Puhkus Eestis ajakiri

JÕGEVAMAA 99 Jõgeva – külma ilma kants Jõgeva linn asub Vooremaa maastikurajoonis kahel loode-kagusuunalisel voorel ja nendevahelistes nõgudes, 200–300 meetri laiuse Pedja jõe oru kallastel, olles maakonna halduskeskus. Muinasajal kuulus Jõgeva Valga maakonda. Tõenäoliselt oli Jõgeva küla olemas juba enne sakslaste tulekut. Küla ja mõisa mainiti esmakordselt 1601. aastal Poola revisjonikirjas Hoff Jagiwa kujul. Jõgeva nime etümoloogia kohta on keelemeestel mitu selgitust. Lauri Kettunen pidas seda v-tuletiseks sõnast jõgi, Andrus Saareste lühenenud vormiks nimest Jõgedevahe. Vähemalt 16. sajandi lõpust pole nimi muutunud. Wiedemanni sõnaraamatus leidub sõna jõgev (omastav jõgeva), mis tähendab kiirevoolulist. Põhjasõja ajal 1701. aastal, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse. Peeti maha suurejooneline sõjamäng, kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega. Jõgeva linn tekkis kohale, kus varem asus Jõgeva küla. Linna tekkimise ajendiks sai kohaliku raudteejaama asutamine 1876. aastal Tapa–Tartu raudtee äärde. Jõgeva sai aleviks 1919. ja linnaks 1938. Jõgeval mõõdeti 17. jaanuaril 1940. Eesti külmarekord – 43,5 °C. Sellest johtuvalt toimusid Jõgeval Jääpurika festivalid, millest sai hiljem Külmalinna talvefestival. Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv linn, kus Tartu lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ettevõtluses. Alates 1960ndatest kerkis linna hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal). Jõgeval on ligikaudu 30 ha kõrghaljastusega ja liigirikkaid haljasalasid, mis vahelduvad rohelusse uppuvate koduaedadega. Ostlemiseks kannatab sisse põigata Jõgeva kaubahalli, kus on lai valik kõiksugu kaupa. Omapärase interjööriga perekeskne kodukohvik nimega Ateljee kesklinnas pakub hubases õhkkonnas koduseid toite. Aeg-ajalt kuuleb siin elavat muusikat ning suvehooajal on avatud välikohviku osa. See on igati mõnus koht koosviibimiseks pere ja sõprade seltsis. Estakaadi tänava Laisholm Pub tagab lõõgastuse ja korraliku kõhutäie värskete rüübetega. Avara saaliga trahter sobib firma-, tähtpäevade- ja juubelipidustusteks. Saksa stiilis õllerestoran on kahe rõduga ja rohkete istumiskohtadega. Pubis on võimalused seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Nädalavahetustel keerutavad plaate DJ-d ning esinevad tuntud Eesti bändid. Pubi muretus ja meeldejäävas peotuules käivad käsikäes inspiratsioon ja ajalugu. Pizzakioski pitsad on vaieldamatult parimad pannipitsad Jõgeva linnas. Pitsasõber saab portsjoni ette tellida ja kaasa osta või kohapeal sooja pannipitsat nautida. Jõgevalt on pärit heliseva sulega poetess Betti Alver ja laulva revolutsiooni äratav helilooja Alo Mattiisen. Nende suurkujude mälestuseks toimuvad igal aastal Betti Alveri luulepäevad ja Alo Mattiiseni muusikapäevad. Kesklinnas asuvat Jõgeva Muusikakooli hoonet täiendab Alo Mattiiseni mälestuskivi. Koolimajas on Alo klaveriklass, kus paikneb täielikult restaureeritud, muusikule kuulunud kabinetklaver ja väljapanek helilooja isiklikest asjadest. Klassis viiakse läbi väiksemaid kontserte, koolitusi, konverentse ning muusikatunde. Jõgeval on peetud lustiküllast Eesti Naiste Tantsupidu, kus on kaasa löönud tantsulõvid kaugematestki välisriikidest. Unustamatud mõisad – buduaarist parki ja järveranda Põltsamaa vallas Puurmani alevikus olev neo-renessanss stiilis lossitüüpi Puurmani mõis pakub pilgule puhkust ja vaimule valgust. Valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. aastal moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Praegu

100 tegutseb lossis Puurmani Mõisakool. Kompleksi haldab Puurmani Mõisa Sihtasutus. Mõisa ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti “Unustatud mõisad” raames. Muul ajal toimuvad ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigutakse ringi erinevatel korrustel, kus on vaatamiseks krahvinna buduaar, torni viiv salauks, krahvi kabinet ja varakamber. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Lisaks laias valikus kultuuriüritusi ja majutusteenus. Leia muinasjutuline loss Pedja jõe kaldal! Lisainfo: www.puurmanimois.ee Jõgeva vallas Kuremaa alevikus paikneb klassitsistlik Kuremaa mõis/loss, mis ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Pargi projekteeris Tartu arhitekt E. J. Strauss. Lossis asuv muuseumituba tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Lossiruume kasutatakse seminaride ja konverentside korraldamiseks. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Soovijatele võimaldatakse kaunis pargis või hoones pidada pulmi ja sünnipäevi. Lisainfo: www.kuremaaloss.ee Lastega peredele – maisimöll ja õhulennud Põltsamaa vallas Uuevälja külas leiad uudse ajaveetmise võimaluse Sarapiku talu maisilabürindis. Salapärases talus saad lahendada maisirägastikku peidetud mängu ja osa võtta teistest õuele seatud nutikust ja osavust nõudvatest tegevustest. Labürindis pead kaardi abil üles leidma kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest kõrgemad, rägastikus palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb jõuda väljapääsuni. Tule, orienteeru ja pane end proovile! Lisaks maisilõhnalistele keerdkäikudele olemas veel põõsas- ja kivilabürint, loomad, mõtlemismängud ja mänguplats. Arendav põnevus tagatud õpilasgruppidele, lastele ja seiklushimulistele täiskasvanutele. Lisainfo: www.toretalu.eu Mustvee vallas Kääpa külas asuv Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumit, rahvamaja ja seiklusparki. Kalevipoja muuseum avaneb uuesti 2019. aasta lõpus, täiesti uue sisuga. Seni on võimalik broneerida ette eepose tutvustust ja tunnistada kodulooekspositsiooni. Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel, valides kõrgema või madalama raja vahel. Madalam sobib hästi lastele. Tuge vajajatele ulatavad kõikjal oma abistava käe instruktorid. Siin unustavad igavuse igas eas külastajad. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse kuni 50. Tule kätle koja kange vägimehega ja vuhise läbi õhu! Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee Endla laudtee. foto: Liina Laurikainen O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Sarapiku talu maisilabürint

JÕGEVAMAA 101 Soovitusi matkasellidele – järve lumm ja emamänd Jõgeva vallas, Endla looduskaitsealal laiub Männikjärve matkarada (2,2 km), millel avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabale. Võimalus on liikuda ümber Männikjärve, rabas ning salumetsas. Rada on looduses tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning läbimiseks kulub keskmiselt tund. Retke kergendavad kaks infotahvlit, Tooma ja Linajärve lõkkekohad. Autoparkla Tooma keskuses. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Mustvee vallas, Tartu-Jõgeva puhkealal kingib Saare järve õpperada (3,5 km) huvitava hariva jalutuskäigu. Erinevaid metsakooslusi tutvustavale teekonnale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui ka Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada rullub mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul ning möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast. Infotahvlid ja viidad teevad tee selgemaks ja lõkkease kutsub grillima. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Mustvee vallas Tartu-Jõgeva puhkealal paikneb ka Tammeluha matkarada (3 km). Suuremate sadude korral võib laudtee olla vee all (vee sügavus kuni 30 cm). Rajal tutvustatakse 11 huvipunktis asetsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart oma metsakoosluste ja võimsa emamänniga, mis on ümbruskonna suurim puu. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee. Jalavaevale lõõgastavaks vahelduseks on loodud Tammeluha ja Jõemõisa lõkkekohad. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – Tootsi taskud ja tünnisimman Jõgeva vallas Palamusel hoolitseb südamlikult Eesti kooli ajaloo säilimise eest Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. Ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele tervikuna avatud sellisena, nagu see 1895. aastal võis välja näha. Selles on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning köstri eluruumid. Värskelt valminud peamajas toimib õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades “Kevade” abil Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst väljendatud tootsilikus võtmes. Saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci, sorida Tootsi taskutes ja tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile. Muuseumis korraldatakse programme ja saab broneerida eriüritusi. Tule kohale ja tunne end tegijana Eesti sajandi filmist tuttavate seinte vahel. Lisainfo: www.palamusemuuseum.ee Traditsiooniline Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat Palamusel pakub kõike alates toidust ja taimedest kuni käsitöö ja riieteni välja. Mitmel laval kuumab kultuuriprogramm ja säriseb grillimisvõistlus. Lisaks on loomade väljanäitused ning tegevused lastele. Nunnunäitusel valitakse omanäolisemad suurimad aiasaadused ning kõigi kostümeeritud laadaliste vahel jagatakse välja auhindu. Võimalus on nautida Palamuse ja Vooremaa vaateid otse kopteriaknast. Avatud on Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, kirik, apteek, vesiveski ja Jõgevamaa Turismiinfokeskus. 2019. aastal leegitseb traditsiooniline trall 21. septembril, kus üleüldises melus löövad kaasa Anne Veski ja Lõõtsavägilased. Mustvee vallas Avinurme alevikus korraldatakse igal aastal jaanipäeval Avinurme tünnilaata. Tänaseks on sündmusest kasvanud välja üks suuremaid ja hinnatumaid käsitööga kauplemise kohti Eestis. Lisaks kohalikele meistritele pakuvad laadal oma toodangut kaupmehed üle riigi. Laadapäeval tuleb Avinurme tuhandeid külalisi, kes uudistavad rikkalikku käsitöövalikut, aiasaadusi ning jälgivad kogu päeva kestvat kultuuriprogrammi. Traditsiooniliselt annab laadapäeva lõpus etenduse Avinurme Suveteater, süüdatakse jaanituli ning tantsujalad tatsuvad simmanil. 2019. aastal süttib kauplemiskirg ja jaanituli taas 23. juunil. Avinurme puiduait

102 Turismitalu asub looduskaunis kohas – Jõgeva maakonnas Kõpu külas. Privaatne ja lõõgastav atmosfäär pakub puhkuseks ning sündmuste tähistamiseks parimaid võimalusi. Puhkemajas on suur kaminasaal (40 kohta) ja kõige vajalikuga kööginurk. Majutuseks on 5 tuba 10 inimesele. Lõõgastust pakub korralik puuküttega saun ja maja kõrval olev tiik. Kase Turismitalu Kõpu küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond +372 514 9900 • kasetalu.eu Tule ja naudi loodust ning mõnusat olemist pere või sõpruskonnaga! Veski Külalistemaja Veski külalistemaja on mõnusa atmosfääriga söögikoht, kus menüüs on ennekõike eestimaised toidud. Soojade ilmadega avatud väliterrass ja laste mänguväljak. Majutusteenust pakutakse Veski külalistemajas teisel korrusel viies kahekohalises toas. Tubades on kirjutuslaud, lameekraaniga televiisor ja privaatne vannituba. Külalistemajas on ka neljakümnekohaline seminarisaal, parkla ja tasuta WiFi-ühendus. Meie juures saab pidada sünnipäevasid ja teemaüritusi vastavalt kliendi soovile. Veski Külalistemaja asub Jõgeva-Mustvee mnt. ääres. +372 510 2527 • Kantküla, Jõgeva vald, [email protected] www.veskikulalistemaja.ee

JÕGEVAMAA 103 Jõgeva valdjõgeva.ee 25.07–28.07 XXVIII Jõgevatreff (www.jogevamc.ee) 17.08 XII Küüslaugufestival Kuremaa rannas. (www.küüslaugufestival.ee) 17.08 Palamuse öölaulupidu Palamuse laululaval 23.–25.08 Palamuse esmamainimise 785. aastapäeva tähistamine kontsertide, näituse, ühispalvuste ja jumalateenistusega (www.jõgeva.ee) 21.09 XXII Suur Paunvere väljanäitus ja laat Palamusel. Esinevad Anne Veski ja Lõõtsavägilased. (www.jõgeva.ee) 28.09 „Supikross 2019“ Jõgeva lähedal Linnamäe krossirajal (www.linnamae.ee) Kuremaa järv WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ KAIU PUHKEMAJAD Imelise männimetsa all, Kaiu järve kaldal asuv nostalgiline endine kalastajate puhkekoht on sobiv nii peredele puhkamiseks kui ka firmadele suvepäevadeks. Rentida saab lisaks sauna ning peo-söögimaja. Olemas grillimiskohad. Võimalus laenutada paate, kala püüda, ujuda. Paadiga saab sõita kolmel jõgedega ühendatud puhta veega järvel. Tulge julgesti tutvuma ja linnakärast puhkama! Küsige lisa e-maili või telefoni teel! Pedassaare küla, Mustvee vald. GPS: 58° 38’ 45” N, 26° 50’ 52” E +372 5646 3616; +372 5664 3520; [email protected]; www.kaiupuhkemajad.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi КаноэWiFi Каноэ WiFi Каноэ UDU TALU Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pererahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks või peo pidamiseks püsti mannud 3 katusealust. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats, lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu talu – see on mõnus puhkepaik Kuremaa järve kaldal. Änkküla, Jõgeva vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. [email protected]; www.udutalu.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ KUNINGAMÄE KARDIRADA Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Erinevalt paljudest teistest radadest ei toimu sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal, mis on 850 meetrit pikk ja hobikartide keskmine kiirus küündib üle 60 km/h. Pakume majutust majas, aga on võimalik ka telkida ja karavani parkida. Avatud kohvik ja võimalus kasutada sauna. Gruppidele toitlustus ettetellimisel. Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E +372 507 8188; [email protected]; www.kuningamae.ee

104

105 raeguse Tartumaa territooriumile asusid inimesed elama umbes 5000 aastat tagasi. Selle ajalooliseks eelkäijaks on Ugandi muinasmaakond, mis 13. sajandi algul hõlmas kogu Emajõest lõuna poole jääva maa-ala kuni latgalite asualani ja Pihkva vürstiriigini. 13. sajandil kujunes Tartu linn piirkonna tähtsaimaks keskuseks, kuna astus Hansa Liitu ja linna kaudu toimus suur osa läänepoolsete kaupmeeste kaubavahetusest Pihkvaga. 13.–15. sajandil hakkasid tekkima hilisema ajaloolise Tartumaa kirikukihelkonnad. Liivi sõja käigus 16. sajandil läks Tartumaa piirkond Moskva tsaaririigi võimu alla, pärast seda jäi aga Poola valitseda. 1620. aastatest alates kuulus Tartumaa Rootsi kuningriigi alluvusse. 18. sajandi Põhjasõja tulemusena liideti see koos ülejäänud Eesti aladega Venemaa keisririigi koosseisu. 1950. aastal moodustati Tartu rajoon, mis 1990. aastal nimetati ümber Tartu maakonnaks. Kolm aastat hiljem arvati sellesse ka Tartu linn, mis nõukogude ajal oli omaette haldusüksus. Tartumaa ajaloos on oluline osa Hansa Liidul, mille koosseisus sai Tartust Läänemere piirkonnas oluline kaubanduskeskus. 19. sajandi teisel poolel rajati Tartu raudteeühendus Tallinna, Riia ja Peterburiga, mis tähistas olulist hüpet transpordi arengus. Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida läbivad mitmes suunas ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg. Pikim jõgi on Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Tartumaa Kastre vallas Järvseljal asuv ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, kus kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Looduskaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist. Suurimad neist on Alam-Pedja, Järvselja, Kärevere, Padakõrve ja Peipsiveere. EMAJÕE VOOGUDE VÕLU Eesti suurimate jõgede hulgas olev Emajõgi on läbi aegade olnud Lõuna-Eestis oluliseks transpordirajaks. Muusikalegi inspiratsiooni andnud rahuliku vooluga siseveekogu hõlmab lisajõgesid ja soiste kallaste tõttu on olnud sildade ehitamine keerukas. Suur Emajõgi on Eesti ainus kogu ulatuses laevatatav jõgi. Keskajal oli see tähtis kaubatee, mille kaudu hoiti ühendust läänepoolsete hansalinnadega. Suviti toimuvad huvireisid laevaga Emajõel ja Peipsi järvele Piirissaarde. Tartumaa Heade mõtete keskus Ida- ja Lõuna-Eesti piiril, Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel paiknev Tartumaa tunneb ajastute torme ja teab tarkusi. Siin võrgutab Emajõgi oma veetlevate voogudega ja kiikavad taevasügavustesse Eestimaa kõrgeimad puud. Lõuna-Eesti tõmbekeskuses Tartus vibreerivad suurlinna rütmid läbi aegumatu akadeemilise õhustiku. Tartumaa mäletab, hoiab ja mürtsub. Tartu külastuskeskus: Raekoda 1a, Tartu. +372 744 2111

106 Emajõe veevoolus harrastatakse huvireise ka keskaegse lodjaga. Lodi oli vanasti spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna tingimustele kohandatud keskaegne kaubapurjekas. Kuna keskajast pole säilinud ühtegi lotja, on vanade jooniste põhjal ehitatud Lodjakojas lodi nimega Jõmmu – esimene omasugune. Tartu ümbruses „künnavad“ jõevoogusid suviti väikesed lõbusõidulaevad. Tartu linna piires ja lähemas ümbruses tegeldakse mingil määral veemotospordiga. Suur jõgi kannab suuri saladusi ja seiklusi. Emajõe äärde jääb 5 km pikkune Jänese matkarada, mis algab Tartu linna piirilt. Rada on looduslikult vaheldusrikas ja selle lõpuosas on Jänese kõrtsi varemed. Alam-Pedja looduskaitseala on ulatuslik loodusmaastik Tartust loodes. Lodud, madalsood ja rabad moodustavad suurema osa pindalast. Vaheldust pakuvad põlismetsadega kaetud soosaared. Ala on suuresti piiratud jõgedest ja ojadest ning selle ligipääsmatust on veelgi suurendanud siin 50 aasta jooksul asunud nõukogude armee pommituspolügoon. Jõgede väikese languse tõttu ujutab tulvavesi kevaditi üle suuri alasid. Huvitavad on Suur-Emajõe 55 vanajõge, kuhu tulevad kudema paljud Võrtsjärve ja isegi Peipsi kalad. Rände ajal on Emajõe luht täis uju- ja sukelparte ning luiki. Meri- ja kalakotkaidki näeb sel ajal sageli. Luhaäärsetes metsades pesitseb rohkesti konnakotkaid ja rabade kohal võib kohata kaljukotkast. Jõeluhtades pesitseb palju rohuneppe. Kaks õpperada annavad põgusa ettekujutuse siinsetest elupaikadest. Alaga saab tutvuda ka paadiga mööda jõgesid matkates. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee KÕRGETE PUUDE KÕNETUSED Kastre valla Järvselja ürgmets on vaid ühe kvartali suurune, kuid see-eest üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Puutumatu metsaosa on Eesti looduse üks musternäidiseid, mida hoolega säilitatakse. Järvseljal leidub väikesel alal liigirikas põlismets. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Seal kohtad 360 aasta vanust kuningamändi ning üle 40 m kõrgeid, 200-aastaseid kuuski, mis kuuluvad Eestimaa kõrgeimate puude hulka. Imetleda saab ka võimsaid kaski, haabasid, pärnasid, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartalis aitab õpperajal liikuda laudtee. Järvseljal töötab metsandusüliõpilaste õppebaas ning ürgne mets on tähistatud National Geographic’u kollase aknaga. Lisainfo: www.jarvselja.ee T artu – tarkuse toitja Ülikooli- ja heade mõtete linn Tartu on Eesti suuruselt teine linn ja Lõuna-Eesti mõjukaim tõmbekeskus. Siin jätkub kõigile kõike külluses. Tartu tagab elamused kultuuris, meelelahutuses, ostlemises ja hõrkudes maitsetes. Kohaliku kultuuri arengut on eriliselt mõjutanud 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, eeskätt oma peahoonega. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoones asub klassitsistlik aula ning endisaegne kartser, kus istusid avalikku korda ja ülikooli käitumisreegleid rikkunud üliõpilased. Ülikooli haldusalasse kuuluvad oma ajaloomuuseum, Emajõgi. foto: Jaak Nilson

TARTUMAA 107 geoloogiamuuseum, zooloogiamuuseum, kunstimuuseum ning botaanikaaed, kus kasvab 6500 taimeliiki. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ning liigirikkaim. Tartu kultuurielu üks alustalasid on teater Vanemuine, kus on esindatud draama, tants ja muusika. Kuid linnas tegutseb ka väiksemaid teatreid. Näiteks Tartu Uus Teater, mis üllatab loomingulise julgusega ning Teatri Kodu, mis on orienteeritud laste meelelahutusele. 14. sajandil rajatud Tartu Jaani kirik on ainulaadne gooti arhitektuuri näide kogu Euroopas ligi tuhande säilinud terrakotafiguuri tõttu. Keskaegne telliskirik on pühendatud Ristija Johannesele. Tartu ajaloolises linnasüdames Jaani kvartalis asub Antoniuse õu kolme maja ja hubase hooviga. Antoniuse õu ja gild on professionaalseid tarbekunstnikke, kunstnikke ja käsitöölisi ühendav organisatsioon. Gildi eesmärgiks on edendada Eesti kunsti ja käsitööd kunstnike ja käsitööliste loomingulise tegevuse ning enesetäienduse toetamise kaudu. Siin töötavad käsitöömeistrid, kelle töid ja tegemisi saab jälgida. Õuel toimuvad kontserdid, etendused, näitused ja spetsiifilised kunstiüritused. Emajõe ürgoru paremal kaldal toretsev Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks, kuhu rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär Kassitoome. Toomemäel leidub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik, Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Tartu linnas ostlemiskohtadest puudu ei tule. Ostukeskustest ja butiikidest leiab nii kohalikku käsitööd ja ökotooteid kui ka maailmakuulsate ja kohalike rõivatootjate loomingut. Mitu ostukeskust pakub lisaks ostlemisvõimalusele toitlustus-, ilu- ja meelelahutusteenuseid. Suurimad ostukeskused Tartus on Lõunakeskus, Kvartal, Tartu kaubamaja ja Tasku. Kohaliku tooraine hindajatel kannatab külastada Lõunakeskuses asuvat taluturgu. Disainihuvilistele võiks soovitada Disainimaja või Aparaaditehase loomelinnakut. Väsimatult pulseeriva Taaralinna (Tartu sünonüüm) ilu silitavad skulptuuridesse tahutud pilguga teiste hulgas ajastute suurvaimud – helilooja Eduard Tubin, keeleteadlane Jakob Hurt ning kirjanikud Kristjan Jaak Peterson ja Oskar Luts. Nemad ja paljud teised ärksad hinged hoiavad oma alatise kohalolekuga au sees hoogsa “Tartu marsi” sõnu: “Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal...” Unustamatud mõisad – rüütlid, majandivili ja pügatud puud Ülenurme rüütlimõis esineb allikates esimest korda aastal 1646, mil sõjaväelane Bernhard Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, Ülenurme mõisa omanik aastail 1856 –1883. Mõis on käinud käest-kätte ja peamiseks sissetulekuallikaks on olnud teraviljakasvatus. Pärast sõda muudeti Ülenurme omaette sovhoosiks, mis haritud direktorite juhtimisel saavutas tööviljakuses suurt edu. Nõukogude ajal tegutses ka katsemajandina. 1970. aastate algul eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse hooned varem asutatud Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis aastast 1981 on avatud külalistele. Luke mõis on koht, kuhu võid jätta oma südame. Varaseimad teated mõisa olemasolust pärinevad 1557. aastast. Puidust peahoone pärines lõplikul kujul 19.–20. sajandi vahetusest, iseloomulikke jooni oli neobarokist ja heimatstiilist. Mõisahoone hävines II maailmasõjas. Luke mõisa uhkuseks on kaunis neobarokkpark erinevatel kõrgustel paiknevate terrasside ja kunagi pügatud puudega, mis nüüd on väga omapärase kujuga. Üht terrasside vahelist trepikäiku ääristavad betoonist lõvikujud. Vaatamisväärne on ka stiilne historitsistlik kaasajal restaureeritud aednikumaja ning taastatud tiikide süsteem. Väga hästi säilinud algse planeeringuga park on Lõuna-Eestis mõisaansambli üks väärtuslikumaid elemente. Luke mõisakompleks pargiga on kõigile avalikuks kasutamiseks. Suveperioodil avatud kohvik. Tere tulemast kogu perega! Lisainfo: www.lukemois.ee

108 Lastega peredele – lelud, loomad ja veesulin Perega tasub sammud seada UNICEFi hinnatud Tartu Mänguasjamuuseumisse, mis asub Tartu kesklinna südames, ülikooli ja Toomemäe lähedal, kenades vanades puumajades. Muuseum pakub äratundmisrõõmu ka vanematele külalistele, sest seal on välja pandud mänguasju erinevatest maadest ja aegadest. Saab näha nukke, nukumaju, kaisuloomi ja mänguautosid, haruldasi Eesti filminukke, suveniir- ja kunstnikunukke, töötavat mudelraudteed, üleskeeratavaid vidinaid ja muid nostalgilisi lelusid. Mängutuba asub muuseumi teisel korrusel, kuhu pääseb tavalise muuseumipiletiga. Mänguasjamuuseum on mõnus paik nii laste kui täiskasvanute sünnipäevade ning teiste pidulike või asjalike koosviibimiste pidamiseks. Üritusteks saab kasutada nii mängutuba kui ka lastestuudiot. Sünnipäevalised võtavad ise toidu kaasa. Lisainfo: www.mm.ee Endises Elistvere mõisapargis elutseb Elistvere Loomapark, kus looduslähedastes tingimustes elavad kodumaised metsloomad: rebased, kitsed, hirved, karu, ilvesed, põdrad, metssead, piisonid ja rohkemgi veel. Eraldi osakonnana on avatud pisinäriliste keskus. Looduse õpperajad tutvustavad siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärde vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda järve rikkalikku linnuriiki. Võtke aega ja veetke lennukas päev lõbusas loomapargis koos sõpradega, perega või kolleegidega ja haarake kaasa unustamatud elamused! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kena Kaiavere järve ääres vigurdab Vudila Mängumaa, kus ootavad suur väliveepark kolmetasandilise liumäe ja -toruga, torusaunad, kiiged, turnimisatraktsioonid, batuudid, skyjump, elektriautod, ATV-d, lasketiir, aerupaadid, vesirattad, suur mängutuba, loomapere, hobusõidud ja muud toredad võimalused. Lisaks toitlustus ja forelli püüdmise võimalus. Mängumaale on oodatud kõik lapsed koos vanemate, vanavanematega ning sõpradega, sest tegevust jätkub kõigile ja terveks päevaks. Lisainfo: www.vudila.ee Soovitusi matkasellidele – loss, järved ja truuduse punkt Alatskivi matkarada (4,5 km) vonkleb Peipsiääre vallas kuulsa Alatskivi lossi läheduses, kulgedes ümber Lossijärve. Algab Alatskivi alevikust, kalmistu vastas asuva infotahvli juurest. Rõõmuküllase elamuseretke tagavad igal aastaajal vahelduvad reljeefid, huviväärsused ja mitmekesine elustik. Kõndijat kannavad laudteelõigud, kaks silda ja Kalevipoja sängis asuv palktrepp. Puhkehetki aitavad veeta laud, pingid, lõkkekoht ning lusti lisab külakiik. Rajale jäävad hirveaed, Alatskivi lossipark, Veskijärv ja Lossijärv, Punane allikas ja Truuduse tamm. Liikujal on vajalik teada igameheõiguse kohta! Telkimine pole lubatud! Raja alguses olevasse AlatskiTartu vanalinn. foto: Jaak Nilson

TARTUMAA 109 vi parklasse mahub 6 autot, Kalevipoja sängi juures asuvasse parklasse 4 autot. Kambja vallas köidab matkajate meeli varjuline Pikksaare matkarada (1 km), mis lookleb Pangodi parkmetsas ning sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Tore teekond algab ja lõpeb Pangodi järve ääres asuva infotahvli juures. Rajal aitavad orienteeruda viidad ning tee läheb mööda Pangodi telkimisalast ja lõkkekohast, kus on mõnus aega maha võtta. Vaatamisväärsustest jääb rajale Vabadussõja mälestussammas. Pikksaare matkateed tallates kinnita pilk ilusateks vaadeteks Pangodi järvele! Tee on läbitav jalgsi. Parkimine telkimisala parklas ja maantee ääres (kuni 30 autot). Kultuurikatel keeb – rahva lugu, mammut ja vinge vaksal Tartus esindab mitmepalgelist Eesti ajalugu, kultuuri ja traditsioone Eesti Rahva Muuseum (ERM). Rahvusmuuseum mõtestab eestlust, kannab rahva põhiväärtusi ja hoiab järjepidevust. Külastajale avaneb nii esemeline kui virtuaalne avastusterohke maailm. Muuseumis on kaks püsinäitust. „Kohtumised“ on näitus Eestimaal kõikidel aegadel elanud tavalistest inimestest. Näitus „Uurali kaja“ näitab soomeugrilaste ja samojeedide traditsioonilist argikultuuri. Peale näituste osa on majas kino- ja konverentsisaal, black-box teater, kohvik, restoran ja muuseumipood. Uue muuseumihoone üle 6000 ruutmeetrine näituseala on Eesti suurim. Lisaks näitustele toimuvad regulaarselt kontserdid, loengusarjad ja teatrietendused. Valminud on täiendavad sisukad haridus- ja vaba aja programmid. Lisainfo: www.erm.ee Kauni Saadjärve kaldal, Vooremaa keskmes asuv Jääaja Keskus on ainulaadne terves Baltikumis ning suunatud kogu perele. Siin kutsuvad ennast imetlema elusuuruses eelajaloolised loomad ning avaneb ülevaade Eesti ja maailma looduse kujunemisest läbi aastatuhandete. Saab teada meie universumi kujunemisloost ja inimkonna tuleviku väljavaadetest. Leiab vastused küsimustele: Kas mammut on karvane elevant? Millal tekkis Eestisse inimasustus? Kuidas muutub rannajoon ajas? Kas kliima soojeneb või hoopis külmeneb? Lapsi peibutab põnev mängukoobas, kus saab teha arheoloogilisi väljakaevamisi, täiendada koopajooniseid, mängida jääaja loomadega ja vaadata multifilmi “Välek Vibulane”. Ruumides on võimalus korraldada konverentse, sünnipäevi ja muid sündmusi. Keskus on avatud aastaringselt. Ettetellimised gruppidele (alates 12 inimesest). Liikuda saab lapsevankriga. Äksis Saadjärve Looduskeskuse majas asuvad Jääaja Keskuse kontor, Saadjärve looduskooli õppeklass, Soomepoiste tubamuuseum, Äksi raamatukogu ja Äksi kauplus. Lisainfo: www.jaaaeg.ee Elva südalinnas tukslev Elva Matkakeskus asub enam kui 120-aasta vanuses vaksalihoones. Renoveeritud, vaba aja- ja matkakeskuseks kujundatud jaamahoone täidab ka kultuurilist rolli. Ateljees korraldatakse näitusi, koolitusi ja seminare ning toimuvad erinevad huviringid. Põnev puhkepiirkonda tutvustav interaktiivne püsiekspositsioon on Tartu maakonnas ainus omataoline, esitledes ümbruskonna loodust ja kultuuri. Ühtlasi informeerib ekspositsioon külastajaid Elva puhkepiirkonna sportimis- ja matkamisvõimalustest. Kõige põnevam osa ekspositsioonist on interaktiivne matk, kus külastaja saab simulaatorite abil tutvuda piirkonna matkaradadega. Ruumist väljumata saab teha tiiru rattaga või kanuuga, sulandudes kohalikku loodusesse Ekspositsioon jutustab veel asustuse tekkimisest ja kujunemisest ning tutvustab Elva tähtsamaid kultuuri- ja spordisündmusi. Külastajale antakse kogu informatsioon erinevate interaktiivsete esitlusviiside abil, et pakkuda vahetu kogemuse kaudu võimalikult meeldejääv elamus. Lisainfo: matkakeskus.elva.ee

TARTUMAA 113 EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM ÜLENURMEL Muuseum asub Ülenurme ajaloolises kompleksis, Tartu südalinnast 7 km Võru suunas. Püsinäitused kajastavad mesinduseja linnukasvatuse-, rukki- ja linakasvatuse ajalugu. Avatud T-P 10-18 • Pargi 4, Ülenurme, Tartumaa +372 5373 7124 • www.epm.ee TORI HOBUSEKASVANDUS Aastaringsed individuaal- või grupi ratsatreeningud, hobusõidud kasvanduses, maastikul (pikniku võimalus). Pärnu mnt. 10, Tori alevik, Pärnu maakond +372 5322 9786 • www.epm.ee SÜNDMUSED 2019 10.06Tori kihelkonna laulupidu 20.08Tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed SÜNDMUSED 2019 08.06 Üleriigiline masinapäev „Mehed ja masinad – hetk Jüri Kusminiga“. Ansambel „Heino Tartes ja sõbrad“ 21.06 Jaanipäev Ülenurmel. Jaaniõhtu muusika ansamblilt FIX 28.06 Viss 2019. Eesti holsteini- ja eesti punast tõugu veiste näitus-konkurss. Ülenurme mõisa- ja talupäev 20-21.07 Viies üle-eestiline avatud talude päev 20.07 Kogupere etendus „Piip ja Tuut lähevad kosja“ 10.08 Rukkimaarjapäev. Rukkitoidud ja laat. Kontsert tütrelt ja isalt – Sissi ja Dave Bentonilt 07.09 Tõuloom & Tartu Sügisnäitus 2019. Suur Sügislaat! Kontsert Koit Toome ja bänd 12.10 Perepäev lõikuspüha ja sügislaat. Meeleoluks ansambel „Sada ja seened“ C.R. JAKOBSONI TALUMUUSEUM KURGJAL Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja töö ülevaade, tema poolt rajatud tänaseni karjakasvatuse ja põlluharimisega tegelev talumuuseum. Kurgja küla, Pärnu maakond +372 5860 0025 • www.kurgja.ee SÜNDMUSED 2019 23.06 Rahvusliku jaanipäeva tähistamine 03.08Lambapäev 18.08Eesti hobuse päev 24.08Talupäev Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 26 lennukit ja 5 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Inglismaalt, Soomest ja Venemaalt. Kollektsioonis on rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, MiG-25RBS, Harrier GR3, Panavia Tornado F3, jne.). Oluline koht on suurel mudelite kogul. Eesti Lennupäevad 2019 toimuvad 8.-9. juunil. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.) Avatud iga päev 27. aprillist kuni 3. novembrini. Lange küla, Kastre vald. GPS: 58° 17' 17" N, 26° 45' 51" E; +372 502 6712 [email protected]; www.lennundusmuuseum.ee EESTI LENNUNDUSMUUSEUM

114 EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM SPORDIELAMUS KOGU PERELE! Tartu kesklinnas asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis on kõikidel spordisõpradel võimalus ise käed külge panna ja end võitjana tunda. Tänu interaktiivsetele ja põnevatele lahendustele saab veeta lõbusalt aega koos pere või sõpradega, muuhulgas: • Panna end sporditähtede vastu proovile • Anda intervjuud koos Kalev Kruusiga • Proovida mehaanikuametit • Kihutada rallisimulaatoril! Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E +372 730 0750; [email protected]; www.spordimuuseum.ee DOMUS DORPATENSIS KÜLALISKORTERID Pakume privaatset ja turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja kõrval. Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, et saaksite tunda end nagu kodus. Majas asub restoran Umbroht. Parim asukoht Tartu vanalinna ning põnevaimate vaatamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele! Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E +372 5333 3031; +372 733 1345; [email protected]; www.dorpatensis.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks. Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55m ja 38m. Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Pisemategi unistused täituvad väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega mängides. Terviseklubi pakub lõõgastavat puhkust mõnusas miljöös. Saunamõnusid saab nautida erineva temperatuuriga leilisaunades ja auru-, aroomi-, soolakivi-, auru-aroomi- ning iglusaunas. Lõõgastust pakuvad 40°C Jaapani vann, Emajõe-vaatega mullivann, värviküllane sanaarium, köetav lamamistool ja värskendav jalavann ehk kneipp. Külma veega karastajatele on jäämasin ja külmaveeämber. Sõpradega jutuajamiseks sobib suurepäraselt hubane ripptoolidega puhkeala. Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus, broneerides kas terve keskuse või osa sellest. Aura Keskus on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei ole piiratud. AURA VEEKESKUS +372 730 0280 • Turu 10, Tartu • www.aurakeskus.ee

115 Hektor Design Hosteli kontseptsioon on Eestis uudne ning meelitanud kohale isegi Eesti Vabariigi Presidendi. See on koht, kus saavad kokku klassikalise hotelli kvaliteet ja moodsa hosteli lai teenustevalik, mis tähendab kliendi jaoks hinna ja kvaliteedi paremat tasakaalu. Hektor paistab Tartu hotellide seast silma oma julge ja moodsa disaini ning värske suhtumisega, sest sobiva lahenduse leiab siit nii privaatsust eelistav äriklient kui lastega reisiv suurpere. „Pidasime silmas erinevate klientide sarnaseid põhivajadusi,“ ütleb Hektor Design Hosteli juht Piret Rosenthal. „Enamus disainhosteli tube on privaatse vannitoaga ja toas asuva kööginurgaga. Lisaks veel mugav voodi, kvaliteetne wifi, esteetiline ümbrus ja soodne hind.“ Kuid Hektori loojate sõnul võib nende kõige olulisemaks märksõnaks pidada nutikust. „Tõestame, et ka hostel võib pakkuda hotelli kvaliteediga majutusteenust, kuid samas luua kordades rohkem valikuvõimalusi,“ ütleb Hektor Design Hosteli juht Piret Rosenthal. „Näiteks on meil peredele olemas mugavad kahetoalised korterid eraldi magamistubadega vanematele ja lastele.“ Üllatusi jätkub Hektoris aga veelgi. Majas tegutseb a la carte menüüga kohvik Hektor Cafe, mille mugavast raamatukogust on saanud ettevõtjate lemmik töönurk; moodne jõusaal; lõõgastav saun, rohkem kui 200 tasuta parkimiskohta ja kõrvalmajas asub nooruslik Aparaaditehas disainipoodide ja söögikohtadega. Kohtumiseni Tartus! HEKTOR DESIGN HOSTEL RIIA 26, TARTU WWW.HEKTORHOSTELS.COM Disainhostel uue ajastu majutus Tartus

116

117 simesed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad 13. sajandist, kui üks bernhardlaste mungaordu piiskop asutas siinsesse orgu Maarja kiriku. Muinasaegse maakondade jaotuse järgi kuulub praegune Põlvamaa suures osas Ugandi maakonna koosseisu. Kuigi ajalooliselt võib Põlvamaad pidada nooreks, on tema territooriumiga seotud üks Eesti haldusloo lahendamata saladusi – Walgatabalwe maakonna/kihelkonna lugu. See Läti Henriku kroonikas mainitud haldusüksus on paelunud paljusid uurijaid ning seda on seostatud kitsalt nii Põlva kihelkonna kui ka kogu Ugandi muinasmaakonna kaguosaga. Põlva maakond on oma olemasoluga tekitanud palju poleemikat. Mõnede arvates tuleks sedalaadi haldusüksus kaotada, jagada maad Tartu- ja Võrumaa vahel ning setud vaadaku ise, kuidas saavad. Siiski on ligi poole sajandi jooksul ühtse haldusüksusena tekkinud oma identiteet ja kultuuriruum, mille lõhkumine oleks mõttetu. Seega võib Põlvamaa puhul rääkida aja-, loodus- ja haldusloo suurest mitmekesisusest. Maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur-Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus. Maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et selle kõik jõed ja ojad jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve. Samas sillerdab ligi 130 järve, millest enamik moodustab järvestikke. Põlvamaa põnevamad loodusobjektid on veel Erastvere mõisapark, Nohipalu Mustjärv, Tilleoru maastikukaitseala ja Tsõõrikmäe meteoriidikraater. Praegune Põlva maakond on olnud Põlvamaa osa endisest Võru-, Tartu- ja Petserimaast ja siin kõneldakse peale eesti keele veel võru ja seto keelt. Tegemist on kultuuriliselt väga mitmekesise regiooniga. Paljud põliselanikkonna tavad, rituaalid, käsitööoskused ja ehituskunst pärinevad vanalt Võromaalt. Põlvamaa süda on Eesti laulupeotraditsiooni sünnikoht. Esimesed eestlaste kooride kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Intsikurmus. Laulupeo- ja pillimängutraditsiooni kannavad edasi nii Uma Pido kui Harmoonika. Põlvamaal sündis ja tegutses Eesti rahvusliku liikumise ja pärimuskultuuri suurkuju Jakob Hurt, kelle vaim hõljub tänagi kohalikus hariduselus. Väikese Illimari rajad Ahjal kirjutas kirjandusklassikasse ja rahva südamesse siitkandi sulemees Friedebert Tuglas. Spordis on siinmail au sees orienteerumine, suusatamine ja jalgpall ning kõik on kuulnud kuulsast käsipalliklubist Põlva Serviti. Põlvamaa – pärandirikas kultuurikandja Kagu-Eestis asuv Põlvamaa hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga. Põlvamaale on põhjust saabuda, kui sulle ei meeldi ülerahvastatud kohad, ihkad kuulata leelot ja rabavaikust, hindad kunstikirest kantud Intsikurmu muusikafestivali ürgses metsapargis ja soovid silmata salapärase Taevaskoja liigutavaid liivapaljandeid. Turismiinfokeskus Räpinas: Kooli 1, Räpina. +372 799 5001

118 REIBAS RÄNDUR, VAIKINUD VESKI JA MÜÜRITUD MAARJA Kõlleste vallas Ihamaru külas tõmbab kulgejaid ligi Rändaja kuju, tähistades väärika ajalooga Postitee lugu. Postitee oli kauba- ja sõjatee, mis on sajandeid ühendanud Tartut Vastseliina ja Venemaaga. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid sel teel veerema postivankrid ning loodi postijaamade võrgustik. Sellest ka tee nimetus. Rändaja kuju Postiteel on esimene maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuur Eestis, mis kujutab reipalt tõttavat meest, õlal postipaun ja käes rännukepp. Kolme meetri kõrgune skulptuur koosneb metallplaatidest ning selle autor on kunstnik Mati Karmin. Tule sinagi, seisata korraks ja puuduta Postitee pärandit. Põlva vallas Kiidjärve külas küünitab puude seltsis taeva poole Kiidjärve vesiveski. Võimas, igavikulist meeleolu edasi andev kivihoone ehitati 1914. aastal. Veski oli Eesti suurimaid ja võimsamaid, kuuludes ajaloolise Kiidjärve mõisa (Kiddijerw) juurde ning töötas kuni 1979. aastani. 1987–1988 ehitati veskile uus pais ja hiljem alustas see uuesti tööd. Veski seiskus taas 1990-ndate aastate keskel. Ehitis kuulub eraomandisse ja on vaadeldav väljastpoolt. Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva Püha Neitsi Maarja kirik ehitati 1240. aasta paiku bernhardlaste mungaordu poolt algselt Maarja kirikuna. Legendi järgi käinud Vanapagan seda igal ööl lõhkumas. Küsiti nõu targalt, kes käskinud kedagi müüri sisse müürida. Järgmisel päeval küsitud, kes soovib hoida kiriku võtmeid. Keegi Maarja-nimeline tüdruk nõustunud. Pistetudki temale võtmekimp pihku ning müüritud põlvili müüri sisse. Vanapagan lõpetanud lõhkumise ning ehitustööd õnnestusid. Noore põlvitava ohvri järgi said oma nime kirik ja Põlva linn. Kirikus on haruldane vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg. Põlva – põlvitava preili kodulinn Esimesed kirjalikud ülestähendused Põlvast (Põlwe) pärinevad 1452. aastast, mil Põlva kihelkond kuulus Tartu piiskopkonna koosseisu. Liivi sõjaga läks Põlva kihelkond Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui kogu Lõuna-Eesti võttis üle Poola. Rootsi-Poola sõdade tulemusena sai Põlva kihelkonnast Tartumaa osa Liivimaa kubermangus. Pärast Põhjasõda sõlmitud Uusikaupungi rahulepinguga läks kogu Eesti- ja Liivimaa üle Venemaale. 1783. aastal ühendati Põlva kihelkond Võrumaaga. Tsaariajal oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla. 1907. aastal asutati Põlvas haridusselts ja 1910. aastal valmis seltsimaja. Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva jõudsalt. 1931. aastal valmis Tartu-Petseri raudtee, mis elavdas majandustegevust. Suuremad ehitised on Põlva Ühispank (1929), majandusühisuse (1932) ja apteegi (1936) hooned ning Pikka Villavabrik ja Tanningu riide- ja värvimistöökoda. Põlva rajooni moodustamine 1961. aastal kiirendas Põlva arengut, kuna kerkisid uued ettevõtted, elamud ning elanike arv kasvas. 1993. aastal sai Põlva linna staatuse. Kiidjärve vesiveski. foto: Ivar Leidus

PÕLVAMAA 119 Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga. Põlva järv oma rannaga pakub võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks, vee- ja rannamõnude nautimiseks. Olemas on rannavalvega supluskoht. Järve ääres on mänguväljakud, rulaja rulluisuplats ning jalutusrajad, välijõusaal, rannavõrkpalli plats ning läheduses Põlva skatepark. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat. Järve rannas pakutakse üksikisikule ja seltskonnale ettetellimisel sõudepaadilaenutust. Hubase linnakese talupoes asuv pisike Tillu kodukohvik ootab kõiki gurmaaniminutitele. Tillu oma pagarikoda küpsetab päev läbi saiakesi ja pirukaid, nii et pidevalt hea lõhnaga täidetud kohvik vastvalminud saiakestega ja hullutavalt maitsvate kookidega muudab päeva magusamaks. Pubi Hull Lehm toitlustab Põlva Edu Keskuse ruumides. Menüüs praed, burgerid, vrapid ja pitsad. Pubis teenindus mõnusa atmosfääriga siseruumis, suviti avatud väliala. Järve ääres looduskaunis kohas ahvatleb külalisi hubase interjööriga kohvik Aal. Suviti avatud klubi väliterrass viib pilgu järvele ekslema. Hoone esimesel korrusel asub kohvik ja ülemisel kaks suuremat saali ürituste korraldamiseks. Aal pakub ka catering teenust, mille käigus kaetakse laud kliendi väljavalitud peokohta. Ettetellimisel on kohvik avatud ka nädalavahetusel. Rohelise võtme Pesa hotellis saab mõnuleda hotelli külaline ja muu huviline. Broneeringud seltskondadele. Hotelli minispaa Sõstar mahutab kuni 12 inimest ja külastusajaks on arvestatud 2 tundi. Minispaas on leilisaun, auru-aroomisaun, mullivann, jäämasin ja tsirkulaardušš. Turgutuseks saab valgusteraapia toas (Bioptron lampide all) nautida mustsõstrateed. Minispaasse saab tellida suupisteid ja jooke. Tõhusamaks toidukorraks on soovitatav suunduda Pesa restorani, kus pakutavad toidud loovad maitseelamuse nii puhkajale kui ärireisijale. Kesklinnas, endises kinomajas müdistab ööklubi Kino, kus asub avar tantsusaal koos rõdu, suure lava ja pika baariletiga. Seltskonnaga saab mõnusalt õhtut sisustada Viru Valge võtteplatsil ning piljardisaalis, ööklubi Kino – see on elu nagu filmis! Unustamatud mõisad – tegusad kojad ja paradiisi moodi park Põlva vallas, Mooste järve kaldal asub Mooste mõis, mis läbi paljude omanike jõudis 19. sajandil pikemaks ajaks Nolckenite suguvõsa valitsemise alla. Mooste on üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega. Peahoones tegutseb kool, renoveeritud puutöökojas Mooste Mõisa külalistemaja, endises tööhobusetallis Restauraatorite koda, valitsejamajas kunsti ja sotsiaalpraktika keskus ning endisest karjalaudast on saanud konverentsi-ja kontserdisaal Folgikoda. Külalised on oodatud esmalt infokojas. Gruppidele ringkäigud ettetellimisel. Infokojas on territooriumi kaardid, reisijuhid mõisas liikumiseks ja müügilett. Mooste mõis on tore koht pulmade, firmaürituste ja väga suurte ürituste korraldamiseks (siseruumides kuni 600 inimest). Mugavust lisavad majutuskohad, kohvik, restoran ja väike poeke. Iga päev on avatud Villakoda. Lisainfo: www.moostemois.ee Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää loss Räpinas kerkis mitu inimpõlve ja valmis 19. sajandi keskel. Silmapaistva arhitektuuriansambliga loss on riikliku kaitse all. Majesteetliku hoone esimesel korrusel hoiavad eluvaimu Räpina koduloo ja aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina rahvakool. Teisel korrusel musitseerib Räpina Muusikakool. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ning Euroopa üht vanimat paberivabrikut. Lossi ümbritseb liigirikas dendropark, milles leidub üle 600 liigi puid ja põõsaid. Seda Räpina ajaloolist südant tuntakse ka kui üht Lõuna-Eesti avastamisväärsemat paika, mida soovitatakse avastada „Elu kahe maailma piiril“ projekti raames, läbi National Geographic’u kollaste akende. Lisainfo: muuseum.rapina.ee/hoone

120 Lastega peredele – pokud, autod ja salamaa Põlvamaa ja Võrumaa piiril pakub põnev päikseline Pokumaa armsaid avastusi ja aktiivset ajaviidet. Osa kompleksist (Pokukoja talu) jääb Põlvamaale Kanepi valda ja osa (Pokumaa teemapark) Võrumaale Antsla valda. Pokumaa on loodud Edgar Valteri “Pokuraamatu” ja selle väljamõeldud nimitegelaste – pokude – ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad. Selles imetabases maailmas juhatab külastajaid välimuselt kaksikpokut meenutav külastuskeskus. Pokukoda on Eesti unikaalseim palkehitis, üllatuslike treppide, käikude ja sisekujundusdetailidega. Koda esitleb lastekirjaniku ja kunstniku originaalillustratsioone ja õlimaale. Giidiretkel Pokukojas tutvustatakse Pokumaa teemapargi loomist, Pokukoja ehitust ja sisustust, antakse ülevaade Edgar Valteri elust ja loomingust. Saad ise pokusid meisterdada, õpperadadel loodust õppida, külakiigele hoo sisse kütta ja töötubades osaleda. Väljaspool kevad-suvist hooaega on Pokumaa igapäevasteks külastusteks suletud, kuid avatud gruppidele ja ettetellimisel muudeks üritusteks (laste sünnipäevad jm). Padasoomäe ja Hauka talukoht ning matkarajad kutsuvad metsaradu tallama. Matkamiseks on neli erinevat matkarada: matkamängurada, suur ja väike taimerada ning kratirada. Pokumaa koos oma kojaga on koht kõigile suurtele ja väikestele, kes armastavad loodust ning austavad Edgar Valteri loomingut. Lisainfo: www.pokumaa.ee Pikajärve külas, muinasjutulise Cantervilla lossi kõrvalhoonetes ja välialadel on suur mõisaajastut kajastav teemapark-mängumaa, kus jätkub pikaks päevaks lõbusaid tegevusi nii lastele kui vanematele. Teemapargis näed, millega vanasti mõisnikud liiklesid, millest elatusid, milliseid riideid kandsid, mida sõid ning millised olid nende lauakombed. Mängumaal meelitavad külastajaid enda seltsi veepark, autod, ronimisväljak, batuudid, labürint, kostüümituba ja muud tõmbenumbrid. Mängumaale võib kaasa võtta oma piknikukorvi, einestada kohapealses kohvikus või lossi restoranis. Lisainfo: cantervilla.ee/mangumaa Põlva vallas, Eesti ühes kaunimas paigas Taevaskojas asub Taevaskoja salamaa. Kuninglikest liivakivipaljanditest vaid veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel, üle 150 aasta vanusest okasmetsast ümbritsetud saladuslikus oaasis on ööbimiskohad, põnevad teematoad, müramängumaa, grilli- ja lõkkekohad, maalava, saunad, telkimise ja autokaravani kohad. Salamaal viibijad saavad avastada muinasjutulist loodust tõukekelkudel või tõukeratastel, metsas matkates ja mängides. Läbi mitmekülgsete tegevuste tunnevad siin end hästi pere kõige suuremad ja pisimadki. Keskusest saab alguse ka salarada, mis viib Taevaskodadesse. Suvel sõidab Taevaskojas jõelaev Lonny. Suurepärane koguperepuhkus on garanteeritud! Lisainfo: www.salamaa.eu/perepuhkus Soovitusi matkasellidele – rabamättalt sipelgapessa Põlva vallas, Kiidjärve-Kärsa tee läheduses vallutab rabamatkajate meeled Valgesoo õpperada (1,9 km). Retk sobib soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline õpperada, millest 1 km on laudteed, keerleb ümber Valgesoo raba. Ringi vaadates tulevad hästi esile rabataimestik, vanad metsakultuurid ja n-ö parunimännikud. Liikumist lihtsustavad rajaskeem ja värvimärgid puudel. Puhkuseks passib hästi grillrestiga lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21 avastamisväärsest paigast, mis on tähistatud National Geographic’u kollase aknaga ning soovitatud loodushuvilistele. Vajalik tunda igaüheõigust! Soovijatele juhendatud retked kokkuleppel. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kiidjärve kuklasterada (1,5 km) Kiidjärve-Kooraste puhkeala tutvustab sipelgate elukorraldust spetsiaalselt selleks ehitatud õpperajal. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune. Samas asub uhke imetlusobjektina rekordkõrPokukoda. foto: Nele Hendrikson

PÕLVAMAA 121 ge kuusk (42 m). Ekskursioonide kõrgperioodil on Kiidjärve kuklaste kuningriik jagatud kahe võrdväärse õpperaja vahel, millest mõlemad on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega. Väsimatult sibliv sipelgate tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele ja hiiglase tunnet imetillukeste kuklaste maailmas. Soovijatele pakutakse kokkuleppel ka juhendatud retki. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – talutarest metsaparki ja suitsusauna Põlva Talurahvamuuseum Kanepi vallas Karilatsi külas on omanäoline vabaõhumuuseum, mis kujutab 19. sajandi lõpukümnendite ja 20. sajandi alguse kooli- ja taluelu ning kohaliku omavalitsuse tekkelugu. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus kujunes siin välja 19. sajandi lõpul. Muuseumi territooriumil on kooli-, kohtu- ja vaestemaja koos kõrvalhoonetega, magasiait, rehielamu, popsitalu ja tuulik. Eksponeeritakse põllutöömasinaid ja sõidukeid. Ajas sajandi jagu tagasi viivas kultuurikeskuses jätkub lahedat harivat olemist kogu päevaks. Lisaks toetab toimekas talukompleks erinevate programmide ja ettevõtmiste teostamisel, tagab lahedad piknikud ja sünnipäevad, lasteaia- ja kooliaasta lõpupeod ning pruutpaaridele pulmarongkäigu vahepeatused. Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee Intsikurmu laululava Põlva linnas on tuntud kontserdi- ja peopaik ürgses metsapargis. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja hõiskama aga kõik huvilised. Selles kaunis inspireerivas metsapargis särtsub iga-aastane Intsikurmu Muusikafestival. Festivalil kohtuvad loovus, hoolivus ja kunstikirg. Siin kajab sisemine kutse pöörduda tagasi metsapõue, leidmaks sealt ennast ja meie esivanemaid muusika kaudu. Üldises melus suureneb kultuuriarmastus ning looduslikus ilus tunnetatakse uut hingamist. Videoinstallatsioonid, rahvusvahelised esinejad ning mõttega muusika on festivali pärisosa. Intsikurmu Muusikafestival 2019 hoiab tuurid peal 2.–3. augustini. Esinevad üle 30 artisti meilt ja mujalt. Väiksematele külalistele toimub kolmandat aastat järjest oma Lastekurmu. Lisainfo: www.intsikurmu.com Mooste folgikojas etendub 2019. aasta augustis (2.–4. augustini) järjekordselt muusikaline lavastus “Suidsusannasümfoonia”. Osalevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, näitlejad ja pärimusmuusikud. Erilaadse programmi kaudu tõstetakse muu hulgas esile Vana-Võromaa suitsusaunakultuur ning tutvustatakse Lõuna-Eestit ja eriti Mooste kanti kogu Eestile ja väliskülalistele. Lisainfo: www.savvusann.ee/et/suidsusannasumfoonia ELMARI TALU Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli. Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E +372 507 7533; [email protected]; www.elmaritalu.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

122

123 algamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne. Tänane maakond hõlmab enamiku endise Valga rajooni territooriumist. Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala ja idapoolne osa Ugandi muinasmaakonda. 13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes piirkond ajaloolise Vana-Liivimaa keskuseks, mida läbisid strateegiliselt tähtsad liiklemisteed põhjast, lõunast ja idast. Pärast orduaega, Liivi sõda, Poola ja Rootsi aega ning Põhjasõda läks Valga Vene riigi koosseisu. Valga maakond (Valga kreis) moodustati 1783. aastal Katariina II otsusega Riia ja Võnnu kreisi osadest. Eesti ja Läti iseseisvumise järel 1920. aastal, kahe rahvusriigi vahelise piiri kinnitamisega, loodi Eesti poolele uus Valga maakond, mis kaotati 1950. aastal rajoonide tekkega. 1939. aasta haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks. 1952. aastal moodustati ENSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast, millega Valga lülitati Tartu oblasti koosseisu. 1990. aastal muudeti Valga Rajooni Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks. Mitmekesise pinnaehitusega lääneosa jääb Sakala kõrgustiku kaguossa, milles tuleb esile ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siinValgamaa seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja suunal ilmestavad maastikku väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Lõuna pool leidub kuplistikke. Lõunaosas ehk Läti Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmavad Väike-Emajõe orund ning Valga nõgu. Vahelduva reljeefiga kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses valitseb vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on Pühajärv. Järvi on rohkelt Otepää kõrgustikul, Karula kuplistiku alal ning Õhne jõe valgalal. Suurim järv on Pühajärv (286 ha), millele järgneb Aheru (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub Võrtsjärve lõunaosa (300 ha). Tuntuim jõgi on Väike-Emajõgi, mis algab Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve. Valgamaa – kuplite ja pühade vete kodu Valgamaa asub Eesti lõunaosas, kuuludes majandusgeograafiliselt ja regionaalpoliitiliselt Kagu-Eesti, ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest aga Lõuna-Eesti regiooni. Maakonnal on riigipiir Läti Vabariigiga (102,4 km). Valgamaal kerkivad vaatevälja kenad kuppelmaastikud ning ilumeeli puudutavad pühitsetud Pühajärv ja vinged Sangaste lossi tornid. Siinmail saab treenida riigi uhkeimas talispordikeskuses, anda au sinimustvalge riigilipu sünnikohale Otepää kirikus ja heldida klassikaliste helide lummuses Leigo järvede kallastel. Külastuskeskus Valgas: Kesk 11, Valga. +372 766 1699

124 Looduskaitsealune territoorium moodustab maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 rändrahnu. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim harilik kuusk Eestis, kõrgusega 29 meetrit ja ümbermõõduga 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, Pühajärve sõjatamm on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn Helgikivi, ümbermõõduga 30,2 m. Väikese ehk Otepää Munamäe kõrgus on 207,5 meetrit ning selle tippu ronimise vaev tasub end ära, sest vaade ulatub üle 50 km. Väikese Munamäe kirdenõlva allikat peetakse Väikese Emajõe alguseks. Esimese tasandiku serva rändrahn (2500 kg) on ümbruskonna suurim. Populaarne Väike-Munamäe Suusakeskus ehk Munakas asub Otepäält 2 km kaugusel. Nõlvad pakuvad sõidurõõmu ja väljakutset sportlastele ja algajatele ning on raskusastmelt võrreldavad Alpide punasega. Kasutusel kaks ankurtõstukiga mäge, pikim laskumisnõlv on 450 meetrit. Maakonna tuntuim ning külastatuim turismisihtkoht on Otepää linn, mis kannab igal talvel talvepealinna tiitlit ning on spordikeskusena tuntuim treeninglaagrite ja talispordiürituste paik. Otepää on sinimustvalge lipu sünnipaik, kus 1884. aastal pühitseti ja õnnistati tänane Eesti riigilipp. Valgamaalt on pärit kuulsad kirjanikud Hella Wuolijoki, Henrik Visnapuu ja Mats Traat, kellest viimane oma teostes Valgamaad jäädvustanud. Siin kandis on sündinud maailameistrist maadleja August Englas, maalikunstnik Konrad Mägi ja legendaarne teleajakirjanik Urmas Ott. Tule kohale ja veendu Valgamaa võrratus vägevuses! PÜHA JÄRV JA NÄGUS NIIT Otepää kõrgustikul sillerdav Pühajärv on kauni käärulise kaldajoone ning viie saarega piirkonna suurim järv, mille tekkelugu on seotud paljude rahvajuttudega. Selle põhjatipus on suvitusrand, rannahoone, palliplatsid, laste mänguväljak, kohvikud ja paadisadam. Järve lõunatipus asub Kooliranna puhkeala, kust algab Väike Emajõgi. Järves leidub rohkesti allikaid, millest tuntuim on Armuallikas Poslovitsa rannakäärus. Veesõidukite laenutusest saad suvel laenutada aerupaate, kanuusid, vesijalgrattaid ja veesuuski. Naabruses asub Pühajärve rand koos rannamõnudega. Pühajärve rannapargi ja järvevee õnnistas 1991. aastal kauge külaline dalai-laama Tendzin Gjatso. Sündmuse tähistamiseks püstitati järve pargipoolsele kaldale puuskuptuur. Taju pargis jalutades või vees ujudes pühalikkust, millesse siinkandis usutakse. Koiva jõe ääres Eesti-Läti piiril laiub üks Eesti kauneimaid lammipuisniite – Koiva puisniit. Kaitsealune territoorium koosneb põhjapoolsest Vaitka ja lõunapoolsest Koiva puisniidust. Silma hakkavad paljud vanad puud, mille hulgas liikidena domineerivad tamm, pärn ja haab. Koiva puisniidul on omapärane ja mitmekesine elustik koos haruldaste linnu-, looma- ja seeneliikidega. Need niidud on mitmete liikide esmaleiukohaks Eestis või Baltikumis. Huvitavamatest mardikalistest on Koiva kallastel levinud näiteks karus-lühitiib, sarviksitikas, suur-nukitssitikas, eremiitpõrnikas ja piklik rädiürask. Huvitavamad seened on kastanpäkk, keskmine ebavesinutt, tuviheinik, valge limaloorik ja papagoi-limavesinutt. Soontaimedest on tähelepanuväärivaim harilik kikTaagepera loss

VALGAMAA 125 kapuu. Linnuriigist esindatud peoleo, valgeselg-kirjurähn ja must-toonekurg. Koiva jõgi on populaarne paadimatkajate seas, kuna siit allavoolu, Lätis, ootavad vapraid seiklejaid suured kärestikud ja liivakivikaljud. Valga – jäätis ja saldejums Valgamaa suurim asula Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn, mis paikneb Eesti-Läti piiril, olles ühtlasi maakonna ja Valga valla halduskeskus. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn Valkaga. Mõlemat läbib Pedeli jõgi, ühine raudteejaam jääb Eesti poolele. Valgat on esmakordselt mainitud 13. sajandil nimega Walk Liivimaa ordu dokumentides. 1536. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulus Liivi ordule ja pool Tartu piiskopkonnale. 1626. aastal läks Valga rootslaste valdusse. 1584. aastal andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse, mida peetakse Valga linna sünnipäevaks. 1710. aastal läks Valga Põhjasõja käigus Venemaa alluvusse. 1783. aastal loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord, millega Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest moodustati Liivimaa kubermangu Valga kreis ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus. 1903. aastaks sai Valgast tähtis raudteede keskus, tänu millele kasvas kiirelt linna elanikkond. 1950. aastal loodi Valga rajoon. 1993 asus tööle Valga linnavolikogu. Valga linna mõjuala ulatub kahe riigi kakskeelsesse kultuuriruumi, kus Konnaoja poolitab kaksiklinna Valga-Valka, avades värava Lõuna-Eestisse. Tänapäeval on Valga-Valka nagu üks linn, mis ei mahu ühe riigi piiridesse. Sellest ka tunnuslause “Valga-Valka, üks linn, kaks riiki”. Kurikuulsate piiripostide taustal pildistamine on külaliste hulgas levinud. Milline elamus seista nii, et viibid ühe jalaga Eestis ja teisega Lätis, ühes käes jäätis ja teises saldejums! 19. sajandist pärinev linna raekoda katuseakende ja tornikesega on historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja fuajees asub mälestustahvel endisele teenekale linnapeale Johannes Märtsonile. Esimesel korrusel teenindab külastajaid Valga külastuskeskus. 1816. aastal valminud Jaani kirik kesklinnas on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne originaalkujul Eestis säilinud Friedrich Ladegasti ehitatud orel kuulub Euroopa 200 parema hulka. Omaette vaatamisväärsus on Valga raudteejaama torniga jaamahoone, mille avarates ruumides saab pidada seminare, konverentse ja muid üritusi. Ajalooliselt olulise sõlmjaamani jõuad kesklinnast kõndides umbes 7 minutiga. Vabaduse tänava kodukohvik Johanna sai alguse kodukohvikute päevade traditsioonist. Siin meelitavad maiasmokki hommikukohv koos hõrgutava küpsetisega, mille valikus linna parim rullbiskviit, tuuletaskud, ekleerid ja suurepärased Pavlova koogid. Kohvikust saab toeka lõunasöögi ning osta kaasa maitsvaid pagaritooteid. Mammi köök kesklinnas pakub taskukohaseid ja koduseid lõunaid. Julius Kuperjanovi tänava Voorimehe pubi kesklinnas on mõnus ajaveetmise koht, kus on kaks omavahel lükandseinaga eraldatavat saali, mis mahutab palju inimesi, lisaks väliterrass. Valikus suupisted õlle kõrvale ja toekad praed, kiireks lõunasöögiks päevasupp ja päevapraad. Reedeti tantsuõhtud ansambli saatel, laupäeviti tõmbavad möllu käima retrodiskorid. Mõnel kesknädalal võid sattuda pubile kohaselt ühise jalgpallimatši kaasaelamisele. Kiirsöögikoht Hesburger kostitab soodsa ja korraliku kõhutäiega Valga-Valka kesklinna poolitava riigipiiri äärses Rimi keskuses. Säde pargis kergitab möödujatele uljalt kaabut Eesti kirjandusklassika rändav suurkuju Nipernaadi, kelle tõstetud saapa talla alt peegelduvad vastupandamatud lõputud rännuteed. Vaata väsimatu teekäija silmadesse ja unistused mässivad su mänglevalt enda võrku. Silmsidemest A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelase pronksskulptuuriga saab sinu tulevikureiside inspiratsioon. Valga linna avastades toidad endas rõõmsameelset rännukirge!

126 Unustamatud mõisad – tornide tervitus ja hellitatud ihu Otepää vallas võlub omasid ja võõraid Sangaste mõis/loss, mis kuulub Lõuna-Eesti 21. tähtsaima avastamisväärsuse hulka, olles tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Tornitippudega kuningliku kantsi külastamine sobib just eriti kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Lossi arhitektuur, saalid ja ajalugu võimaldavad pidada pulmi, suuremaid koosviibimisi või ööbida kuninglikult ehtsas lossitoas. Lossi restoran Vidrik pakub kohalikku toitu ja jooki, mille hulgas on Sangaste rukkist valmistatud rukkiviin, Sangaste õlu ja rukkikama. Keldris asub lastele mõeldud Hiirtemaa, lossi taga õilmitseb ajalooline dendropark. Siinses õhustikus tunnevad end tõeliste õukonnaliikmetena pered, sõpruskonnad ja muud grupid. Lisainfo: www.sangasteloss.ee Tõrva vallas kõrguv Taagepera mõis/loss on eriline paik, kus põimuvad elegants, maamiljöö, möödanik ja olevik. Võimsa juugendstiilis lossi lasi ehitada parun Hugo von Stryk üle saja aasta tagasi. Uuenenud lossikompleksi miljöö on unikaalne, kuhu kuulub loss, à la carte restoran, luksuslik lossispaa, 1930ndate stiilis hotell, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused. Lummav atmosfäär, rahu, massaažid, restoran, saun, värske õhk ja muud elamused kingivad täieliku meelerahu nii üksikkülastajale, peredele kui ka gruppidele. Pakkumisel spetsiifilised eripaketid. Tule ja heida endast argielu ajaraamid eemale! Lisainfo: www.wagenkull.ee Lastega peredele – vuhisev lend ja pallimeri Otepää Seikluspark aitab aktiivselt ja elamuslikult sisustada vaba aega. Ronimine kõrgustes ühendab endas füüsilise pingutuse, ekstreemsuse tunnetuse ja mängulise tegevuse. Pargis on võimalik sisustada terve päev, seigeldes maa ja taeva vahel. Mõõduka adrenaliini tagavad erineva raskusastmega ronimisrajad, ligi 350 m pikkune õhulend Linnamäe oru kohal või katapuldiga õhkutõus kuni 20 meetri kõrgusele. Pere pisikestele on mõeldud turvaline lasterada. Ronijaid ja lendlejaid toetab professionaalne meeskond, kelle seltsis ületatakse kõik takistused. Tule, seikle ja saada tuulde kõik olmemured! Lisainfo: www.seikluspark.ee Valga linnas Valga Bowling Center keskuses lustiv laste mängumaa on mõeldud eeskätt koolieelikutele, kuid rakendust leiavad ka pisut vanemad lapsed. Mängumaal saab hullata pallimeres, vaadata multikaid, mängida legodega suures mängumajas, libiseda liumäel, sõita võidu ratastega ja muud põnevat. Saab pidada laste sünnipäevi ja korraldada lõbusaid koosviibimisi. Leigo järvemuusika. foto: Jaak Jõepera

VALGAMAA 127 Sünnipäeva ajal jätkub tegevust ka täiskasvanutele, kes saavad mängida bowling’ut või piljardit. Bowlingukeskus ei osuta lapsehoiuteenust ega laste järelevalvet! Mõnikord võib mängumaa olla reserveeritud. Kohapeal müüakse karastusjooke. Tule mürgeldama ja keelt kastma koos sõpradega või pereringis! Lisainfo: www.valgabowling.ee Soovitusi matkasellidele – Kekkose kutse ja Ararati vallutamine Otepää vallas Kääriku külas kutsub aastaringselt kasutatav Kekkose matkarada (15 km) suvel jalgsimatkajaid, harrastus- ja tippsportlasi ja jalgrattureid, talvel suusatajaid. Rada sai oma nime Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. See algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduskauneid paiku. Nende hulgas on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid Harimägi (211 m üle mere pinna) koos oma 26 meetri kõrguse vaatetorniga. Harimäel võimalik teha täiendav 5 km pikkune ring. Valga vallas Rebasemõisa külas Karula rahvuspargis lookleb Rebäse maastikurada (7 km) vanadel talumaastikel. Õpperajal sammudes möödud ümbruskonna vanimast, 1586. aastal asutatud talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäest. Vahelduseks saad ronida kohalikule Araratile (103,1 meetrit merepinnast), kiigata külma veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu, mis eriti ilus kevadel. Siin hellitavad sõõrmeid õidepuhkenud ülaste kevadised aroomid. Raja läbimine on kergem tugevamate jalanõudega. Vihmaga on rada kohati porine ning laudteed libedad. Kuna tee läbib karjakopleid, võib kohtuda uudishimulike, kuid reeglina sõbralike lihaveistega. Matkajatele toeks eesti- ja ingliskeelsed infotahvlid, suunaviidad, purded, värvimärgid puudel, vaateplatvorm ja karjaväravad. Olemas on grillrestiga lõkkease. Matkarajalt tulles võid vaadata parkla lähedal paistvat maakivist Rebäse rehte. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – magav marssal ja helisev järv Tõrva vallas Jõgeveste külas paiknev Barclay de Tolly mausoleum on üks Lõuna-Eesti 21 avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Kindralfeldmarssal on Balti aadelkonnast põlvnev Šoti juurtega Vene väejuht, kes on Eestiga seotud ja kelle põrm veedab siin oma igavest puhkust. Ta etendas olulist rolli 1812–1814 võitluses Napoleoni vägede vastu. 1791. aastal abiellus Barclay de Tolly Helene Auguste Eleanore von Smitteniga, saades Jõgeveste mõisa omanikuks. Turistide hulgas tuntud matmiskabel ehitati 1823. aastal. Rohkete skulptuuride ja uhkete fassaadide tõttu pälviski ehitis mausoleumi staatuse. Esinduslik rahutempel on läbi elanud rüüstamise, kuid toimib tänaseni piirkondliku kultuurilise tõmbekeskusena. Otepää vallas Lutike külas Leigo talus peetakse igal suvel Euroopa unikaalseimat festivali, millel nimeks Leigo järvemuusika festival. Siin loob esinejale ja publikule erilise emotsionaalse õhkkonna kaunis loodus koos elava tulega, kus kõik sulandub eksootiliselt ja meditatiivselt kokku. Festival imepärases keskkonnas annab klassikalisele muusikale uued mõõtmed, mis on suurepärane vaheldus kontsertsaalidele ja inspiratsioon loomeinimestele. Leigo on koht liigutavate meloodiate kuulamiseks, näiteks vabas õhus tekil pikutades. Festivali põhieesmärk on klassikalise muusika populariseerimine. Meeliülendav vabaõhuüritus sobib nii vanadele kui noortele muusikasõpradele. Lapsed kuni 10. eluaastani saavad sisse ilma piletita. Külalisi ootab tervitusamps ning vahuvein. Parkimine on Leigol tasuta. Lähimad ööbimisvõimalused on Otepääl, Elvas ja Tartus. 2019. aastal helisevad vaimustavad klassikalise muusika pärlid Leigo järvede peegelpinnal 1.–3. augustini. Tule kuulama ja vaatama ning lahkud siit uue inimesena! Lisainfo: www.leigo.ee/festival

128 LEIGO JÄRVEMUUSIKA FESTIVAL 1.–3. AUGUST 2019 TULE NAUDI HEAD MUUSIKAT JA MAITSVAT KOLMEKÄIGULIST ÕHTUSÖÖKI IMELISES LÕUNA-EESTI LOODUSES! FESTIVALILE SÕIDAVAD KA ERIBUSSID TALLINNAST JA TARTUST. WWW.LEIGO.EE/FESTIVAL/ WWW.FACEBOOK.COM/LEIGOLAKEMUSIC/

VALGAMAA 129 KAKULAANE TURISMITALU Asume privaatses looduslikult kaunis kohas ja pakume suurepäraseid võimalusi mõnusaks puhkuseks, suve- ja talvepäevade, firmapidude ja sünnipäevade korraldamiseks. Majutuseks on tiigi lähedal asuv saunaga palkmaja (10 kohta) ning jõe kaldal asuv kämping (5 kohta) ja väike palkmaja (10 kohta). Tiigi kaldal ootab saunalisi Lõuna-Eesti suurim suitsusaun. Ootame Teid külla! • suur telkimisplats • vabaõhulava • katusealune (50 kohta) väliköögiga • lõkkeplatsid, grillid • tünnisaun • sportmängud • ujumine, kalapüük • lastele mänguväljak +372 5350 5056 Lauküla, Otepää vald GPS: 57° 53' 1" N, 26° 21' 2" E www.kakulaane.eu PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUS Eesti kauneima järve kaldal paiknev puhkekeskus pakub külastajaile hubast majutust, spaaning konverentsiteenuseid. Pühajärve on ideaalne sihtkoht nii tervisekliendile kui ka luksuslikuma spaapuhkuse sõbrale. Maitsvaid roogi saab nautida nii pubis, restoranis kui ka imelise vaatega tornikohvikus. Tegevust jätkub Pühajärvel alati – majas asuvad bowling, jõusaal, ujula, olemas on tenniseväljakud ning rohkesti liikumisradu ümbruses. Pühajärve küla, Otepää vald. GPS: 58° 2' 50" N, 26° 27' 47" E +372 504 4238; [email protected]; www.pyhajarve.com WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Wi Каноэ Fi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ ANNIMATSI KÄMPING Kämping asub Otepää kesklinnast vaid 6 km kaugusel ja sobib oma soodsa hinnaklassi poolest perepuhkuseks, laste- ja spordilaagrite korraldamiseks ning erinevateks firma- ja pereüritusteks. Annimatsi kämpingus on majutuskohti suvel 115 ja talvel 40-80. Majutuseks pakume 2 suuremat maja kokku 9 magamistoaga, 10 viiekohalist ja 6 kahekohalist kämpingumaja. Suvel on võimalik saunalistel ööbida ka sauna 2. korrusel, kus on 11 voodikohta. Annimatsi, Otepää vald. GPS: 58° 2' 20" N, 26° 25' 37" E +372 511 0317, [email protected], www.annimatsi.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ

130

131 õrumaa (võru keeles Võromaa) asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid Kääpal, Villal ja Tamula järve kaldal. Neist vanim on Kääpa, kus elati juba 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil, slaavi hõimude saabumisega, hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises esineb tugevaid slaavi mõjusid. 13. sajandil vallutas Mõõgavendade ordu Ugandi, kus moodustati Tartu piiskopkond. Vallutajad ehitasid Võrumaa alale piiri kaitseks venelaste vastu Kirumpää ja Vastseliina linnuse. 16. sajandi Liivi sõja ajal oli Võrumaa territoorium Moskva suurvürstiriigi võimu all, kuni läks 1582. aasta rahulepinguga Poola valdusesse. 17. sajandi Vene-Rootsi sõja tulemusel jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati Kärde rahulepinguga Rootsi võim. Põhjasõjaga lülitus Võrumaa 1704. aastal Moskva tsaaririigi koosseisu. 1783. aastal moodustati Tartumaa lõunaosast koos Võru linna asutamisega Võru kreis. 1939. aastal moodustati Võrumaal uued vallad, mis püsisid kuni 1950. aastani. Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja muud regionaalsed identiteedid, näiteks haanja identiteet Haanjamaal. Maakonna tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Võrumaa Võrumaa eristub ülejäänud Eestist oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku ja kiirelt vahelduvate looduskoosluste poolest. Kaitsealused alad võtavad enda alla üle 36 000 hektari. 51 kaitstavat loodusobjekti kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade võrgustikku, millest suurimad on Karula rahvuspark ja Haanja looduspark. Kaitstavate looduse üksikobjektidena on Võrumaal väärtustatud 37 põlispuud, mille seas Eesti tammede kuningas – 700-aastane Tamme-Lauri tamm. Rõuge ürgoru Ööbikuorus kajab kevadeti oivalise looduse sümfooniana mitmehäälne ööbikulaul. Urvaste Püha Urbanuse kirik Uhtjärve kaldal on üks vanimaid ja ainulaadsemaid maakirikuid, millest esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud National Geographicu kolVõrumaa – kui siit pilvepiirilt... Kagu-Eestis asuv Võrumaa hõlmab ajaloolist Võrumaa lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki Setumaast. Võrumaa loodusväärtuste mitmekesisuse ja vaheldusrikkuse tõttu siin juba igav ei hakka. Võid kikitada kõrvu helisevas ürgses ööbikuorus, tõusta müraka Munamäe kukile, kobada Piusa koobaste sügavuses ja kuulatada 700-aastase tamme sosinaid. Võrumaal kätled kange Kalevipojaga ja tunnetad laulumaia seto hinge. Turismiinfokeskus Võrus: Jüri 12, Võru. +372 782 1881 Turismiinfopunkt Värskas: Pikk 12, Värska alevik, Setomaa vald. +372 5682 1268

132 lase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti 28 avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse. Luhasoo maastikukaitseala Eesti-Läti piiri ääres Pärlijõe lammil on Lõuna-Eesti suurim ja ainuke peaaegu inimtegevusest puutumatuna säilinud soo, mille erilisteks pärliteks kolm rabajärve. Luhasoos on jälgitavad pea kõik soo arenguastmed, kasvab palju kaitsealuseid taimi ning pesitseb sookurg. TAEVAKÕRGUS, KOOPASÜGAVUS JA ELUVESI Suur Munamägi Haanja kõrgustikul on Eesti ja Baltimaade kõrgeim tipp (317,6 m merepinnast) ning oma kõrguse tõttu Eesti üks olulisemaid rahvuslikke sümboleid. Legendi järgi tahtnud väsinud Kalevipoeg pikali visata, kuid peaalune jäänud madalaks. Nii tõmmanud vägilane kahelt poolt kätega ja tekkinudki Munamägi. Suure Munamäe ehteks on võimas vaatetorn, millest avanevad vaated võtavad ahhetama. Ajalugu teab, et 19. sajandil ehitatud esimene torn eksitanud oma kõrguse tõttu merelaevu ja seetõttu lammutatud. Kuid tänane esinduslik vaatetorn on avatud kõigile ja siit nähtud vaated Eestimaa ilule jäävad igaveseks silmamällu. Torni saab minna jalgsi või liftiga ja selge ilmaga näeb 346,7 meetri kõrguselt kuni 70 km kaugusele. Ja need Haanjamaa hiiglase turjalt tunnistatud kirevad kaugused annavad kinnitust tuntud laulusõnadele: „Võromaa, Võromaa, kõge ilosamp sa...“ Lisainfo: www.suurmunamagi.ee Heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid Piusa koopad Võru vallas on üks Kagu-Eesti tuntuim turismimagnet, kus külastajaid võõrustab vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus. Keskuses on seminari- ja meisterdamisruum, kinosaal ja ohtralt eksponaate. Kinosaalis näidatakse filmi koobaste tähtsaimatest elanikest – nahkhiirtest – ning seejärel on võimalus suunduda koos keskuse giidiga muuseumikoopa vaateplatvormile. Suvel koobastes nahkhiiri pole, nad tulevad sinna vaid talvituma. Muuseumikoopa taga haigutab Piusa liivakarjäär, n-ö Eesti suurim liivakast. Rohkete atraktsioonide, mitme basseini ja saunadega Värska Veekeskus Setomaa vallas on ideaalne lõõgastuskoht igas eas külastajale. Tegu on Eesti ainsa veepargiga, kus osaliselt kasutusel otse maapõuest tulev looduslik mineraalvesi. Survekosed ja tugevad veejoad teevad mõnusat massaaži, lastebassein ja liumägi on pisipere vaieldamatud lemmikud. Olgu ilmaprognoos milline tahes – veepargis on õhk alati 28 ning vesi 32 kraadi soe. Veekeskuses turgutavad sind survekosed, vastuvoolukanal, troopiline vihm, mineraalvee kontrastmullivannid 26 °C ja 34 °C, mineraalvee lesila, veemägi, kivikliburada, ujumisbassein, lastebassein, saunad ja veebaar. Lisainfo: www.spavarska.ee Võru – üts ummamuudu liin Võru (võru keeles Võro) on maakonna haldus- ja majanduskeskus, kus räägitakse peamiselt eesti ja võru keelt. Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega ja on umbes 6000 aastat vana. Võru linn asutati 1784. aastal. Aasta varem oli moodustatud Võru kreis. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt  maakonnalinna  õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond.  1797. aastast aga pöörduti tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde.  1888. aastal taastati Võru maakonnalinna õigused. 19. ja 20. sajandil arenes Võru majanduselu. 1889. aastal valmis raudteeühendus Riia ja Pihkvaga, 1899. aastal saavutati telefoniside Tartuga. Nõukogude ajal rajati siia mõjukad suurettevõtted ja elanikkond kasvas hüppeliselt. Kuulsaim võrulane läbi aegade on Fr. R. Kreutzwald (1803–1882), kes töötas linnaarstina 1833–1877 ning pani Võrus kirja rahvuseepose “Kalevipoeg”. Võru on üks Eesti kaunimatest linnadest, kus isevärki tänavavõrguga ning armsate madalate puumajadega linnasüda Tamula järve promenaad. foto: Ago Pelisaar

VÕRUMAA 133 võlub igal sammul. Ajaloolises linnakeskuses seisab Võru vanim ja kauneim hoone (endine mõisahoone), milles tegutseb riigigümnaasium. Linnamiljöös tunned kõikjal positiivset südamlikku hõngu, mida kannavad kohalikud sõbralikud inimesed. Muljet avaldavad piirkondlik murdekeel, huvitav puitarhitektuur ning rahva aupaklik suhtumine kõigesse umasse ja häässe. Võru on parim paik puhkuse veetmiseks nii suvel kui talvel. Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20 minuti sõidu kaugusel on Haanja valgustatud suusarajad. Linna pärliks on Tamula järv koos rannapromenaadiga, mida ühendab ajaloolise keskusega kaunis Katariina allee. Siia leiavad tee kõik suvitajad. Mugavas Tamula rannas on riietuskabiinid, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja väli-fitness ala. Ranna muruoaas laseb muretult päevitada neil, kes liivarannast vaheldust vajavad. Rannas ahvatleb patseerima 800 meetrine rannapromenaad, mis algab Tamula hotelli ning lõppeb Roosisaare silla juures. Viimaselt avaneb võrratu vaade linnale ning järvele. Tamula järve rand on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Rannapromenaad pälvis Eesti Maastikuarhitektide Liidu tiitli: 2009. aasta maastikuarhitektuuri tegu. Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa vahetus läheduses, pisikese Kubija järve kaldal. Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel ridamisi üritusi ja festivale ning linnapäevad. Tamula järve kaldal, kenas pargis kõrgub Dr. Fr. R. Kreutzwaldi monument, mille autoriks on Amandus Adamson. Sellelt kõrgelt mälestuskivilt hoiab õpetlikus poosis Viru laulik ja Võru linnaarst muutuvate aegade keerises igavesti rahva meeltes Eesti kultuuri sügavust. Kultuurihuvilistele on avatud Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum ja Võrumaa kultuurikoda, milles asub muuseum ja galerii. Huvitavat programmi viljeleb Võru Kultuurimaja Kannel, kus on kino, teater ja kontserdisaalid ning linnagalerii. Öistele pidulistele sobivad klubid Tartu ja Capital, Stedingu kelder ning Taevas ja Põrgu. Võrus tunned end tõesti ummamuudu! Unustamatud mõisad – taevatee ja veinihurm Rõuge vallas Sänna külas asuva Sänna mõisa (Senna Hof) esmamainimine kajastub Liivimaa maarevisjonis 1638. aastal. Praegune Sänna kultuurimõis aitab luua ja hoida kultuuri- ja loometegevuseks soodsat keskkonda ning pakub peredele vaba aja tegevusi. Südant sütitavad kunstilised stuudiod, galeriid ja mitmekülgsed eriüritused. Võimalus on tellida ekskursioone, rentida seminariruume, rattaid ja osaleda puutöökoja õpitubades. Rohkelt rõõmu leiavad lapsed, kuna mõisas tegutsevad Leiutajate külakool, Leiutajate merekool ja Leiutajate tsirkusekool. Teenusekeskuses asub raamatukogu, pood, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemise võimalus. Mõisa juurest leiab matkaraja nimega Sänna taevarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard (1 mm = 1000 km või 1 m = 1 mld km). Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid Pärlijõe orus, Sänna ja Hurda külade vahel. Tule ja sulandu universumisse! Lisainfo: www.kultuurimois.ee Haanja vallas Ruusmäe külas tutvustab Rogosi Mõisa muuseum külalistele mõisa, seal asunud kooli ja aset leidnud sündmuste ajalugu, tänapäeva, tulevikuplaane, käsitöönurka ja näitusi. Külalisele tutvustatakse lisaks peamajale ja mõisa pargile ka muuseumikeldreid, sealhulgas veinikeldrit. Veinikeldris on säilinud vana, arvatavasti keskaegne veiniseinastik. Esimesed teated Rogosi mõisast pärinevad 1591. aastast, kui selle omanik oli Poola päritolu vürst Stanislaw Rogosinsky. Sellest tuletatud ka mõisa nimi. Hiljem vahetusid omanikud mitmel korral, kuni mõisa riigistamiseni 1919. aastal. 1930ndatel kolis mõisahoonesse kool. Rogosi mõisas viibides peatub aeg, puhkab hing ja vibreerib positiivne energia! Lisainfo: www.rogosi.ee

134 Lastega peredele – liiklusmöll ja karujõmmid Urvaste vallas, Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis udjab uhketel tuuridel Liikluslinn, kus ainulaadses siseliikluslinnakus vilguvad valgusfoorid ja säravad suurlinnatuled. Siin õpivad ohutult liiklema, tutvuvad liikluseeskirjadega ja veedavad lõbusalt aega suured ja väikesed. Vuravad nii mitut masti masinad kui ka jalgrattad. Lisaks on võimalik korraldada seminare ja koolitusi. Tegevusi leidub laias valikus igale maitsele nii sees kui väljas. Õhtusööki, majutust ja saunamõnusid pakub Uhtjärve Ürgoru Nõiariik. Meelelahutuseks tümpsub disko. Liikluslinn tervikuna on gruppidele avatud ettetellimisel maist oktoobrini. Liikluslinna tuubimäele saab tulla iga ilmaga. Lustakas Liikluslinnas omandad mänguliselt liikluskultuuri! Lisainfo: www.liikluslinn.ee Rõuge vallas Saru külas Alaveski Loomapargis saab vaadelda loomi looduslikus keskkonnas. Loomapargi elanikkond on mitmekesine – siin elab 90 eri looma, lisaks 28 faasanit. Talus näitavad ennast külalistele karupreili Mõmsik ja karupoiss Harry, väikesed karupojad, ilvesed, oravad, rebased, hirved ja kõige vanemad asukad – metssead. Pargis püütakse võimalikult looduslähedastes tingimustes näidata eelkõige meie metsade elanikke. Siia tasuks lastega Lõuna-Eestisse sattudes kindlasti sisse põigata. Alaveskis käik ei ole pelgalt loomade vaikne vaatlemine, vaid perenaine või perepoeg käib külalistega kaasas ja räägib iga looma kohta lugu tema päritolust ja eluviisist. Kõik küsimused saavad vastuse. Võrumaa ja Põlvamaa piiril podiseb Eesti üks ägedamaid maid Pokumaa oma kahe osakonnaga (Pokumaa teemapark ja Pokukoda), kus peategelasteks on veidrad pokud. Sellest kummalisest kuningriigist loe pikemalt Põlvamaa peatükis! Soovitusi matkasellidele – ürgne org ja vaigu lõhn Rõuge vallas Vastse-Roosa külas Haanja-Karula puhkealal lookleb Mõisamõtsa loodusrada (5 km). See Eesti kõige lõunapoolsem matkarada jääb Mõisamõtsa looduskaitsealale. Auto saab parkida Metsavenna talu parklasse, kust tuleb minna 650 m mäest üles Mehka poole. Rajal on neli huvipunkti, mis tutvustavad Vaidva jõe äärset vahelduvat reljeefi ja erinevaid metsakooslusi. Rajal saab liikuda vaid jalgsi ja see on kohati raskesti läbitav! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Võru vallas Haanja looduspargis kulgev vaheldusrikas Kütioru matkarada (9,6 km) algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast ning on varustatud suunaviitadega. Raja maastik on küllaltki järsk ja raske, mistõttu tuleks selle läbimiseks varuda neli-viis tundi. Teekonnal saab matkaja hea ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega, töötava jahuveskiga ja muistse ohverduspaigaga. Loodust ja kultuuripärandit aitavad paremini mõista infotahvlid. Kütioru metsastel nõlvadel kohavad enam kui sajandivanused kuusikud ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Autodele on parkimisvõimalus Kütioru mäesuusakeskuse juures või matkaradade alguspunktis (ruumi kuni 8 autole). Rada on läbitav jalgsi ja jalgrattaga. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Antsla vallas Karula rahvuspargis põnevust pakkuv Peräjärve metsarada (4 km) viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide: laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate pärandikultuurist ning metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, mille elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud. Huvitav õpperada avab saabujale oma saladused aastaringselt. Kevadel rõkkab mets linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin. Suvel ja sügisel on mets täis marju ja seeni. Talvel aga jutustavad lume peale jäetud jäljed metsaasukate kohta nii mõndagi. Rada on varustatud infotahvlite, suunaviitade ja värvimärkidega puudel. Peräjärve lõkkekohas ootab tulukese süütamist lahtine lõkkease. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

VÕRUMAA 135 Kultuurikatel keeb – eepos, aeg ja seto hing Võru linna ühes vanimas majas (1793) Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis tutvud Võru linnaarsti ja Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) elu ja loominguga. Elumajas on säilinud oma ajastu interjöör, õuemajas saab vaadata kirjanduslikku ekspositsiooni. Aidas asuvad Kreutzwaldi loomingust inspireeritud kunstiteosed, fotod, raamatute kordustrükid ja tõlked. Tallis on sõiduvahendid ning muinasjuttudest tuttavad etnograafilised esemed. Muuseumi territooriumil asuvad veel kelder, saun, kaev, aed ja lehtla. Tegevustoas saab meisterdada, joonistada ja teha käsitööd. Lisainfo: www.lauluisa.ee Setomaa vallas Obinitsa külas Obinitsa Muuseumis elab oma ärgast elu Setomaa omapärane kultuur ja ajalugu. Külalistel on võimalus osa saada erinevatest õpitubadest ja üritustest. Muuseumitunnis vaadatakse sügavamalt sisse mõnda seto kultuuri valdkonda – näiteks seto laulu või rahvarõivaste teemasse. Enamik muuseumikogu esemeid on pärit ümbruskonna küladest, millest eriti väärtustatakse seto naiste peent käsitööd. Muuseumi turismiinfopunktist saab teavet Setomaa, Põlvamaa ja Võrumaa kohta, muuseumis olemas WiFi ühendus. Müüginurk müütab kaasa käsitööd, setokeelseid ja -meelseid raamatuid ning temaatilisi CD- ja DVD-plaate. Lisainfo: www.obinitsamuuseum.ee Vana-Võromaa kultuurikoda – Võrumaa Muuseum Võru linnas annab infoküllase püsiväljapanekuga ülevaate Võrumaa asustamise aja algusest kuni 20. sajandi keskpaigani. Põnevalt on kujundatud arheoloogiliste leidude väljapanek, talutare, rätsepa ja kingsepa töönurk ning metsavenna punker. Kultuurikoja galeriis korraldatakse näitusi. Õpilastele muuseumitunnid. Piletivabad päevad on lastekaitsepäev 1. juunil ja rahvusvaheline muuseumipäev 18. mail. Lisainfo: www.vorumuuseum.ee Seto Folk on külapeo vaimus kaikuv festival, kus muusika ja looduse koosmõjust sünnivad elamused ja tärkab inspiratsioon. Üritus toob kokku matka- ja muusikahuvilised üle Eesti. Peo käigus müüvad meistrid laadaplatsil kohalikku käsitööd. Toiduks on tõelised seto road, joogiks koduõlu ja hinge toidab seto soe külalislahkus. Tule, puhka, naudi rõõmsat seltskonda, head muusikat ja kaunist loodust tõelisel seto kirmaseplatsil. 2019. aastal löövad meloodilised kired lõkkele 28.–29. juunil Värskas. Lisainfo: www.setofolk.ee RÄNDURI KÜLALISTEMAJA PUBI Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnas ning on mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on renoveeritud 2012. – 2013. aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni. Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; [email protected]; www.randur.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

Vana-Võromaa Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus. Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn. GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E; Tel: +372 782 1798 [email protected]; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Toonane Võru maakond moodustati 8 ajaloolise kihelkonna baasil. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva ja Valga maakondade alasid, kuid teadmine ajaloolistest kihelkondadest ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud. Põlva talurahvamuuseum Suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Karilatsi küla, Kanepi vald, Põlvamaa. GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 [email protected] www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel Mõniste talurahvamuuseum Vanim vabaõhumuuseum Eestis Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 [email protected] www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14 Vana-Võromaa kultuurikoda 5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all. Katariina allee 11, Võru linn. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 [email protected] www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

VÕRUMAA 137 49€ TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Haanjamehe Talu • Unekliinik Puhkusepakett alates Männiku 43A, Võru 65526, Tel +372 50 45 745 • [email protected] • www.kubija.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ TAMULA HOTELL Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud heatasemeline hotell. Renoveeritud 2014. a. Suured õhuküllased toad, vaatega maalilisele Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun. Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; [email protected]; www.tamula.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ TAMME PUHKEMAJA Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja looduspargi metsade, järvede ja küngaste vahel. Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie käsutuses on mistahes ürituse tarvis peotares kaminasaal 25, peosaal 50 ja suvel lahtine grillimaja kuni 27 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane saunamaja. Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meist vaid 2 km kaugusel. Võimalus kasutada kööki või toitlustusteenust ettetellimisel. Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E +372 786 0835; +372 506 4465; [email protected]; www.tammepuhkemajad.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

Piusa küla, Võru vald • +372 5304 4120 • [email protected] • www.piusa.ee Oleme avatud: 15. mai - 15. september IGA PÄEV, 16. september - 14.mai L, P. Teistel aegadel ettetellimisel. Piusa koobaste külastuskeskus Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada muuseumikoobast ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid. Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas. Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.

VÕRUMAA 139 SUURE MUNAMÄE VAATETORN Suur Munamägi on Batimaade kõrgeim tipp, kõrgus merepinnast 317,6 m. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Binokli laenutus. Avatud Kohvik 318. 01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 NB! Vaatetorn on avatud talvistel ja kevadistel koolivaheaegadel iga päev 12-15. Haanja küla, Rõuge vald. GPS: 57° 42' 55" N, 27° 3' 19" E +372 787 8847; +372 514 4675

140 E estlane on laulu- ja tantsurahvas. Juba 19. sajandi keskpaigast on laulupidude traditsioon toonud iga viie aasta tagant kokku laulukoore üle kogu Eestimaa. Selline komme kinnistus veelgi 1980ndate aastate lõpus laulva revolutsiooni ajal, mil kümned tuhanded inimesed kogunesid Eestimaa iseseisvuse taastamiseks Tallinna lauluväljakule, et laulda isamaalisi laule. Olenemata sellest, et 19. sajandil ei pööratud tantsule veel niivõrd palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule, kasvas oluline huvi selle vastu 20. sajandi alguses. Seda tänu traditsiooniks kasvanud laulupidudele. Möödunud aegade lugu… Eesti laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus, mis oli ka üheks rahvusliku ärkamise meeleavalduseks. Laulupeo idee algatajaks ja läbiviijaks oli lauluselts „Vanemuine“, kelle eesotsas tegutses ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhtidest Johann Voldemar Jannsen. Olenemata sellest, et kavas oli vaid kaks Eesti algupärast laulu – Aleksander Kunileidi „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (mõlemad Lydia Koidula tekstiga) – oli laulude tähenduslikkus seda suurem. Side laulu- ja tantsupidude vahel loodi 1928. aastal IX üldlaulupeo „Ilopüha“ ja 1933. aastal X üldlaulupeoga „Jaaniõhtu“, kui lavastuses lõid kaasa rahvatantsurühmad. Siiski võib tantsupidude aluspanijaks pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Osa maailma vaimsest kultuuripärandist On suur au tõdeda, et 7. novembril 2003. aastal kanti Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja, 2008. aastal liideti see aga inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Oleme uhked ja õnnelikud, et meie rahva kauaaegset traditsiooni on märgatud ja tunnustatud. Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta

141 * Esimest korda toodi laulupeo tuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. I üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli liikus kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Tuletulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse laulu- ja tantsupeo tuli I laulupeo hällist, Tartust, Tallinnasse. AJalooliselt süüdati laulupeo tuli Tartus Narva mäel I laulupeo mälestuskivi juures, alates 2014. aastast aga ühiselt tantsupeolistega ERM-i mõisapargis Raadil. Tuleteekonda on aastate jooksul korraldatud väga erinevalt – hobustega, autodega ja ka laevade-paatide-haabjatega mööda vett.    Juubeliaasta juhtmõte ja pealkiri – „Minu arm“ Käesoleval aastal möödub esimesest laulupeost 150. aastat – kätte on jõudnud laulurahva juubeliaasta. XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte „Minu arm“ on pärit armastatud luuletaja Lydia Koidula sulest. Need on sõnad, mis puudutavad meid kõiki, sest kes meist ei tunneks armastust oma isamaa vastu. Isamaaarmastusest pajatavad värsid on eestlasi rasketel aegadel lohutanud ja helgetel aegadel rõõmustanud. Selle aasta laulupeo peadirigent Peeter Perens on öelnud: „Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse kaudu sai maarahvast eesti rahvas ja maast Eesti riik. Pühitsedes laulupidu pühitseme me oma emakeelt ja isamaad, et võiksime neid pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti.“ Kaunis, hingestav ja lootusrikas … Käesoleval aastal toimub laulu- ja tantsupidu 4.–7. juulil Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil, millele eelneb üle-eestiline tuletulemine. Foto: Aivar Pihelgas Foto: Kaarel Mikkin Foto: Jaanus Ree

142 S oome lahe kaldal Tallinna kesklinnas asub sünge ajalooga Patarei merekindlus ja endine vangla. See on Euroopa üks enimohustatud mälestisi ning kommunistliku terrori üks sümboleid. XX sajandi vältel kasutasid Patareid süütute inimeste vangistamiseks nii Nõukogude Liidu kui Saksamaa totalitaarsed režiimid. Hoone idatiivas on avatud näituseala „Kommunism on vangla“, mis kõneleb kommunismi ideoloogiast ja kuritegudest Eestis ja maailmas. Lennusadam ja Noblessneri laevatehas ühel, kruiisisadam teisel pool, asub Patarei populaarsel Tallinna mereäärsel kultuurikilomeetril. Aastaid tühjalt seisnud Patarei koos naabrite Lennusadama, PROTO avastusehase ja Kai kunstikeskusega moodustavad kiirelt areneva ning põneva kultuuri- ja vabaajaveetmiskeskuse Põhja-Tallinnas, mis on vaid 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Tallinna tõmbenumbritest – vanalinnast ja Telliskivi loomelinnakust Kalamajas. Patarei on Eestis ja lähipiirkonnas üks suurimaid terviklikult säilinud klassitsistliku arhitektuuriga hooneansambleid. Kompleks rajati 1840. aastal osana Venemaa pealinna Peterburi kaitsesüsteemist (1710 – 1918 kuulus Eesti Vene Keisririigi koosseisu). 1918. aastal loodud iseseisev Eesti Vabariik võttis senise kasarmu 1920. aastal kasutusse riigi keskvanglana ning sellena oli ta kasutusel katkematult kuni 1940. aastani, mil Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Patareid kasutati vanglana ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) kuni aastani 2002. Kogu Patarei kompleks on ehitismälestisena riigi muinsuskaitse all. Aastatel 1940 - 1991 kasutas Patarei kompleksi kinnipidamisasutusena põhiliselt Nõukogude Liidu okupatsioonirežiim (vahepealsel Saksa okupatsiooni ajal 1941 – 1944 kasutas Patareid samadel eesmärkidel natsionaalsotsialistlik Saksa režiim). Kriminaalkurjategijate kõrval hoiti ning hukati seal režiimi poliitilisi vastaseid. Kokku vangistati Nõukogude okupatsiooni ajal poliitilistel põhjustel hinnanguliselt PATAREI VANGLA – kommunistliku terrori sümbol Tallinna südames

143 kommunistliku terrori sümbol Tallinna südames KOMMUNISM ON VANGLA Totalitaarse terrori sümbol Tallinna südames patareiprison.org Eheda vanglasisemusega Patarei näituseala tutvustab kommunismi ideoloogiat ja kuritegusid, totalitarismi ohvrite lugusid ja Patarei kindluse ajalugu alates 19. sajandist. Juuni-august avatud iga päev 10-18 septembris avatud T-P 10-18 Pilet: 5 € Kontakt: [email protected] Aadress: Kalaranna 28, Tallinn 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast ja Kalamajast 45 000 Eesti kodanikku ja elanikku. Neist suurem osa käis läbi ka Patareist ning just sel põhjusel on Patarei eestimaalastele nõukogude poliitilise terrori suurimaid sümboleid. Patarei ligikaudu 1200 ruutmeetril paiknev näituseala „Kommunism on vangla“ on säilitanud eheda vanglasisemuse ning tutvustab kommunistliku ideoloogia olemust ja selle rakendajate kuritegusid nii Eestis kui teistes maades, samuti kommunismi ja natsismi ohvrite lugusid ning Patarei sündmusrohket ajalugu alates selle rajamisest merekindlusena XIX sajandil. Näituseala koosneb hoovis säilinud vangide jalutusboksidest, üksikkambrite majast, peamaja kambritest, kuhu suruti kümneid inimesi, pesuruumist ja koridoridest, haldusruumidest, sh ruumid vangide fotografeerimiseks, ülevaatamiseks ja vanglapersonali jaoks, mahalaskmiskambrist koos eesruumiga, kus ohvrile loeti ette surmaotsus, ning teistest ruumidest. Sõltumata elukohast, päritolust ja emakeelest, kõnetab Patarei omal moel igaüht. Ta hoiatab totalitaarsete ideede ohtlikkuse eest ning tuletab meelde inimväärikuse ja vabaduse väärtust. Patareis saab õppida, kogeda, mälestada, mõtiskleda. Tulevikus on Patareisse plaanis rajada Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum. Näituseala külastusaegade, piletite, ekskursioonide jm kohta loe lähemalt siit: www.patareiprison.org

145 28.05-11.07.2019 Hilisõhtused ekskursioonid Tallinna Loomaaias. Öine loomaaed kutsub taas! Tahad saada ainulaadset kogemust – tule keskööni või kauemgi kestvale ekskursioonile ja uudista, mida teevad loomad öises loomaaias. Loomaaia hilisõhtused ekskursioonid toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti, loomi tutvustavad ja nende käitumist mõtestavad lahti staažikad loomaaiatöötajad ja oma ala suured entusiastid. Tallinna Loomaaed, Tallinn. www.tallinnzoo.ee 12.06.2019 STING - My Songs Tour. Maailma üks silmapaistvamaid meesartiste Sting naaseb taas Eestisse, seekord oma uue turnee “My Songs” raames. Kontserdi kavas on armastatuimad palad nii ansambli The Police kui ka Stingi soolokarjääri repertuaarist. Saku Suurhall, Tallinn. www.piletilevi.ee 13.06.2019 Tartu Jaanipidu 2019 - Terminaator & Hellad Velled & 5 Miinust. Tegemist on kogupereüritusega – vanusepiirang puudub! Tartu Laululava, Tartu. www.piletilevi.ee 13.06.2019 ALICE IN CHAINS - Rainier Fog Tour. Teile esineb läbi aegade üks mõjukamaid Ameerika rokkbände, grungemuusika ikoon ALICE IN CHAINS. Rock Cafe, Tallinn. www.piletilevi.ee 13.06-16.06.2019 Sõru Jazz 2019. Eesti jazzmuusika suvepidu, Sõru Jazz kutsub juba 12. korda Hiiumaale, et pakkuda puhkust hingele ja kehale – parimat muusikat, sõbralikku seltskonda, kauneid loodusvaateid. Esinejad tulevad Sõrule nii kodumaalt kui ka mujalt – Venemaalt, Lätist, Soomest, Rootsist, USA-st. Hiiumaa. www.kaunismuusika.ee 14.06-15.06.2019 Võnge 2019. Rändav kultuurifestival. Eesti ainus rändav kultuurifestival võngub oma 5. sünnipäeval esmakordselt Lääne-Virumaale, täpsemalt Altja kalurikülla. Kahe pika päeva jooksul astuvad otse looduse rüppe istutatud poeetilistel lavadel üles artistid Eestist ja mujalt. Festivalil ootab külastajaid ka Maitseaed, Põnniplats, Joogavälu ning hulgaliselt kunsti- ja kultuurielamusi. Altja, Lääne-Virumaa. www.vonge.ee 14.06-16.06.2019 Bushcraft Festival Estland 2019. Loodustegevuste, ajaloolise käsitöö ja pärandkultuuri festival, mille eesmärk on tutvustada ja edendada looduslähedast eluviisi ning kaduma hakkavaid kaugeid teadmisi ning oskusi, pakkudes võimalikult palju erinevaid teemakohaseid koolitusi, õpitube ja loenguid. Avatud on müügikohad ning osa saab mõnusast meelelahutusest. Seda kõike imeilusa looduse keskel Põhja-Eestis Lahemaal Raudsilla puhkekeskuses. Raudsilla puhkekeskus, Kuusalu vald. www.bushcraftfestival.ee 15.06-16.06.2019 XXV Maarahva laat. Maarahva laat Vastseliina alevikus pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele. Vastseliina laat on parim kogupereüritus Kagu-Eestis enne jaanipäeva! Vastseliina, Võrumaa. www.vastseliina.ee 16.06.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Karl-Erik Taukar Band. Esitlusele tulevad Karl-Erik Taukar Band laulud Luke mõisasse sobivas akustilises esitluses. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee 16.06.2019 Võru maakonna laulu- ja tantsupidu “Võru vere värinal”. Maakonna laulu- ja tantsupeol astuvad lavale sealsed koorid, rahvatantsukollektiivid ja orkestrid. Kubija laululava, Võru. www.kultuur.info 20.06-22.06.2019 Tartu laulupidu 2019 – laulupeo 150. sünnipäev. Laulupeo sünnikodus Tartus toimub laulupidu. Tartu laulupeo peakontsert kannab oma südames laule, mis meile kõigile armsad ja sügavale hinge pugenud. Enam kui 8500 laulja poolt, kelle seas nii vanaisasid kui lasteaedade mudilasi, tuleb 22. juunil 2019 ettekandmisele palju kullaprooviga koorimuusikat. Üles astuvad puhkpilliorkestrid nagu päris esimeselgi laulupeol 150 aastat tagasi. Kaastege2019 Suvesündmused J UUNI

146 vad on Vanemuise Sümfooniaorkester ning solistid Tõnis Mägi, Ivo Linna, Jarek Kasar, Reigo Tamm (Rahvusooper Estonia) jt. Peakontserdi lõppedes jätkub laulupeo sünnipäeva tähistamine Tartu lauluväljakul koos ansambliga Curly Strings. Tartu Laululava, Tartu. www.piletilevi.ee 16.06-23.06.2019 Suure-Jaani muusikafestival 2019. Klassikalise ja eesti muusika ning muusikutekeskne festival, mis pakub midagi pea igale maitsele. Viljandimaa. www.kultuur.info 19.06-23.06.2019 Muhu Festival ‘’Juu Jääb 2019’’. Muusikuid on oodata pea kõikjalt maailmast. Loomulikult on kohal Eesti artistide paremik. Lisaks muusikutele leiavad tee Muhu Muusikatallu sel aastal ka teiste žanrite esindajad – oma uusi ideid ja loomingut esitlevad kunstnikud, disainerid, valgus- ja videokunstnikud jpt. Nelja päeva jooksul saab nautida kontserte Muhu Katariina kirikus, Pädaste mõisas, Kuressaares ja loomulikult festivali põhilises toimumiskohas – Muhu Muusikatalu vabaõhulaval ning jämmitelgis. Muhu saar. www.juujaab.ee 16.06-19.07.2019 Ivo Linna juubelikontserdid – Iff 70. Ivo Linna kahetunnine juubelikontsert on justkui hittide paraad, sekka ka mõni uuem laul. Ta on oma lihtsa ja tagasihoidliku suhtumisega paljude eestlaste lemmik ja eeskuju ja olnud laval juba tervelt 52 aastat, mis on omamoodi rekord ja näitab tema vägevat sisu artistina. Üle Eesti. www.piletilevi.ee 21.06.2019 MJ Young FEST 2019. Lavale astub erinevaid artiste: T-Fest, Lesha Svik, Zomb, Maruv, Rasa, Arturio, Alisha. Tondiraba jäähall, Tallinn. www.piletilevi.ee 21.06.2019 Rapla Jaanituli. Karl-Erik Taukar, Anne Veski, 5 Miinust. Rapla värskelt renoveeritud lauluväljakul saavad kokku pered, sõbrad ja tuttavad, et pidutseda ning tähistada pühi. Õhtu jooksul korraldatakse mitmeid mänge ning tegevusi nii suurematele kui väiksematele, kus parimad saavad auhinnatud. Jaanilõkke süütavad Jaanikad ning Jaanid ja toimub traditsiooniline köietõmbamine. Kohal on toitlustaja, avatud on baar ning lastele on mitmeid meelelahutuslikke tegevusi! Rapla Lauluväljak, Rapla. www.piletilevi.ee 21.06-09.07.2019 Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide Ühing 30 juubelituur. Ansambel kutsub kõiki enda seniseid ja loomulikult ka uusi kuulajaid juubelikontsertidele, kus tulevad esitusele parimad palad, mida bänd selle aja jooksul on esitanud ja sadadele tuhandetele tantsujalgadele mänginud. Üle Eesti. www.piletilevi.ee 22.06.2019 Pärnu jaanipidu 2019 – 5 Miinust, Hellad Velled, Nancy, Jüri Homenja. Taaskord tähistame Pärnus eelseisvat Jaanipäeva! Tegemist on kogupereüritusega, kus puudub vanusepiirang. Pärnu Vallikäär, Pärnu. www.piletilevi.ee 22.06.2019 Metsavenna Jaanituli 2019. Metsavenna talu, Võrumaa. www.suvepeod.ee 22.06-23.06.2019 Pühajärve jaanituli 2019. Eesti suurim jaanipidu toimub tänavu kolmeteistkümnendat korda ja pakub traditsiooniliselt jaanipühadel vabariigi parimat meelelahutusprogrammi. Pühajärve 2019 väliskülalisteks on hetke üks tähelepanuväärsemaid EDM artiste Salvatore Ganacci (SWE), Inglismaalt pärit DJ ja produtsent Macky Gee ning Eesti populaarseim artist Nublu. Pühajärve park, Otepää. www.jaanituli.ee 23.06.2019 Jaanipäev 2019 „Uued algused”. Teeme Eesti Vabaõhumuuseumi Jaanipäeval ajahüppe kolme murrangulisesse ning uut algust kuulutavasse aastasse. Nii saab osa 1869. a külapeost, kus valla meeskoor valmistub sõitma Tartusse I üldlaulupeole, 1919. aasta heategevuslikust jaanikust, mis on korraldatud Vabadussõjas vigastatud sõjameeste toetuseks, ning 1995. aasta suvealguse peost, kus lääne eeskujul on kõik müügiks! Esinevad Untsakad, The Tuberkuloited, Nancy, Lüü-Türr, Pritsu Brass ja Leigarid! Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Tallinn. www.piletilevi.ee 23.06.2019 Mulgimaa Jaanituli. Esinevad Marju Länik, Hellad Velled, Lõõtsavägilased. Karksi Ordulinnus. Karksi-Nuia. www.piletilevi.ee 23.06.2019 Juminda Jaanituli. Jaanitule raames toimub Marko Matvere & VLÜ 30 juubelikontsert. Tantsukingadele ja lauluhäälele annab valu legendaarne Koit Toome oma bändiga. Jaaniõhtut juhib õhtujuht Raul Kivi koos põnevate jaanimängude- ja tegevustega nii väikestele kui suurtele. Kohal on Tamme Ratsutalu miniloomakesed, ponid ning eesel. Toimub ka uhke korvpalliturniir nii lastele, naistele kui meestele. Avatud on lasteala koos batuudi ja kuradirattaga ning parimaid jaanitoite- ja jooke pakub Kutsu Kokk Koju catering. Kolga-Aabla, Harjumaa. www.piletilevi.ee 26.06-30.06.2019 VI Peipsimaa orelifestival. Viie päeva jooksul toimub Illukast Räpinani üheksa kontserti. Esinejaid jätkub nii kodusest Eestist kui põhjamaadest. Kontserdid on publikule tasuta, annetusi saab teha kohalikele kirikutele orelite korras hoidmise heaks. Üle Eesti. www.facebook.com/peipsimaaorelifest 27.06-30.06.2019 Haapsalu Tšaikovski festival 2019. Sel suvel toimub festival juba kolmandat korda! Nagu kahel eelnevalgi aastal, kui põhikontserdid toimusid ajaloolises piiskopilinnuse hoovis, avatakse piiskopilinnus taas pärast põhjalikku restaureerimist festivaliga samal nädalal. Seekord toimetab aga festival väiksemates, samas õdusates kontserdipaikades. Seega, põhjuseid Haapsallu tulla on mitu! Haapsalu. www.tchaikovskyfestival.ee 27.06-03.07.2019 ESTO 2019. XII ülemaailmsed eestlaste kultuuripäevad ehk ESTO 2019 festival jõuab eeloleval

147 suvel üle Soome silla Eestisse. EV100 juubeliprogrammi kuuluva festivali teema on “Meie tulevik” ning sündmuste fookuses on noored. Esmakordselt ESTO-de ajaloos algab festival Soomest ning Helsingis toimuvaid avasündmusi korraldavad soome-eestlased. Helsinki, Tartu, Tallinn. www.estofestival.com 27.06-14.07.2019 XVII Rapla kirikumuusika festival. Oliver Kuusik, Virgo Veldi, Tiia Tenno. Avakontsert toimub 27. juunil kell 19.00 Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, kaastegev Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Risto Joost. Rapla. www.raplafestival.ee 28.06-29.06.2019 Sweet Spot Festival. Sweet Spot’l astub üles Lykke Li, Rootsi päritolu lauljatar, keda huvilised on Eestisse oodanud pikkisilmi. Festival pole pelgalt muusikafestival, vaid täiuslik linnafestival kombineerides endas parimaid esinejaid, head sööki-jooki ning ka iga päeva lõppedes toimuvaid järelpidusid. Kultuurikatla park, Tallinn. www.sweetspot.ee 28.06-29.06.2019 Hard Rock Laager 2019. Tuhandete raskemuusika austajate aasta tippsündmus toimub Vana-Vigala müstiliselt kaunis jõekäärus juba 18. korda. Kahe päeva jooksul astub kahel laval üles 22 artisti. Lisaks Eesti metalbändide paremikule saab kuulda ja näha ka arvukalt välisartiste. Vana-Vigala, Vigala vald. www.piletilevi.ee 28.06-29.06.2019 Seto Folk ‘’Päri musi!’’ Värska Laululaval, Seto Talumuuseumi karjakoplis ja vanas sööklas esinevad kahel päeval mitmed mõnusad artistid meilt ja mujalt. Tõelise elamuse kindlustab Seto Folgi raames toimuv XV Seto Leelopäev, kuhu tulevad kokku pea kõik aktiivsed seto koorid! Värska laululava ja Seto Talumuuseum, Setomaa. www.setofolk.ee 28.06-30.06.2019 Retrobest Festival 2019. Juunikuu viimasel nädalavahetusel toimub looduskauni Pühajärve kaldal juba neljas ajastufestival Retrobest. Artistid, kes publiku ajas tagasi viivad on Belinda Carlisle, Smokie ning Thomas Anders, lisaks vahvad üllatajad kodumaalt. Pühajärve park, Otepää. www.piletilevi.ee 28.06-30.06.2019 XIX Pärnu Hansapäevad. Rikkalik kontserdiprogramm, kolmel päeval, viiel laval trubaduurid meilt ja mujalt. Keskaja kombed ja tavad, linnud ja loomad, rüütli-, ammu- ja vibuturniirid, keskaja turg, käsitöömeistrite laat, lasteküla ja atraktsioonid, erinevad õpitoad nii suurtele kui väikestele. Vallikääru park, Pärnu. www.laadakalender.ee 28.06-30.06.2019 Rahvakunsti laat. Rahvakunsti laadal pakutakse kohalike meistrite väärt käsitööd, toimuvad meistrikojad ja esinevad väikesed muusikud. Laupäeval liituvad meistritega lapsed, et pakkuda enda valmistatud käsitööd. Raekoja plats, Tallinn. www.folkart.ee 29.06.2019 XV Seto leelopäev. Leelopäev on kõikide seto leelokooride ja leelotajate suur kokkutulek. Esinevad seto koorid kõikjalt Eestist ning kaasa löövad tantsurühmad, pillimehed ja külalisesinejad. Värska, Põlvamaa. www.kultuur.info 29.06-30.06.2019 Festival “Mägede Hääl” 2019. Rappuv räpp, raju rokk ja ragistav tehno - see on «Mägede Hääl». Korra aastas Ida-Virumaalt kajav helikompott tõuseb sel aastal juuni viimasel nädalavahetusel. Eesti Kaevandusmuuseum, Ida-Virumaa. www.magedehaal.ee 29.06-03.08.2019 Kabli Päikeseloojangu festival 2019. Suve südames toimuv mitmenädalane festival meelitab Kablisse puhkust veetma Eesti parima muusikavaliku, põnevate kohtumiste, lummava päikeseloojangu ja mõnusa atmosfääriga. Pea igasse suvepäeva jätkub Kabli kandis kontserte džässist folgini, õdusaid salongiõhtuid, kirjandus- ja filmisündmusi, ekskursioone jpm. Festivalipaikadeks on kõige kaunimad kohad päikeseloojangurannikul Läti piiri ääres. Kabli, Pärnumaa. www.kablifest.com 30.06.2019 Delfi rallipäev Ott Tänakuga. Saa osa võimalusest veeta oma päev rallimaailma absoluutse tipuga - kõikide eestlaste kangelase Ott Tänakuga. Ürituse vältel leiab tegevust ja põnevust kogu perele. Kindlasti ei puudu ka muusikaline vahepala. Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.lauluvaljak.ee 03.07.2019 LP ‘’Heart To Mouth Tour’’. Ameerika lauljatar LP ehk Laura Pergolizzi “Heart To Mouth” on seni tema kõige otsekohesem väljaütlemine. Ei mingeid filtreid ega tsensuuri. Haapsalu Piiskopilinnus, Haapsalu. www.piletilevi.ee 03.07.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 - Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing 30. Tule tähista Väikeste Lõõtspillide Ühingu 30-ndat tegutsemisaastat Luke mõisapargis. Kontserdi ajal avatud Luke mõisa kohvik ja müügil Luke mõisa käsitöö. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee 04.07-07.07.2019 XXVII ja XX laulu- ja tantsupidu „Minu arm”. Käesoleval aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85. aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda – on Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta. XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on „Minu arm“. Need Lydia Koidula sulest päritud sõnad puudutavad meid kõiki - igaühte isiklikult, natuke ühtemoodi ja samas ka pisut erinevalt. Need sõnad on hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud ja headel aegadel rõõmustanud. Tallinn. www.piletilevi.ee UULI J

148 05.07-07.07.2019 Festival KÕU. Esindatud on "Undergeound"-muusika, tänavakunst, performatiivne etenduskunst, installatsioonikunst, stringart. Kuuendat aastat toimuval elektroonilise muusika festivalil KÕU on sel aastal 6 lava ja üle 70 DJ. Artistid Eestist, Lätist ja Soomest mängivad house’i, tech-house’i, techno’t, drum and bass’i, jungle’it, psytrance’i, ambient’i ja elektrodћässi. Mäeotsa talu, Võrumaa. www.kõu.ee 08.07-14.07.2019 IV Peipsi järvefestival 2019. Juba neljandat korda toimub maismaad ja järve ühendav festival, kus saate tutvuda kohaliku eluolu, traditsioonide ja maitsetega. Samuti on võimalus laevatada erinevate veesõidukitega, osaleda põnevates töötubades ning nautida kontserti. Peipsimaa, Jõgevamaa. www.kultuur.info 11.07-14.07.2019 Keskaja päevad. Keskaja päevade ajal võib Tallinna vanalinnas kohata õitsva hansaaja hõngu. Raekoja platsil toimub keskaja turg kauplejate ja meistrikodadega. Üles astuvad muusikud ja tantsijad lähedalt ja kaugelt. Toimub keskaegne rongkäik. Niguliste mäelt leiate meistrite küla ning lasteala õpitubade, rüütlikooli ja palju muu põnevaga. Lisaks ekskursioonid, õpikojad ja teatrietendused. Tallinna vanalinn, Tallinn. www.folkart.ee 11.07-14.07.2019 I Land Sound 2019. Kolmandat järjestikust suve maandub maaliliselt ilusal Illiku laiul elamusfestival I Land Sound. Toome kaunis looduses ja vabas õhus kokku parima, mis muusikal, kunstil, ühisel koosviibimisel ja Eestimaa suvel anda on. Orissaare Illiku laid, Saare maakond. www.ilandsound.ee 11.07-15.07.2019 Pärnu Harmonica festival ja konkurss “Baltic-Nordic Open” 2019. Suurim muusikafestival Ida-Euroopas, kus peamiseks instrumendiks on suupill, toimub 2019. aastal kaheksateistkümnendat korda. Pärnu, Tallinn. www.piccolo.ee 11.07-16.07.2019 Festival “Klaaspärlimäng 2019”. Festivali nimi on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust. See annab märku, et «Klaaspärlimängule» on kutsutud muusikud, kes tõlgendavad heliloomingut tavatust vaatenurgast. Selle maineka festivali huviorbiidis on erilised instrumendid, ebatavalised kooslused ning seosed teiste kunstialade ning filosoofiaga. Tartu. www.erpmusic.com 12.07-13.07.2019 Keskaja Päevad Viljandi Ordulinnuses. Keskaegne turg, pidusööming, vaatemängud, muusika, viikingilaev, ajaloorännakud, veinikelder, laste mängud ja palju muud. Viljandi Lossimäed, Viljandi. www.bonifatiusegild.ee 12.07-13.07.2019 Festival “Punk & Rock 2019”. Kahepäevane festival toob külastajateni muusikagurmee Eesti punk- ja rokkansamblitest. Raadi mõisapark, Tartu. www.kultuur.info 12.07-14.07.2019 American Beauty Car Show 2019. Haapsalu Piiskopilinnus, Haapsalu. www.american.ee 12.07-14.07.2019 Tallinna Merepäevad 2019. Eesti suurim mere- ja perepidu, mis ühendab endas merenduse ja sadamaga seotud sündmusi. Tule naudi kontserte, laevasõite, veega seotud atraktsioone, etendusi ja muud merelist meelelahutust. Port Noblessner, Tallinn. www.tallinnamerepaevad.ee 12.07-14.07.2019 Kihnu mere pidu 2019. Festival lähtub vanast heast kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laiemalt kõike, mis Kihnu elu-olu puudutab: käsitöö, kunst, laulud, tantsud, pillimäng ja traditsioonilised toidud. Kihnu mere pidu toimub 2019. a juba kümnendat korda. Kihnu sadam, Pärnumaa. www.kultuuriruum.ee 13.07.2019 Suveõhtu staarid - Hellad Velled, 5Miinust, Haddaway (GER). Tule veeda üks tore suveõhtu! Toila Laululava, Toila. www.piletilevi.ee 15.07-21.07.2019 Pärnu Muusikafestival 2019/Järvi Akadeemia Sinfonietta kontsert. Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Jaani Kirik, Tallinn. www.parnumusicfestival.ee 17.07.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 - Curly Strings & The April Verch Band. Kontsert kannab nime The Heritage Projekt ning ühendab teine teisel pool maailma asuvate ansamblite talente. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee 18.07.2019 Metallica - WorldWired Tour 2019. Tartus Raadi lennuväljal esineb maailma üks mõjukamaid ja edukamaid rokkbände Metallica. Ameerika ansambli ainus välishow Baltikumis leiab aset maailmaturnee “WorldWired Tour” raames. Erikülalistena astuvad üles Rootsi bänd Ghost ja Norra punt Bokassa. Massiivne lava paigutatakse Eesti Rahva Muuseumi hoone taha näoga lennuraja poole. Raadi lennuväli, Tartu. www.piletilevi.ee 18.07-21.07.2019 XXV Võru pärimustantsu festival. Alates 1995. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival, see on värvikirevad kontserdid ja tantsuõhtud, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tantsutoad, suur tänavatants, festivalilaat ja palju muud. Võru. www.vorufolkloor.ee 18.07-21.07.2019 Hiiu Folk 2019. XV Hiiumaa Pärimusmuusikafestivalil esinevad: Daniel Wikslund (Rootsi), Curly Strings & April Verch Band (Kanada) - The Heritage