предоставлены партнерами проекта, и издатель не несет ответственности за их содержание. NB! Берегите окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! Сохраните ее до следующего путешествия или подарите другу, планирующему отпуск. Питание Размещение в отеле Размещение в домиках Размещение в кемпингах Размещение в палатках Место для плавания Рыбалка Походные тропы Площадка для костра Душ Верховая езда Места для караванов WiFi Баня TÄHTSAD NUMBRID HÄDAABI 112 AUTOABI 1888 BUSSIINFO 12550 ARSTI NÕUANNE 1220 LUKUABI 24H 1556 RONGIINFO 1667
Harjumaa .................................................................. 4 Ida-Virumaa ............................................................ 16 Lääne-Virumaa........................................................ 30 Järvamaa ................................................................. 38 Raplamaa ................................................................. 46 Läänemaa ................................................................ 54 Hiiumaa ..................................................................... 62 Saaremaa ................................................................. 70 Pärnumaa ................................................................ 78 Viljandimaa .............................................................. 88 Jõgevamaa .............................................................. 96 Tartumaa .................................................................104 Põlvamaa ................................................................. 116 Valgamaa .................................................................122 Võrumaa ...................................................................130 Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ....................140 Suvesündmused ...................................................142 Maitsemeeli ergutavad üritused ....................153 Nõuanded..................................................................156 Eesti kaart ...............................................................158 "Me läheme reisile", olid SISUKORD väikese kaheaastase Olle viimased sõnad enne uinumist. "Jah", muigasin mina ja asusin asju pakkima, et hommikul alguse saava meie pere traditsioonilise Eestimaa avastusreisi jaoks valmis olla. Kuna Eestimaa ilm on ettearvamatu igal aastaajal, pakin kaasa nii suveriided kui ka sügisjope ja kummikud. Kaasa lähevad ka sööginõud, magamiskotid, telgid, pesemisvahendid, toiduvaru, ujumisrõngad, rannamänguasjad, plaastrid, sääsetõrjevahendid ja palju muud. Kolme lapse ja kahe täiskasvanu kohta kogunes ikka mustlasperekonnavääriline pagas. Aga mulle meeldib kui kõik vajalik ja vahel võib-olla ka mitte nii vajalik on alati kaasas. Üritame igal aastal avastada seninägemata paiku ja neid Eestimaal jagub. Päeval käime mõnes muuseumis, teemapargis, matkarajal, kinnitame keha kohalikes söögikohtades ja õhtuks otsime endale mõne looduskauni paiga, kus telkida. Lapsed ootavad alati kannatamatult õhtuid, et üheskoos telgid püsti panna, lõkkel valmistatud toitu maitsta, küpsetada vardasse aetud vorstikesi või vahukomme ja lihtsalt pereringis juttu vesta. Need on hetked, mis jäävad meelde. Hetked, mis on mäletamist väärt. Üks võimalus puhkuse veetmiseks on istuda lihtsalt autosse ning sõita. Teadmata, mis ees ootab või kuhu teekond täpselt viib. Siit ajakirjast leiad hulgaliselt ideid, et paika panna oma puhkusereisi sihtkoht või täita kogu teekond põnevate avastustega. Koge seda, mida sa veel kogenud ei ole ja tunne rõõmu väikestest asjadest - käi rabamatkal, söö metsa all mustikaid, löö kaasa mõnes turismitalus tehtavas maatöös või naudi kohalikku puhast ja hingega valminud toitu. Sest seda kõike meil Eestimaal jagub. Imelist puhkust soovib Ariina perega
4
5 arjumaa on saja järve maa – suurimad järved neist on Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Maakonna piires suubub merre palju jõgesid ja muid vooluveekogusid. Pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Suurim kõrgendik maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul ulatub 112,6 meetrit üle merepinna. Vanad rannamoodustised, karstinähtused, aluspõhja astangud, joad ja rohked rändrahnud eristavad Harjut ülejäänud Eestist. Siin asub Baltimaade suurim hiidrahn Muuga kabelikivi ning kolmandat kohta hoidev Juminda majakivi. Harjumaa kirev taimestik sisaldab erilisi taimeliike, nagu näiteks alpi võipätakas, põhja-lipphernes ja mitmed käpalised. Haruldasemad loomaliigid on kaljukotkas, lendorav ja krüüsel. Maakonnas elab üle kolmandiku riigi rahvastikust ning toimib suurem osa Eesti majandusest, teadusest ja kultuurist. Harjumaale kuuluv esinduslik Tallinn on Põhja-Euroopa üks kaunimaid linnu. Tallinnast saavad alguse põhilised transpordimagistraalid ning Harjumaa on Eesti maakondadest kõige mitmekesisema majandusega. 27 kaitsealaga paradiisilik Harjumaa loodus pakub avastamisrõõmu igale maitsele. Tuhala nõiakaev Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab suurvete ajal vett üle ajama ning ,,keema“ 100 liitrit sekundis. RahHarjumaa vapärimuse kohaselt hakkab soise pruunika veega nõiakaev raevukalt sulisema siis, kui nõiad kaevus vihtlevad. See on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, kus maa-aluses jões tekib müstiline veesurve. Erakordset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. 2012. aastal valis rahvas Tuhala nõiakaevu Eesti aasta imeks. Lisainfo: www.tuhalalooduskeskus.ee Jägala ja Keila juga on mõlemad Eesti maalilisemad veekukkumised, pakkudes suurvee ajal kuninglikku kohisevat värvi- ja valgusmängu. Talve saabudes muutuvad need võrratud veenähtused nõiduslikeks jääpitsi mähkunud võlulossideks. Eesti kõige laiem juga ehk Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Talvekülmadega tardunud veemass muutub suurte jääpurikaHarjumaa Põhja-Eesti helisev haruldus Põhja-Eestis asuv Harju maakond leidis algset kajastamist 13. sajandi “Taani hindamisraamatus”. “Henriku Liivimaa kroonikas” esines nimedena Harien ja Revele. 18. sajandil, Katariina II valitsemisajal moodustati ajutiselt Paldiski kreis ja Tallinna kreis, kuid need likvideeriti ja moodustati taas ühine Harju kreis. Need ajaloolise Harjumaa piirid jäid paika kuni 1950. aasta haldusreformini ja tänane maakond hõlmab pea täielikult Eesti nõukogudeaegse Harju rajooni ala. Turismiinfokeskus Tallinnas: Kullassepa 4, Tallinn. +372 645 7777
6 tega sillerdavaks jääseinaks. Jägala jõe alamjooks joast kuni suudmeni on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis, sisaldades palju forelli ja lõhet. Vaatemänguline 6 meetri kõrgune Keila juga võlub oma veemölluga Keila-Joa alevikus Keila jõel, olles võimsuse poolest kolmandal kohal Narva ja Jägala joa järel. Pargist viib tee piki jõesängi joa juurde, sinna minnes saab jalutada üle kahe rippsilla. Eestis on allikaid alati pühapaikadeks peetud, sest neil arvati olevat raviomadused. Kolmest suurest allikast koosneva Saula Siniallikate vooluhulk on 20–30 liitrit sekundis. Tegemist on ohvriallikatega, mille vahelduv kirev värvitoon põhjustab valguse peegeldumise allika põhjas hõljuvatelt liivaosakestelt läbi selge veekihi. Rahvasuu räägib, et selle allika vesi ravivat kõiki haigusi, kui neile ohverdada hõbeehteid, raha või helmeid. Kui aga ei ohverda, võib Harjumaa haldjas Siniallika Tölp teile koju järele tulla... Lisainfo: www.visitharju.ee IIDSETE AEGADE KUTSE Ajaloohõnguline Viikingite küla Kose vallas on vägev vilgas keskus, mis avab külastajatele eestlaste vanemast perioodist pärineva viikingite ajastu. Tulijate silme ees rullub lahti muistne eluolu. Pidevalt täienev kompleks võimaldab saabujal aja maha võtta ja muutuda ise mõneks ajaks hingelt viikingiks. Siin saab tunnetada aukartust ürgse looduse ees. Ehtne viikingite elukeskkond sisaldab elamusteks kõike vajalikku. Olemas on muinaslinnus, kiviheitemasin ja tavern, kus pakutakse süüa iga päev. Vinged saunad (koobassaun, kadakasaun, Soome saun) hoolitsevad hügieeni eest. Elamusmajutuse garanteerivad peamaja ja metsamajakesed. Viikingite küla toidab põnevalt külalise meeli, võimaldades seiklusi lastele, noortele ja vanadele. Lisainfo: www.viikingitekyla.ee TEEKOND RAHUNI Sarnaselt keskaegsete rändajatega on ka tänapäevased palverändurid erinevatest Euroopa paikadest pidevalt teel pühadesse sihtkohtadesse, et lõpp-punktis tunnetada kõiksuse algallikat ja selle sidet endaga. Ka haruldasel Harjumaal leidub kirikuid, mis väärivad palverändurite sihiks olemist. Marsruudikirjeldus Palverännakud Harjumaal aitab ränduril leida ja külastada maakonna kauneid kirikuid ja kabeleid ning annab vihjeid, mida rännuteel veel vaadata. Rännakuid pühakodade juurde võib Harjumaal teha nii lääne- kui idasuunas, kus teelisele on avatud teeliste kirikud. Harjumaa idasuunal on palju kirikuid ja kabeleid, mida palverändur oma teekonnal vaadata võiks. Soovituslikud marsruudid kulgevad enamjaolt suurtest maanteedest eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid loodus- ja kultuuriobjekte, kalurikülasid, elu maismaal ja väikesaartel. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga. Mõnesse kohta jõuab kiirelt kohale rongiga. Pealinna ümbruse kergliiklusteede võrgustik sobib hästi jalgrattaga matkamiseks. Lisainfo: www.visitharju.ee Kes hinge täiustavast palverännakust loobuvad ja soovivad jumalasõnast ning vaimulikust valgustumisest osa saada paiksemalt, leiavad samuti meelepärase pühakoja. Üks ainulaadne Harjumaa kristlik sakraalhoone on Harju-Madise Mattiase kirik, mis ehitati 15.–18. sajandil. Selle vaimse templi meretuultes karastunud kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele, olles ainuke omalaadne kogu riigis. Legendi põhjal ehitas kiriku keegi kapten Mattias, kes pääses merehädast. Kiriku asukoht on otse rannaastangu äärel, peauks suunatud merele ja kantsli kõlaräästa tippu ehib nikerdatud päikeseketas, mida rahvas on pidanud laeva tüürirattaks. Kiriku lähedal seisab Eesti rahvakooli asutaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnipaika tähistav mälestuskivi. Lisainfo: www.harjumadise.ee Unustamatud mõisad – humalate kuningas ja võluv glamuur Saku alevikus paiknev 17. sajandist pärinev Saku Mõis & Saku Manor kuulub oma klassitsistliku härrastemajaga Eesti arhitektuuri tippude hulka. Hoone kavandajaks peetakse kuulsat arhitekti Carlo Rossi. Rikkaliku dekoori ja liigutavate laemaalingutega on Saku mõis üks Eesti kauneimaid. Majesteetlikus hoones asub kaks peosaali, kaks salongi, seminariruumid, 11 numbrituba, restoran Von Sackenmeck ja Õlle SPA. Mõis toimib seminari- ja puhkekeskusena. Korraldatakse kontserte ja etendusi ning renditakse ruume nii era- kui äriklientidele sündmuste tähistamiseks. Mõisa ümbruses on
HARJUMAA 7 võimalik korraldada erinevaid seiklusmänge ning pargis asub kettagolfi rada. Mõisahoonest mitmesse suunda jäävad jalutusrajad pakuvad silmale puhkust ja hingele kosutust eeskujuliku haljastusega, vanade võimsate tammepuudega ja vaadetega õlletehase poolsele jõele. Lisainfo: www.sakumois.ee Mõisa avastamine oleks mõttekas ühendada Saku Pruulikoja ja Õllemuuseumi külastusega. Nii selgub, kuidas Eesti õllekultuuri-pealinnas on pikka aega valmistatud põhjaveest, parimatest linnastest, humalast ja pärmist kvaliteetset õlut. Muuseum annab ülevaate Saku Õlletehase sajanditepikkusest õlletraditsioonist, tootmise ajaloost ja tehnoloogilisest arengust. 1,5-tunnise ekskursiooni käigus tutvutakse toodete valmistamise protsessiga ja maitstakse otse tehasest tulnud head õlut. Lisainfo: www.pruulikoda.ee Keskaegset rüütlilossi meenutav neogooti stiilis Laitse mõisahoone valmis 17. sajandil, on vahetanud korduvalt omanikke ning kuulub Eesti arhitektuuri kullafondi. Romantilise miljööga lossis on külalistetoad, restoran ja seminariruumid ning sobilik pulmapidude korraldamiseks. Lossi kõrval ilutseb madalatest elupuudest kuplikujuline hekklabürint, milles kasvab veidi üle tuhande istutatud puu. Romantilises atmosfääris saab mängida seltskonnamänge, vaadata fotonäitust, lahendada glamuurset mõrvamüsteeriumi ning nautida romantikapaketti kahele koos sauna- ja massaažiteenusega. Lisainfo: www.laitseloss.ee Lastega peredele – ratsutame, lüpsame ja tembutame Tuhala nõiakaevu naabruses, Polli talu maadel tegutsev Polli loomaaed võimaldab näha ja katsuda mitmesuguseid loomi ja linde, käia laudas ning tallis. Saab sõpradega grillida, pidada laste sünnipäevi ja sõita poniga. Kui on soovi loomi sööta, siis võiks selleks kaasa võtta kapsast ja porgandit. Põhjapõdrad eelistavad toorest kartulit ja õuna. Lõbusa õhustikuga loomaaed võõrustab nii peresid kui ka suuremaid gruppe. Ratsutamishuvilistele pakutakse eraldi treeninguid. Suvised treeningud toimuvad Polli loomaaia territooriumil, alates septembrist Järve tallis. Polli loomakeskuse noorimad ratsutajad on 3-aastased. Treeninguteks on vajalik eelnev broneerimine! www.polliloomaaed.ee Esmapilgul tundub Lohesaba seikluslinnak nagu linnak ikka, kus teid ootavad jäätisekohvik, mängusaal ja rohkesti huvitava arhitektuuriga hooneid, mis on täidetud põnevate mängude ning tegevustega. Tegelikult ei ole see üldsegi mitte tavaline linnak. Peale selle, et on palju põnevaid turnimiseks mõeldud atraktsioone, võib linnakust leida ka labürindi, mille läbimisel ootab ees linna suurim saladus ja ei puudu ka tondiloss, kuhu sisenevad vaid kõige julgemad. Kes ei ole nii julged, võivad külastada hoopis moemaja või printsessitorni. Linnakus on veel politseimaja, ehitusbüroo, raamatukogu, kontserdimaja jne. Tule ja avasta veel palju huvitavat! Tule Lohesaba seikluslinnakusse ning uuri välja linna suurim saladus! Lohesaba seikluslinnakus saavad mõnusasti tegutseda nii väikesed kui suured! Külastage koos pere ja/või sõpradega! OLEME AVATUD E, T, N, R 14–21 • K, L, P 10–21 Suveperioodil oleme avatud iga päev 10 - 21 Tulge lihtsalt kohale ja veetke vahva päev! Aega ei ole vaja ette broneerida, olete alati oodatud! Mustamäe tee 50, Tallinn +372 5193 4834 [email protected] • www.lohesaba.eu SEIKLUSLINNAK • JÄÄTISEKOHVIK
8 Mikumardi maaelu seikluspark Kuusalu vallas tutvustab maaelu muistseid seikluslikke tahke. Põnev park kutsub osalema terveks päevaks, mis saab täidetud huvitava ja hariva tegevusega. Külalistele jutustatakse vanade aegade maalaste mängudest ja töödest, tutvustatakse ehtsa Eesti põlistalu ajalugu, lubatakse käsitsi lehma lüpsta, mööda trossi otsezipline’ga heinakuhja sõita, piimanõudel ja hobusevankril tasakaalu harjutada, loomi ajada ning talutöödes osaleda (heina niitmine, lammaste niitmine, kündmine, viljakoristus jne). Lisainfo: www.retked.ee/mikumardi Saku vallas Kurtnas asub tore kogupere park Vembu-Tembumaa, mis sobib kõigile. Vallatul maa-alal sukelduvad elamustesse kõik pisipõnnid, koolilapsed ning lapsemeelsed täiskasvanud. Seiklustuhinas saab tiirutada kardi-, ATV- ja elektriautorajal, liuelda vesiliumägedel, supelda sooja veega basseinides, hüpelda batuutidel, mängida minigolfi, lõõgastuda saunades ja nii mõndagi veel. Pargis on toitlustusteenus, kuid soovitatav on oma suupisted kaasa tuua, kuna seiklusmaal on grillimiskohad koos laudadega. Öömajalistele on avatud kämpingu tüüpi majutus ning matkaautodele parkimisvõimalus. Rõõmuküllane päevake koos perega Vembu-Tembumaal muudab suve mõnusamaks! Lisainfo: www.vembu-tembumaa.ee Soovitusi matkasellidele – kambamängud, linnulennud ja lõkketuli 8,5-kilomeetrise, viitadega tähistatud Metsanurme-Üksnurme loodus- ja matkaraja alg- ja lõpp-punkt asub Metsanurme külakeskuses Saku vallas. Loodushuvilistele matkasellidele huvitav Metsanurme küla ja lähiümbrus hoiab endas piirkonna rikast kultuuripärandit. Siin tehtud ajaloolaste uurimused ja leiud räägivad ise enda eest. Matkarajal on kaks looduslikku puhkekohta katusealuse, piknikulaua ja välikäimlaga. Rada sobib ka lühemate retkede korraldamiseks. Seikluslikkust lisab kohaliku retkejuhi teenuste kasutamine. Teekonnal korraldatakse juhendajate toel meeskonnamänge. Matkarada pakub huvilistele mitmesuguseid pakette. Lisainfo: www.metsanurme.eu Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul seisab Vihasoo linnuvaatlustorn, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele. Viimastel on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht. 7 meetri kõrgune torn mahutab korraga paarkümmend inimest ja vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe linde ning tee ääres kasvavat kaitsealust künnapuud. Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, kust veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on väljas linnupiltide püsinäitus. Kuigi parim aeg linnuvaatluseks on kevad ja sügis, pakub Eesti loodus linnuvaatlejatele midagi huvitavat aasta ringi. Selleks annab võimaluse programm: linnuvaatlus koos kogenud saatjaga Lääne-Eesti rannikul. Programmi käigus on võimalik osa saada tuhandete arktiliste veelindude vaatemängulisest lennust üle Eesti. Veetlev vaatluspiirkond on sügisrände meka ning üks Euroopa linnuvaatlejate meelispaiku. Võimalik foto: Ants Liigus Vihasoo linnuvaatlustorn. foto: Nodic Houses
HARJUMAA 9 on näha rähni, tetre, metsist ja kakulisi. Hind sisaldab giiditeenust ja transporti. Saab valida nii nädalase kui ühepäevase linnuvaatluse. Kokkuleppel ka vaatlused teistes Eesti piirkondades. Avastamisväärne Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Mitme kaitseala territooriumile jääval puhkealal leidub metsade kõrval soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase matkapiirkonnaga, kus igal aastaajal saab liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskadega, tõsisemalt treenida ja niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad meelitavad jalga puhkama ja piknikku pidama. Võrratud võimalused loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele-marjulistele. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – ajastute pildid, viisid ja taevalikud lauluhääled Tallinnas Rocca al Mare aladel töötav Eesti Vabaõhumuuseum kannab endas sajandite pikkusi teadmisi ja traditsioone talurahvakultuurist. Siia vetevoogudega piirnevale merelõhnalisele kaldapealsele rajatud suursugune talude kompleks tutvustab elavalt eestlaste maaelu keskkonda ja kombestikku. Muuseumi alale on rajatud erinevad talutüübid koos nende juurde kuuluvate ajalooliste spetsiifiliste ehitistega. Hoonete vahel looklevad kõnniteed, mis viivad vaatamisväärsuste juurde juhatavate viitade abil. Kehakinnitust korraldab kõrtsihoone ning lahmakat maa-ala saab läbida tellitud hobuvankril logisedes. Muuseumis toimib aasta ringi aktiivne ürituste ja tegevuste programm ning broneerida saab oma isikliku ürituse. Värskendaval merekaldal lainete loksumise saatel veedetud harivad tunnid kindlustavad elamuse kogu eluks. Lisainfo: www.evm.ee Viimsi Vabaõhumuuseum Viimsi vallas Pringi rannakülas on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal. Siin saab osa külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest, merelkäigust, puhkehetkedest, külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest. Mererand ja ajalooline atmosfäär pakuvad meeldivaid puhkehetki. See on parim koht üle mere Tallinna silueti imetlemiseks. Korraldatakse mitmesuguseid programme ja erilisi sündmusi. Laupäeviti on avatud Eestimaa hinnatuim taluturg. Lastele pakub hoogsat lustimisrõõmu kiigeplats. Lisainfo: www.rannarahvamuuseum.ee Kuusalu vallas, väikeses Viinistu rannakülas kutsub külla Viinistu Kunstimuuseum, mis asub vanas kalatöötlemise külmhoones. Kunstimuuseumis on esindatud sadade Eesti kunstnike looming läbi aegade ehk ligi 1000 värvikat kunstiteost alates baltisaksa aegadest ning Pallase koolkonnast kuni tänapäevani välja. Vanades veemahutites ehk nn tünngaleriides silitavad silmavaadet ja ergutavad emotsioone iga mõne aja tagant vahetuvad näitused. Hooajaliselt toimuvad teatrietendused ja kontserdid. Lisainfo: www.viinistu.ee Laulasmaal heliseb kõigile klassikalise muusika austajatele Arvo Pärdi keskus. Eesti maailma areenil suureks teinud andeka helilooja keskuses säilitatakse ja uuritakse tema pärandit. Hoones on isikuarhiiv, raamatukogu, 140-kohaline auditoorium, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Viiakse läbi meistriklasse, antakse kõrgel tasemel kontserte ja tehakse ekskursioone. Ringkäigul giidiga heidetakse pilk Arvo Pärdi käsikirjadele ning kuulatakse muusikat. Lisainfo: www.arvopart.ee 2019. aasta suurimaks kultuuriürituseks saab olema 4.–7. juulini Tallinnas toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” ning sellele eelnev tuletulemine, mis 1. juunist kuni 3. juulini läbib kõiki maakondi. Lisaks avatakse näitusi, korraldatakse haridusprogramme ning kontserte. See on Eesti kultuurisündmuste üks kõrghetkedest, mil voolavad kohale massid kodu- ja välismaalt, et tunnetada legendaarse laulurahva leegitsevat kokkuhoidvat energiat. Lisainfo: www.2019.laulupidu.ee
eie vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Vallakeskuseks on Tabasalu alevik, kuhu on koondunud suurem osa valla teenindusest, kaubandusest ja ettevõtlusest. Tabasalust Tallinna kesklinna on 13 km. Unikaalne loodus Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline, suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Vapustavad vaated avalduvad Tabasalu looduspargis ja Türisalu panga vaateplatvormilt. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa valdavalt lainjat tasandikku läbib valla keskosas Vääna jõe org. Põnevamad koopad on Tilgu sadamas ja Naage külas. Elu mere ääres Meie valda läbib rahvusvaheline ranniku matkarada, mis kulgeb nii mööda liivast kui ka kivisemat rannaäärt, mööda mereäärseid metsasid ja kalurikülasid. Piirkonna kauneim liivarand asub Vääna-Jõesuus, lisaks saab rannamõnusid nautida Suurupi, Tilgu või Tabasalu supelkohtades. Tänavu suveks on valmimas ka Tilgu kalasadam, kus ilusal suvepäeval on ehk võimalus kalagi saada ja jahtidel silduda. Arhitektuuriliselt põnev Harku vald on tuntud ka oma mõisate poolest. Restaureeritud ning külalistele avatud on Kumna mõis ja Vääna mõis koos suursuguse tall-tõllakuuriga. Ajalooliste mälestistena on vaadeldavad Muraste, Harku mõis, Viti mõis. Lisaks on mitmeid eraomandis mõisahooneid. Vallas on kaks kirikut – 1994. aastal ehitatud Harkujärve kirik ja 1901. aastal ehitatud Rannamõisa kirik. Viimase kõrval on 2018. aastal valminud Rannamõisa tavandimaja Helin. Ajalooline harmoonias tänapäevaga Valla suurimaks pärliks on aga Eestis ainulaadsed Suurupi ülemine ja alumine tuletorn. Tuletornid on ainsad liitsihituletornid ning alumine on vanim puidust tuletorn. Mõlemad tornid on eraomandis, kuid suvisel perioodil on need avatud. Lisaks on vaadeldavad 1913-1917. aastail Vene impeeriumi poolt Peterburi kaitseks rajatud Peeter Suure nimelised kaitserajatised Suurupis, Sõrves, Humalas, Naages, Vitis. Sport Lisaks ajaloolisusele ja arhitektuurile on vallas ka mitmeid rekreatsioonivõimalusi – kaks discgolfirada, suvine SUP-laudade laenutus, puhkekohad. H ELU KUI PUHKUS arku vald – Lisainfo: www.harku.ee, www.coastalhiking.eu, www.suurupi.ee, www.kumnamanor.eu TALLINNA LOOMAAED ON AVATUD IGA PÄEV November-veebruar 9.00-15.00 Märts – aprill 9.00-17.00 Mai – august 9.00-18.00 September – oktoober 9.00-17.00 NB! Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist. PÕHJAVÄRAV: Paldiski mnt 145 LÄÄNEVÄRAV Ehitajate tee 150 PILETIINFO OKTOOBER – APRILL Täiskasvanu 5€ Sooduspilet 3€ Perepilet 13€ Tallinn Cardiga on sissepääs tasuta. MAI – SEPTEMBER Täiskasvanu 8€ Sooduspilet 5€ Perepilet 20€ Zoo peatus 21, 21B, 42, 43 Meistri peatus 16 1 €/päev TERE TULEMAST TALLINNA LOOMAAEDA! See on Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaed! Tallinna loomaaed asub looduslikult kaunis ja liigirikkas Veskimetsa parkmetsas. Esindatud on Aafrika hiiglased – elevandid ja ninasarvikud, majesteetlikud kiskjad, mänguhimulised ahvilised, müstilised maod ning paljud muud eksootilised ning ohustatud liigid. Siin on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Avastamist ootab suurejooneline jääkarumaailm ja palju muud! Tallinna Loomaaed saab tänavu 80-aastaseks. Kutsume osalema juubeliprogrammis tallinnzoo.ee/80. EKSKURSIOONID Ekskursioonijuhiga ringkäigul saad ülevaate põnevatest loomaaia asukatest ja kuuled vahvaid lugusid loomaaiast. LASTE SÜNNIPÄEVAD Pea oma sünnipäev looduse ja loomade imelises maailmas. Kaasahaaravad eakohased sünnipäevaprogrammid 4- kuni 15- aastastele lastele. KORRALDA ÜRITUS Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus pakub kaasaegseid ja multifunktsionaalseid ruume erinevate konverentside, seminaride, koolituste ja koosolekute korraldamiseks. Loomaaia territooriumil on erineva suurusega piknikuplatsid suviste ürituste jaoks. Asume vaid 15-minutilise sõidu kaugusel kesklinnast. Loomaaeda pääseb kahest väravast: tallinnzoo.ee
TALLINNA LOOMAAED ON AVATUD IGA PÄEV November-veebruar 9.00-15.00 Märts – aprill 9.00-17.00 Mai – august 9.00-18.00 September – oktoober 9.00-17.00 NB! Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist. PÕHJAVÄRAV: Paldiski mnt 145 LÄÄNEVÄRAV Ehitajate tee 150 PILETIINFO OKTOOBER – APRILL Täiskasvanu 5€ Sooduspilet 3€ Perepilet 13€ Tallinn Cardiga on sissepääs tasuta. MAI – SEPTEMBER Täiskasvanu 8€ Sooduspilet 5€ Perepilet 20€ Zoo peatus 21, 21B, 42, 43 Meistri peatus 16 1 €/päev TERE TULEMAST TALLINNA LOOMAAEDA! See on Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaed! Tallinna loomaaed asub looduslikult kaunis ja liigirikkas Veskimetsa parkmetsas. Esindatud on Aafrika hiiglased – elevandid ja ninasarvikud, majesteetlikud kiskjad, mänguhimulised ahvilised, müstilised maod ning paljud muud eksootilised ning ohustatud liigid. Siin on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Avastamist ootab suurejooneline jääkarumaailm ja palju muud! Tallinna Loomaaed saab tänavu 80-aastaseks. Kutsume osalema juubeliprogrammis tallinnzoo.ee/80. EKSKURSIOONID Ekskursioonijuhiga ringkäigul saad ülevaate põnevatest loomaaia asukatest ja kuuled vahvaid lugusid loomaaiast. LASTE SÜNNIPÄEVAD Pea oma sünnipäev looduse ja loomade imelises maailmas. Kaasahaaravad eakohased sünnipäevaprogrammid 4- kuni 15- aastastele lastele. KORRALDA ÜRITUS Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus pakub kaasaegseid ja multifunktsionaalseid ruume erinevate konverentside, seminaride, koolituste ja koosolekute korraldamiseks. Loomaaia territooriumil on erineva suurusega piknikuplatsid suviste ürituste jaoks. Asume vaid 15-minutilise sõidu kaugusel kesklinnast. Loomaaeda pääseb kahest väravast: tallinnzoo.ee
12 EESTI TULETÕRJEMUUSEUM Püsiväljapanek tutvustab Eesti tuletõrje ajalugu ammumöödunud aegadest kuni lähiminevikuni. Antakse ülevaade tuletõrjekorraldusest ja tuletõrjeorganisatsioonide arengust, tulekahjude tekkepõhjustest ja ränkadest tagajärgedest ning tulekahju ärahoidmise abinõudest. Võimalik on külastada ka tuletõrjetehnika väljapanekut Sakus. Külastused palume kokku leppida telefonil +372 5302 8404 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E [email protected]; www.tuletorjemuuseum.ee Foto: Jaan Riet Viljandi (1915) MÕISA TEE 1, VIIMSI | (+372) 621 7410 | www.esm.ee | SÕJATEHNIKA ANGAAR VEHEMA TEE 1A, VIIMSI (300 M MUUSEUMIST)
HARJUMAA 13 S uurel, imelise merevaatega pargialal Maarjamäe lossipargis leiab külastaja eest kaks muuseumi – 15.02.2018 avatud renoveeritud Maarjamäe lossi ja 2017. oktoobris valminud Filmimuuseumi. Pargis on eraldi välinäitus nõukogude perioodi monumentidest, aga ka uhke Eesti-kujuline laste mänguväljak. Töötavad nii kohvik kui restoran ning 2018. maikuust on taas avatud ka kompleksi tallihoone Eesti levimuusikateemalise näitusega. Eriline rõõm on külastajaid kutsuda renoveeritud lossi. Maarjamäe oli tunnustatud suvituskoht juba 17. sajandil. Praeguse, suvelossiks mõeldud hoone ehitas 1874 kindraladjutant Anatoli Orlov-Davõdov. Hoone ajalugu on olnud kirju – siin Eesti Ajaloomuuseumi uuenenud Maarjamäe Ajalookeskus ootab külastajaid! Maarjamäe ajalookeskus on avatud T-P 10.00 – 18.00 (1. oktoober- 30. aprill) E-P 10.00 – 18.00 (1. mai – 30. september) www.ajaloomuuseum.ee • Maarjamäe keskus kui Tallinna Aasta parim arendusprojekt 2018 • Maarjamäe keskus kui Eesti Aasta parim turismiobjekt 2018 • Näitus „Minu vaba riik“ Maarjamäe lossis kui Parim püsinäitus 2018 on pärast 1917. aasta revolutsioonisündmusi ja endiste omanike põgenemist asunud kahe maailmasõja vahel nii restoran, lennukool, aga nõukogude perioodil näitkes ka ühiskorterid. Ajaloomuuseumi valduses on loss alates 1987. aastast. Tänaseks on lõppenud 4 aastat kestnud lossi põhjalik renoveerimine ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avas Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäe lossis suurnäituse „Minu vaba riik“. Näitus viib külastaja retkele läbi 100 aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu. Erinevatel ajahetkedel tuli Eestis elavatel inimestel langetada keerulisemaid või kergemaid otsuseid või püüda lihtsalt rasked ajad üle elada. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi. Seekord algab rännak 1905. aastast ja jõuab välja tulevikku – kunstnike Varvara ja Mari „Neuronaalsete maastikeni“, mis on kunstnike visioon Eestimaast 1000 aasta pärast. Vahepeal räägime Eesti Vabariigi sünni eelloost, noore vabariigi arengutest. Ei saa mööda murrangulistest sündmustest teise maailmasõja keeristes ja nõukogude okupatsioonist. Näitusel saab selgeks, kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taassünd, millised rõõmud ja mured olid 1990-2000ndatel aastatel ning milline riigi tänapäev. Lastele valmis koos näitusega vahva paik, Laste Vabariik. See on mänguline õpikeskkond, kus on omavahel põimitud pärisja fantaasiamaailm. Seal tegutsevad lapslased ja elab sinine lõvi koos oma sõpradega, kuid kõigil neil on ühine eesmärk: ehitada üles vahva riik. Lossi endine suvesaal on saanud uue kuue, kuid omale kohale on jäänud pannoo „Rahvaste sõprus“, mille kunstnik Evald Okas maalis 1987. aastal Revolutsioonimuuseumi jaoks. Avasta aja lugu Maarjamäel ajalookeskuses! MAARJAMÄE AJALOOKESKUSE AUHINNAD AASTAL 2018
14 Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski reserveerida kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest. Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõevulinast • proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja Paldiski maantee 351, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 [email protected]; www.hyyruveski.ee
HARJUMAA 15 Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E +372 607 3231; +372 505 0043 [email protected]; www.valklaforell.ee Valkla Forell Valkla Forell on rajatud 1999. aasta suvel looduskauni Valkla jõe äärde. • Meie eesmärgiks on pakkuda meelelahutuslikku kalapüüki aastaringselt. Pakume Teile maitsvaid roogasid Teie enda püütud kaladest. • Lapsed saavad lõbusalt aega veeta väikesel mänguväljakul, kus põnevust pakuvad kiiged ja liivakast. • Meil saab pidada sünnipäevi, pulmi, firma suve-/talvepäevi jne. Suurema seltskonna puhul broneerige laud. Meil on võimalus reserveerida kogu territoorium. • Kõigest 1,5 km kaugusel meist laiuvad imeilusad Valkla ja Salmistu liivarannad. Kalapüük on tehtud Teile võimalikult lihtsaks: kõik vajaminevad vahendid on meie poolt ning maitsva roa valmistavad Teile meie kalakokad! Vastavalt Teie soovidele kas küpsetame, soolame või grillime kala. Lisaks 50-kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida õuealal: selleks oleme ehitanud toredad varjualused, kuhu mahub korraga istuma ca 5–20 inimest. NB! OLEME AVATUD AASTARINGSELT! Suvel avatud 12:00-22:00. Kalapüük kuni 21:00 WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ NELIJÄRVE PUHKEKESKUS Nelijärve asub Aegviidu lähedal looduskaunis kohas järve kaldal, Tallinnast 60 km kaugusel. Majutuskohti on kokku 278. Romantiline Pääsu Villa, järvemaja, rannamaja, puhkemajad, saunad, toitlustamine, 11 erineva suurusega saali. Puhkekeskus on sobilik perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade, firmapidude ning suve- ja talvepäevade korraldamiseks aastaringselt. Seiklusrada • paadid • vesirattad • jalgrattad • suusad • uisud jne. Nelijärve 4, Anija vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E +372 5646 7750. [email protected]; www.nelijarve.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ VIIMSI VABAÕHUMUUSEUM Vabaõhumuuseumi moodustab ajalooline rannatalu, mis asub otse mererannal lummava vaatega Tallinna siluetile. Ajaloosõbrad leiavad siit ehedaid ajaloolisi hooneid, paate ja põnevaid lugusid. Romantikud leiavad ideaalse keskkonna, kus nautida merd ja erakordset vaadet. Lapsed saavad joosta, kiikuda ja avastada killukest maaelu määgivate lammaste ja tärkava viljaga. Tere tulemast! Muuseumi tee 1, Pringi küla, Viimsi vald. GPS: 59° 31' 16" N, 24° 48' 29" E +372 606 6952; [email protected]; www.rannarahvamuuseum.ee font on Calibri sinine 100 - 45 - 0 - 18 helesinine 33 - 15 - 0 - 6 pruun 30 - 56 - 100 - 37
16
17 8000 aastat tagasi elasid Narva jõe orus kiviaja kütid-kalastajad. Narva jõe äärsetest asulatest pärinevad Eesti ala vanimad keraamilised leiud. 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid maakonna territooriumil Jõhvi, Lüganuse, Vaivara ja Iisaku kirikukihelkonnad. Põhjasõjas piirasid venelased Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal ülekaalukaid Vene vägesid. Viimased suutsid 1704. aastal Peeter I juhtimisel siiski Narva alistada. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel liitus Peterburi kubermangu kuulunud Narva ja seda ümbritsevad alad Eestimaa kubermanguga. 1918. aastal moodustas Narvas Eesti Töörahva Kommuun linna ümbritsevatest valdadest Narva maakonna ja Ida-Virumaast sai Vene tsaaririigi osa. Vabadussõjas vallutas Punaarmee Narva ning bolševikud kuulutasid seal välja Töörahva Kommuuni. 1920. aastal liideti Virumaaga Narva jõest idapoolsed maaalad, kus moodustati kolm valda: Karjati, Kose ja Narva vald. 1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna alal 19 valda. 1939. aastal nimetati vallad ümber ja eestistati Narva-taguste alade venepärased asulanimed. Iseseisvusperioodi lõpetas Narvas ratifitseeritud baaside leping, millega toodi sisse Vene väed. Ida-Virumaa 1950. aastal moodustati Kiviõli rajoon. Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon. Vaivara allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond. 1960ndatel ühendati Narva linnapiirkonna külanõukogud Kohtla-Järve rajooniga. 1990. aasta algusest eksisteeris endise Kohtla-Järve rajooni territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, hiljem Ida-Viru maakonna nime all. Tasase pinnamoega Ida-Virumaa paikneb maastikuliselt Soome lahe rannikumadalikul, Viru lavamaal, Alutaguse madalikul ja Peipsi rannikumadalikul. Kõrgeimaks mäeks on tehislik Kohtla-Järve poolkoksimägi. Soome lahe rannikul seisab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja pikim osa. Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus, mille Eesti kõrgeima paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Kirde-Eestis asuv Ida-Virumaa hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa ja piirneb idas Venemaa Föderatsiooniga. Maakonda ümbritseb põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Regioonist leitud ainese põhjal on tundma õpitud Eesti esiajaloo asustuse algusaegu ja paljusid materiaalse kultuuri nähtusi. Ida-Virumaal vaatad Toila Oru pargi ja muinasjutulise merevaiba veetlust, suvitad Narva-Jõesuu kuldliivasel rannal, koduned Kurtna järvestiku matkaradadel, palvetad koos Kuremäe kloostri nunnadega ja patseerid piirilinna Narva jõepromenaadil. Külastuskeskus Narvas: Peetri plats 3, Narva. +372 359 9137 Тurismiinfokeskus Jõhvis: Rakvere 13a, Jõhvi. +372 337 0568 Ida-Virumaa – kahe maailma puutepunkt
18 Ontikast ida pool, Valaste suurkraavi suudmes kohiseb Eesti kõrgeim, 30 m kõrgune Valaste juga, mille tegevuse tulemused on vaateplatvormilt hästi jälgitavad. Maakonna idapiiril on Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv. Alutaguse kandis sillerdab Eesti suurim järveala – Kurtna järvestik koos 42 järvega. Maakonnas voolab 165 jõge, oja ja muud veekogu, mis suubuvad Soome lahte, Peipsisse ja Narva jõkke. Pikimad jõed on Rannapungerja, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi. Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi ja turvast. Alutaguse rahvuspark kaitseb Ida-Eesti haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri. Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond, kus asuvad põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam. Põlevkivi töötlevatest ettevõtetest on tuntuim Viru Keemia Grupp. MERI, RAND JA PÜHAD ÕED Toila alevikus haljendab kaunis Pühajõe ürgorus Oru park, mille koos vinge lossiga rajas Venemaa 19. sajandi kaubandusmagnaat Grigori Jelissejev. 1930ndatel said loss ja park president Pätsi suveresidendiks. Loss hävis Teises maailmasõjas. Hooldatud pargis jalutades näed arvukaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning jumalikku vaadet sinetavale merevaibale. Kõrguv paekallas, jõelamm, tõusev oruperv pangajärsaku serval, loopealne ja kaldanõlv pakuvad tõelist silmailu. Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja tuntuim turismiobjekt, kus taimeliikide hulgas on haruldased Siberi seedermänd, suurelehine tobiväät, euroameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik, ebatsuuga ja Mandžuuria pähklipuu. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Eesti pikima mereäärse liivarannaga (7,5 km) ajalooline kuurort Narva-Jõesuu paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus kulgevad sümmeetrilised tänavad, mis on rajatud otse luitemännikusse. Lisaks ilusale supelrannale pakuvad pinget puitpitsiga kaunistatud ehitised, rohelus, lõhnav männimets ja spaamõnud. Narva-Jõesuu kuurordis käisid 19. sajandil sanatooriumipuhkusel Peterburi aristokraadid, millest kujunes hüüdnimi Põhjamaade Riviera. Kunagises Eesti kuulsaimas rannalinnas on elujõuliselt esindatud Eesti ja Vene ajaloo- ja kultuuripärand. Merelõhnalise linnakese hiilgeajad jäävad möödanikku. Esimese Eesti Vabariigi päevil armastas siin suvepuhkusi veeta näiteks rahvakirjanik A. H. Tammsaare. Sanatooriumid, hotellid, puhkekodu ja kämpingud mahutavad tuhandeid külalisi. Illuka vallas ilutsev Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster ehk Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eesti ainuke vene õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas, mis tänapäeval on tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Külastajatele sissepääs tasuta. Ringi jalutades ja lillerikast aeda imetledes tutvud paiksete pühakute elukorraldusega. Nunnadelt saab tellida tasulise ekskursiooni, mille käigus näeb kloostrikompleksi kirikuid ja muid nurgakesi, kuhu omal käel uidates sisse ei saa. Lisainfo: www.orthodox.ee Kreenholmi manufaktuuri territoorium
IDA-VIRUMAA 19 Narva – kaks keelt ja kaks kultuuri Eesti kõige idapoolsem linn Narva asub Narva jõe alamjooksul, Tallinna-Peterburi maantee ja raudtee ääres, Eesti-Venemaa piiril, olles suuruselt kolmas linn Tallinna ja Tartu järel. Narva jõe kallastel iidsetest aegadest asuv ajalooline piir on nagu kahe tsivilisatsiooni puutepunkt, kus kohtuvad lääneeuroopalik katoliiklus ja idaslaavlaslik õigeusk. Narva aladel ja ümbruses elati juba kiviajal. Narva asula tekkis muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. 12. sajandi Novgorodi kroonika järgi asus Novgorodis kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia küla esines esimest korda Taani hindamisraamatus 1241. 14. sajandil alanud Liivi ordu perioodil moodustati Narva foogtkond. 1558. aastal alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning vallutas Narva. Kuni 1581. aastani valitsesid venelased, kuni Rootsi Kuningriigi väed vallutasid Narva ja seejärel Ingerimaa. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa asehaldur. 1700. aastal alanud Põhjasõja algul toimunud Narva lahingus saavutasid vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle võidu, kuid lõpuks võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva koos ülejäänud Eestiga läks Venemaa koosseisu. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna haldusesse. 1917. viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. Narva ja Jaanilinn eraldusid Jamburgi maakonnast ning loodi Narva maakond, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist. Narva oli 1944. aastal rindelinn. Lahingutes purunes enamik hoonetest ning ajalooline vanalinn. Ainsa barokkehitisena säilis Läänemere barokkpärlite hulka kuulunud raekoda. Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna-Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi. Üle jõe sirutuvad Sõpruse sild ja Narva raudteesild. Hoolimata ränkadest kannatustest on nähtav kaunis arhitektuurne ansambel, mis on ainulaadne terves Euroopas. Jõe vastaskallastel kõrguvad kivihiiglastena Hermanni linnus ja Ivangorodi kindlus. Linna üheks tõmbekeskuseks on Põhjamaade üks võimsamaid kindlusi Narva Hermanni linnus. Lisaks näitustele on see meeldiv paik jalutamiseks ja vabaõhusündmusteks, kus suviti tegutseb ajaloolise käsitöö keskus. Augustis äratab mänguline „Narva lahing“ Põhjasõja sündmused. Linnuse muuseum korraldab ekskursioone ka Kreenholmi manufaktuuri ja Narva kolledžisse. Vingeks vaatamisväärsuseks on Narva bastionid, mille vanad atraktiivsed seinad varjavad endas ajastute legende. Kui varem sai ehitistega tutvuda väljastpoolt, siis nüüd avanevad Viktoria bastioni saladused laiemalt. Käikudes olev ekspositsioon jutustab bastionide ehitamisest ja ajaloolisest kasutamisest. Kindlasti tasub suunduda jõepromenaadile. See Narva ajaloolises südames asuv kaldapealne pikk ala on idast piiratud Narva jõega, läänest bastionimüüride ja Hermanni kindlusega, põhjast Narva sadamaga ja lõunast Joaoru rekreatsioonialaga. Sellel jõekohinast saadetud pinnal, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piiri lähedal, jalutavad kohalikud ja külalised, askeldavad kalurid ja treenivad sportlased. Siin liiguvad üksikud unistajad, pered ja rulluisutajad. Promenaadil on lõvikujudega Rootsi terrass, kus asub Dahlbergi lava, päikeseplats, suvekohvik, purskkaev, päikesekellad ja lastebassein. Narva kosed asuvad legendaarse Kreenholmi manufaktuuri territooriumil. Hüdroelektrijaam laseb veehoidla turbiinidest vee jugade kaudu välja kevadise suurvee ajal, mil saab Eesti pool koskede ilu imetleda. Narva kanjonis paiknevate Narva koskede vaatemängu saab nautida kuni paar korda aastas. Ekskursioone koskede juurde korraldab Narva Muuseum. Narva tähtsamad tööstusharud on metalli-, tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus ning puidu-, mööbli- ja plastitööstus. Kultuurielu edendavad kultuurimajad, Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopin’i loomingule pühendatud rah-
20 vusvahelist noorte pianistide konkurssi. Aktiivselt tegutsevad Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti Selts. Spordisõbrad rakendavad ennast Narva Kreenholmi staadionil ja Kalev-Fama staadionil. Linnas on kaks spordikooli, mitukümmend spordiklubi ja Narva Spordikeskus. Narvas on sündinud malegeenius Paul Keres, kellele on pühendatud temanimeline tänav. Puškini tänaval Peetri platsi juures paikneb suurmeistri pronksist mälestusmärk. Siin võid istuda meistri vastas malelaua ees ja mõtiskleda koos temaga lõpetamata partii üle. Tule värvika ajalooga paeluvasse piirilinna ning tunneta ida ja lääne tsivilisatsiooni kohtumist! Unustamatud mõisad – muinasaja raud ja aegumatu merevaade Lüganuse vallas Maidla külas asuva Maidla mõisa rajas Maydellide perekond ning seda on esimest korda mainitud 1465. aastal. Praegune barokkstiilis mõisamaja valmis 1767. aastal Georg Ludwig von Wrangelli soovil. 1925. aastast tegutseb siin kool, tänu millele on renoveeritud kompleks üks Eesti võimsamaid barokk-ansambleid. Mõisa saab külastada suvekuudel Unustatud mõisate külastuspäevadel või ettetellitud giidiekskursioonil. Teenuste hulgas ruumide rent, seminarid, spordisaal, saun ja kümblustünn. Toitlustust pakub Maidla mõisa kelder, kus toidu juurde tuuakse vein otse veinikeldrist. Ettetellimisel peomenüüd. Jääkeldris jagab teavet mõisa ja piirkonna ajaloo kohta infokeskus, kus on põhirõhk muinasaegse raua valmistamise ja töötlemise teemal. Unistele majutus spordihoones. Lisainfo: www.maidla.ee Toila vallas Saka külas olev Saka mõis seisab Põhja-Eesti pankranniku serval, kus 1200 km pikkune Balti klint saavutab oma suurima kõrguse. 17. sajandil rajatud peahoone avati uuenenult 2010. aastal. Härrastemajas on luksuslikud majutus- ja seminariruumid, suur saal ja antiikmööbel Inglismaalt. Mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja võimalustega sobib puhkuseks, töötoiminguteks, pidulikeks vastuvõttudeks ja pulmadeks. Valikus spaapaketid, võlvlagedega restoran, sportlik ajaviide ja majutusteenus. Mõisa pargis on tore jalutada, piknikku pidada ja erinevate ajastute kivimeid uurida. Saka mõisa meretorni tipus troonib platvorm, kust avaneb vaade lahes asuvatele saartele, päikesetõusule ja -loojangule. Meretorni juures telkimisala kõrval on lõkkeplats, mille lähedalt algab Saka klindimõisa matkarada. Lisainfo: www.saka.ee Lastega peredele – künna tuult ja kasta sulge Alutaguse vallas Vasavere külast leiad Alutaguse seikluspargi lastele ja täiskasvanutele, kus on erinevate raskusastmetega seiklusrada põnevate ülesannetega. Saad sooritada Eesti pikimad õhusõidud üle järve. Põhiradade külastamiseks pead olema vähemalt 140 cm pikk. Lasterada koos 22 põneva mänguga sobib lastele alates 4. eluaastast, kel pikkust vähemalt 110 cm. Lühemate laste puhul hindab instruktor nende osavust, millest sõltub raja läbimise võimalus. Alaealised ronivad suurtel radadel vastutava täiskasvanu järelevalve all. Kõik väikesed seiklejad varustatakse kiivri ja traksidega turvarakmetega. Aasta ringi on avatud tuubilaenutus ja tuubirajad. Lisainfo: www.alutaguse.com Alutaguse seikluspark Saka mõis. foto: Anneli Loorits
IDA-VIRUMAA 21 Toila vallas Kukruse külas kõneleb Kukruse polaarmõis ühe perekonna kaudu kaks lugu. Lugude juures saab sule ja tušiga kirjutada ning proovida vanamoodsaid rõivaid. Lastele mängutuba liu laskmiseks ja lumesõja pidamiseks. Sobib üksikkülastajatele ja gruppidele. Huvitav ekspositsioon jutustab kunagisest mõisa omanikust ja põlevkivi esmakasutajast Robert von Tollist ja tema kuulsast vennapojast, polaaruurijast Eduard von Tollist (1858–1902), kes jäi kadunuks otsides salapärast Sannikovi maad. Tema mälestuseks nimetatigi mõis polaarmõisaks. Aristokraatlikku miljööd võimendavad klaveri- ja ballisaal. Mõisas saab pidada vastla-, mardi- ja kadritralli ning patsutada noori kelgukoeri. Kukruse on ka teatrimõis, kus muu hulgas etenduvad suvelavastused. Lisainfo: www.kukrusemois.ee Soovitusi matkasellidele – soode saladused ja järvede peegeldused Alutaguse vallas, Peipsi põhjaranniku puhkealal kulgeb Kotka matkarada (6,7 km), mis tutvustab madal- ja siirdesood. Võluvaid vaateid kingivad Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud, Rüütli raba salapärased soosaared, mis tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest, lagesoo taimestik ja laugas. Liivaseljandikelt järsult sooks muutuv maastik muudab tee vahelduslikumaks. Rada on tähistatud värvimärgistusega puudel ja piktogrammidega postidel. Olemas mitu lõkkeaset, pingid, metsaonnid, vaatetorn ja telkimisvõimalus. Vett saab rabast. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Alutaguse vallas, Peipsi põhjaranniku puhkealal, Kurtna maastikukaitsealal lookleb ringjas Kurtna matkarada (9 km), mille unikaalsus väljendub järvede tihedal paiknemisel maastikul. Matka muudavad rikkaks erinevad järvetüübid, rabailu ning reljeefi ja taimkatte suur mosaiiksus. Vaatamisväärsustena on esil Kurtna järvistu pinnavormid, metsa kasvutüübid ja Pannjärve liivakarjäär. Telkimisala Martiska lõkkekohas. Tarbevesi Martiska järvest. Ujumise ja kalastamise võimalus. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – vaikinud relvad ja lõbutsev linn Vaivara vallas Sinimäe alevikus võõrustab huvilisi Vaivara Sinimägede Muuseum, mille hooneteks on renoveeritud Vaivara mõisa ait ja sepikoda. Väljapanek on pühendatud lahingutele Narva jõel ja Sinimägedes 1944. aastal. Eksponeeritakse peamiselt relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid ja propagandaplakateid. Suurel ekraanil jooksevad ajaloolised kaadrid. Samal ajal kui täiskasvanud detailidele keskenduvad, saavad nooremad üht-teist oma käega katsuda ja ajalooliste militaarmasinate rooli taga turnida. Muuseumi korraldatava maastikumängu raames õpid kaarte lugema, märke seletama, orienteeruma ja lahendad ülesandeid. Arendavas maastikumängus läbid sõjaaegsed punkrid, Pargimäe ja vaatetorni. Lisainfo: www.muuseum.vaivaravald.ee Ajaloofestival Narva lahing äratab Narva linnuses ellu Põhjasõja-aegse lahingumöllu, kus kajavad kahuripaugud ja lahingukära. Rahvusvaheline festival toob kokku sõjaajalooklubid kogu Põhja-Euroopast, kelle kaasabil peavad Peeter I ja Karl XII ajastust pärinevates mundrites sõdurid maha mängulised tapatalgud. Põhjasõja laagri kõrval toimuvad vanamuusika üritused ja teatrietendused ning askeldab põlisrahva küla. 2019. aastal võideldakse vapralt kuupäevadel: 16.–17.08. Narva Ooperi Päevad on festival, kus kõlab kaasaegne klassikaline muusika ning kus saab vaadata esietendusi ja noorte loovisikute töid. Vabal Laval, Kreenholmi Manufaktuuris ja Narva linnuses näeb sel suvel Kopenhaageni, Helsingi ning Rahvusooper Estonia ooperi- ja balletietendusi. Esiettekandeni jõuab Raimo Kangro ja Leelo Tungla „Juku naljadel“ põhinev muusikal. Kavas on prestiižse Taani teatriauhinna Reumert Awardi eriauhinna võitnud Peter Kohlmetz Mølleri elusuuruses nukkudega ooperilavastus "Dust" ning kaasaegne versioon klassikalisest Bellini ooperist "Norma". 2019. aastal täitub piirilinn klassikapärlitega kuupäevadel: 28.08.–14.09. Lisainfo: www.narvaopera.ee
22 Sillamäe on vaatamata kiirele tööstuse arengule väga roheline,, puhas ja romantiline linn. Tule meile külla! Sillamäe - värskete meretuulte linn foto: Anton Makarjev
IDA-VIRUMAA 23 Sillamäel ei ole käinud enamik eestimaalastest, sest see linn oli Eesti nõukogude-aegne keelatud linn. Nüüd avatud ning avastatav. Siin on veel tollast õhustikku, millesse julgelt ja kirkalt löövad sisse uue, euroopaliku kultuuriajastu värvi- ja kõlaakordid. Tähtsündmused 2019. aastal 21.06. - 23.06.2019 Tantsufestival «STIILIVISIOON.2019» 28.06.2019 - 30.06.2019 Sillamäe linnapäevad www.sillamae.ee www.sillamae.ee SillamaeLinn Sillamäe Mere puiestee 2017. aastal rekonstrueeriti Sillamäel üks oma „pärlitest“ ja kõige väärikamatest tänavatest – Mere puiestee. Sillamäe avanes elanikele ja külalistele täiesti uuenenud Mere puiestee näol koos laia allee, ajalooliste elementide, uute objektide ja mugava ligipääsuga merele. www.sillamae.ee Sillamäe Kultuurikeskus / Kesk tn 24 Kultuurikeskuses korraldatakse enamik linna kontsertidest ja üritustest. Hoone on tunnustatud arhitektuurimälestiseks, kus on nii sees kui väljas säilinud täiuslik arhitektuur eelmise sajandi 40.-50. aastate stiilis. Sillamäe Muuseum / Kajaka tn 17a Ida-Viru "Parimat uut seiklust 2017" saab endale osta Sillamäe Muuseumist, ning seda saab kasutada igal ajal ja iga ilmaga. Seiklus on üks parimatest viisidest tutvuda Sillamäe varjatud ajalooliste kohtadega ja Sillamäe ajaloolise linnakeskusega. Lisaks on meil mitmeid teisi teemaatilisi otsingumänge üle linna. T-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00 www.sillamae-muuseum.ee Sillamäe spordikompleks “Kalev” / Kesk tn 30 Ujula, hostel, jõusaal, saun, kergejõustikumaneež, fitness-saal, konverentsisaal www.sillamaesk.eu 3 4 1 2 4 3 E-R 08.00-17.00. Nädalavahetustel kokkuleppel +372 687 5034, [email protected] www.kultuurikeskus-sillamae.ee 1 2
1.06 kuni 31.08: E-R 10-17, L10-15, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-16, L-P suletud Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59o 5´48´´ N, 27o 18´47´´E +372 339 3036; +372 339 3006 +372 5344 8738 [email protected] www.iisakumuuseum.ee IISAKU KIHELKONNA MUUSEUM „Kus saavad üheaegselt kokku kiviaeg, 20. sajandi talupojad, metsik loodus, koolmeistrid ja rikkalik pärandkultuur? See kõik on leitav Iisaku Kihelkonna Muuseumist. Siit algab salapära – avastamiseks Teile“ Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale. Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest inimluustikest ja vadjapärastest ehetest. Tutvustatakse Iisakumaa poluvernikute traditsioonide, 20. sajandi talupojakultuuri ning Alutaguse loodust. Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5-6 ajutist näitust. Pakume ettetellimisel hariduslikke programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Igal aastal juunis on traditsiooniline külalaat, sel aastal 9. juunil 2019. Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige unikaalsemas maakonnas – Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust. Gruppidele on ettetellimisel lahtiolekuajad kokkuleppel.
IDA-VIRUMAA 25 Allmaamuuseum ja Rikastusvabrik on Eesti Kaevandusmuuseu - mi ligitõmbavaim ja põnevaim atraktsioon, mille moodustavad endised kaevanduskäigud kogupikkusega 1 kilomeeter. Sõidetak - se tõelise maa-aluse kaevuriterongiga ja tutvutakse mitmesugu - se maa-aluse tehnikaga. Külastajatel on võimalik tellida endale maitsev kaevurilõuna ja nautida seda tõelises maa-aluses kaevu - risööklas. Rikastusvabrikus saab vaadata interaktiivseid väljapa - nekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Koostöös meie partneritega on võimalik tellida karjäärisafarit ja seiklusmatku. NB! Maa-aluseks külastuseks vajalik broneering Eesti sügavaim elamus Info ja ettetellimine +372 332 4017 [email protected] • kaevandusmuuseum.ee Jaama tänav 100, Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa juuni–august E–P 11–18 • september–mai T–L 11–17 TOITLUSTUS M AJ U T U S SAUN
27 Tulge nautima ehtsaid Gruusia maitseid Jõhvis! T-N: 11:30-21:00 R-L: 11:30-22:00 P: 12:00-18:00 Lääne 1B, Jõhvi • +372 337 5750 • [email protected] • www.mimino.ee GruusiaTrahterMimino 2018 RECOMMENDED 2018 RECOMMENDED 2018 RECOMMENDED VIRUMAA HOSTEL Virumaa hostelisse on oodatud kõik, kes soovivad nautida rahulikku ja mõnusat puhkust soodsa hinnaga. Pakume külalistele mugavaid 2- ja 3-kohalisi tube. Kõikides tubades on puhas voodipesu, rätikud, WiFi ja TV, kohapeal on söögitegemise võimalus. Hea meelega võõrustame ka suuremaid gruppe. Gruppide majutamisel arvestame meelsasti Teie erisoovidega ning kombineerime sobiva majutuspaketi. Vabal ajal saab kasutada jõusaali ja mängida lauatennist. Meie juures on võimalik rentida ka seminariruume. Kalevi 4, Kohtla-Järve. GPS: 59° 24’ 6” N, 27° 17’ 18” E +372 334 4103; [email protected]; www.virumaahostel.com WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ
29 2018. aasta juunis avatud kogupere elamuspargis leiab endale tegevust nii suur kui väike, noor ja vana, kuna valikus on 15 erinevat atraktiivset tegevust vabas õhus. Atraktsioonidel saavad ja peaksidki kaasa lööma ka suuremad õed- vennad, vanemad ja vanavanemad. Kellele meeldib niisama mõnusasti aega veeta, saab kõike toredat jälgida maitsvat sööki ja jooki pakkuvas kohvikus. TUHAMÄE HOSTEL Baltikumi kõrgeima tehismäe jalamil asuv modernne puidust kahekorruseline hoone sobib suurepäraselt majutuseks nii spordiharrastajatele kui ka perepuhkuse veetmiseks. +372 5557 5556 www.tuhamaehostel.com • Ettetellimisrestoran keskaegses rüütlilossis • Kindluse ajalugu tutvustav ekskursioon gruppidele • Grupitoitlustus • Seminarivõimalus Mäepealse tee 1, Kiviõli +372 5331 7322 • www.seikluskeskus.ee 2018 RECOMMENDED 2018 RECOMMENDED PURTSE KINDLUS: Purtse küla, Lüganuse vald +372 514 6774 +372 517 4548 www.purtse.ee TERE TULEMAST LÜGANUSE VALDA! KOGUPERE ELAMUSPARK
30
31 egiooni viljakad maad asustati juba 13. sajandil. Muinasajal oli Lääne-Virumaal kolm kihelkonda: lääneosas Repel, idaosas Mahu ja lõunaosas Lemmu. Sellest perioodist pajatavad meile Rakvere linnus, Toolse ordulinnus ja Kunda Lammasmägi. Kunda kandi varaseimad leiud pärinevad keskmisest kiviajast, millest tuleneb nimi Kunda kultuur. Kunda Lammasmägi on piirkonna vanim asustatud punkt, kus elati juba 8700 aastat eKr. Selle kandi elanikud tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega. Esimesed kirjalikud teated Lääne-Virumaa aladelt pärinevad võõrvallutajatelt. Territoorium on koos ülejäänud Virumaaga näinud taanlaste ja sakslaste ristisõdu. 13. sajandil kuulus ala Liivi ordule. 16. sajandi Liivi sõjas läks venelaste võimu alla, seejärel rootslaste valitseda. 18. sajandi Põhjasõjaga võtsid võimu uuesti üle venelased. Maakondade taastamisega moodustati 1990. aastal Rakvere rajooni maadel Rakvere maakond, mis peagi nimetati ümber Lääne-Viru maakonnaks. Lääne-Virumaa, Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), millel on 21,5 meetrine vaatetorn, kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja, vana kalmistu, “Kersna pink” ning telkimis- ja piknikukohad. Muistendi kohaselt tekkis Emumägi Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Maakonna pikim jõgi on Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv Porkuni järv (41,5 ha). Maastikuliselt jaotub Lääne-Virumaa Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru laLääne-Virumaa vamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel. Kõrgustiku nõlvadelt ja jalamilt väljuvad allikad, millest algavad Eesti suurimad jõed: Pedja, Põltsamaa, Pärnu, Valgejõgi. Siinsetest rändrahnudest on Eesti suurim Letipea Ehalkivi. Lääne-Virumaale kuulub suur osa Lahemaa rahvuspargist, kus on Eestile iseloomulikud loodus- ja kultuurmaastikud: kivised ja liivased rannad, maalilised rabad, põlismetsad, loopealsed, kärestikulised jõed ning mandrijääga tulnud rahnud. Rahvuspargist kolmandiku moodustab meri, kaks kolmandikku selle maismaaterritooriumist katab mets. Metsad ja rannad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest Nõukogude ajal oli tegu suletud piiritsooniga. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid, kus on palju loomi. Oandu ja Altja vahelises maalilises orus saab tutvuda kobraste eluga. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi põldudele sookured. Põhja-Eestis asuval Lääne-Virumaal on 134 km rannajoont. Maakonna piiresse jääb Eesti põhjapoolseim maismaapunkt Vaindloo saar ja päikese poole pürgiv Pandivere kõrgustik. Lääne-Virumaal võid pingutada musklit Georg Lurichi skulptuuri kõrval, seigelda Lahemaa rahvuspargis ja tunnistada Rakvere linnuse liigutavat miljööd. Saad kuulata lainete laulu kaunite kalurikülade kallastel ja märgata majesteetlike mõisate inspireerivat ilu. Turismiinfokeskus Rakveres: Lai 20, Rakvere. +372 324 2734 Lääne-Virumaa – mõisate ja maastike muinasmaa
32 Kuulsaimad Lahemaa rannakülad on Altja kaluriküla ja Käsmu kaptenite küla. Lahemaa suured mõisakompleksid Palmse, Vihula ja Sagadi on uhkelt renoveeritud ja külastajatele mitmekesiste teenustega avatud. Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses. Sagadis on esindatud metsamuuseum. Oandul on võimalus osaleda looduskeskuse programmides ja siirduda loodusradadele. Lahemaa suviseks rannapuhkuseks sobib Võsu oma liivase supelrannaga, mis meelitab puhkajaid meilt ja mujalt. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, kiiged, rannavolle ning läheduses mänguväljak. Kohapeal karastusjoogid ja suupisted. Söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast. Maakonna märgilise tähtsusega koht on Väike-Maarja alevik, kus on sündinud üks Eesti kuulsamaid maadlejaid Georg Lurich, kes muutis väikese Maarjamaa maailmas suureks. Väike-Maarja kirikuaias puhkavad Lurichi omaksed ning aleviku keskväljakul kõrgub musklis rahvuskangelase skulptuur. Väike-Maarja kandist on pärit veel arstist kirjamees Friedrich Robert Faehlmann ning siin on tegutsenud luuletaja ja õpetaja Jakob Tamm. LAINE LOKSUB KÜLA KÜLGE Vihula vallas tuksub loksuva laineharja rütmis Altja kaluriküla, mis on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki üht külatänavat. Esimesed kirjalikud teated küla kohta pärinevad 1465. aastast. Tänapäeval näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Altja neemel silmad omalaadseid taastatud võrgukuure, mille lähedal vees asub Suurkivi. Rannarahva pärimus pajatab, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu kutsutakse kivi ka Titekiviks. Külas on kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts. Meretuules kohisev Käsmu kaptenite küla Haljala vallas on tänapäeval populaarne suvitamise ja ürituste toimumiskoht. Siin kosutad hinge rannas jalutades, avardad teadmisi õpperajal matkates või vaatamisväärsustega tutvudes ja lustid kontserdi taktis. Esimesed kirjalikud andmed Käsmu küla kohta pärinevad 1453. aastast. Käsmus töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees, mistõttu tunti Käsmut kaptenite küla nime all. Küla ajaloost annab ülevaate Käsmu meremuuseum. Julgemad võivad suvel ette võtta retke läheduses asuvale Saartneemele ehk rahva seas tuntud Kuradisaarele. Lisainfo: www.kasmu.eu UJUVAD SAARED JA NOORENDAV MUDA Tapa vallas asuv Porkuni järv (41 ha) on suviti populaarne ujumiskoht, mille saarel on Porkuni mõis koos paemuuseumiga. Suur Porkuni järv on paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks. Veekogu on kuulsaks teinud Suurjärves ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Järve arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmaallikas, mis mõlemad on seotud rahvajuttudega. Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi. Rakvere kesklinnas jagab turgutust Aqva spaahotell oma heaolukeskusega. Luksusliku valikuga keskuses leiduvad ihu ja hinge hellitavad massaažid, keha- ja näohooldused. Hotellis on kaks restorani, basseinidega veekeskus ja seitsme saunaga saunakeskus. Saadaval eriline spaateenus Rasulbadi – tervistava mudaga ilurituaal aurusaunas. Aqvas teostavad täiuslikke hoolitsusi lisaks Eesti spetsialistidele filipiinlased ja India ajurveeda õde. Lisainfo: www.aqvahotels.ee Rakvere – väekas linn Lääne-Virumaa haldus-, majandus- ja kultuurikeskus Rakvere linn (ajalooliselt Tarvanpää) paikneb Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala, lõunaosas Palermo mets. Linna järgi on nime saanud Ordoviitsiumi Rakvere lade. Rakvere sai linnaks 1302. aastal, Taani kuninga Erik Menvedilti antud Lübecki linnaõigusega. Palmse mõis
LÄÄNE-VIRUMAA 33 Vanimad jäljed linna asustusest pärinevad Teatrimäelt, kus on vanim inimtekkeline kultuurkiht dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Linnus Vallimäel oli üks suuremaid Muinas-Eesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime all. Asula Teatrimäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna tõenäoliselt keskajani. 13. sajandil vallutasid ja ristisid Virumaa alad taanlased. 1267. aastal rüüstasid piirkonda rängalt Novgorodi väed, kes aga kindlust vallutada ei suutnud ja taandusid. 14. sajandil müüs Taani kuningas Valdemar IV oma Eestimaa valdused koos Rakverega Saksa ordule. 16. sajandi Liivimaa sõjas piirasid edutult Rakveret esiti Poola kuninga pooldajad, hiljem Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. Rootsi vägedel oli hiljem siiski õnne ja Vene garnison kapituleerus. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusesse. 18. sajandi Põhjasõjas ületasid venelased Kunda jõe, tungisid Rakverre, kust viimased Rootsi väed taganesid lahinguta. 1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar. Linna peamised tööstusalad on toiduainetetööstus (Rakvere Lihakombinaat, AS Pihlaka, OG Elektra) ja puidutööstus (AS JELD-WEN Eesti ja AS Stora Enso Eesti Näpi saeveski). Rakvere rahvas hoiab au sees sporti. Edukaim korvpalliklubi on Eesti korvpalli meistriliigas mängiv BC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi Saja Liigas osalev Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi Eesti Jalgpalli Esiliigas mängiv Rakvere JK Tarvas. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – Rakvere Teater. Kultuurielu koordineerib Rakvere Kultuurikeskus. Igasuviseks suursündmuseks on Rakvere linna päevad. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. Meeste tantsupidu tormleb iga viie aasta tagant. Rakvere tähtsaimaks vaatamisväärsuseks on ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Keskväljakul asub mälestusmärk “Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”, mis on pühendatud helilooja Arvo Pärdile. Linnuse lähedal seisab Tauno Kangro ürgpiisonit kujutav skulptuur Tarvas, mis viitab linna kunagisele nimele Tarwanpe. Baltikumi suurim loomaskulptuur on 7 m pikk ja 4 m kõrge. Ostuhuvilistele annab kõik eluks vajaliku Vaala keskus, mis asub Rakvere Sõmeru poolsel sisse-väljasõidul. Keskuses kauplevad teiste hulgas Maksimarketi hüpermarket, tööriistamarket ja Virumaa suurim kodukaupade kauplus Apelsin. Ostlejate kõhutäie eest hoolitsevad Kodused Toidud ja Hesburger. Keskväljaku läheduses asuv hubane Pihlaka kohvik sobib hommiku- ja lõunapausideks, pakkudes sooja toitu ja pagaritooteid. Burgerikohvik Grillers valmistab kodumaisest toorainest burgerid igasuguste lisanditega otse kliendi silme ees, hinnates värskust ja kodumaisust. Kesklinna Kuum Kahvel Resto pakub maitseelamusi nii taimetoitlastele kui lihasõpradele. Restoran sobib tähtpäevade tähistamiseks, perekondlikuks õhtusöögiks ja sõpradega aja veetmiseks. Ööklubi Mjau on Virumaa suurim, mahutades kuni 700 inimest ning kus lisaks tantsimisele peetakse sünnipäevi ja firmapidusid. Rakveres elanud Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase, õpetaja ja näitekirjaniku Juhan Kunderi mälestuseks püstitatud monument kutsub peatujat ajas tagasi vaatama – seda paigas, millest mööda kulges aastaid kirjamehe kodutee. Leia sinagi tee Rakverre ja tunne enda sees väge! Unustamatud mõisad – tume täkk ja palmiaed Tapa vallas Jäneda külas on küla südameks Jäneda mõis, millest esimesed kirjalikud teated pärinevad 14. sajandist ning mis kuulunud erinevatele aadliperekondadele. Praeguse mõisahoone ehitas Johan von Benckendorf 20. sajandi alguses. Ajalukku kirjutas aga selle mõisa proua Maria Zakrevskaja
34 Benckendorf oma seiklusrikka elu kaudu, milles on leitud seosed Leninile tehtud atentaadiga ning eluga koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga. Esimese vabariigi ajal tegutses mõisas Põhja-Eesti põllutöökeskkool, millega on seotud tuntud ühiskonnategelased. Igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast. Gruppidel võimalik mõisa ja muusemi külastus ettetellimisel tutvustusega eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles. Mõisakompleksis tegutsevad konverentsikeskus ja külalistemaja ning tuntud söögi- ja peokoht Musta Täku Tall. Lisainfo: www.janedaturism.ee Ebamaiselt ilusat Palmse mõisa Haljala vallas on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostrile. Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid Eestis, kus härrastemaja täidab nii muuseumi kui esindushoone funktsioone. Hoones saab põhjaliku ülevaate mõisa ja selle omanike von der Pahlenite suguvõsa ajaloost. Ruumid on sisustatud erinevate ajastute mõisamööbliga. Külalistele on avatud vanasõidukite näitus, sepikoda ja palmimaja. Härrastemaja taga asub 18. sajandi jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas elutsevad kaunite taimedega üksmeeles eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on koolituskeskus. Mõisas toimuvad näitused, etendused, kontserdid, pulmad, meeleolukad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Oma lahkesse keskkonda kutsuvad iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus on nautimiseks erinevate piirkondade parimad veinid. Lisainfo: www.palmse.ee Lastega peredele – tiigrihüpped ja õnnemündid Rakvere vallas Tõrremäe külas asub Virumaa suurim batuudikeskus Salto Batuudikeskus, kuhu on oodatud kõik mängu- ja seiklushimulised lapsed hüppama, turnima ja mängima. Mängutuba asub Põhjakeskuse teisel korrusel. Keskuses korraldatakse ka laste sünnipäevasid ja kokkuleppel pakutakse muid teenuseid. Kohapeal toitlustus ja ägedate õhupallide müük. Lisainfo: www.saltokeskus.ee Kunda jõe kaldal sumisev Lontova seikluspark pakub elamusi ürgkanjonisse loodud erinevate raskusastmetega atraktsioonide ja puutumatu looduse kaudu. Park koosneb meeskondadele mõeldud alast, madalseiklusrajast, kõrgseiklusrajast ja lastealast, julgustades ergutavatele elamustele aasta ringi, vastavalt ilmastikule ja loodusoludele. Jõukohast tegevust jagub peredele, sõpruskondadele ja muudele seltskondadele. Võimalus on korraldada koosolekuid, seminare ja sünnipäevi. Lisaks atraktsioonidele on pargi koosseisus Blücheri kohvik ja grillplats. Siinne Kunda jõe ürgoru kaunis loodus kõnetab kõiki looduskaugeid seiklejaid. Külastajatel on soovitatav hankida kohvikust Lontova Viikingu õnnemünt ja visata see haldjakivilt heade soovidega Kunda jõe voogudesse. Lisainfo: www.lontovaseikluspark.eu Võsu Nõmmeveski matkarada. foto: Sven Zacek
LÄÄNE-VIRUMAA 35 Soovitusi matkasellidele – allikalätteilt sadulasse Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas vonkleb Oandu-Võsu matkarada (9,5 km), mis kulgeb valdavalt mööda iidset Seljaku teed, läbi Koljaku-Oandu astangu aluste põliste metsade. Vaadet ilmestavad mitmekesised pinnavormid, metsakooslused, allikad, vana tõrvaahju ja veskitammi varemed, piirikivid ja muud pärandkultuuri objektid. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga. Talvel on võimalik rada läbida suuskadel, mööda sisseaetud klassikarada. Talvistel jalgsimatkajatel palutakse suusarada säästa. Autodele parkimisvõimalus Oandu telkimisala parklas. Liikujatele toeks 25 m laudteed, infoalused, viidad, kilomeetripostid ja lõkkekoht. Värskust lisab Oandu külastuskeskuse salvkaev. Võsu telkimisalal on käeulatuses jõgi ning puurkaevuvesi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kadrina vallas Neeruti maastikukaitsealal kannab matkaselle Neeruti loodusrada (1,5 ja 3,5 km), mis on ringidena läbitav. Rada kulgeb loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute ehk ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Lühem rada teeb ringi ümber Tagajärve, põigates ka Eesjärve edelakaldale jäävale muistsele linnamäele Sadulamäele. Pikem ring ulatub Kiissaaugumäeni. Teelisele on abiks infotahvel ja rajatähistused. Puhkuseks passivad hästi Eesjärve telkimisala, Tissipuu ja Leivaahjumäe lõkkekoht. Peamised vaatamisväärsused on Neeruti Ees- ja Tagajärv ning Sadulamägi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – keskaja kambrid ja mereäärne möll Rakvere Linnus annab korraliku adrenaliinilaksu kogu perele ning suurematele gruppidele. Kohale saabudes sulandud 16. sajandi linnuse eluolu kujutavasse teemaparki, kus veedavad unustamatu päeva nii väikesed kui suured. Siin kirevas ajaloolises atmosfääris saad kehastuda ümber rüütliks ja sõjameheks, lahutada meelt ning õppida üht-teist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Avatud on karistuskamber, surmatuba, põrgu, punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja, habemeajaja ning alkeemiku töötuba. Linnuses teenindav Schenkenbergi kõrts serveerib keskaegsete retseptide järgi valmistatud roogasid. Lisainfo: www.rakverelinnus.ee Käsmu Meremuuseum asub Haljala vallas, kaunis kaptenite külas Käsmus, paiknedes 1993. aastast alates tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse Käsmu kaptenite küla ajalugu. Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi: meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. Lastele korraldatakse muuseumipäevi põhiliselt kahel teemal: kapteniküla ja viikingiaeg. Muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal, kus asub ka Käsmu tuletorn. Lisaks on õues rida vaatamisväärsusi. Territooriumil toimuvad muuseumi üritused, külakonverentsid, teemapäevad, kontserdid ja näitused. Soovi korral võib siin tähistada tähtpäevi. Olemas suitsusaun, suitsuahi, istumiseks kohandatud vana paat ja lehtla. Lisainfo: www.kasmu.ee Käsmus toimub iga-aastane põhjamaise muusika festival Viru Folk, kus esinevad artistid meilt ja merede tagant. Lisaks muusikale toimuvad eraldi üritused lastele, teatri- ja filmisõpradele. Müüakse käsitööd ja pakutakse toite. 2019. aasta 9.–11. augustil keskendub üritus iiri kultuurile. Esinevad eestlased ja iirlased, kelle hulgas võtab tuurid üles Iirimaa parimaks rahvusvaheliseks bändiks nimetatud The Kilkennys. Tule ja tunnista mõnusat mereäärset möllu! KATARIINA KÜLALISTEMAJA JA RESTORAN Katariina külalistemaja pakub hubast ja kõigi mugavustega majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minuti tee kaugusel kesklinnast. 24 tuba mahutab kuni 54 inimest. Majas asub a la carte restoran-baar Katariina Kelder (nädalavahetusel elav muusika) ja kunstisalong. Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali (30 inimesele). Müügil nii külalistemaja kui restorani kinkekaardid. Tasuta parkimine. Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372 504 0320; [email protected]; www.katariina.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ
36 Pandivere Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema! Tule Pandivere Paeriiki! visitpandivere.ee Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe? Tahad olla eksinud, et ennast leida? Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest? Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed? Viitna kõrtsihoone on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim, vanim ning paremini säilinuid. Viitna küla, Kadrina vald • GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 • [email protected] • www.viitna.eu Viitna kõrts on rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist. Kõrts mahutab 120 inimest. Suvel avatud väliterrassile mahub 60 inimest. P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem) Korraldame teile meelejääva sünnipäevapeo või firmaürituse. Samuti pakume ehedate eestimaisete toitudega catering teenust. Viitna kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus pakutakse maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja bistroo ühine välikohvik mahutab suvel 70 inimest. E-P 8-22 Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste! Kõrtsihoone Tallinna-poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud E-P 7-20 ning mahutab 45 inimest. Siin asub ka Eesti käsitöö müügilett NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga ja suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu.
LÄÄNE-VIRUMAA SARVIK GRILLRESTO Pakume Eestimaisest toorainest liha- ja kalahõrgutisi, mida valmistatakse restoranis sees olevas söeahjus. Sarviku restorani köögis on unikaalne söegrillahi - tegemist on grilli ja ahju kombinatsiooniga moodsas tehnoloogilises võtmes. Söeahi annab võimaluse valmistada ehedalt ja värskelt grillroogasid profiköögis, otse külaliste silme all. Olete oodatud Rakvere esimesse grillrestosse nautima värskeid grillroogasid! Avatud iga päev 12-22 Tallinna tn 8, Rakvere +372 325 5066 • www.sarvik.ee VIRMA PUBI Pakume pubiroogasid ning vürtsikaid elamusi Aasia köögist. Pisematele külalistele on olemas mängunurk. Nädalavahetustel hullutavad pidutsejaid ansamblid elava muusikaga. Ilusa ilmaga on suurepärane võimalus nautida elu meie suveterrassil. Piljardi mängimine hubases saalis muudab aga iga halli ilma lõbusaks. Ootame Teid meie ajaloolisse majja, Rakvere vanimasse pubisse, unustamatuid elamusi saama! Avatud: P-K 11-23, N 11-01, R-L 11-04 Tallinna tn 8, Rakvere +372 322 3907 • www.virma.ee SUSHI TIGER Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran, kus pakume peale sushi ka teisi idamaiseid roogasid: pastad, salatid, supid, desserdid, lastepraed. Meil on suur jaapanipäraste jookide ja teede valik. Tule naudi kohapeal või telli kaasa! Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk. Meie maja ees on suur tasuta autoparkla. AVATUD: E-L 10–22, P 12–22 Telli toit kulleriga koju või kontorisse: www.restokuller.ee Tallinna tn 12, Rakvere. GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E +372 621 8282; [email protected]; www.sushitiger.ee SLAAVI KÖÖK 12 KUUD Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid Euroopa köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele. E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00 Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098; [email protected]; www.12kuud.ee 37
38
39 änapäevase Järvamaa pealinn on hellitavalt „Eestimaa südameks” nimetatud Paide, mis avab väärikalt huvilistele kadunud ajastute mälestusi. Järvamaa on aegade marulistes tuultes arenenud, võidelnud, võitnud ja alistunud. On liikunud ühe võimu alt teise alla, lätlastelt taanlastele, Mõõgavendade ja Liivi ordule. 13. sajandil ehitatud Paide ordulinnus on kindlasti üks maakonna keskne sümbol. Mõisamajandus arenes siinmail aeglaselt ning talupoegade arv oli suurem kui mujal Eestis. 16. sajandil läks Järvamaa Rootsi võimu alla. Liivi sõjas aga sai koledal kombel räsida. 19. sajandil toimusid siin talurahvarahutused ning talude päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis. Nõukogude okupatsiooni ajal tegutsesid tollases Järva rajoonis edukad, töökad, jõukal järjel olevad ühismajandid, kus suured mustavad põllud varustasid rikkaliku saagiga ja majandipidude pikad lauad koonerdamist ei tundnud. Tänapäeval on Järvamaa kiirelt arenev tõmbekeskus turismi- ja kultuurivallas. Sinna saabuvad nii siseturistid kui välismaalased, kes kõik leiavad sobiva väljundi elamusteks ja avastusteks. Maakohtades on viimaste aastakümnetega eluvaim sisse puhutud mitmetele eksootilistele mõisasüdametele ja talukruntidele, kus looduslähedane elulaad on õhkkonna uueks loonud. Järvamaa Paide – Eestimaa süda Maakonnalinn Paide toob inimesi kokku kõikjalt, sest oma ideaalse asukoha tõttu on siia hea tulla igast suunast. Paide on „nelja kuninga linn”, mis tervitab kõiki ja ootab alati tagasi. Selle kunstiliseks väljenduseks on need vahvad ajaloolised tegelased visandatud suurele teeäärsele tahvlilegi, mis tähistab olenevalt sõidusuunast sisse- ja väljasõitu. Paides on, mida vaadata, kogeda ja meelde jätta. Kirikutagusel kõrgendikul kõrguv Vallitorn– Pikk Hermann on linna vägev kultuuriline sümbol. See ajastute hõngu kandev kindlus sisaldab rikkalikku ekspositsiooni Järvamaa Järvamaa – pärl Eestimaa keskel Eestimaa keskosas asub Järvamaa – üks Eesti vanimaid maakondi. Ajaloolised ürikud annavad aimu, milliseid uhkeid ning võõrapäraseid nimesid on ta kandnud läbi muutlike aegade. See Pandivere kõrgustiku alal, tasandike ja voorte keskel elukeskkonnaks kujunenud, õhukese pinnakattega, allikate ja soode poolest rikas asustusala ulatub Kõrvemaani. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ja oli üks Eesti tähtsamaid asupaiku. Maakonna nimi arvatakse pärinevat sõnast „järv”. Valdava osa Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on Pandivere veekaitseala. Turismiinfokeskus Järvamaal: Keskväljak 8, Paide. +372 385 0400
40 vanemast ajaloost. Samas kutsub oma eksponaate kiikama kunstigalerii ning kehakinnitust pakub hubane kohvik. Vallitorni vaateplatvormilt avaneb panoraamvaade linnale ja selle ajaloolistele tänavatele. Kes iganes kauni vaate silmamälus oma radadele kaasa võtab, see leiab ikka tee tagasi Järvamaa päikeselisse „südamesse“. Vallimäe ordulinnuse varemed pakuvad omakorda võimalust ajateemalisteks mõtisklusteks, kus iga kivi pajatab vaikides möödujale oma lugu Eestimaa ajaloo rajudest tõmbetuultest. 13. sajandil rajatud linnuse esimeseks rajatiseks oligi kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1940ndatel sõjakeerises purustati. 1990ndate alguses Jüriöö ülestõusu aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles ning sellest sai Paide linna ja Järvamaa vapisümbol. Vallimäel seisab ka mälestusmärk ülestõusus reetlikult hukatud nelja eestlaste vanema ehk nelja kuninga mälestuseks. AJAKESKUSES WITTENSTEIN – PEATUB AEG Paide Vallimäe tornis toimib juba aastaid võimas interaktiivne ajakeskus Wittenstein, mis läbi kaheksa kõneka korruse viib külastajad läbi Eestimaa ajaloo, muinasajast kuni Euroopa ajani. Sel meeldejääval retkel saab istuda ühes lauas Järvamaa foogtiga, läbida nõiatesti ning teha lõbusõitu tsaariaegse postitõllaga. Eesti Wabariigi korrusel võib jalutada linnapromenaadil ning okupatsioonikorruselt kihutab stagna-aegne rong ajaränduritega taasiseseisvunud Eesti olustikku. Kogu seda seikluslikku elamusrada vürtsitavad spetsiaalsed heli- ja valgusefektid, videoprogrammid, illusioonid ja humoorikas kontekstis esitatud ajalooliste isikute võõrkeelne kõnepruuk. Kasutada saab giiditeenust, mis muudab ringkäigu oluliselt vingemaks. Lisainfo: www.wittenstein.ee KESKVÄLJAK – ASENDAMATU PEATUSPUNKT Linna keskväljak oma avara külalislahke atmosfääriga võimaldab mõnusat liikumist ja rahulikku istumist. Möödunud suvel kujundati keskväljaku miljöö erakordselt huvitavaks ja ligitõmbavaks. Värviküllase ja lillelõhnalise ringikese ala ja selle ümbrus on varustatud iseäralike istekohtade, söögilaudade ja muu atraktiivse väljapanekuga, mille hulgas on kunstipäraselt kujundatud puuriidad. Selline kujundus oli üllatuseks isegi minule, kes ma tihti Paides käin. See kõik tõestab seda, et andekate ideedega Paide linn on pidevas arengus ning suudab alati võluvalt üllatada. Keskväljakut ja kogu linna valvav ja õnnistav EELK Paide Püha Risti kirik on viimaste aastate jooksul läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri. See pühakoda on nüüd täidetud aktiivse vaimuliku tegevusega, kuna veel 1990ndatel ja hiljemgi valitses seal valdavalt vaikus ja uksed seisid reeglina suletud. Kirikuelu elavnemine uhkelt renoveeritud jumalatemplis on kindlasti suur hüpe Järvamaa suurima linna elukorralduses. Kirikus käivad nii kohalikud kodanikud kui ka läbisõitvad sise- ja välisturistid, et Maarjamaa südames vajuda hetkeks õndsasse vaikusesse ja süüvida omaenda südame sügavustesse. MAAILMALINN PAIDE - KUSTUMATUD KIRJAREAD Paide ei ole mitte üksi maakonnalinn, vaid ka maailmalinn, millele annab suuruse Paide päritoluga maailmakuulus kirjamees Hermann Hesse, kelle vanaisa on siin sündinud. Armastatud klassiku isa ja vanaisa on mõlemad panustanud Ajakeskus Wittenstein Kirna mõis. foto: Margus Vilisoo
JÄRVAMAA 41 Paide arengusse. Kirjanik ise küll eluajal Paidesse ei jõudnud, kuid kasvas üles juttude seltsis, mis vanaisa sünnilinnast pajatasid ning Paide on leidnud kajastamist ka Hesse loomingus. 2017. aastal toimus Paides suurejooneline, tugevalt inspireeriv kultuuriloopäev ja -konverents „Hermann Hesse 140 – Paide päritoluga maailmakuulus kirjamees“, mis tõi kohale muu hulgas külalisesinejad võõrsilt. Rahvarohke suursündmuse sügavamast puudutusest saab osa siinkirjutaja kajastatud artiklist, mis peaks tunnetuslikult tõestama Paide tegelikku suurust rahvusvahelisel areenil. Paide Reopalu kalmistu on väike teeäärne rahupaik linna Türi poolses otsas, mis hoiab Eestimaa erilist „südant” kindlalt maailmakaardil. Siia vaikusemüüride vahele on jäänud igavikku veetma Eestis ja maailmas tuntud suurkujud: • August Wilhelm Hupel (1764–1819) - baltisaksa vaimulik, literaat ja kodu-uurija (tema hauakoht on teadmata, kuid talle on püstitatud mälestuskivi) • Olaf von Stackelberg (1818–1903) - Venemaa viitseadmiral, Mäo mõisnik • Carl Hermann Hesse (1802–1896) - arst, saksa kirjanik Hermann Hesse vanaisa • Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet 1812–1885) • Carl Gotthard Hammerbeck (1800–1870) - vaimulik, esimese eestikeelse kooli rajaja Paides • Eduard Purfeldt (1890–1952) - Paide linnapea 1921–1930 Türi – kevade kuninganna Ilus ja hooldatud kevadpealinn Türi tervitab külalist aedlinnale omase rohelusega. Linn püüab pilku parkide, puiesteede ja kaunite koduaedadega. Kena puhas tehisjärv pakub värskendavat puhkusevõimalust. Pärnu jõel saab korraldada kanuumatku. Tasub siseneda ka muuseumide majja, kirikusse ning külastada käsitööaita. Aktiivset ning arendavat vaba aja veetmist võimaldavad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused ning laadad. Linna üheks suuremaks magnetiks on igakevadine Türi Lillelaat, mis 2019. aasta mais toimub juba 42. korda. Piduliku meelelahutusprogrammiga täiendatud üritus avab lustlikult algavate kevadiste aiatööde hooaja. Oma tooteid reklaamivad aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad. Lillelaat on tõeline massiüritus, kuhu tullakse kokku igast Eestimaa nurgast ja kust lahkutakse sobiva aiakaubaga. Lisainfo: www.tyrilillelaat.ee Lisaks nostalgiahõngulisele sööklale, pubidele ja kohvikutele pakub kvaliteetset toitlustust raudteejaamas asuv meeldiva miljööga jaamarestoran Külla Jürile, kus gruppidel on võimalus reserveerida endale söömaaeg pika laua taga. Türil asuv Eesti Ringhäälingumuuseum sai laiemalt tuntuks pärast seda, kui siin valmis 1937. aastal tolle aja Euroopa moodsaima antennimastiga raadiosaatejaam. Muuseumi püsinäitused ja ajutised väljapanekud tutvustavad rahvusringhäälingu ajalugu ja arengut regulaarsete raadiosaadete algusest 1926. aastast kuni tänapäevani. Lisainfo: www.rhmuuseum.ee Unustamatud mõisad – kunstitööd ja hingehool Roosna-Alliku kahekorruseline varaklassitsistlik mõisahoone valmis 18. sajandil. 1924. aastal viidi sinna õppetöö, seega hakkas häärber täitma kooli funktsioone. Detsembris tähistatakse kooli sünnipäeva mälumänguga, mil nimeks „Valge roosi jaht“. Mõis on aktiivne turismiteenuse pakkuja. Siin korraldatakse pidustusi, konverentse, seminare ning toimuvad ekskursioonid giidi juhendamisel. Kuni 2019. aasta juunini on mõisahoones avatud Tartu kunstniku Helle Lõhmuse maalide näitus. Autori loomingus on esindatud loodusvaated ja figuraalkompositsioonid, söejoonistused ning õrn akvarell. Käesoleval näitusel domineerivad monumentaalsed õlimaalid, milles väljendub kunstniku armastus suure formaadi vastu. Lisainfo: www.roosnaallikumois.ee
42 Türi ja Paide vahel, teeäärsel müstilisel kõrgendikul paiknev Kirna mõis oma pargiga on ainulaadne kogu maailmas. Siia tullakse kodumaalt kui ka välisriikidest ning siinset kuulsat ja kummalist energeetilist maapinda on puudutanud tulijad Euroopast kuni Tiibetini. Kahekorruselise kivihäärberi peauksed on huvilistele avatud aasta ringi ja sissepääs on lubatud vaba annetuse alusel. Sellesse hoonesse tasub siseneda, sest seal ootavad vahvalt sisustatud, meditatiivse auraga toakesed ja koridorid, mille üle valvavad ja külastajaid õnnistavad seintel asetsevad vaimsete motiividega sõbrad. Rahuliku puhastava küünlaleegi seltsis saab aja maha võtta ning rännuteedele vahelduseks tutvuda iseendaga ja kätelda kõiksusega. Mõisahoone taga laiuvas pargis pakuvad turgutavat puhkamisvõimalust üleilmselt tuntud ravipingid, kuhu tullakse korduvalt oma hädadele leevendust saama. Või siis tehakse esimene uudistav katse – kuidas keegi. Meeleliste naudingute ja hingelise täiustumise eest hoolitsevas mõisamajas on ka toitlustusvõimalus, kuid gruppidel on mugavuse nimel kasulik reserveerida söögikord ette. Lisainfo: www.kirna.ee Lastega peredele – nalja, puhkust, seikluskirge Järvamaal perega reisides igav ei hakka ja lastele lusti jätkub. Kareda vallas Müüsleri külas asub Kilplaste teemapark – tuntud muistendile tuginev absurdihuumori keskus kogu perele. Aasta läbi avatud teemapark pakub meelelahutuslikku elamusretke giidi saatel, kus tutvutakse koomiliste kilplaste narritempudega. Kohapeal saab süüa-juua, praktiseerida käsitööd ning osta meeneid. Lisaahvatlusena kutsuvad ligi viguritega valmistatud spordivahendid, ruumid ja hügieeniasutused. Gruppidel on kasulik külastus ette broneerida. Lisainfo: www.kilplased.ee Türi Elamuspark asub kesklinnast pisut eemal, looduskaunis Kõrgessaare voorestikus. Sealt saab korraliku adrenaliinilaksu seikluslike atraktsioonide abil, mida möödunud aastal täiendati. Seikluspargi erinevad rajad mängude ja atraktsioonidega võimaldavad õhu- ja tünnisõite, vabalangemist, hüppeid, trossisõitu ja vallatuid vaateid vaatetornist. Pargis saab pidada piknikku. Lisainfo: www.tyrielamuspark.ee Toosikannu puhkekeskus Türi vallas on suurepärane peokoht eri suuruses seltskondadele. Pakutakse seminariruume, majutust, toitlustust, lõõgastust eri tüüpi saunades ning supluseks kümblustünni. Suveperioodil on võimalus telkimiseks. Toosikannu puhkekeskus asub Eesti suurimas loomapargis, kus elavad muu hulgas põdrad, punahirved, metskitsed ning teised metsaelukad. Toosikannu puhkekeskuses on Eesti kõige uuem jahi- ja laskespordikeskus erinevate lasketiirudega ning laskesimulaatoriga. Lisainfo: www.toosikannu.ee Tammsaare muuseum.
JÄRVAMAA 43 Soovitusi matkasellidele – metsakohin ja vetevulin Loodusliku kalliskivina kutsuv Kõrvemaa piirkond korraldab vastavalt aastaajale ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid harivaid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Tuntumad neist on näiteks RMK Kõrvemaa neliküritus (kevadjooks, triatlon, ratta- ja suusamaraton) Sportland Kõrvemaa matkaja suusakeskuses; Tallinna suusamaraton Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, Swedbank perespordisari (suusamaraton, rattasõit ja metsajooks) Valgehobuse suusa- ja puhkekeskuses, Estonian Cup rattamaraton Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, presidendimatk Aegviidu ja Jäneda vahelisel suusarajal, orienteerumisvõistlused, kestvusratsutamise võistlused, metsajooksu- ja rattalaagrid. Kõrvemaa terviserada hõlmab endas erinevaid puhkekeskusi – Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, Aegviidu puhkebaas, Nelijärve puhkekeskus, Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus, kuhu on koondunud võrratud puhkamisvõimalused. See on ainulaadne ja mitmekülgne looduspuhkuse piirkond Eestimaal. Neile, kes ihkavad matkakoti selga vinnata ja särasilmselt teele asuda, soovitaksin nimetatud keskusi. ENDLA LOODUSKAITSEALA Norra-Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks. Inimtegevusest puutumata territooriumil leidub rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid. Lisainfo: www. loodusegakoos.ee SIMISALU-MATSIMÄE LOODUSRADA Sood, metsad, vanad taluasemed ja taliteed, rabajärved – kõik need meelitavad matkajaid ligi, et ülendada meeli ja toita looduslikku kirge. Ürgsed õpperajad viivad Matsimäelt Simisallu. Need 10-kilomeetrised, suunavate märkidega tähistatud rajad on mõeldud veendunud jalamehele. Matsimäe Pühajärves saab värskenduseks supelda ning selle liivasel kaldapealsel lõõgastuda. Matka lõpp-punktis võtab teelise vastu Kõrvemaa maastikukaitseala külastuskeskus Simisalus – uhke talukompleks, kus etteteatamisel on võimalus mugavaks ööbimiseks. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – uus teater ja ajatu väljamägi Järvamaa kultuurielu keeb mühinal. Paide Kultuurikeskus kostitab kinofilmidega, kontsertidega, näitustega, ergutab tantsuõhtutega, kutsub kaasa mõtlema kultuuriseminaridel ning lahutab meelt muude eriüritustega. 2018. aastal alustas tegevust Paide kohalik teater, kelle toimekas kollektiiv aitab inimeste lugude ja kogemuste kaudu mõista maailma. Loomulikult on selle mõistmiseks kohale oodatud auväärt publik kõikjalt Eestist. Lisainfo: www.paidekultuurikeskus.ee Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel on üks Eesti kultuuriajaloo kuulsamaid keskusi. Siia lagedale haljendavale soosaarele tulevad kokku kõik, kes tahavad kontakti astuda eheda Eesti talukultuuri ja aegumatu kirjandusklassikaga. Suviti voorivad siia lisaks autodele ka paljud suured bussid sise- ja välisturistidega. Just siin, Järvamaa jumalikus looduskeskkonnas räägib Eesti armastatuima rahvakirjaniku lapsepõlvekodu kõigile lugusid minevikust. Vabaõhuetenduste aegu muutub suur osa rohetavast maastikust tohutuks autodemereks ja kõikjal sagib sõbraliku sipelgapesana ringi kultuurijanuline rahvamass. Vargamäe muuseum pakub mitmekülgseid elamusi. Talukompleksi külastamise kõrval saab kaasa lüüa meelelahutusüritustel, korraldada koolitusi, kogukondlikke pidustusi, nautida kohalikku toitu jm. Muuseumi lähistel asuvad veel teisedki „Tõe ja õigusega” seotud paigad, vaatamisväärsused. Lisainfo: www.vargamae.ee
Tammsaare muuseum Vargamäel on kirjaniku sünnikodu, mis inspireeris teda kirjutama romaani "Tõde ja õigus". Muuseumis saate tutuvuda kirjaniku kultuuri- ja kirjanduspärandiga, otsida ja leida paralleele romaani ning kirjaniku sünnitaluga. Lisaks saate ülevaate 19. sajandi Järvamaa taluelust. Info: +372 5340 0637, +372 3859 020 Grupid ja broneerimine: +372 5340 3461 Vetepere küla, Järva vald [email protected] www.vargamae.ee
JÄRVAMAA 45 SÄMMI GRILL Maitsvad toidud elava tulega grillilt iga ilmaga. Menüü koostamisel oleme püüdnud ühendada eestlastele omased lihaküpsetamistraditsioonid ja miksinud sinna maitseid laiast maailmast. Paneme lihad aegsasti grillima, kui ette helistate! Nii saab ilma ootamiseta praed kätte! Toitlustus • seminarid • grupid Oleme avatud iga päev 11-22 Mäo küla, Paide linn. +372 384 6000 Metsvindi tee 2, Haljala. +372 384 6001 www.sammigrill.ee IMAVERE KÕRTS Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus on neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus laupäeviti on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Imavere küla, Järva vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E +372 5646 3044. [email protected]; www.imaveretrahter.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ MÄEKÜLA KÕRTS Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-Tartu mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadimispunkt. Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohv on tunnustatud kui parim jook Tallinn-Tartu maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi! Mäeküla küla, Paide linn. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E +372 384 0463; +372 527 0414; [email protected], www.maekylakorts.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Järvamaal Imaveres Каноэ 1930. aastate sisseseadega meierei. Õppeprogrammid ja kontserdid. Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150. ruutmeetril. Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 www.piimandusmuuseum.ee [email protected] tel: +372 503 3886, +372 389 7533
46
47 ealinna läheduse tõttu on Raplamaad nimetatud vaimukalt „Tallinna magamistoaks“. Piirkond ja selle inimesed on läbi aegade olnud Eestimaa arengu peegeldajaks, olgu jutt muinasaja vanemate nõupidamispaigast, keskaja suurima ülestõusu algusest või Eesti eepose allikaist. 1950ndatel sündis siin suurim metsavendade organisatsioon, mis võitles vapralt kommunistliku okupatsiooni vastu. Ka taasiseseisvunud Eestis on Raplamaa kandnud tublit isamaalist rolli. Just siin taastati patriootlik Kaitseliit ja siin kasvas külaliikumisest välja üle riigi valgunud ökoturism. Raplamaa suurim väärtus on siinsed inimesed, kes läbi aegade on Eesti kultuuri õitsengule hoogu andnud. Piirkonnaga on seotud polüglotist teoloog ja orientalist Uku Masing, kirjanik ja tõlkija Arvo Valton ning teenekas kultuuriloolane Leo Villand. Maakonna ajalugu on pikk, keerukas ja rikas Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. 1343. aastal puhkes praeguse Raplamaa aladel Jüriöö ülestõus, mis oli eestlaste suur vastuhakk võõrvõimu esindanud Saksa ordule. Üürikeseks saavutatud vabadus läks kalliks maksma. Raevuka rahva mahasurumisega muudeti maa suuresti tühjaks, kuid kangekaelne meel jäi sellest ajaloo tähtsündmusest Raplamaile püsima. 16. sajandi Liivi sõda laastas omakorda rängalt maad ning selle vältel aset leidnud laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres, kus rahvapärimuse põhjal ulatunud veri hobustele põlvini. Sellest pärineb ka koha nimi. 19. sajandi uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnenud jõulised talurahvarahutused kulmineerusid Mahtra sõjaga, kus mornid Mahtra mõisa teomehed astusid seadusega keelatud teorendi pärast mõisniku vastu. Üksmeelne ülesastumine mõjutas Vene tsaaririigi edasist Raplamaa talurahvapoliitikat. Selle märgilise sündmuse mälestuse hoidmiseks asutati Mahtra muuseum, mis tegutseb Juurus. 1905. aasta revolutsioon relvastatud kokkupõrgetega ja mõisate põletamisega kulges praeguse Raplamaa territooriumil tormilisemalt kui mujal Eestis. Tänase maakonna otseseks eelkäijaks oli nõukogude okupatsiooni ajal moodustatud Rapla rajoon. Raplamaa areneb mitmekülgselt ning ootab lähemalt ja kaugemalt teelisi oma rikkalikke radasid avastama. MUINAS-EESTI KESKUS Raplamaa hoiab väärikalt muinasaja hõngu, sest maakonnas on palju linnuseid. Märjamaa vallas kõrguv Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, mille õuel on teostatud põhjalikud uuringud. Kõnekas keskkond vestab tuulesosinate ja giidi sõnade abil liigutavat lugu muistsete asukate erilisest Raplamaa – muinaskeskus ja talupoja jonn Loode-Eestis asuv Rapla maakond jagab koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames. See looduslikult liigirikas ja viljakas regioon on lätete paik, kust algavad jõed. Maakonna tähtsaim veelahe on 106 m kõrgune Paluküla hiiemägi, mis tekkis jääaja lõpul. Turismiinfokeskus Raplas: Viljandi mnt 4, Rapla. +372 489 4359
48 elukorraldusest ja tormilistest taplustest. Esimese pealetungijana proovis Varbola linnuse peal kätt Novgorodi sõjakas vürst Mstislav Uljas, kuid tulutult. Hiljem polnud ka edukamad verel hambaga taanlased ega leedulased. Viimati vormus Varbola kants sõjatandriks jüriöö ülestõusu päevil. 16.–17. sajandil kasutati linnuseõue kalmistuna. Üldsuse laiem huvi muinasehitise vastu tekkis 18. sajandi lõpus ning uurimistööd jätkuvad tänaseni. Puhastatud on linnuse kaev, avatud mitmed eluasemed ja sepikoda. Postidega puukiik ja vanaaegsed relvad meelitavad muinasaja õhustikust osa saama nii üksikkülastajaid kui ka suuri gruppe. Linnuses on korraldatud kontserte. Iga aasta augustis leiavad aset rahvusvahelised puupäevad koos oksjoniga ning pööripäevadel võib kaasa lüüa turgutaval tuleriitusel. Raikküla vallas asub Pakamägi, mis Läti Henriku kroonika põhjal oli eestlaste vanemate nõupidamise ehk kärajate paik. Raikküla kant oli Muinas-Eesti tagala ja viljasalv, eestlastest vanemate vastuvõtja ja toitja – sinna sõjad ei puutunud. Sinna lähedusse jääva Kabala küla inimesed teavad tänaseni mäel kohta, kus jaanilaupäeva õhtul seistes kostvat meie muistsete vanemate hääli. Arvatakse, et just Raikküla Pakamäel süüdati jüriöö ülestõusu märgutuli. Pakamäe amfiteatris saab nautida kontserte ja suveetendusi ning pidada piknikku. Kehtna vallas, Lelle aleviku lähistel asub ürgne Paluküla hiiemägi, mille tipust alla vaadates silitab silmi horisondini ulatuv lõputu rohetav metsameri ja saladuslikud rabamaastikud oma müstiliste veesilmadega. Nõukogude ajal teadsid seda metsaga palistatud kuplit peamiselt kohalikud inimesed, kuid täna võib siin kohata matkajaid, orienteerujaid, jalgrattasportlasi, sise- ja välituriste. Iidse püha kõrgendiku kukil sobitatakse metsastunud nõlvadega sinasõprust küll võisteldes, küll vaikselt liikudes. Matkaradadel aitavad kulgeda informatiivsed teeviidad, värvilised märgistused puudel. Hingetõmbeks annavad võimaluse pingid. Talvel kihab lumevaibaga kaetud hiiemägi suusatajate ja kelgutajate lustlikest kilgetest ning lumesahinast. Talvised suusasõbrad saavad pimedatel tundidel kasutada valgustatud suusaradasid. Varasematel aegadel vähetuntud, kuid tänaseks tõmbekeskuseks kujunenud Paluküla avab kõigile uudistajatele oma võrratu värskuse. Suvised läbisõitjad, matkajad, telkijad ja piknikupidajad ei unusta iial siinset panoraamvaadet lõputule metsavaibale, mis paelub vaatleja pilku igas suunas ja mässib ta meditatiivsesse rahusse. Siit palsamina kaasa võetud pildikesed koos rikkalike looduslõhnadega saadavad lahkujat veel koduteelgi. Hiiemäe lähedal asub Paluküla puhkemaja, mis pakub majutust, sauna, kööginurka ja lõbusat ajaviidet lastele. Lisainfo: puhkemaja.ennistus.ee Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 13. sajandi “Taani hindamisraamatust”, kus mainitakse “8 adramaa suurust Rapala küla”. 13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus, mil tsistertslased ehitasid Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikiriku asula keskpunktiks, mis Põhjasõjas müürideni maha põles. Objekt renoveeriti 18. sajandil. Rapla – kirikumuusika kodu Voore tallid Nelja kuninga tee. foto: Elvis Antson