Puhkus Eestis ajakiri

49 RAPLAMAA Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. Sel perioodil avati apteek, asutati külakool ja haigla ning rajati tellisetehas. 1900. aastal avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin, 20. sajandi algul valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis kirik. Nõukogude ajal nimetati Rapla aleviks, millest sai ühtlasi samanimelise rajooni keskus. 1990ndate algul sai Rapla linnaõigused. Linnas on tore külastada suuremaid kaubanduskeskusi, armsaid poekesi, einestada mõnusates söögikohtades ja kasutada meelelahutusvõimalusi. Teeäärne Viljandi mnt Meie Pubi pakub toitlustust ja ajaviidet vahvas pubiatmosfääris. Kooli tänava kohvik Võiroos kesklinnas kostitab nii sooja toidu kui ka maitsvate pagaritoodetega. Kiirtoidu vajaduse eest hoolitsevad Viljandi mnt Pizzakiosk ja Tallinna mnt Hesburger. Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonnakirik on uhkelt uuendatud. Uusromaani stiilis kivist pühakoda on teiste maakirikutega võrreldes ainulaadne oma suurte mõõtmete ja kahe torni tõttu. Kohalik kultuurilooline sakraalhoone mahutab ligi 3000 inimest ning selle avaruse muudavad hubaseks altar, kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraažid. Kirikuaias paiknevad 17. sajandist pärinevad paekiviristid ning Jaan Koorti loodud kuuemeetrine Saaremaa dolomiidist mälestusmärk I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele. Lisainfo: www.eelkrapla.ee Iga-aastane suurejooneline kultuuriprojekt Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1990ndate algul, koostöös Soome kirikumuusikutega, mille eesmärgiks on maailma muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul kuulnud mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsazar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur”). Suvisel festivalil kõlavad rahvusvahelises õhkkonnas suurvormid, esmaettekanded, koorilaulud, orel, keelpillide ja puhkpillide muusika ning tippsolistid. 1997. aastast väljus festival kiriku müüride vahelt, levides kuldse klassikaga maakonna kõige väiksemate külakirikuteni. Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud Eesti muusikaeliit ning esinejad Euroopast Aasiani. Festivali juures tegutseb Rapla suvekool, mille raames on korraldatud meistrikursuseid keelpillimängijatele, dirigentidele ja lauljatele. Praegu toimuvad kontserdid peamiselt kodupiirkonnas, kuid suurprojektid jõuavad endiselt maakonna piiridest väljaspoole. Lisainfo: www.raplafestival.ee Unustamatud mõisad – kärajad ja Kaitseliit Raikküla klassitsismlikus mõisaansamblis on enamik hoonetest säilinud. Lisaks asub siin mõistatuslik maa-alune ehitis, mille kohta ajalooürikutes info puudub. Vabakujunduslik inglise stiilis park on avatud kõigile külastajatele tasuta. Pargis asub mõisa viimastele baltisakslastest omanikele – Keyserlingidele pühendatud mälestuskivi ja Alexander von Keyserlingi sõbra Otto von Bismarcki 200. sünniaastapäeva tähistav pink. Samas on ka Muinas-Eesti parlamendi Raikküla Kärajad 800. aastapäeva tähistamiseks paigaldatud maastikuinstallatsioon. Mõisa ürikutes seisavad sellised kuulsad nimed nagu Johann Wolfgang von Goethe, Johann Sebastian Bach, Aleksandr Sergejevitš Puškin. 19. sajandi lõpul sai Raikküla omanikuks baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling, kes oma valduste vaikuses kirjutas mitu filosoofilist teost. Neist mahukaim kannab pealkirja „Ühe filosoofi reisipäevik”, mis sisaldab autori elumõtisklusi maailmareisilt 1911.-1912. 1925. aastal asutati Raikküla mõisa lastekodu, mis nõukogude ajal muudeti Raikküla erirežiimiliseks internaatkooliks. Tänapäevase mõisaelu eesmärgiks on säilitada, tutvustada ja arendada kunagist klassitsistlikku esindusansamblit. 2014. aastast korraldatakse üritusi, koolitusi ning mõisast on kujunemas kõrgkultuuri ürituste kants. Lisainfo: www.raikkylamois.ee RAPLAMAA

50 Neogooti stiilis Alu mõis Alu alevikus kuulus 17. sajandil Uexküllidele ja Wrangellidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõi sageli omanikke, kuuludes Rosenite, Bistramite ning Tiesenhausenite omandusse. 19. sajandi keskel läks Alu mõis naabruses asuva Sikeldi mõisa omaniku Otto von Lilienfeldi valdusse, kes lasi lammutada vanad hooned ning rajada uue härrastemaja. 20. sajandi lõpul omandas Alu mõisa peahoone Kaitseliit, kes rajas sinna oma õppekeskuse ning lasi hoone restaureerida. Härrastemaja juures asub maaliline park koos tiigiga. Vähestest säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti stiilis ait. Kogu arhitektuur on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist. Hoones tegutseb Kaitseliidu kool. Külastussoovi korral saab ette tellida eestikeelse giidi tuuri korraldamiseks. Lastega peredele – papagoid ja veerevad pallid Märjamaa vallas Konuvere külas tegutseb omapärane Papagoi Keskus – vaba aja- ja õppekeskus inimestele, kelle harrastus on seotud papagoidega. Keskuses planeeritakse avada Eesti esimene ja ainus papagoide hotell. Kõikidel linnuhuvilistel on võimalus osaleda keskuses korraldatavatel teemaüritustel ning saada abi ja nõustamist. Samuti kuulub teenuste valikusse ürituste ja õppeseminaride korraldamine lastele ja kooliõpilastele, mille põhiteemadeks papagoide uurimine, kaitse, heaolu edendamine ja tutvustamine. Pakutavate teenuste hulgas on Papagoiteater, kestusega 45 minutit. See on huvitav õppeprogramm erilises džunglis koos piraadiga, kes näitab pea kõiki papagoiliike, andes õpetliku mängulise etteaste koos rääkivate papagoidega. Etendus on mõeldud peredele, lastegruppidele (lasteaiad, koolid), firmadele, pensionäridele ja linnuhuvilistele. Välijalanõudega keskusesse sisse ei pääse! Papagoi Keskuse elamuslikud külastused peab eelnevalt broneerima! Lisainfo: www.papagoi.ee Põnev uuendatud bowlingusaal GoBowl Raplas kutsub kõiki aktiivselt lõõgastuma. Esindatud on uus maailmatasemel bowling’u radade- ja tulemuste haldamise süsteem – SYNC, mida leidub vaid üksikutes Eesti bowlingusaalides. Siin jätkub rõõmsaid emotsioone igale vanuseastmele. Laste jaoks on kõikidel radadel automaatsed rennipiirded. Seega ei pea kõige pisimgi muretsema, et tema visatud kuul renni kukuks. Ekraanidel ilutsevad uhiuued lahedad animatsioonid, mis ei jäta kedagi külmaks. Suurematele on reedeti ja laupäeviti alates kella seitsmest tavalise bowling’u asemel öö-bowling. Radadel kumab lisaks neoonvalgusele „diskovalgus“. Baaris saab süüa ja juua. Privaatruumis võib pidu- või seminari pidada kuni 20-pealine seltskond. Olgu siis tegemist sünnipäeva, firmapeo, koolituse või muu üritusega. Tellida saab nii täielikku kui osalist toitlustust. Lisainfo: www.gobowl.ee Soovitusi matkasellidele – vesiroosid ja ujuvmajad Eidapere lähedal laiuvasse Mukri rabasse viib laudtee. Rabas asuv Mukre järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari suurune veesilm, kus saab ujuda. Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Rabas asub 14 m kõrgune vaatetorn. Nelja kuninga tee tähistab jüriöö ülestõusust osa võtnud

51 RAPLAMAA eestlastest nelja kuninga teed Padiselt Paidesse. Matkaraja pikkus on 160 km. Teekond kulgeb läbi 14. sajandi olustikuga seotud paikade, nagu näiteks muistsed eestlaste linnused ja vaenlase eest peitu pugemise kohad. Lahedatel radadel on võimalik aasta ringi liikuda jalgsi, rattaga või autoga. Teele jäävad toidukauplused ja bensiinijaamad. Loosalu-Paluküla õpperada (7 km) võimaldab poolepäevast matka mitmekesisel maastikul. Retk algab Loosalu soosaarelt ja jõuab välja Paluküla hiiemäele, mis on Loode-Eesti kõrgeim tipp. Loosalu rabas asuv samanimeline järv on suurim rabajärv Eestis. Kuimetsa karstiala (3 km) on Eesti üks suuremaid ja ainulaadsemaid. Karstilehtreid leidub erineva kujuga ja läbimõõduga. Huvitavad on karstikoopad ja kanalid. Koopaid on viis, millest mõnesse inimenegi sisse mahub. Kevadel on karstiala veega täidetud, suvel liigub vesi sügavamates karstikanalites. Maantee ääres annab juhatust karstiala skeem. Velise looduse- ja kultuuri õpperada (70, 40 või 30 km) algab Sillaotsa Talumuuseumi juurest ja sobib läbimiseks nii jalgratta kui autoga. Raja kogupikkus on 70 km, moodustades kaks ringi algpunktiga Velisel. Saab valida kas 30 km või 40 km matka. Pikem kulgeb Veliselt üle Valgu ja Nurtu Jämeda kaudu tagasi alguspunkti. Lühem aga Veliselt üle Velisemõisa ja Päärdu Seljamäele ning Kilgi kaudu kõrvalepõikega Sulule tagasi algusesse. Õpperada on soovitav läbida jalgratastel, kuna suurem osa vaatepunkte jääb maanteede lähedusse. Valdavalt eramaal asuvate objektidega tutvumisel tuleb kinni pidada igaüheõigusest. Lisainfo: www.velise.ee PARVEMATKAD Kes otsib meeleolukat kohta sünnipäevaks, kevad- või suvepäevadeks, meeskonnakoolituseks, tiimi- või kliendiürituseks, on teretulnud Vigala jõele vahvasse parvekülla, mis koosneb ujuvatest majadest ja parvedest. Ujuvmajadesse mahub koolitust pidama kuni 50 inimest. Suures parvemajas annab sooja kamin ja pakub tegevust suur peo- või koolitusruum, einestamiseks on köök. Samas on duširuum ja tualetid. Majas on ka saun, kuhu mahub korraga kuni 12 inimest leili võtma. Lisainfo: www.parvematkad.ee Kultuurikatel keeb – Mahtra malk ja Valgre vaim Juurus asuva Mahtra Talurahvamuseumi püsinäitus tutvustab peamiselt maarahva elu 19. sajandil ning tolle aja tuntuimat talurahva vastuhakku baltisaksa mõisnike ülemvõimule Eestis – Mahtra sõda. Muuseumile kuulub Eeru kõrts, mis on ainus Eestis säilinud ehe talupojakõrts, kus muuseum korraldab üritusi. Korraldatakse kultuuri- ja teadusüritusi ning gruppidele saab tellida lasteprogramme ja täiskasvanutele mõeldud muuseumiprogramme. Muuseumist 4,5 km kaugusele Mahtra sõjaväljale on 1933. aastal püstitatud ausammas. Muuseumi ja tema partnerite koostöös sünnivad vahvad ekskursioonid ja üritused Juuru ja Hageri kihelkondades ning Raplamaal mujalgi. Lisainfo: www.mahtramuuseum.ee Järvakandi Klaasimuuseum kogub ja tutvustab Eesti klaasitööstuse ajalugu. Lisaks klaasi käsitsi valmistamise ja masinatega tootmise tutvustamisele on avatud väike klaasikäsitöökoda. Täielik ülevaade püsiekspositsioonist on võimalik vaid giidi juhendusel. Tutvustus kestab 45–60 min. Lisainfo:www.klaasimuuseum.ee Rapla Kultuurikeskus hoolitseb entusiastlikult kohaliku kultuurielu eest ja hoiab traditsioone. Väärikas vanuses olevas endises seltsimajas toimuvad arvukad sündmused ja edeneb isetegevus. Kultuurset eneseteostust saavad praktiseerida eri vanusegrupid paljudel aladel. Kultuurikeskuses saab vaadata kino, teatrit ja kuulata kontserte. Omaette elamust pakub Raimond Valgre teematuba, kus armastatud heliloojaga saab koos mõtelda ja vaikust kuulatada. Eesti muusika suurmehe lapsepõlveaastate tihe side Raplaga ongi teematoa sünni aluseks. Kultuurimajas tagab toitlustuse hubane kohvik. Keskuse kodulehelt leiab infot tulevaste sündmuste kohta. Lisainfo: www.raplakultuur.ee

52 Piletid 5-15€ XXVII RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL 27.06-14.07 2019 Rapla vald Märjamaa vald Türi vald WWW.RAPLAFESTIVAL.EE FESTIVAL RAPLA RAHVUSVAHELINE SUVEKOOL LAULJATELE JA KEELPILLIMÄNGIJATELE 8.07-13.07 Registreerimine avatud 6. juunini TALLINNA KAMMERORKESTER Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Risto Joost Kontserdile eelneb kell 18.00 vestlus-kohtumine helilooja Tõnu Kõrvitsaga 27.06 Rapla kirik FESTIVALI AVAKONTSERT 28.06 Kehtna kirik TROMPETI-PARAAD Neeme Ots, Aarne Ots, Villem Endel Tiits, Mattis Johan Mere 30.06 Käru kirik PALVERÄND Oliver Kuusik tenor, Virgo Veldi saksofon, Tiia Tenno orel 02.07 Järvakandi kirik AVE MARIA Kristina Vähi sopran, Tiina Kärblane klaver, luule Margus Prangel 03.07 Rapla kirik KIITUS LOOJALE Ott Indermitte bariton, Liis-Helena Väljamäe viiul, Hille Poroson orel 09.07 Vahastu kirik ÕHTU ARGENTIINA VÄRVIDES Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia ja kammeransambel 11.07 Rapla kirik EUROOPA GALA J. Morton viiul, UK, F. de Damas vioola, Norra, E. Wehse tšello, Saksamaa ja NOORED TALENDID 12.07 Velise kirik MAA JA MERI KIIDAVAD Ansambel TRISKELE 13.07 Vigala kirik ORATOORIUMI- JA OOPERIGALA Pille Lill sopran, Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia, Suvekooli lauljad, kontsertmeister Tiina Kärblane 14.07 Rapla kirik JA MA KUULSIN HÄÄLE VOX CLAMANTIS, dirigent Jaan-Eik Tulve Kontserdile eelneb kell 18.00 vestlus-kohtumine festivali patrooni EELK peapiiskop Urmas Viilmaga

53 RAPLAMAA WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ VALTU SPORDIMAJA Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, võimla (sulgpall, võrkpall, korvpall, lauatennis, tennis), jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Läheduses raudteejaam. Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ tla Mõisas on taastatud viinatootmise traditsioonid. Lisaks keraamikale valmistame nüüd Atlas ka kangeid õunanapse. Ettetellimisel korraldame mõisaekskursioone ja degusteerimisi. Atla Mõisa Kooli ruumes on avatud kauplus ja piparkoogitöökoda, kus valmistatakse keskaegses stiilis vormidega piparkooke ja küpsiseid. Ettetellimisel korraldame töötubasid, mis on põnevad ja väga mängulised. Töötuba lõpeb alati parima piparkoogivalmistaja kroonimisega. Meil on veel palju muudki huvitavat. Tere tulemast! Atla Mõis Rapla vald, Raplamaa www.keraamika.ee • Raivi Juks, +372 504 0563

54

55 äänemaa on ajalooline maakond, mille materiaalses kultuuris peegelduvad kontaktid Rootsi alaga. Omanäoline kultuuripiirkond kujunes arheoloogiliste leidude põhjal välja rahvaste rännu ajal.  13. sajandi algul kirjutatud “Ynglingite saaga” kohaselt tungis 600. aasta paiku Rootsi kuningas Ingvar oma sõjaväega Adalsyslasse ja rüüstas kohas nimega Stein. Kindlam on Läänemaa samastamine skandinaavlaste seas kasutusel olnud kohanimega Vik, mis tähendab lahte, merekääru või abajat. 13. sajandil oli Läänemaal seitse muinaskihelkonda, millest suuremad ja mõjukamad Ridala (Rotalia) kihelkond loodeosas ja Soontagana (Sontagana) lõunaosas. Läänemaa on olnud Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu valitsemise all ning kujunes maakonnaks (Haapsalu kreisiks) 17. sajandiks. Maakond oma ajaloolistes piirides likvideeriti 1950. aastal ning jagati rajoonideks. Praegune Lääne maakond loodi 1990. aastal, seoses maakondade taastamisega. Nüüdisaegne Läänemaa hõlmab oma ajaloolisest territooriumist vaid keskmise osa. Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi. Siin laiutab muinasjutuline Matsalu rahvuspark. Suurima jõena voolab KaLäänemaa sari jõgi (127,3 km) koos lisajõgedega. Suurima järvena sillerdab Sutlepa meri (203,3 ha). Matsalu lahe põhjakalda Haeska linnutorni peetakse parimaks omataoliseks Põhja-Euroopas. Torni ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on eriti kevadel üks rändlindude eelistatuim peatuspaik. Mais näeb siin toitumas tuhandeid valgepõsk-laglesid ja hanesid. SAARTE JA RANDADE VÕLUMAA Noarootsi ja Nõva säilitavad puutumatut loodust. Mõlemad on ideaalsed surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks, kalastamiseks ning lihtsalt vaikuse nautimiseks. Mööda rannikut reisides on see asendamatu peatuspaik. Noarootsi pärl on tema loodus koos nelja riikliku kaitsealaga: Nõva ja Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja Leidissoo looduskaitsealad. Läänemaa – saladuslikud saared ja põhjamaade Veneetsia Lääne maakond asub Lääne-Eestis, jäädes tervenisti Lääne-Eesti madalikule. 415 km pikkust rannajoont liigestavad Haapsalu, Matsalu ja Rame laht ning Noarootsi ja Puise poolsaar. Suuremad saared on Vormsi ja Osmussaar. Läänemaal kuuled Matsalu lahe kaldal kuninglike lindude hääli, tutvud Puise, Kiideva ja Haeska kaluriküladega, armud Haapsalu promenaadi ja spaade tervisepakettidesse ning saad osa Valge Daami süngest saatusest. Leiad õige hingamisrütmi joogafestivalil ja saad sinasõbraks võluvate saarte ja randadega. Turismiinfokeskus Haapsalus: Karja 15, Haapsalu. +372 473 3248

56 Noarootsi – see on mereäärsed liivaluited, männimetsad, rannaroostik ja kaunid liivarannad. Tõeline mereliste maa! Nõva piirkond esindab soolaamasid, väikejärvi ning marja- ja seenerikkad metsamassiive. Kilomeetrite pikkune laulvate liivadega rannik on Eesti üks parimaid supelrandu. Siinse linnuriigi uhkusena poseerivad sookured, luiged, tedred, metsised ja kotkad. Lindude rändeperioodil lendab siit läbi tuhandeid arktilisi veelinde. Nõva rändavate suudmetega liivamaa jõgedel on kohati läbi luidete kaevatud kanjonilaadsed sängid. Nõva Püha Olevi kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest ja üks väiksemaid Eestis. Kiriku omapäraks on erineva kujundusega puupingid naistele ja meestele. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mis legendi kohaselt sai nime Islandi viikingi Orm (ehk madu) järgi. Kirjalikes allikates mainitakse Vormsit esimest korda 1391. aastal. 1944. aastani olid Vormsi asukateks rannarootslased, kelle esivanemad saabusid saarele 13.–14. sajandil Lõuna-Soomest ja Ida-Rootsist. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Värskuse ja puhtuse otsijatele mõjub palsamina saare mitmekülgne liigirikas loodus. Vormsil saab ringi sõita bussi ja autoga, kuid parimat kogemust pakub matk jalgrattal. Vormsi tunnusmärkideks on romantiline kadakane Rumpo maasäär, rootsikeelsed kohanimed ja 14. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik, mille juurde kuulub maailma suurima, enam kui 330 pae- ja liivakivist rõngasristi kogumiga kalmistu. Siin rännates kohtad traditsioonilist rannarootsi taluarhitektuuri, kohtud Saxby kliburannaga ning saad osa salapäraste järvede ja allikate ilust. Mereäärsed aasad, rändrahnud ja majakad haaravad sind lennult oma võluriiki. Puutumatu loodusega Vormsi sobib puhkusepaigaks rahu armastajatele ning rannarootsi ajaloo huvilistele. Kunagisest paiksest elulaadist annab ülevaate Sviby talumuuseum, mis on fotode ja põgenenute mälestuste põhjal terviklikult taastatud rannarootsi talu. Paralepa rand Haapsalus on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Supelranna läheduses on võimalus kasutada tasulist dušši ja WC-d  Thalasso spaahotell Fra Mares. Rannas on välitualetid, riietuskabiinid, laste mänguväljak ja võrkpalliplats. Kohapeal müüakse suupisteid, jäätist ja karastusjooke. Ametlik rannahooaeg kestab 01.06–31.08. Iga päev töötab rannavalve kl 10–22. Vajalik jälgida hoiatuslippude värve! Lääne-Nigula vallas Elbiku külas Roosta puhkeküla juures asuv liivarand on üks parimaid Loode-Eestis. Rannas on 80 kohaga parkla, laudteed ratastoolis inimestele ja riietuskabiinid. Müüakse suupisteid ja jooke. Kõrval asuvas puhkekülas leidub aktiivse puhkuse võimalusi: minigolf, tennisemäng, seikluspark ja bowling. Samas on ka majutus- ja toitlustusvõimalus. Suvel saab Roostal õppida lohe- ja purjelauasurfi, sõita aerupaadiga või aerusurfi- ehk SUP-lauaga. Haapsalu – ravimuda kullasoon Haapsalu linn Haapsalu lahe lõunakaldal on Tallinnast vaid ühe sõidutunni kaugusel asuv romantiliselt kumav „Põhjamaade Veneetsia“, nagu seda rohkem kui 730-aastast linna hüütakse. Haapsalu kuursaal. foto: Ivar Leidus

LÄÄNEMAA 57 13. sajandil asutatud linn on läbi aegade võõrustanud kuninglikke kõrgusi ja vaimuhiiglasi, olnud suveparadiisiks külalistele igast ilmakaarest. Seda Saare-Lääne piiskopkonna sajanditevanust keskust meenutavad iidsed lossivaremed ja toomkirik, kus augusti täiskuuöödel kohtutakse salapärase Valge Daamiga. Oma jäljed linna ajaloo- ja kultuurimaastikule on jätnud nii rootsi kui vene aadelkond. Hindamatu väärtusega meremuda ja selle raviva toime tõttu on ahvatlevate puhkusepakettidega Haapsalu õitsvaks suvituskeskuseks, hoides ajalooliselt populaarsust nii vene tsaariperekonna kui ka baltisaksa aadlike seas. Eestis ainus algsel kujul säilinud puitpitsiline kuursaal, vanad mudaravihooned, romantilised puumajad, kaldapromenaad koos allikapaviljoni, paadisildade ja merre ankurdatava jääkaru-skulptuuriga on linna silmapaistvad aarded. Sisenema meelitavad meeldejäävad muuseumid, galantsed galeriid ja magusalt lõhnavad kohvikud. Üle lugemist paluvad piiskopilinnuse kellatorni trepiastmed ja kokku rehkendamist raudteejaama perrooni meetrid. Lapsepõlve meenutuseks passib suurepäraselt teemakeskus Iloni Imedemaa. Nimelt üle maailma armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland veetis lapsepõlve Haapsalus, elades 1930ndatel vanavanemate juures, Linda ja Rüütli tänava nurgal. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive, mistõttu leiab tema loomingust Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Eestist pärit kuulsa rootsi kunstniku lapsepõlvekodu on vaadeldav ainult väljast. Haapsalus on linnatuurist puhates mõnus torgata varbad merevette ja loomulikult ei saa üle ega ümber kuninglikust kohtlemisest, mida pakuvad spaade tervistavad protseduurid. Kuulsus siinsete mudavannide taevalikust toimest ulatub üle maailma. Haapsalu linna ja selle tervendavatesse andidesse on lihtne armuda. Unustamatud mõisad – iidsed leiud ja põlised pärnad Saare mõis (Lyckholmi mõis) oli varem rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas, praeguse asukohaga Lääne-Nigula vallas Saare külas. Selle ostis pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen, misjärel anti mõis edasi isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. 1919. aasta maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta. Mõisa keskosa haris Friedrich von Rosen koos abikaasa Hedwigiga kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Praegune Saare mõisa kompleks sai taastatud 21. sajandi alguseks. Taastatud on muu hulgas 18. sajandi hobusetalli varemed esialgses stiilis, kus praegu asub Lyckholmi muuseum. Lyckholmi atmosfäär annab ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhuga Eesti Vabariigile aastatel 1918.–1940. Eksponaatidena kõnelevad ajastute keeles majapidamistarbed ja tööriistad, mida kasutati omal ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel. Kõik, kes te soovite näha siluri ajastusse (443–419 miljoni aasta eest) kuuluvaid kivistisi ja fossiile ning muid ajalooväärtusi, tulge aga kaema! Liivi jõe väikesel saarel (Koluvere külas Kullamaa vallas) särab atraktiivse arhitektuuripärlina 13. sajandist pärit Koluvere mõis (loss). Eesti mõisate ühendus valis 2018. aastal pompoosse Koluvere lossi ka Eesti parimate mõisate hulka. Silmapaistva ajalooga Koluvere loss on ainus eraomanduses olev kastell-linnus Eestis. Sajandite jooksul rüüstatud, põletatud ja ülesehitatud kuninglik kants pakub pärast pikka restaureerimist suurepärast võimalust nii eriliste sündmuste, ametlike vastuvõttude ja seminaride-koolituste läbiviimiseks kui ka töisteks ja privaatseteks koosviibimisteks. Kristall-lühtritega valgustatud, maalidega kaetud ja kaminaleegist soojendatud restoran mahutab korraga kuni 40 inimest. Alumise korruse võlvkaarte vahelt leiavad suitsusõbrad sigariruumi. Esinduslik ballisaal passib hästi nii ametlikeks üritusteks kui ka kuninglikeks lossipulmadeks. Rahuliku puhkuse tagavad paksude seintega, erineva suuruse ja värvilahendusega toad. Võlvkaartega saunakompleksi lõõgastavad võimalused peletavad eemale viimasedki pinged ja mured. Valikus on Soome saun, aurusaun, mullitünn ja puhkenurk. Saunakompleksi saab tellida suupisteid ja jooke. Tule ja lülita end argisekeldustest välja ning tee seda lummava lossi kaitsvate võlvide all! Lisainfo: www.koluvereloss.com

58 Lastega peredele – turnime terviseks ja kallistame klassikuga Lääne-Nigula vallas Elbiku külas rõkkab Roosta Seikluspark, pakkudes põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust. Seikluspark erineb enamikest teistest erakordse elamusliku projekti poolest. Elementide kinnitusel on kasutatud puid säästvaid paigaldusmeetodeid, mitte naelu. Roosta rõõmumaa pakub lõbusat ajaviidet peredele, põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust koolilastele ja eneseületust kõigile, kes kardavad kõrgust, sest just nende jaoks korraldatakse ka öiseid ronimisretki. Seikluspargis on kolm erineva raskusastmega rada: sinine, punane ja must. Soovitatav on tulla kohale sportlikus rõivastuses. Ronimiselamused on tagatud iga ilmaga, välja arvatud äikesega. Pakutakse toitlustus- ja majutusteenust. Pakkumisel erinevad teemapaketid: lõõgastav puhkus looduses, perepakett, rannaromantika, lastele ja koolile, ränduri pakett. Särtsu jagub kõigile! Lisainfo: www.roosta.ee KÄTELDES MAAILMAKLASSIKUGA Haapsalus Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna majas jutustavad oma armsat lugu Iloni toad. Lugemistoas ja küünlasaalis leiavad aset kirjanduslikud ja muusikalised lasteüritused. Ülakorruse mängutoas kutsuvad oma seltsi lasteraamatud, videofilmid ja muinasjutuplaadid. Raamatukogu sisehoovis lisab lusti laste mänguväljak Iloni aed koos atraktsioonidega. Väiksemate laste mänguvajadused katavad siin vedrukiiged, liivakast, pink, liurenniga Ronja loss koos lavaga ja kiiged. Iloni aed sai nime Haapsalus elanud Ilon Wiklandi järgi, kes on kuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraator. Haapsalu Kooli tänava Iloni Imedemaa on  lastele ja peredele suunatud teemakeskus, mis põhineb armastatud illustraatori joonistustel. Elamusi pakuvad galerii, kino- ja näitusesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad. Soovitusi matkasellidele – libedad laukad ja kummaline korallriff Lääne-Nigula vallas Rõuma külas innustab teele asuma Marimetsa rabamatkarada (9 km). Raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Teed juhatavad suunaviidad. Marimetsa rabas näeb mitmekesist linnustikku ja taiValge Daami aeg. foto: Arvo Tarmula Roosta seikluspark. foto: Indrek Raag

LÄÄNEMAA 59 mestikku. 9 km rajast 5 km kulgeb laudteena. Rada on kohati märg, mistõttu võta kindlasti kaasa kummikud! Jalgrattaga liikumine on sel rajal võimatu! Matkaraja alguses on infotahvel Marimetsa looduskaitseala kaardi ja raja skeemiga. Laudrajal leidub kolm puhkekohta. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 meetri kõrgune vaatetorn. Mitmete sootüüpide ja laugaste kõrval väärivad vaatamist kindlasti ka Marimetsa oja ja Kuresilma mägi. Uljal ekslejal on vajalik teada igaüheõigust! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Vormsi vallas Fällarna külas hüüab läbi karge meretuule enda seltsi Huitbergi matkarada (3 km), mis laiub Vormsi maastikukaitsealal. Viimase põhiväärtuseks on piirkonnale iseloomulikud pärandkultuurmaastikud, haruldaste liikide elupaigad ning kasvukohad. Vormsi saare keskel kuusemetsas seisab Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel on näha kivistisi ja lubjakiviõnarustel endale kasvupaiga leidnud kaitsealuseid sõnajalgu. Ringikujuliselt läbitaval rajal toetavad teekäijaid puidust suunaviidad, infotahvel, pink ja laud. Sõidutee ääres on parkimisvõimalus. Kindlasti tutvuge kaitseala eeskirjaga ja igaüheõigusega! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – “OM”, daam ja aurav kohv Iga-aastane Joogafestival – see on jooga, muusika, tants ja veganite elustiil. Tegevused nii teadjatele kui ka kõigile, kes sellest seni on vaid mõelnud. Tutvustatakse ja proovitakse erinevaid joogastiile ning nauditakse pidulikku suminat alkoholita. Gurmaaniminutid mööduvad tervistava taimse menüüga. Vabaõhuprogramm tõmbab energiad käima Haapsalu piiskopilinnuse hoovis. Tervisekaupade turg, loengud ja töötoad valdavad meeli siseruumides. 2012. aastal hoo sisse saanud idamaise hõnguga holistilisel suursündmusel on osalejate arv olnud aukartust äratav. Festivalil esinevad parimad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt. Kavas on tegevused meestele, naistele, lastele, noortele ja eakatele, algajatele ning kogenud joogatajatele. Tule sinagi ja saa osa väest ning rahust! 2019. aastal hingavad kõik kokkutulijad ühes rammestavas rütmis 27.–28. juulil. Lisainfo: www.joogafestival.ee Valge Daami aeg on juba kolmkümmend aastat olnud Haapsalu suve üks tähtsündmusi. Augustis täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks. Kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi. Toomkiriku ristimiskabeli aknal võib neil täiskuuöödel silmata salapärase naisterahva kuju. See ongi legendaarne Valge Daam, keda pärimuse põhjal karistati ammustel aegadel üleastumise eest ja müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina sisse. Sealt tuleb ta juba sajandeid ennast ilmarahvale ilmutama ja hapras vaikuses oma saatust kurtma. 2019. aastal mähib traditsiooniline Valge Daami aeg Haapsalu oma müstilisse loori 16.–18. augustil. Tule ja tunnista legendide linna salapära! Lisainfo: www.valgedaam.ee Vormsi hoovikohvikute päeval on Vormsi saarel paljud hoovid avatud kõigile huvilistele. Seda selleks, et aidata uudistada Vormsi inimeste eluolu. Näidatakse päikesepaneelide abil toimivat elamist; loomi, linde ja palju muud põnevat. Igas kohvikus pakutakse omatehtud jooki, sööki, kala ja isetehtud asju. Täistuuridel töötavad ka täikad. Usinamad saavad „suure mängu“ abil kõik kohad läbi kammida ning koguda punkte ülesandeid lahendades või küsimustele vastates. Auhinnaks on ehe Vormsi omatoodang. 2019. aastal virgutab Vormsi hoovikohvikute päev kõiki uudistajaid 20. juulil. Lisainfo: www.vormsi.ee

60 MÜÜRIÄÄRE KOHVIK Romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas! Müüriääre kohvikust on saanud üks Haapsalu tuntumaid söögikohti. Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on suurepä - rane toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni dollari vaade“ linnusele ja kellatornile, imelised koogid, kohvilõhn, muusika, tuttavad-sõbrad, keda juhuse tahtel kohtad just Müüriääres. Soovitame kindlasti maitsta meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Olete oodatud iga päev! Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E +372 473 7527; [email protected]; www.muuriaare.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ HAAPSALU KUURSAAL Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Kuursaali suverestoran pa - kub maitsvaid kohapeal valmistatud küpsetisi, a la carte menüüd, grupi- ja lastemenüüd, laia jookide valikut. Suvel toimuvad kontserdid ja teatrietendused, õhtuti on elav muusika. Avatud on merevaatega rõdu, ilusa ilma korral töötab jäätisekohvik. Kuursaal on ka sobiv paik sündmuste tähistamiseks ja pulmade pidamiseks. Avatud: P-N 12-22 / R-L 12-23 Promenaadi 1, Haapsalu. GPS: 58° 57' 1" N, 23° 32' 15" E +372 5646 2466; [email protected]; www.kuursaal.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

LÄÄNEMAA 61 KASSIMAJA KODUMAJUTUS HAAPSALUS Majutus on kahes eraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud puumaja teisel korrusel. Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga (lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiseks ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos. Sisehoovis on ruumi 3 autole, väliterrassil grillimise võimalus. Metsa 58, Haapsalu linn. GPS: 58° 56’ 24” N, 23° 33’ 7” E +372 554 3827; +372 553 2442 [email protected]; www.kassimaja.eu 刀漀漀猀琀愀 倀甀栀欀攀欀ئج氀愀 漀渀 愀瘀愀琀甀搀 ㌀㘀㔀 瀀攀瘀愀 愀愀猀琀愀猀 䠀䄀䄀倀匀䄀䰀唀 刀伀伀匀吀䄀 眀 眀 眀 ⸀ 爀 漀 漀 猀 琀 愀 ⸀ 攀 攀 簀 爀 漀 漀 猀 琀 愀 䀀 爀 漀 漀 猀 琀 愀 ⸀ 攀 攀 簀 㔀 ㈀ 㔀 㘀 㘀 㤀 㤀 ㈀㔀　 瘀漀漀搀椀欀漀栀琀愀 簀 ㌀㈀ 瀀甀栀欀攀洀愀樀愀 簀 ㄀㈀ 猀愀愀氀椀 簀 㜀 猀愀甀渀愀

62

63 iiu maakonna ainus omavalitsusüksus on Hiiumaa vald, ainus linn Kärdla linn. Pärast taasiseseisvumist on maakonnas olnud Emmaste, Käina, Pühalepa, Kõrgessaare vald ja Kärdla. Maakonna kõrgeim punkt on Tornimägi (68 m merepinnast), pikim jõgi Luguse jõgi (21 km), suurim järv Tihu Suurjärv (85 ha) ja suurim soo Pihla raba (3050 ha). Rannajoone kogupikkus on umbes 326 km. Esimesed Hiiumaa asukad olid hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel 5000 aastat eKr. Muinasaja lõpus oli Hiiumaa Saaremaa hõredalt asustatud tagamaa. Keskajal jagati see Mõõgavendade, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Saare idapoolne kolmandik kuulus ordule, ülejäänu piiskopile. Hiiumaa saare ajalooline saksakeelne nimi Dagö (ladina Dageida) tuleb rootsi keelest ja tähendas algselt päevasaart. Ordu alade keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Hiiu-Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna aladel tekkis Keina kihelkond. 1627 eraldus Reigi kirikukihelkond Pühalepa kihelkonnast ja 1866 Emmaste oma Keina kihelkonnast. 17.–20. sajandini kuulus praegune Hiiu maakonna ala Läänemaa ehk Haapsalu kreisi koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes 1564. aastal rannarootslaste külast, mis kasvas kiiresti pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased Kärdla kalevivabriku maha ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks. Hiiumaa Hiiu maakond loodi omaette üksusena 1946. aastal, kui ala eraldati Läänemaast. 1950. aastal moodustati sellest Hiiumaa rajoon. 1990 taastati Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber Hiiu maakonnaks. Hiiumaa vald moodustus 2017. aasta haldusreformiga. Hiiumaa saar Läänemeres on mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste keskus, kuhu on alati põhjust tagasi tulla. 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel 10 kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja need sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast maailma ühe vanima saare. Hiiu saar on Eestis looduslikult üks ainulaadsemaid paiku, kus maastikutüübid vahelduvad peadpööritava kiirusega, põimudes kaunite ja miniatuursetena omavahel kokku. Hiiu maakond ehk Hiiumaa asub Loode-Eestis, hõlmates Hiiumaa saare, Kassari saare, seda ümbritsevad väikesaared ja laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaal kasvad kokku mühisevate metsade, kohiseva mere, kuldsete liivade ja soojendava päikesega. Su viibimist õnnistavad allikavesi ja naeratavad hiidlased, Orjaku linnuparved ja Kärdla supelrand. Sind võõrustavad Kõrgessaare viinaköök ja ergutavad hõrgud kohvikutepäevad. Turismiinfokeskus Hiiumaal: Hiiu 1, Kärdla. +372 504 5393 Hiiumaa – rannad, laiud ja kohvilähkrid

64 Suviti meelitavad külastajaid kilomeetritepikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaad ümbritsevad väikesaared muudavad piirkonna eriti värvikirevaks. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata suuremaid metsaseid saari. Ümbritseva mere tõttu erineb Hiiumaa kliima Mandri-Eesti omast, pakkudes rohkem päikest ja vähem vihma. Nalja armastav, looduslapse hingega hiidlane seisab loodusele lähedal ning arvestab temaga. Siin viibides oled omaks võetud looduse lemmiklaps. Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks majandusharuks on tööstus, millest ühe suurema osa moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus, kaubandus, turism ja transport. Suvehooajal on enamik saare elanikest seotud turismisektoriga. Tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Suurim kalandusettevõte on AS Hiiu Kalur ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ. Hiiumaa hästiliigendatud rannajoon pakub toredaid puhkevõimalusi. Päevitamiseks ja supluseks sobivad liivarannad asetsevad enamasti saare põhjaküljel. Kõpu poolsaare läänetipus asuvad Eesti parimad surfirannad, kus selle populaarse spordiala harrastajad on pidevateks külalisteks. Tähelepanuväärne on Eestis ainulaadne Ristna neeme lõunakülje järsu kallakuga rand, kus pind on kaetud jämedakoelise liivaga ning meri läheb sügavaks mõne sammu kaugusel veepiirist. Tuntumad rannad on Kärdla, Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina, Ristna ja Kaleste. KÕNELUS KIVIGA JA VESTLUS VEELINNUGA Kõpu Ojaküla Põrgukivi asub Kõpu asulast 1,6 km edela poole, Ojaküla metsavahimajast 250 meetrit. See on nelinurkse põhiplaaniga rabakivigraniidist rahn, millel on näha lainjas rõhtne lõhepind, mille kohalt kagunurgast on eraldunud tükke. Teelt nähtav, saarepuu kõrval külitav samblikuga kaetud rahn on looduskaitse all. Ümbruskonnas laiub osalt võsastunud karjamaa männipuudega. Rahnust lõuna pool metsas ja metsaservas on suurte rahnude külv. Kivi saanud oma nime huvitaval viisil. 1939. aastal Vene sõjaväebaaside rajamise aegu kavatsetud rahn lõhata, milleks puuriti laele kolm auku. Nende ümber esinevad vaondid, mis meenutavat Kuradi sõrmejälgi. Siit ka nimi: Põrgukivi. Rahnu pikkus 7, laius 6,2, kõrgus 3,4 ja ümbermõõt 19,6 meetrit. Orjaku linnuvaatlustorn Hiiumaa vallas Orjaku külas on Eesti üks suurimaid omalaadseid. Kevadel ja sügisel näeb tornist tuhandeid rändlinde peatumas puhkuseks Käina lahel. 1254. aasta Hiiumaa jagamise dokumendis mainitud Orjaku on väike, kuid elujõuline küla oma turismiettevõtluse, sadama, loodusraja ja linnuvaatlustorniga. Torni roninute silme ette kangastub kaunis maastik, mis on osa Kassari maastikukaitsealast, koosnedes maismaast ja merealast. Peamiselt hakkab silma Käina laht, mis eraldab Hiiumaad Kassarist. Laht pälvis 1998. aastal rahvusvahelise tähtsusega märgala nimetuse. See meenutab juba rohkem rannikujärve, mille muudavad maaliliseks 23 pisikest saarekest. Siin pesitseb koos metsalinnustikuga umbes sada linnuliiki ning läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat

HIIUMAA 65 uju- ja sukelparti. Huvitavamad pesitsejad on kormoran, naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas. Laht on madal, kuid mudarohke ning muda omadused võrdväärsed Haapsalu ravimudaga. Teisel pool paistab kätte Jausa laht, kuid silm haarab rohkem külamaastikku väikesadama ja tuletornidega. Vaatlustorni esimese korruse väljapanek seletab ülevalt nähtut lahti. Kärdla – kohvilähkrite kodulinn Kärdla (rootsi keeles Kärrdal) on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiumaa valla sisene linn, millest voolavad läbi Nuutri ja Lumumba jõgi ning Kärdla oja. Kärdla asub Tareste lahe (Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna lääneosas pärlendavad arteesia allikad. Kärdla on olemuselt parklinn, kus on palju kõrghaljastust, aedu ja valdavalt väikesed hooned. Keeleteadlane Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlkinud kui Võsaoru. 450 miljonit aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit, mille tagajärjel tekkis 4 kilomeetrise läbimõõduga ja 400–500 meetri sügavune Kärdla kraater. Meteoriidikraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav. Kärdlat on esimest korda mainitud 1564. aastal, kui siin asus rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik Rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud Hiiu-Kärdla kalevivabriku tõttu. 1847–1890 moodustas piirkond vabrikuvalla. Kärdla kirik valmis 1863. aastal peamiselt annetuste toel. 1920 sai Kärdla alevikuks, kolmanda astme linnaks aga 1938. 1946. aastal sai Kärdla maakonnalinnaks, 1950 rajoonikeskuseks. Alates 1990. aastast on Kärdla taas maakonnalinn. Kärdla rahvast nimetatakse kohvilähkriteks, kuna pärimuse järgi olevat Kärdla alevi mehed vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud. 2011. aastal valiti Kärdla Eesti laulupealinnaks. 2013 ühines linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks ning Kärdlast sai vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformiga moodustati kogu Hiiumaad hõlmav Hiiumaa vald, misjärel sai Kärdla osavalla staatuse. Kärdla osavallal on oma osavallakogu, osavallavanem ning oma lipp ja vapp. 1863. aastal valminud Kärdla kiriku ehituseks andsid lähipiirkondade parunid 2000 rubla. Ülejäänud annetused laekusid vabatahtlikelt. Kodakiriku tüüpi pühakoja läänefassaadi kattis Eestis ainulaadne lahtine kellatorn. Askeetliku arhitektuuriga vaimutempel on stiilne kultuurimälestis ning üks unikaalsemaid meie tööliskirikute hulgas. Kärdla supelrand on madal ja lauge, pinnakate osaliselt rohune, kuid merepõhi liivane. Vette minekut kergendab puidust sild. Vaatlemiseks on puuskulptuurid, lastele mänguplats ja kiiged. Rannas asub kauni merevaatega kohvik/ööklubi Rannapaargu. Vaatamisväärsusena asub siin merepiiril suur Kärdla rannakivi/rändrahn. Sellesse on raiutud kaks joont aastaarvudega 1893 ja 1967, mis näitavad, kui kõrgele vesi neil aastail võimsa tormiga küündis. Rannapargis asub kultuurimälestisena hiiurootslaste kalmistu, kus maa peal on näha vaid ühe maetu (surnud 1848) haual olev raudrist. Loodushuvilistele saab Kärdla sadamast kevadest sügiseni alguse seiklusrikas väikeste laevadega mereretk, mille käigus vaadeldakse hülgekolooniat. Retk viib ka laidudele, tutvuma imelise loodusega. Programm on mõeldud rühmadele. Linnapark katab linna alast 5,2 hektarit. Esimene osa pargist rajati 19. sajandil, kiriku valmimise järel Kirikupõllu-nimelisele kohale. Suurem puude istutamine toimus 20. sajandi algul, millega hiljem jätkati. Linnapargis on Kärdla lauluväljak. Hiiumaa esimene üldlaulupidu peeti siin 1926. aastal, mida juhatas hiljem üldlaulupidude üheks juhiks saanud helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik. Kohaliku spordielu pärusmaa on Kärdla staadion, mis ühtlasi on ainus täismõõtmetes staadion Hiiu maakonnas. See jalgpalliväljak on Kärdla Linnameeskonna koduväljak. Hiiumaa käsitöömeistrite pood kaupleb ajaloolises kalevi-

66 vabriku hoovis, kus on müügil unikaalsed käsitöötooted, kohalikud kehahooldustooted ja kodukaunistuseks sobivad kaubad. Selle katuse all hoomad Hiiumaa eheda käsitöö olemust. Kui soovid Hiiumaa lähedalt värskelt püütud kala mekkida, siis külasta kauplus-kohvikut Kala ja võrk, mis asub linna sissesõidu ääres. Kalapüügi hooajal saad koos kaluritega minna merele saaki nõudma ja lasta asjatundjal kala kohapeal ära fileerida. Kaupluses on müügil ka kalastustarbed. Unustamatud mõisad – salajane aed ja põlenud lubi Hiiumaa vallas Suuremõisa külas asub barokkstiilis Suuremõisa loss/mõis, mille ehitas 18. sajandil krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock. Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus sellest võlgade tõttu ning 1796. aastal vahetas Suuremõisa omanikku. 1920. aastal mõis riigistati ja peahoones hakkas tegutsema kool. Lossi muuseumituba tutvustab mõisa ajalugu, kehakinnitust pakub kohvik-restoran ja meeneid müüb suveniiripood. Kauni interjööri, hoonete ja põneva ajaloo kõrval saab tutvuda Hiiumaa ametikooli aiaga ja inglise stiilis pargiga. Imekaunis “salaaias” aga segunevad kevadlillede lõhnad õuna-, ploomi- ja kirsiõite aroomidega. Lossis, mis on avatud septembrist maini, toimuvad kultuuriüritused ja harivad loengud. Giidiekskursioonid toimuvad eelneval kokkuleppel. Lisainfo: www.suuremoisa-loss.eu Kõrgessaares asunud Kõrgessaare mõis oli 17. sajandil Jacob de la Gardie kesksemaid Eesti valdusi, kust peeti laevaühendust Stockholmiga. Pärast Põhjasõda vahetas mõis mitu korda omanikke. Peahoone on hävinud. Täna domineerib mõisasüdames suur maakivist viinavabrik, kus asub söögikoht ja majutuskeskus. See on 1881. aastal ehitatud suurejooneline historitsistlik hoone, mille ees on väike vana tiik jahutusvee tarbeks ja kaldal 1989. aastal avatud mälestuskivi 1941. aastal põhja lastud tulelaevale Hiiumadal. Viinavabrik on säilitanud oma ajaloolise väliskuju. Säilinud on veel ait, valitsejamaja ja kaks lubjapõletusahju. Viinaköögi külalistemajas on 19 tuba. Kõigis neis TV ja WIFI. Dušid ja tualetid koridoris. Kasutuses suur saun. Gruppide toitlustamine tellimisel. Kompleks koos restoraniga on külastajatele avatud suvehooajal 25.06.–18.08. Lisainfo: www.viinakook.com Lastega peredele – madal seiklus ja ürgne tareke Kärdla rannas, kohvik Rannapaargu lähedal möllab muhe madalseikluspark, kus on tegevust suurtele ja väikestele. Pargis on kaks rada, millest üks noorukitele ja täiskasvanutele ja teine väikelastele. Suurematele mõeldud rada on maapinnast ühe meetri kõrgusel, väikelaste oma poole meetri kõrgusel. Mõlemal neist on omad väljakutsed nende läbimisel. Siin Kohvikute päev

HIIUMAA 67 tallad võrk- ja laudsildadel, vuhised õhus erinevatel kiikedel ja laskud trossidega oma valitud kõrguselt. Iga ilmaga avatud seiklusrada, kus paraku turvavarustus puudub, on kasutusel omal vastutusel! Hiiumaa vallas Sarve külas paikneb Pähkli ürgtareke. Eriline, ürgne, omanäoline, jämedatest palkidest ja paksu mätaskatusega saun-tareke sobib suurepäraselt lõõgastavaks puhkuseks. Majas on kööginurk ja saun. Pähkli ürgtareke sobib hästi lastega peredele, sest siin saavad lapsed seigelda enda loodud muinasjutus ja vanematelgi on kõik võimalused mõnusaks puhkuseks. Õuel on lõkkease ja püsiva elukoha on siin leidnud kolm imearmsat alpakat. Ehtsa ürgse elamuse annab puhas maalähedane kuivkäimla. Pähkli taluke – see on maailm Hiiumaa metsade vahel. Pakume majutusteenust, võimalust tutvuda seebikoja tööga, uudistada käsitööpoe väljapanekut ja siinset ürgset mööblit. Osaleme toitlustusüritustel. Väike Pähkli lahke pere ootab kõiki suurtele elamustele! Lisainfo: www.farmerkalle.com Soovitusi matkasellidele – lehvita lindudele ja tõuse torni! Hiiumaa vallas Orjaku külas vonklev Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina laht on liigirikka linnustikuga, kuhu kuulub umbes 190 liiki. Sügisel peatub siin kuni 15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (2 km) ja lühemast Roostiku (0,7 km) ringist. Marsruudil on linnuvaatlustorn koos vaatealustega, mudasild, katusealusega puhkekoht ja osaliselt laudtee roostikus. Õpperada sobib hästi ka lastega peredele, sest väiksem ring on jõukohane ka päris tillukestele. Vaatlustornist veelindude jälgimine on põnev elamus nii suurtele kui väikestele. Lühike roostikuring viib mööda laudteed läbi kõrge roostiku Silmakarele. Rada on tähistatud nooltega. Hiiumaa vallas Hiiumaa puhkealal asub Rebastemäe õpperada (1,5 km), paiknedes Lääne-Eesti vanimas ja kõrgeimas osas, Kõpu poolsaarel Kaplimäel, mis on Hiiumaa kõrguselt teine mägi (63,5 m) ja Rebastemäe vaatetornidest avanevad ilusad vaated üle metsa ja mere. Jalgsi läbitav ringikujuline rada on tähistatud nooleviitade ja rajalintidega ning selle alguses asub kaitseala tutvustav infotahvel. Teekonda ilmestavad luitepealne palumännik, astangualune liigirikas salumets, looduslik vana kuusik tormimurruga. Kuusikus võluvad vaadet igihaljas kääbuspõõsas ja harilik harakkuljus. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – kalla kohvi ja köida salmikut! Augusti esimesel nädalavahetusel muutub Hiiumaa lõhnavaks kohvikute saareks, kuna siis pakub traditsiooniline üritus Hiiumaa kohvikutepäevad unustamatut maitse- ja seltskonnaelamust. Hiiumaalt kodumaine kohvikutepäevade traditsioon just alguse saigi, kuna toimusid need ju esmakordselt 2007. aastal Kärdlas. Pealegi tuntakse Kärdla rahvast juba alates 19. sajandist kohvilähkrite nime all. 2019. aastal saavad kõik huvilised osa aromaatsest ja maitseküllasest saarepärasest kohvikutepeost, kus 1.–4. augustini on avatud ühepäevakohvikud üle terve Hiiumaa: 1. augustil Kassari saarel ning 2.–4. augustini kõikjal mujal Hiiumaal. Löö kampa ja tunne end tõelise kohvilähkrina! Kärdla linnas, endises kalevivabriku direktorite elamus asub Hiiumaa Muuseumi peahoone Pikk Maja. 19. sajandil ehitatud pikk hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas. Püsiekspositsioon tutvustab lisaks kalevivabriku arenguloole vabrikusakste ja tööliste igapäevaelu ning nähtaval on tööstushoone esinduslik makett. Väljapanekut ilmestavad Kärdla Vanaparuni Robert Eginhard von Ungern–Sternbergi (1813–1898) ning tema abikaasa elusuuruses kujud. Avatud meene- ja raamatupood, kus laias valikus Hiiumaa käsitööd ja suveniire. Pikas Majas toimuvad ka töötoad, mis suveajal on jagatud mitmete muuseumide vahel. Töötubades saab valmistada pulmatutte ja köita salmikuid. Need aktiivsed meisterdamised on mõeldud 6–22 liikmelistele gruppidele, alates 12. eluaastast. Lisainfo: www.muuseum.hiiumaa.ee

Kalana puhkeküla Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti päikesepaistelisemasse ja sademetevaesemasse paika. Parim koht, kus puhkust veeta! Puhkeküla on ideaalne paik peredele ja väiksematele sõpruskondadele, kes hindavad privaatsust, aktiivset tegevust ning puhkust looduses. Suvehooajal avatud kämpingumajad ja Kaluri külalistemaja asuvad Kalana sadama vahetus läheduses. Hooned on ehitatud Skandinaavia stiilis ja asuvad kauni männimetsa veerel. Aastaringselt avatud Vanaõue puhkemaja on valminud 2015. aastal. Puhkemaja asub merest 500 m kaugusel männimetsas. Võimalus korraldada firmaüritusi ja suvepäevi. Magamiskohti on kokku 100. Kalana küla, Hiiumaa vald. +372 538 21844 • [email protected] • www.kalana.ee 16 kämpingumaja. Kämpingumajad paiknevad Kalana sadama vahetus läheduses kõrvuti Kaluri külalistemajaga. Igal majal on privaatne väike rõdu laua ja toolidega. Maja juures on võimalus grillida ja kasutada välikööki. Dušid ja tualetid asuvad eraldi hoones. Laste mänguväljak (100 m) Vanaõue puhkemaja. Vanaõue puhkemaja asub Kalana külas, Kalana sadamast 500 m kaugusel. Puhkemajas on 2 magamistuba, milles kokku 6 magamiskohta. Beebivoodi võimalus.Lisaks täisvarustusega avatud köök/elutuba ja saun. • internet • elektrikerisega saun • väliterrass • grillinurk • laste mänguväljak Kaluri külalistemaja. Külalistemajas on 6 tuba kuni 12 inimesele, lisavoodi võimalus. Kõikides tubades on dušš ja tualett. Maja teisel korrusel asub rõduga suurem tuba, kust avaneb kaunis vaade merele. • täisvarustusega köök • avar kaminasaal • väliterrass • laste mänguväljak (100 m)

HIIUMAA 69 Kalana puhkeküla Kalana küla, Hiiumaa vald. +372 538 21844 • [email protected] • www.kalana.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ PIHLA TURISMITALU Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõuna suunas. Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 40, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. Toitlustame hooajal (juuni-august) 40-kohalises toidutares a´la carte menüü alusel, muul ajal ettetellimisel. Pakume koolituste ja seminaride läbiviimiseks konverentsisaali (40 kohta). Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Ootatud on ka tublid töökäed! Kõpu küla, Hiiumaa vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E +372 5647 0091; +372 5698 2123; [email protected]; www.hot.ee/pihla WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ MÄNNILIIVA PUHKEMAJAD Asume Hiiumaal Sääre külas. Majad paiknevad mändide ja kadakate vahel, üksteisest eemal, et nautida privaatsust ja kaunist loodust. Majutuseks kolm maja, kokku 14 kohta (+7 lisakohta). Majades köök, dušš, wc, kamin, saun. Suur telkimisala ja telgi kohta broneerima ei pea. Lõkkeplats ja grillimise võimalus. Lastele kiik, ronimispuu, liivakast, batuut ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks. Sääre küla, Hiiumaa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E +372 513 7865, +372 513 9865 (rus); [email protected]; www.manniliiva.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ 18.–21. juuli 2019 XV Hiiumaa Pärimusmuusika- festival HIIU FOLK HIIU FOLK Õpitoad Lastepesad Loodusmatkad jpm Curly Strings & April Verch Band (Kanada) – The Heritage Projekt Madingma(Belgia) Naised Köögis Untsakad Daniel Wikslund(Rootsi) Johansonid Tõnis Mägi www.hiiufolk.ee Marek Sadam ja Sadamasild Laikrete pereansambel Robirohi jpt Cätlin Mägi Nedsaja küla bänd Mari Jürjens 15

70

71 estikeelne nimi Sarma esineb ajalooallikas esimest korda aastal 1490. Ajalooliselt jaotub maakond paljudeks kihelkondadeks, mille hulgas Kaarma, Muhu, Pöide ja Ruhnu. Esimesed märgid inimasustusest pärinevad 8000. aasta tagusest ajast. Muinasaja lõpus oli siinne rahvas tuntud meresõitjate ja mereröövlitena. Nende alistamine eestlaste muistses vabadusvõitluses oli ristisõdijatele kõige keerukam, see saavutati 1227. aastal. Siis jagati Saaremaa Liivi ordu, Riia linna ja Saare-Lääne piiskopi vahel. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu. 16. sajandi Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla. 1560–1572 valitses hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased. Ametlikult liituti Venemaaga Uusikaupunki rahulepingu alusel 1721. aastal. 19. sajandi lõpuni oli Saaremaal eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem eraldi maakond (kreis). Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi. 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond säilis. Saaremaa strateegiliselt tähtsa kohana oli lahingutandriks nii I kui ka II maailmasõjas. Muhus ja Saaremaal, eriti Sõrves peetud lahingud (Muhu väina dessant, Tehumardi lahing, Sõrve lahingud) olid Eesti alade raskeimad ja pikimad. Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks. 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem mooSaaremaa dustati Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati. Merelise kliimaga Saaremaal on liigirohke taimestik, millest haruldasemad on jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas, saaremaa robirohi, alpi võipätakas, lõhnav käoraamat, soohiilakas ja kärbesõis. Suurim kaitseala on Vilsandi rahvuspark. Saaremaal koos Muhuga on veel 15 maastikukaitseala, 17 looduskaitseala ning 31 muud kaitseala. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on 82. Maakonna loodus pakub palju rohkemat kui vaid kadakaid ja mererandu. Elamuslikeks retkedeks sobivad Saaremaad ümbritsevad väikesed saared. Abrukal lõhnab laialeheline mets, Vahasel ehivad maastikku rändrahnud, Vilsandi võlub 100 aasta vanuse rahvuspargi ja rändlindude tiivasahinaga. Ruhnu kutsub oma laulvate liivadega, Kesselaid põneva pankrannikuga. Kõinastu on tuntud läbi mere viiva jalutuskäigu Lääne-Eestis asuv Saare maakond ehk Saaremaa on Eesti läänepoolseim maakond, kuhu kuuluvad Saaremaa, Muhu, Abruka, Ruhnu, Vilsandi ning väiksemad saared ja laiud. Saare maakonnas kohtud kange rannarahvaga, koged taeva puudutust Kaali meteoriidikraatri serval ja vaatled Vilsandil lesivaid hülgeid. Hingad sisse tervist Muhu kadakatest ja sulad meloodiatesse Saaremaa Ooperipäevadel Kuressaares. Turismiinfokeskus Kuressaares: Tallinna 2, Kuressaare. +372 453 3120 Saaremaa – Läänemere särav saladus

72 poolest. Viidumäe looduskaitseala ja kogu Saaremaa kõige kõrgem koht on Raunamägi (54 m üle merepinna). Samas on saare kõrgeim vaatetorn (30 m), mille otsast avanevad oivalised vaated üle metsamassiivide. Maakonda saabudes tasub kindlasti ära vaadata Maasi ordulinnuse varemed, Angla tuulikumägi, Panga pank, Odalätsi allikad ja Sõrve poolsaar. Enamik regiooni ettevõtetest tegelevad põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega. Ülejäänud esindavad mitmesuguseid valdkondi. Laevandusega on seotud AS Saaremaa Laevakompanii ja AS Saarte Liinid. Elektroonikatööstuse esirinnas opereerib Enerpoint Saare OÜ. Puidutöötlusega tegelevad OÜ Sandla Puit ja OÜ E-Laube. Saared võluvad oma salapära ja kättesaamatusega. Saarele jõudmine on nagu maadeavastaja meretee, mis muudab sihtkoha magnetiks. Saartele toovad parvlaevad ja lennukid. Kättesaamatuse tunne aga jääb, sest ööpimeduses transport ei liigu. Saare maakonna paigad on kinkinud Eestile kangeid poegi, kelle hulgas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, vaimulik Jaan Tammsalu ja pedagoog Lauri Leesi. TAEVAKIVI, VAIMUVÄGI JA LUUDEROHI Saaremaa vallas Kaali külas kõneleb kosmilises keeles Kaali meteoriidikraatrite väli. Umbes 7600 aastat tagasi kukkus siia meteoriit, tekitades suuri purustusi ja mille lööki on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Õhus lagunenud meteoriit sadas maha tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat kraatrit. Maailma noorimate tuntud hiidkraatrite hulgas on Kaali kaheksandal kohal. Kaali meteoriidikraatrite väli on Eesti haruldasim ja Euraasia efektseim loodusmälestis ning kõige paremini ligipääsetav ja säilinud kraatriväli Euroopas. Unikaalne paik sümboliseerib universumi jõudu ja planeedi haavatavust. Külastajatele on siin avatud Kaali külastuskeskus, milles asub meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, hotell, saun ja kauplus. Tule tunnistama taevaliku saadiku kohalolu väikese planeedi väljavalitud maalapil! Lisainfo: www.kaali.kylastuskeskus.ee Muhu Katariina kirik on varagooti stiilis kaunis ehitis, mille interjööris on kõrged mõigasroietega domikaalvõlvid ja ristvõlvid. Kooriruumi seintel on säilinud 1330. aastatest seinamaalide fragmendid. Trepile viiva ukse kohal on kirikuseina müüritud 12.–13. sajandist pärinev haruldane trapetsikujuline hauaplaat. Muhu kirik on üks kaunimate proportsioonidega maakirikuid Eestis, mille kantsel on üks vanimaid Saare maakonnas. Kirikut on kasutatud kaitserajatisena ja kroonikas mainitud aastast 1267. Lisainfo: www.eelk.ee/muhu Vilsandi rahvuspargis väljendub looduse ilu kaunite orhideede, rändavate linnuparvede ja hülgevaatluse kaudu. Vilsandi on Eesti läänepoolseim saar, kus asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja peatub tuhandeid veelinde. Metsade haruldaste taimeliikide hulka kuuluvad endeemne saaremaa robirohi ja luuderohi. Paekivipaljandites leidub fossiile ja kivistunud koralle. Pargi koosseisu kuuluvalt Harilaiu poolsaarelt leiad liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Rahvuspargi keskus asub Loona mõisas, kus on vaatamiseks püsiekspositsioon, filmid mereelustikust ja loodusest. Rahvuspark on hästi avastatav ka jalgrattal. Eesmärgiks on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku mere- ja rannikumaastikke ning kultuuripärandit. Rahvuspargi ala jääb Natura 2000 võrgustikku ning on kantud rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimistusse. Lisainfo: www.kaitsealad.ee Kuressaare – muutlike tuulte pesa Saaremaa lõunarannikul asub maakonnalinn ja halduskeskus Kuressaare, olles Eesti läänepoolseim linn. Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, mille kõrval on kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast 1933 Kuressaare). 13.–14. sajandil paiknes Kuressaares sadamakoht, kuhu koondusid kõik ümbruskonna tähtsamad teed. Kuressaare alev sai 1563. aastal linnaõiguse Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt. Mitmetel 18. sajandi Vene kaartidel kasutati Kuressaaret kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani. 19. sajandil asutati siin mudaravila, millega Kuressaare sai Kuressaare loss

SAAREMAA 73 kuurortlinnaks. 1878. aastal avati Wildenbergi nahavabrik, mille sisseseade viidi I maailmasõja ajal Venemaale. Nõukogude ajal kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi. Kuressaarel oli omavalitsuse staatus 1990–2017, kuni haldusreformini, millega kõik Saaremaa kohalikud omavalitsused ühinesid Saaremaa vallaks. Suur osa linnast on orienteeritud turismile, mistõttu kuuldub siin soome, rootsi, saksa ja muid keeli. 2017. aastast kannab Kuressaare päikesepealinna tiitlit. Vanalinnas on säilinud Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik, kaubahoov, vana veski, sadamaait ja vanaaegseid elamuid. Samuti rootsiaegsed baroksed raekoda ja vaekoda. 17. sajandil ehitatud raekoja initsiaator oli krahv Magnus Gabriel De la Gardie. Suursugune raekoda esindab põhjamaade barokki, kandes ehtena raidportaali dateeringuga 1670. Teise korruse saali lage kaunistab Eesti kõigi aegade suurim laemaal. Esimesel korrusel on raegalerii ja turismiinfokeskus. Kuressaare piiskopilinnus ehk Kuressaare loss vahendab Saaremaa möödanikku. Linnus on rajatud 14. sajandil ja selles asub Saaremaa Muuseum püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega. Piiskopilinnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltikumis. Esteetilise elamuse kõrval annab stiilne arhitektuur külastamisel mitmekülgseid ajalooteadmisi, aidates saavutada kontakti keskajaga. Suviti seavad laskurmeistrid linnuse hoovis üles märgilehed, vibud, ammud ja nooled, proovides silma teravust ja käe kindlust. Kõik külalised võivad kaasa lüüa. Võhikutele loetakse õpetussõnad peale ja igaüks vinnastab nööri vastavalt oma võimetele. Kuressaare Kuursaali hoone avati 1889. aastal. Keskosas ehk valges saalis oli restoran, paremas tiivas suveteater, kus esinesid peamiselt Saksamaalt saabunud trupid. Pärast I maailmasõda esinesid Eesti näitlejad. Kuursaalis on avatud restoran, toimuvad kontserdid ja töötab vabaõhukino. Teisel korrusel asuvad külalistetoad. Kuressaare supelrand on üks soojema mereveega liivarandasid Eestis, mis madala vee ja sooja lahe tõttu sobib lastega peredele. Rannas on riietuskabiinid, lastele atraktsioonidega mänguväljak, kus saab ronimist, kiikumist ja liivas hullamist harrastada. Ametlik rannahooaeg 01.06–31.08. Vahti peab rannavalve. See on mõnus linnasuvituse koht, kus noortele pakub tegevusi Kuressaare noortekeskus ja kostitab kohvik. Georg Ots Spaa hotell rõõmustab külastajaid igast ilmakaarest oma saunade ja basseinidega. Suplusbasseinis loovad meeleolu vägevad värvilahendused maheda valgusega. Aasta ringi avatud välibassein muudab suveaja kevade ja sügise arvelt pikemaks. Minibasseinis on veealune massaaž. Mullivannis haihtuvad stress ja väsimus. Sooja ja külma vee kontrastbasseinid hoolitsevad väsinud jalgade eest. Saunadest on olemas aurusaun, leilisaunad ja sanaarium. Kuressaare Spordikeskuses asub kolm korvpalliväljakut. Lisaks korvpallile on pallimängusaalides võimalus võrkpalliks, saalihokiks ja saalijalgpalliks. Spordikeskuses asub veel kergejõustikuhall kahe tenniseväljaku, jõusaali, tõstenurga, maadlus-, judo ja aeroobikasaaliga. Samuti on olemas sulgpalli ja lauatennise mängimise tingimused. Keskuses on kohvik, õppeklass ja saunad. Kultuurikeskusena on tuntuim Kuressaare Linnateater. 19. sajandi algul ehitatud hoone on varem olnud nii Eesti Seltsi maja kui ka Peterburi salanõuniku suvila, mis ärkas uuele elule 1990ndate algul. Saarerahva turvatunnet hoiab sümboolselt Tauno Kangro valmistatud skulptuur, mis kujutleb Saaremaa vägilast Suurt Tõllu koos tema naise Piretiga. Kiigu sinagi üle lainete Kuressaarde ja tunne vabastavat mereõhku! Unustamatud mõisad – Vilsandi võlu ja Muhu müstika Saaremaa vallas Loona külas keskajast pärinev Loona mõis kuulus 16. sajandil perekond Lode’le, kes ehitasid selle välja kivist kindluselamuna ja mida on esmamainitud 1506. aastal. Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud kivist mõisahoone on ehitatud 17.–18. sajandil. Praeguseni säilinud klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi algul. Hoonete ümbrust ilmestab meeleolukas pargiala. 1990ndatel renoveeritud mõisahoones on külalistemaja ja restoran. Korrastatud pargis tõllakuur, tiigi ääres ait-kuivati, aednikumaja ja näitusemaja. Viimases asub Vilsandi rahvuspargi teabepunkt, püsinäitus rahvuspargi ajaloost ja piimakelder. Lisainfo: www.loonamanor.ee/et/mois

74 Muhu saarel Pädaste külas sädeleb kultuuripärlina Pädaste mõis, mille varasem ajalugu ulatub 16. sajandisse. 17. sajandi lõpus õitses Pädastes härrastemaja ja kõrvalhoonete rõõmuks viljapuuaed. Hoone esist muruväljakut raamistavad kahes reas aukartust äratavad maakivist kõrvalhooned, millest esimesena ehitati hobusetall ja tõllakuur. Peahoone tähtsamates ruumides on osaliselt säilinud iidsed seinad. Siin viibides liigud kujutlustes tagasi kaugesse minevikku. Mõisas on luksuslik spaahotell, majutus, toitlustus ja elamuspaketid. Pädaste mõis – see on rahulik luksus eksootilisel kadakalõhnalisel Muhu saarel. Lisainfo: www.padaste.ee Lastega peredele – keeda teed ja silita sebrat! Saaremaa vallas Kihelkonna alevikus Loona mõisa lähedal tegutseb Miku Metsapark, kuhu on aasta ringi kõik oodatud. Siin on võimalik kätt proovida endiseaegsete metsatöödega, harida end metsasaaduste kasutamise küsimustes või tutvuda niisama uidates kohaliku taimestikuga. Lõkketulel saab keeta taimeteed. Käeharjutamiseks võid puud voolida ja vibuga märki lasta. Kasutusel vanaaegne ronimisrada. Eriti oodatud on lasterühmad ja pered, kuid ka suurtele jätkub tegevust küllaga. Sissepääs metsaparki tasuta. Lisaks saad siin teavet retkede, ökomatkade ja muude vahvate tegemiste kohta Vilsandi rahvuspargis ja kogu Saaremaal. Soovijad viiakse ka Vilsandile. Võta seltskond kokku ja tule vaatama-kogema! Lisainfo: www.saaremaanaturetourism.eu Muhu saarel Nautse külas Muhu Jaanalinnufarmis leevendab igavust lahe loomapark, kus saad oma käega toita jaanalinde, lugeda sebra triipusid ja otsida kukrust välja piiluvat kängurupoega. Pargis elutsevad veel wallaby’d, alpakad, emud, ponid ja jänesed. Loomakeste kohta kuuleb põnevaid fakte ja saab end nende seltsis pildistada ning filmida. Muinasjutulise Muhu kadakate vahel on ainus võimalus kodumaal kohtuda Aafrika sebra ja Austraalia punakänguruga. Suveniiripood müüb kaasa meeneid ja kosmeetikatooteid. Loomapark avatud käesoleval hooajal 15. 05.–15. 09. 2019. Lisainfo: www.jaanalind.ee Soovitusi matkasellidele – tuletorn ja madal soo Saaremaa vallas Vilsandi rahvuspargis ootab avastamist Vilsandi matkarada (6 km ja 8 km). Matkarajad algavad Vilsandi saare keskelt vaatetorni alt bioloogiajaama lähedusest. Teelistele on abiks infotahvel, vaatetorn, skeemid ja viidad. Telkida saab Kulpri telkimisalal ja Vikati lõkkekohas. Vaatamisväärsused on saare floora ja fauna, ajaloolised ja geoloogilised objektid, Vaika saar ja Vilsandi tuletorn. Parkimisvõimalused Papissaare sadamas. Matkaradade alguses oleva vaatetorni platvormi kasutusel tutvu ohutusjuhendiga torni jalamil! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Pädaste mõis Muhu Jaanalinnufarm

SAAREMAA 75 Saaremaa vallas Viidu külas Viidumäe looduskaitsealal asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Audaku matkarada (2,8 km). Tegu on Saaremaa vanima ja kõrgeima osaga, mille tipp on 59 meetri kõrgusel merepinnast. Rada kulgeb valdavalt laudteena, mille läbimist hõlbustab suur infotahvel. Teele jäävad huvitavad, piirkonnale iseloomulikud metsatüübid, liigirikas madalsoo ja taastatud puisniidud. Matkarada algab ja lõpeb parklas Viidumäe looduskaitseala kontori lähedal. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – Muhu vaim ja kandvad hääled Muhu saarel Koguva külas meenutab läinud aegu Muhu Muuseum. Koguva küla on tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana, mis sai populaarseks reisisihiks juba tema eluajal. Esimene ekspositsioon avati kirjaniku sünnikodus kohe pärast tema surma 1971. aastal. Muuseum on kümnendite jooksul oma nime muutnud. Alates 1990. aastast kannab see nime Muhu Muuseum. Kompleksis väärivad uudistamist taluarhitektuur, Muhu rahvariided, vana külakool, näitused Muhu ajaloost, kunstinäitused ja muuseumipood. Väljapanekud asuvad neljas talus. Piletid ja külaplaani saab Tooma talust. Lisaks püsiväärtustele on muuseum kogunud Muhumaal ja Saaremaal käinute mälestusi ja kogemusi piirkonna kohta. Kohapeal tähistatakse rahvalikke tähtpäevi ja korraldatakse muid ühisüritusi. Gruppidele ettetellimisel muuseumitunnid, mis sisaldavad loenguid huvitavatel ja harivatel teemadel. Lisainfo: www.muhumuuseum.ee Saaremaa Ooperipäevad on Baltimaade populaarseim ooperifestival, mis toimub suvel Kuressaare ajaloolises lossihoovis. Selleks püstitatakse 2000 istekohaga ooperimaja.  Suursündmus on Kuressaare linna jaoks omamoodi ärkamine, mil tänavakohvikute terrassid on hilisõhtuni avatud ja rahvas ülevas peomeeleolus. Saaremaa ooperipäevad on võõrustanud tuntud teatreid, mille hulgas näiteks Moskva Helikon Opera ja Black American Opera Broadway’lt. Selle suve festivali peakülaline on Moskva Helikon-Opera, tuues külakostiks kaasa Tšaikovski ooperi “Padaemand”, Verdi armastatud ooperi “Nabucco”, Poulenci “Karmeliitide dialoogid” ning Kurt Weilli kammerooperi “Seitse surmapattu”. Ülipopulaarsel galakontserdil esitatakse tuntud ooperiaariaid. 2019. aastal kajavad kuninglikud ooperitämbrid 23.–27. juulini, mille raames esietendub kontsertetendus “Mr Georg Ots”. See on Moskva Helikon-Opera lugupidamisavaldus suure kunstniku elutööle. Lisainfo: www.saaremaaopera.com OÜ ISLANDER – MEREREISID VILSANDI RAHVUSPARGIS Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel. Sõidud algavad Papisaare sadamast, Saaremaa vallast. GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E +372 515 5100; +372 5667 1555 [email protected]; www.islander.eе

www.slmarinas.ee Tere tulemast meie sadamatesse!

SAAREMAA 77 Tule veeda oma veinipuhkus Muhu saarel, nautides viinamarjapõldude rohulisust, maitsvaid roogasid, Muhu selget tähistaevast ja Eesti oma veini. VEINITALU PAKUB • Viinamarjakasvatusega tutvumine • Veinidegusteerimised • Veinikoolitused • Veiniõhtusöögid • Majutus • Veinitalu saunaspa • Workshopid veinisõpradele • Ratsutamine • Jahindus • Firma suvepäevad /talveüritused • Pulmad jm. Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu Lõo talu, Muhu vald, Saare maakond +372 5330 9912 www.veinitalu.ee TULE MEITELE! NÄE, SII OO KÖIK KIRJAS VISITSAAREMAA.EE #VisitSaaremaa

78

79 dela-Eestis asuv Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise Pärnumaa alasid ning osa vanast Läänemaast. See ajalooline maakond tekkis 16. – 18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale) kuulunud aladel. Pärnumaa on Eesti suurim maakond, mille merepiir on ligikaudu 220 km. Esimest korda astus inimjalg siia 10 000 aastat tagasi. Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr. Liivimaa ordu valitsemise ajal kuulus Põhja-Pärnumaa Pärnu ja Navesti jõeni Saare-Lääne piiskopkonda, Lõuna-Pärnumaa ordule, mis rajas sinna Pärnu ja Karksi ordulinnuse. 1562. aastal moodustasid rootslased Pärnu lossilääni, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad Pärnu lahe ümbruse maad. Aastatel 1565–1575 oli Pärnu Poola valduses. Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa Moskva tsaaririigi valitseda ning Liivi sõja lõpuosas läks Rzecpospolita haldusesse, kui moodustati Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus Pärnu presidentkond. 17. sajandi algusest kuulus Pärnumaa Rootsi kuningriigile. 1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulus ka endine Viljandi staarostkond ja osa Loode-Läti alasid. 1710. aastal toimus Põhjasõda ja Vene tsaaririik vallutas Pärnumaa. Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda. Ajalooline Pärnumaa likvideeriti aastal 1950, kui Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Pärnumaal on sündinud ja elanud riigijuhid, olümpiavõitjad, rahvakirjanikud, tantsuloojad, luuletajad ja maailmakuulsad dirigendid. Sealkandis toimuvad Eestis ja maailmas tuntud meistrikursused, näitused, filmi-, muusika- ja Pärnumaa toidufestivalid, kontserdid, teatrietendused, traditsioonilised laulu- ja tantsupeod ning rahvarohked spordivõistlused. PEATU JA VAATA! Ühelööviline gooti stiilis Pärnu-Jaagupi kirik on ehitatud 1534. aastal. Kaks kaarvõlvi jagavad ruumi kolme ossa. Hoone on raudkivist, torniosa paekivist ja kaetud lubikrohviga. Kiriku interjööri vanim ja kauneim ese on 1660. aastal valmistatud evangelistide kujudega barokk-kantsel, mille autoriks Taanist pärit Elert Thiele. Ants Laikmaa loodud altarimaal valmis 1901. aastal ja on koopia Tallinna Toomkiriku von Gebhardti altaripildist “Kristus ristil”. Orel valmistati Walckeri töökojas Riias 1895. aastal. Pühakojas korraldatakse kontserte laiemale publikule. Kirik on pühitsetud palverändurite kaitsepühakule apostel Jaakobus Vanemale. Seetõttu on kogudus korraldanud aastaid Jaakobitee palverändurite kokkutulekuid. Pärnumaa – luite- ja rannamaa Siin kutsuvad külla Kihnu kultuuriruum, lapsemeelne Lottemaa, luitemetsad, liivarannad, spaad, promenaadid ja pargid. Eesti suvepealinn Pärnu annab elule õige jume. Turismiinfokeskus Pärnus: Uus 4, Pärnu. +372 5330 4134

80 Kurese muinasküla Lääneranna vallas tutvustab mahajäetud ning muinasaegse struktuuriga legendaarset Kurese sumbküla, kust on leitud Pärnumaa vanim kalme. Leiu vanust arvestades asustati küla üle 1000 aasta tagasi. Ümbruskonnas avanevad võluvad vaated igasse suunda. Kurese küla on kui elav raamat - küla varemed justkui ise räägiksid endisaegsetest sündmustest, mida nad on näinud ja üle elanud. Hästi on näha erinevat tüüpi külaehitised – majad, kaevud, keldrid ja kiviaiad. Kõikjal on ehitusmaterjaliks kasutatud paekivi. RANNAÕHK TEEB VABAKS Häädemeeste vallas Kabli külas laiub merekohinast paitatud liivane Kabli rand. See on suvitajate lemmikpaik Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe kaldal. Madala ja sooja temperatuuriga merevee tõttu on Kabli armastatud puhkepaik eriti lastega perede hulgas. Rannaliival ja -niidul lookleb promenaad, mida mööda kõndides ja ringi vaadates paistavad kätte piknikupaigad, laste mänguväljak ja suvekohvik. Liivase ja merelõhnalise puhkuse kõrval pakub Kabli vaheldust ka loodushuvilistele. Rannast vaid mõnesaja meetri kaugusel asub Kabli Linnujaam, Kabli looduse õpperada ja külastuskeskus. Läheduses on telkimisalad. Pärnu linna lähedal, Valgeranna külas peibutab looduskaunis liivane Valgeranna. Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Rannas on vaatetorn, laste mänguväljak, vahva seikluspark ning vesijalgrataste ja purjeka laenutus. Ujumise ja päevitamise vahepeal saab osta jahutavat jäätist ja toekamat kõhutäitki. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad vaiksema ja privaatsema äraolemise. Valgeranna metsatukk ja rand on populaarne jalutamise koht igal aastaajal! Pärnu – rõõmurohke rannalinn Pärnu linna asutamise ajaks loetakse 1251. aastat. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul triivis majanduselu tõusujoones. Tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti Pärnu sadam, mis sajandi lõpul ületas Tallinna sadama ekspordimahud. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23.veebruaril 1918 loeti Pärnus Endla teatri rõdul ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ehk kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. Sadamalinn Pärnu on Eesti suuruselt neljas linn, hõlmates oma maa-alal 20% parke, haljasalasid ja kolme kaitseala. Pärnu on Edela-Eesti põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. 1930. aastatel muutus Pärnu armastatud Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänapäevani Eesti tuntuim suvitusparadiis. Aastast 1996 omistatakse igal aastal Pärnule tiitel Eesti suvepealinn. 2006. aastal uuendati tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati välja kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad. Tõstamaa mõisa park

PÄRNUMAA 81 Moodne ostukeskus Pärnu Keskus pulseerib otse Pärnu südames. Lisaks moe- ja vaba aja kaupade valikule asub keskuses kaasaegne kobarkino Apollo. Keskus koosneb kahest hoonest, mis on omavahel ühendatud üle Aida tänava kulgevate õhuliste galeriidega. Pärnu südalinnas asuv kaubanduskeskus Port Artur on populaarne ostukoht, mille kahes majas pakuvad oma soliidset kaubavalikut ja teenuseid kokku üle 80 ettevõtte. Ostukeskus Kaubamajakas sisaldab 21 000 m² ihaldatud moodi, ilu, kodusisustust, tehnikat, sööki, jooki ja teenuseid tuntud kaubamärkidelt. Siin on Pärnu lahe suurim valik! Kaubamajaka restoranide korrus Gurmaania on parim koht einestamiseks, sest seal on koos viis eriilmelist toidukohta. Pärnu kõrgeimalt hinnatud restoran on Rannahotelli restoran (White Guide Nordic). Lastesõbralikud söögikohad on teiste hulgas Pärnu Jahtklubi restoran, Trahter Postipoiss ja Kalamajaka kohvik, millest viimasesse võib ka lemmiklooma kaasa võtta. KERGEL SAMMUL HANSALINNAS Giidiekskursioonil tutvustatakse linna peamisi vaatamisväärsusi, vahendatakse põnevaid fakte Pärnu ajaloost ja vastatakse küsimustele muistse hansalinna ning kaasaja inimeste eluolu teemadel. Lisaks viiakse läbi temaatilisi ringkäike. Levinud on kummitustuur, aga ka Pärnu kuurordi ajalugu ning siinseid kirikuid ja religiooni tutvustavad ringkäigud. Jalgsi giidituur Pärnu kesklinnas vältab ühe tunni ringis, kuurordi ajalooga tutvumine ja rannapiirkonna detailide avamine võib kesta kolm tundi. Pärnu kütkestab vingete vaatamisväärsuste, ajaloolise puitarhitektuuri ja kaasahaarava linnameluga. Jalutades mööda alleesid linna südamest mere poole, läbid Eesti suurima puitvillade rajooni. Linna uhkuseks on Vallikäär koos ajaloolise Tallinna väravaga. Eesti väärtarhitektuuri esindavad Pärnu Rannahoone, Mudaravila ja Rannahotell. Kultuurielu keskmeks on Endla teater, Eliisabeti kirik, Pärnu Kontserdimaja ning rohked muuseumid ja galeriid. Sulni suvepealinna siginal-saginal hoiavad silma peal mälestusmärgid – maailmaklassi malemeister Paul Keres, isamaaline kirjaneitsi Lydia Koidula, eestikeelse ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannsen ja hingeline helilooja Raimond Valgre. Unustamatud mõisad – vana tamm ja lamavad lõvid Pärnu linna maadel paikneb kaunilt restaureeritud ja värvika ajalooga Tõstamaa mõis, mis on piirkonna tuntumaid vaatamisväärsusi, pakkudes ekskursioone mõisahoones ja Tõstamaa vallas, aga ka erinevaid puhkusepakette. Keskajast pärineva järelklassitsistliku ilmega mõisa juures tegutseb 2014. aastast huvikool. Majesteetlik kompleks pakub ülevaadet siinsest elust minevikus ja tänapäeval. Ekskursiooni käigus tutvustatakse mõisa ajalugu ja ruume. Eriliste ehetena uhkeldavad seina- ja laemaalingud, esinduslik paraadtrepp ja mantelkorstna alune ruum. Mõisapargi krooniks on läbimõõdult 23 meetrise võraga tammepuu, mis mäletab ammuseid aegu. Viimaseks mõisa omanikuks oli kuulus baltisaksa orientalist Alexander Stael von Holstein (1877–1937). Kohapeal toimuvad kultuuriüritused, kontserdid, kino- ja teatriõhtud. Mõisahoones tegutseb Tõstamaa muuseum, mis kajastab siinsete inimeste eluolu läbi esemete ja fotode. Muuseumi keldrikorruse ruumid jagunevad vastavalt temaatikale: Tootsi tuba, Forseliuse kabinet, Nõuka-nurk, Merekaru tuba. Korstnasaalis asuvad täieliku uuenduskuuri läbinud omaaegsed mõisakapid. Kolmanda korruse saalis räägivad enda eest uhke mantelkorsten ja korraldatakse näitusi. Majutusteenust pakutakse vanas tallihoones, mis on ümber ehitatud õpilaskoduks. Majutatakse peamiselt suvel ning võimalusel ka talvekuudel, sõltuvalt grupi suurusest ja ajast (kas koolivaheajal või puhkepäevadel). Lisainfo: mois.tostamaa.ee

82 Saarde vallas Tihemetsa alevikus on huvitav vaatamisväärsus Tihemetsa Voltveti mõisahoone, mille kohta esimesed teated pärinevad 1563. aastast ja mille omanikud on sajandite tuultes vahetunud. Hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1830. aastal ja seda ilmestab nelja toskaana sambaga portikus, lamavad lõvikujud ja lai trepp. Mõisahoonele on peale ehitatud kolmas korrus ning lisatud külg- ja tagatiib. Säilinud on mitmed kõrvalhooned, mis on ümber ehitatud. Maantee ääres paikneb mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone. 1925. aastal alustas majas tegevust Voltveti metsakool, praegune Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Ehitis oli omal ajal üks Pärnumaa esinduslikumaid ja tasub kindlasti üle vaadata! Mõisa ümbritseb park, kus on 150 eri liiki puid, nende hulgas palju haruldasi liike. Mõisasüdamest kaks kilomeetrit edelas, Punapargile viiva tee ääres ning künka otsas paikneb mõisaomanike von Strykide perekonnakalmistu, millest säilinud vaid graniidist väravapostid ning paar purustatud hauatähist. Lastega peredele – lõbusad leiutajad ja lahe loomapere Häädemeeste vallas Reiu külas rõkkab lustist lapsemeelne Lottemaa – Pärnust vaid 6 km kaugusele jääv Baltimaade suurim kogupere teemapark. See on kaunis rannametsas rahmeldav Leiutajateküla, mis on laiemale üldsusele tuttav koeratüdruk Lotte filmidest, muusikalidest ja raamatutest. Lottemaa on külastajatele avatud suvel, aga ka talvel – jõuluajal. Külas rahmeldavad ringi selle aktiivsed elanikud. Nad teevad seda mängides, meisterdades, sportides ning suheldes küllatulnud laste ja nende vanematega. Siin kohtud Lotte, Bruno, Alberti ja teiste lõbusate semudega, kellega koos mängida ja leiutada. Lottemaal ootavad avastamist üle saja atraktsiooni, temaatilised majad, seiklusrada, meeldivad toiduelamused, suveniiripoed ja päris oma supelrand. Mängitakse maha toredaid teatrietendusi. Hoogsat avastamist, lahedat leiutamist ja peadpööritavaid seiklusi jätkub terveks päevaks kogu perele! Lisainfo: www.lottemaa.ee Audru vallas Jõõpre külas Teispere talus asub armas Teispere talu looma- ja linnupark. Värske õhu, veesulina ja kodulindude laulu taustal avanebn Teispere talu elav parkaed, mis on koduks jänestele ja erinevatele linnuliikidele. Siin resideeruvad kanad, tuvid, faasanid, pardid ja haned. Muu hulgas ootavad laste seltsi ja pehmet paitust kääbuskits, pesukaru ja lontkõrv-jänkud. Aega aitavad seikluslikult sisustada taluhoovi saar, mägirada, metsarada, keldrirada ja arteesia kaev. Teispere talu on külastatav ettetellimisel pere, sõprade või suurema seltskonnaga. Talu territooriumil saab pidada piknikku, korraldada koosolekuid ja koolitusi. Õuemajakesse mahub istuma kuni 40 inimest. Talu perenaine valmistab linnusulgedest ning taaskasutusmaterjalidest aksessuaare, mida võib meenetena kaasa osta. Võta aeg maha, tule hinga maaõhku ja vajuta nunnumeeter põhja! Lisainfo: www.teisperetalu.ee Soovitusi matkasellidele – luiteretk ja võluvaated Häädemeeste vallas meelitab matkaselle Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada (2,2 km). Rannametsa luited on alati olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitsealale rajatud ringikujuline ja osaliselt laudteel kulgev looduse õpperada koos infotahvlitega esitleb luitemännikut, Tolkuse raba ning viib raba suurima laukani. Teele jääb palju huvipunkte, rabajärv ja puhkekohad. Raja lähedal Eesti kõrgeima luite Tornimäe harjal seisab 18 m kõrgune vaatetorn, mille tipust avaneb hunnitu vaade Häädemeeste rannaniidule, Tolkuse rabale ja Pärnu lahele. Teekond on läbitav jalgsi ja selleks kulub 1,5–2 tundi. Vajalik teada igaüheõigust! Nauditaval loodusrajal on tore matkata kogu perega. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Lääneranna vallas Matsalu rahvuspargis aitab matkahuviliste aktiivset puhkust vürtsitada Penijõe matkarada (3,2–7 km). Matsalu rahvuspargile iseloomulikud maastikud (roostik, kevadeti üleujutatud jõeluht ja niidud) pakuvad erinevaid läbimisvõimalusi. See on suurepärane koht muinasjutulise keskkonna elustiku tundmaõppimiseks. Rajale jääb roostiku servas asuv Lottemaa

PÄRNUMAA 83 8 m kõrgune vaatetorn, 2,5 m kõrgune vaateplatvorm Saare mäel ja purded märjemates kohtades. Matkarada on võimalik läbida neljal eri distantsil. Raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini ja tagasi), 4,7 km, 5 km või 7 km (ringselt läbitavad rajad). Rada kulgeb osaliselt karjatatavatel aladel, suurem osa kulgeb pinnaseteena ja on tähistatud suunaviitadega. Vaatamisväärsustena kuuluvad matkamõnude juurde Matsalu rahvuspargi külastuskeskus, Penijõe mõisakompleks, eriilmelised kooslused, Penijõe vaatetorn, Viita puisniit. Kevadisel vesisel ajal on soovitatav kõndida kummikutega. Vajalik teada igaüheõigust! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kultuurikatel keeb – odrakakk ja ooperigala Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas Linnutaja talus hoiab väärikalt Eesti maaelu traditsiooni C.R. Jakobsoni Talumuuseum. Legendaarse edu- ja uuendusmeelse peremehe koduvaldustes kohtuvad vana ja uus. Ekskursioonil on võimalik peahoone ekspositsiooniga tutvuda iseseisvalt. Giidi saatel tehakse hariv ring peale aidale, kus on vanad tööriistad, ning saunale, kus elas Jakobson perega. Peale selle vaadatakse vesiveskit ja heidetakse terasem pilk lauta. C.R. Jakobsoni projekti põhjal ehitatud rehetoas saavad grupid ettetellimisel einestada. Võimalusel serveeritakse suvisel ajal ka ainult kergeid eineid (odrakarask, kohupiimakook, kama) üksikkülastajaile, järjekorra alusel. Kurgja põllumehe kodu ümbruses korraldatakse nii pere- kui firmaüritusi. Muuseumis peetavatel isiklikel konverentsidel või kokkutulekutel saab kasutada tänapäevast tehnikat sülearvutist projektorini ning laagriplatsil on kasutuses juhtmevaba internet. Siinset elu hoiavad erksana kokkutulekud, laagrid ja suvepäevad. Telkijate käsutusse jääb lõkkeplats. Juulikuu viimasel laupäeval korraldavad C. R. Jakobsoni Talumuuseum ja jooksuklubi Mispo „Sakala tee metsajooksu“. Marsruut kulgeb Kurgjalt Vanaõueni, mida mööda rahvavalgustajast põllumees käis Viljandis Sakalat toimetamas. Kurgjal tunned meeleoluka programmi kaudu Eesti maaelu igikestvat hingust! Lisainfo: www.kurgja.ee Tulesäras Pärnu Kontserdimaja Pärnu südalinnas hoiab kohalikku kultuurielu kõrgel. Saalides, rõdudel ja liikuval laval kõlavad kammerkontserdid, muusika suurvormid, sõna- ja muusikateatri etendused. Toimuvad kõnetavad konverentsid, seminarid ja konkursid. Sumisevad banketid, vastuvõtud ja tseremooniad. Esimese korruse galeriiruumis eksponeeritakse näitusi. Toitlustuse eest hoolitseb kohvik, kuhu saab vaheajaks laua broneerida. Suures saalis asub ainus hispaania trompetitega orel Eestis, millel on digitaalne ning teisaldatav mängupult. Unikaalse pillide kuninga valmistas 2003. aastal Martin ter Haseborgi Oreliehitus. Kontserdimaja ees on publikule sündmuste toimumise ajaks 30 tasuta parkimiskohta. Lisainfo: www.concert.ee KLAARA-MANNI PUHKE- JA SEMINARIKESKUS Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on jäänud eelmisesse sajandisse… Klaara-Manni puhkemaja sobib puhkuseks nii peredele kui gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja Eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS! * majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod * tähtpäevad * ürituste korraldamine Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E +372 5645 7745; [email protected]; www.klaaramanni.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem. Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011. aasta augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsituletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal, kus korraldatakse videonäitusi. Muuseumis avaneb teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist sepEesti Muuseumraudtee Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid. tembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt. Rendime ruume sündmuste ja tähtpäevade korraldamiseks. NB! Muuseumirongid on käigus suviti ka laupäeval ja pühapäeval. AVATUD: mai, oktoober: ETTETELLIMISEL juuni-august: E-L 11-18.00, P 11-17.00 september: E-R ETTETELLIMISEL L 11-18.00, P 11-17.00 NB! Laupäeviti giiditeenust ei osutata! Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E +372 527 2584; www.museumrailway.ee

Pärnu Muuseum interaktiivne püsinäitus avati 2012. a. mais. Kiviajast tänapäeva kulgeva rännaku käigus on võimalik tunda möödunud aastatuhandete hõngu läbi paljude ehtsate esemete, sisukate teadmiste, mängude ja elamusnurkade. Püsinäitus algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid Jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö-ja jahiriistad. Pärnu Muuseumi kogu ulatub ca 130 000 eksponaadini ning muuseumi üks tähteksponaate on Balti regiooni vanim inimkujutis, üle 8000 aasta vana „Kiviaja Madonna“. Keskaja saalis satub külastaja Hansa liidu kaubanduse ja palverännakute tulemusel tekkinud uute võimaluste maailma. Barokiajastu väljapaneku moodustavad esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt ja Pärnu ülikoolielust. Suurim osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisele ja vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 1918. aastal Pärnus. Tähelepanu on ka Pärnule iseloomulikul kuurordielul nii 19. kui 20. sajandil. Näitus jätkub elamusliku meenutusega okupatsiooni algusajast ning kulmineerub nõukogude argieluga. Hoone kolmandal korrusel asub ajutiste näituste saal (531 m2 ), kus on 18. juunist kuni 9. septembrini avatud Itaalia fotograaf Nicola Bertellotti fotonäitus “Hüljatud ilu”, mis on pühendatud lagunemise ja kadumise esteetikale. Fotograaf toob läbi oma kaamera objektiivi esile hüljatud kirikute, mõisahoonete ja avaliku sektori asutuste ilu. Lisaks ootab külastajat omanäolise valikuga muuseumipood. Ajalugu uues kuues Pärnu Muuseum. T-P 10-18. Aida 3, Pärnu. +372 443 3231 •[email protected] • www.parnumuuseum.ee – Pärnu Muuseumi püsinäitus „11 000 aastat ajalugu Elamusi vanast ajast“.

86 Viisnurga puhkemajad asuvad looduskaunis kohas keset iidset männimetsa Pärnumaal. • majutus • looduspuhkus • perepuhkus • saunaõhtud • suvepäevad • sünnipäevad • firmaüritused • seminarid VIISNURGA PUHKEMAJAD +372 5557 5831 [email protected] www.viisnurgapuhkemajad.ee GPS: 58° 17’ 17’’ N, 24° 34’ 33’’ E Köstri tee, Uulu küla, Häädemeeste vald. KIHNU MUUSEUM Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu pärimuskultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tantsitakse, lauldakse, mängitakse pilli ja tehakse väga palju käsitööd: külastaja saab töötubades õppida kihnu paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihnu saia küpsetama, Kihnu tantse tantsima ja laule laulma. Töötoad toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuseumitund folklooriansambliga Kihnumua. Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus. Olete oodatud! Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14 Linaküla, Kihnu vald. +372 5818 8094; +372 446 9717; [email protected]; www.kihnu.ee

PÄRNUMAA 87 Green Villa – Vee 21, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; [email protected] Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök. Ilusalong. Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Konverentsisaal, ilusalong. Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal! GREEN VILLA KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUS Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korralda oma firmaüritus, seminar ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas kohas Eestimaal! Pakume erinevaid puhkemaju, toitlustust vastavalt Teie soovidele, kosmilist sauna mullivanni-basseiniga ja mitmeid ruume ürituste läbiviimiseks. Ja seda kõike otse mere kaldal! Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’ 29” E +372 503 4829; [email protected]; www.kosmonautika.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ MARKNA TURISMITALU Turismitalu asub Pärnu jõe kaldal, Pärnu kesklinnast kõigest 10 sõiduminuti kaugusel. See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. Beebivoodi võimalus. Majutuseks pakume kahte maja. Mõlemas on 2 magamistuba, köök, saun, suur terrass ja wifi ühendus. Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus. Tammiste küla, Sauga vald. GPS: 58° 22’ 24” N, 24° 35’ 43” E +372 5345 6053. [email protected]; www.marknatalu.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

88

89 änapäevane maakond hõlmab selle ajaloolisest osast vaid keskosa. 13. sajandil kuulus piirkond Mõõgavendade ordule ning jagunes Viljandimaa komtuurkonnaks ja Põltsamaa foogtkonnaks. 15. sajandil need kaks osa liideti. 16. sajandi Liivi sõja ajal läks suurem osa Viljandimaad Moskva tsaaririigi võimu alla. Pärast sõda kuulus Viljandimaa ala Poola-Leedu Liivimaa hertsogkonda. 17. sajandil oli Viljandimaa Rootsi valduses, kuuludes Pärnu kreisi. 18. sajandi Uusikaupunki rahu põhjal ühendati Viljandimaa Vene keisririigiga. Sealtmaalt välja kujunenud ajaloolise maakonna piirid jäid valdavalt kehtima kuni 1950. aasta haldusreformini, mil Eesti NSV-s moodustati maarajoonid. Viljandimaa ürgses südames tuksub harmooniliselt minevik, olevik ja tulevik. Maakonda saabujat haaravad lennult sajandite pikkune elutegevus, tugev tundeküllane kultuurilugu ja pikaaegsed traditsioonid. Maakonna lõunaosa mõnusal Mulgimaal on eriti palju lugusid pajatada. Omanäolist meelitavat Mulgimaad kutsub lüürilise sõnastusega avastama ka kirjanik August Kitzberg: “Tule oh rändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse...” Põhja-Viljandimaa paelub külastajat mitmekülgsete muusikaliste rütmide, eestlaste vanema Lembitu vägitükkide ja moodsa mõisakultuuriga. Suure-Jaani ümbrus pakatab lugudest Eesti muusika ja kunsti suurkujude kohta, kes selles kandis sündinud, elanud või tegutsenud. Maakonna üheks köitvamaks sillerdavaks uhkuseks ja turgutavaks puhkepaigaks on Eesti territooriumi suurim siseveekogu Võrtsjärv, millele avanevad ainukordsed vaated külastuskeskuse juurest, puhkekohtadest ja vaatetornist. Eestimaa järvede kuningas kannab enda siledal pinnal nii vaikselt liuglevaid paate kui ka häälekaid lõbureise kalapurjekatel. Euroopa kõrgeima rabarinnaku leiate Viljandimaa Kuresoo raba serval laiutavalt Soomaalt. Külalislahke Viljandimaa ootab avasüli kõiki avastama piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandit, seiklema ürgses looduses ja nautima mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. SAKALA SANGARI JÄLGEDES Olustvere ja Suure-Jaani vahelisel alal seisab uhkelt muinasaegne Lõhavere linnamägi, kus elas kuulus eestlaste vanem Lembitu – esimene eestlane, keda on ajalooürikutes nimepidi mainitud. Lõhavere on üks põhjalikumalt uuritud linnamägesid Eestis, mida mainitakse Läti Henriku kroonikas Castrum Leole nime all. Oma kodukandi autoriteetse liidri ja südika sõjamehe elupaik avastati 1880. aastal. Leiumaterjalide järgi selgub, et linnus oli kasutusel 12.–13. sajandil ning see on elanud üle mitu põlengut. Kangelasliku suurmehe koduvaldustest on leitud unikaalseid tööriistu, ehteid ja relvi, nii osadena kui Viljandimaa – Sakala sõnumi kandja Viljandimaa on Eesti lõunaosa ajalooline maakond, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal. Tollal kuulusid Viljandimaale muistsed maakonnad Sakala, Mõhu ja Nurmekund. Turismiinfokeskus Viljandis: Vabaduse plats 6, Viljandi. +372 433 0442

90 ühes tükis. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega, võimsalt mõjuv looduslik linnusemägi räägib saabujatele juttu eestlaste rajust möödanikust. Sajandite taguseid sõnumeid annab edasi ka linnuse jalamile püstitatud Madisepäeva lahingut tähistav graniidist monument, mis ei väsi vestmast liigutavat lugu meie kaugete esivanemate vabadusvõitlusest. Mineviku kangete meeste karmil mängumaal korraldatakse seltskonnamänge ja võistlusi. Sõidukitega saabujatele on parkla. Lõkketule tegemine on arheoloogiamälestise territooriumil keelatud! Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Viljandi – jumaliku järve valvur Kindlasti on enamus eestlasi kuulnud lahedat laulu: “Puhkused veedame kõik Viljandis...” Tõepoolest, tasub veeta aega iidses Viljandi linnas, mis laiub kõrgel künkal kauni järve kaldal. Seesama kuulus järv, kus paadimees kord kaunisilmset neidu üle vee viinud. Paadiga järvel aerutades ja pilku linnale heites näeb suurepärase siluetina kõrgumas Pauluse ja Jaani kiriku torne ning vana veetorni. Viimase 30 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avanev vaade on üks võimalusi linnaga laiemalt tutvuda. Rohelised pargid, vanad puumajad, väikesed kunstigaleriid annavad põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulisi uulitsaid. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed, kes vaimustusid linna soodsast asukohast, mitmekesisest loodusest ja headest ühendusteedest. Vanu traditsioone järgides muutub linn iga aasta juunikuus hansapäevade raames taas selle ajastu hõnguliseks. Kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse näitusi ning peetakse pidu. Igasuvine Viljandi pärimusmuusika festival toob linna rahvamuusika sõpru lähedalt ja kaugelt, mistõttu on Viljandi paljude jaoks folkmuusika särtsuv pealinn. Neil päevil on õhus tunda eriti tugevaid rõõmsaid ja nooruslikke võnkeid. Kõikjal kõlavad rütmid – lossivaremetes, linnaväljakutel, platsidel, kohvikutes ning järve ääres. All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. Intensiivseid spordirütme võib kuulda ja tunda 1. mail, kui leiab aset iga-aastane ümber järve jooks. Rannaalal on palliplatsid, väliujula, hüppetorn, sõudepaatide ja vesirataste laenutus ning terviseväljak kiikede, ronimisredelite ja muude atraktsioonidega. Järvel sõidab katamaraan Rannapiiga. Talvisel ajal saab rohelisest järveümbrusest maaliliselt kaunis lumine maastik suusatajatele, kelgutajatele ja niisama looduse nautlejatele. Ümber järve keerduv matkarada on läbitav nii jalgsi kui rattaga, kinkides kulgejale kuhjaga kauneid vaated. Viljandi lossipark ja ordulinnuse varemed vestavad Viljandi rippsild Heimtali mõisa viinaköök. foto: Ivar Leidus

VILJANDIMAA 91 lakkamatult lugusid meie maa kaugemast minevikust. Sightsmapi andmetel on Viljandi lossimäed üks Eesti kümnest kõige enam pildistatud kohast, kust avanevat vaadet on võrreldud koguni Šveitsi panoraamidega. Ja selle iidse linna ajalool, olevikuhetkel ja tulevikusuundadel, käänulistel munakivitänavatel ja hubastel kohvikutel hoiavad silma peal monumentideks vormitud suurmehed – Carl Robert Jakobson, maalikunstnik Johann Köler, kindral Johan Laidoner ja maadleja Martin Klein. Taevalikku kaitset ja rahu jagavad linnale Viljandi Jaani kirik ja Viljandi Pauluse kirik. Lisainfo: www.visitviljandi.ee Unustamatud mõisad – koduloo kants ja põllumehe koda Raudna ürgoru kaldal, Viljandist Pärnu suunal, Heimtali külas 19. sajandil rajatud Heimtali mõisaansambli moodustavad klassitsistlik peahoone, valitsejamaja, haruldane ringtall ja kena nelja korstnatorniga viinaköök. Peahoones asub praegu Heimtali kool. Huvitava arhitektuuriga ringtall on renoveeritud modernseks spordihooneks. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök, tegelikult mõisaaegne juustukoda, on eravalduses. Mõisnike von Siversite suguvõsa poolt rajatud Heimtali metsapark mõisasüdame ümber on allikaterohke ja liigirikas laialeheline puistu, mis kasvab sügaval sälkoru küljel. Pargi pindala on 37 hektarit. Mõisa lähedale jääb Heimtali koduloomuuseum, mida tasuks samuti külastada. Mõisaga saab tutvuda vaid ettetellimisel. Heimtali mõisas kuulete, milliseid häid ja halbu jälgi on baltisaksa ja eesti kultuurilukku jätnud von Siversite suguvõsa. Giidi sõnu toetab rohke pildimaterjal ja dokumendid. Romantiline park pargipaviljoniga aitab nautida Eestimaa looduse ilu. Heimtali mõisa on tore tulla perega, sõpradega, aga ka päris üksi. Lisainfo: www.heimtali.vil.ee/mois Põhja-Sakala vallas ootab külalisi oivaline Olustvere mõisakompleks, pakkudes unustamatuid elamusi. Tegemist on ühe täiuslikumalt säilinud mõisakompleksiga Eestis. Juugendstiilis häärberis paitavad pilku põnevad väljapanekud – Voldemar Luhti puuhobused ja Leonhard Vene mööblikogu. Jalutuskäik inglise stiilis maastikupargis giidi saatel avardab silmaringi ja pakub põnevaid lugusid krahvipere eluolust. Avatud on käsitöö- ja villatuba, sepikoda, savikoda ja viinavabrik. Neis kõigis tajute selgelt selle lummava paiga minevikukaja oma meeltes. Kohapeal asub turismikeskus. Olustvere mail tunnetate möödunud aegade rütmi tänasega sulandumas. Siin avastate endas tahte kõike oma ja hääd kaitsta ning tulevastele põlvedele säilitada. Mõisakompleks on avatud aasta ringi. Lisainfo: www.olustveremois.ee Lastega peredele – mängulised peod ja järveäärne laagrimelu Viljandi kesklinnas askeldab agaralt Jakobsoni Mängumaailm. Meeleolukas meelelahutuskeskuses on siseliikluslinnak ehk mänguala erinevate atraktsioonidega, 7D kino ning kolm peotuba pidude pidamiseks. Rõõmu jagavad ronimislinnak pallimere ja batuudiga, kahekorruseline mängumaja, liumägi, beebiala, nukunurk, poemäng, legolaud, köök, päästekeskus, lauamängude ala ja muud ahvatlused. Lustlik ajaviide hubases, avaras ja põnevas mänguparadiisis on garanteeritud igas vanuses lastele. Ideaalne koht niisama mängimiseks, liikluslinnakus elektrisõidukitega liiklemiseks kui ka eriüritusteks ja laste sünnipäevade pidamiseks. Ka lapsemeelsetele täiskasvanutele igati soodne aja veetmise võimalus. Lisainfo: www.mangumaailm.ee

92 Võrtsjärve kaldal, Valma külas toimetav Valma seikluspark on puhkekompleks, mis on suunatud seiklusturismi ja aktiivse puhkuse teenustele, suvepäevade, konverentside, koolituste ja seminaride korraldusele ja muude ürituste läbiviimisele. Siin saab võtta mõõtu ka spordipäevadel ja lapsed kogevad laagrielu. Lisaks kliendipäevad, pulmad, sünnipäevad, kokkutulekud. Kompleksis on üle 100 majutuskoha peamajas ning kämpingmajakestes. Tiigi kaldal suur saun, mullibasseiniga katusealune väliterrass, grillkoda, lastele mängupark mereröövlite laevaga, seiklusrada, lasketiir, külakiik, lõkkeplats, korvpalliväljak ja minigolf. Adrenaliini aitavad kergitada trosslaskumise liin ja ronimiskompleks. Lisainfo: www.valma.ee/ Soovitusi matkasellidele – loodusõpe, rulluisud ja öömatkad Eesti matkasellide üks meelispaiku Soomaa rahvuspark Põhja-Sakala vallas haarab oma lõhnavasse rüppe tulijaid lähedalt ja kaugelt. Mitmekülgne, lühemate ja pikemate distantsidega looduspark lubab valida erinevate radade vahel. Lemmjõe keelemetsa õpperada (5,8 km) on vana lammimets, mille taolised on Eestis haruldased ja mujal Euroopas sootuks kadunud. Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest, jookseb mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani, kus kaunid tammepuud pilku püüavad. Tagasi suundub matkarada mööda Lemmjõe kallast ja lõpeb taas Kuusekääral. Rajale jäävad lõkkekoht, puude varjualune, kuivkäimla ja infotahvlid. Võimalus telkimiseks. Teekond on läbitav jalgsi. Vajalik teada igameheõigust! Jõed ujutavad Lemmjõe keelemetsa suurvee perioodil üle. Õpperaja ääres võib kohata kobraste tegutsemisjälgi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Kuuraniidu õpperada (1 km) on tõeline ürgmetsa rada, kus viib laudtee läbi vana kõdusoometsa ja toob ringina alguspunkti tagasi. Seda rada tallanud teelised teavad rääkida meeletust energiasööstust, mida metsas kõndimine on andnud. Vaatamisväärsustena seisavad silme all väärikad suured ja võimsad haavad. Need aegade ja tormide räsitud vägevad vintsked sõbrad aitavad tuulekohinas kõndijal ühineda looduse väega ja mõista tema sosinaid. Raja alguses on olemas lõkke- ja telkimisplats. Kuuraniidu kõdusoomets on tekkinud lodumetsast kuivenduse tagajärjel. Ettevaatust! Tugeva tuulega on mets langevate puude tõttu ohtlik! Kasutada saab vaateplatvormi ja telkimisvõimalust. Rada on läbitav jalgsi. Lisainfo: www.loodusegakoos.ee Viljandi vallas Viisukülas looklevad Holstre-Polli vabaajakeskuse matkarajad. Siinne kaunite pinnavormidega Loodi looduspark hõlmab matka- ja suusaradu. Hästi läbitavad rajad esitlevad matkajale ilmekalt looduse loomulikku elukäiku. Suusasõbrad ei pea muretsema lumevaese talve pärast, kuna vajadusel tuuakse radadele lumelisa. Eraldi asfaltkattega teelõigud rõõmustavad jalgrattureid, rulluisutajaid ja jalutajaid. Kaunite pinnavormidega Loodi looduspark on ideaalne paik loodusega seotud tegevusteks ja ürituste korraldamiseks. Pargis viiakse läbi looduskoolitusi lastele ja täiskasvanutele ning korraldatakse giidiga matkasid suurematele ja väiksematele rühmadele. Palju positiivset tagasisidet on korraldajad saanud oma põnevate öömatkade kohta. Lisainfo: www.holstrepolli.ee Kultuurikatel keeb – Mulgi mõistatus, hansa hõng ja folgi võim Mulgi vallas, Uue-Kariste küla mõisa antvärkide majas eksponeerib Mulgi külamuuseum külainimeste eluolu esemete, fotode ja mälestuste kaudu. Koolituba tutvustab Kosksilla kooli ajalugu. Mõisapargis olev 19. sajandist pärit aidahoone esitleb tööriistu ja muid esemeid ning mulgikeelne jalutuskäik vahendab Uue-Kariste mõisahoonete ajalugu. Kompleks on huvilistele avatud ettetellimisel ja tasu on annetuslik. Iga-aastane ajalooline suursündmus Viljandi hansapäevad mähib linnakeskkonna möödunud kuldaja loori. Juuni alguspäevadel tõmmatakse selga keskaegsed rüüd ja meenu-

VILJANDIMAA 93 tatakse, kuidas vanadel aegadel kanti siia jõukust ja koguti eesrindlikke ideid. Tänavatel elustub aga keskaegne kauplemine, kus käsitööd müüvad nii omad kui võõrad kauplejad. Hansapäevade kavasse kuulub ka kohvikuöö, kus Tartu tänava Mulksu veinibaarist saab vorstibaar. Üldises saginas lööb hansakarnevali melus oma ahvatlustega letid lahti Mulgi Mess. Omavahel ühendatud hansapäevad ja mess esindavad korraga nii meelelahutus- kui äriõhustikku, kus boonuseks on tegusad temaatilised alad lastele, noortele, kunstnikele ja teatrisõpradele. Lisainfo: hansa.viljandi.ee Viljandi lossimägede servas sumiseb virga kultuurimesilasena Viljandi Pärimusmuusika Ait. See on vana aidahoone, mis kujundati kaasaegseks kultuurikeskuseks ja kontserdimajaks. Esimese korruse kontsertsaalid mahutavad palju publikut. Samas tegutseb ka pood, mis müüb pärimusmuusika helikandjaid, raamatuid ja pille. Keldrikorrusel harjutavad muusikud ja tegutseb vabahariduskool. Selles vanas vahvas majas toimuvad aasta läbi kontserdid, seminarid, konverentsid, loengud ja tähtpäevade tähistamised. Aida kohvik serveerib sooja toitu, lõunasööki, kohapeal valmistatud kooke, kvaliteetseid veine ja soojendavaid jooke. Aida südamena pulseeriv Eesti pärimusmuusika keskus korraldab koos tegusa meeskonnaga Eesti üht suurimat iga-aastast kultuuriprogrammi nimega Viljandi pärimusmuusika festival. See on igasuvine suurüritus, kus kaiguvad folkmuusika kaasahaaravad meloodiad ning kuhu voolavad kokku folgisõprade hordid kõikjalt Eestist ja võõrsilt. Need on elamuslikud päevad, mis panevad folgirütmis pidulikult pärimuskultuuri pulbitsema ja täidavad linna rõõmust rõkkava rahvamassiga. Kes osaleb, see ei unusta! 2019. aasta XXVII Viljandi pärimusmuusika festival mürtsub täistuuridel 25.–28. juulil. Lisainfo: www.viljandifolk.ee

94 Mulgi vald asub põlistel Halliste ja Karksi kihelkonna aladel, Mulgimaa südames, vallakeskusega Abja-Paluojal. Valda läbib Eesti üks põhimaanteedest: Valga-Uulu maantee. Piisab vaid põgusast kõrvalpõikest, et kohata looduskauneid paiku ja sealseid vaatamisväärsusi. Mõisaküla linna muuseumis on peamiselt raudteeteemaline ekspositsioon. Eesti-Läti Piiripunktilaat toimub 02.06.2019. Terviseradasid on vallas mitu, 11 km lõik Roheliste Rööbaste matkaradade võrgustikust läbib Mõisaküla nii Abja-Paluoja kui ka Läti suunas lõunasse. Rada on läbitav nii jalgsi kui jalgrattaga. Suundudes edasi Abja-Paluojale, leiab maantee äärest viida, mis juhatab Hendrikhansu Põrgu suunas ja näitab teed Eesti kõige laiema liivakivipaljandi juurde. Jõudnud Abja-Paluojale, jääb silma keskpargi ääres asuv arhitektuurimälestis Postimaja, mis valmis 1929. aastal pangahoonena. Suvel (19.-21.07.2019) külasta vallakeskuses suvepäevi ja Mulgimaa Pealinna Akordionifesti. Mulgi vallas asuvatest mõisatest on Abja mõisas peatunud Venemaa keisrinna Katariina II oma ringsõidul. Teel Abja mõisa külasta Abja spordi- ja tervisekeskust, kus saab aega veeta veekeskuses, treeningutel ja terviseradadel ja infot turismiinfopunktist. Vallas on mitu kirikut, näiteks Halliste Püha Anna kirik ja kalmistu, mis asub juba 15. sajandist samas asukohas. Kirikus asub tuntud Eesti kunstniku J. Arraku altarimaal „Kristus“. Penuja Kõikide Pühakute Kirikust on alles varemed, kalmistule on maetud Petseri kloostri ülem Nikolai Leisman. Õisu maastikukaitsealal asub varaklassitsistlik Õisu mõisa peahoone, Õisu matkarada ja tegutsev sepikoda. Lopa oja kaldal asub Lopa paljand e Lopa põrgu, mis on üks pikemaid ja huvitavamaid looduslikke koopaid Eestis. Viljandimaa tuntuima kirjaniku, August Kitzbergi elu ja töö püsiekspositsiooniga saab tutvuda Kitzbergi tubamuuseumis. Mulgi Muuseumi leiab Uue-Karistest. Karksi-Nuia uhkus on Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed 13. sajandist. Karksi Peetri kiriku ehitamist alustati 18. saj endise ordulinnuse varemetesse. Külasta ka Püha Aleksei Õigeusu kirikut, mis on huvitava ikonostaasiga. 06.-07.09.2019. toimub Meepealinnaks kuulutatud Karksi-Nuias suur Meefestival, mis pakub kõigile külastajatele muusika- ja maitseelamusi, osaleda saab ka laadal. Muri külast leiab Murri häärberi, mis on ainulaadse arhitektuuriga kahekorruseline Lõuna-Eesti taluniku häärber, mida võib pidada Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete talukultuuri näidiseks. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuses toimub puuviljanduse alane uurimistöö, müügil on naturaalsed tooted. Sakala kõrgustiku kõrgeima tipu (147 m) leiab Sudiste külast, külastada saab ka Lilli Loodusmaja ja õpperada, matkata Teringi raba matkarajal. Mulgi vallas on mitmeid toitlustus-ja majutusasutusi, näiteks Mulgi kõrts koos majutusega, Abja Õpilaskodu Hostel ja Käbi Puhkemaja. Lisainfo turismiinfopunktidest ja Mulgi valla kodulehelt mulgivald.ee Mulgi vald Abja-Paluoja Postimaja A. Kitzbergi monument Mõisaküla muuseum Abja Spordi- ja Tervisekeskus Halliste Püha Anna kirik

VILJANDIMAA 95 Riia mnt 52d, Viljandi linn • +372 435 4845 • [email protected] • www.mannimaja.ee MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA MAJUTUS · KOHVIK BOWLING · PILJARD SAUNAD · PEOSAALID SEMINARIRUUMID PÄRNA PUHKEKÜLA Pärna puhkeküla asub looduskaunis kohas, endise Taevere mõisa südames. Puhkeküla on sobiv koht sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute ja ettevõtete suvepäevade pidamiseks aga ka peredele puhkamiseks. Külastajatele on rajatud peomaja, suitsusaun, soome saun, laululava koos varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplats, grillialused ja avar telkimise plats. Majutuseks on erinevad palkaidad ja kämpingud 45 inimesele. Taevere küla, Põhja-Sakala vald. GPS: 58° 33' 60" N, 25° 28' 53" E +372 53 73 9333; [email protected]; www.parnapuhkekyla.ee WiFi Каноэ WiFi WiFi Каноэ Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ HOTELL CENTRUM Valgusküllane ja avarate tubadega hotell asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on 23 kahekohalist tuba ning kaks sviiti. Võimalik on kasutada sauna ja solaariumit ning juuksuri, ilusalongi ja massaažiteenuseid. Hotellis on suurepärased võimalused konverentside korraldamiseks. Tasuta WiFi ja suur parkimisala. Ootame teid puhkusele Viljandi Centrumisse! Tallinna 24, Viljandi. GPS: 58° 22' 5" N, 25° 35' 52" E +372 435 1100; [email protected]; www.centrum.ee WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ WiFi Каноэ

96

97 iin on iidsetest aegadest elanud inimesed oma eripäraste saatustega. Muinasajal kuulus enamik Jõgeva maakonnast Vaiga väikemaakonda. 13. sajandil murdus Vaiga vastupanu saksa ja skandinaavia vallutajate vastu. 1224. aastal läks maade jagamisel valdav osa nüüdsest Jõgevamaast ordu võimu alla, selle lõunapoolne osa jäi Tartu piiskopile. Hiljem on maakond koos ülejäänud Eestiga olnud rootslaste, poolakate ja venelaste valduses. Kohalik rahvas kannatas vallutajate vastastikustes sõdades ja rüüsteretkedes palju, eriti Liivi sõjas 16. sajandil ja Põhjasõjas 18. sajandil. Jõgeva maakonna eelkäija Jõgeva rajoon moodustati 1950. aastal Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve vallast. Praegune Jõgevamaa loodi 1990. aastal, mil rajoon nimetati ümber maakonnaks. Selle piirid kattuvad osalt Jõgeva rajooni piiridega pärast 1962. aastat. Maakonna uhkuseks on selle keskosas paiknev kaunite järvesilmadega Vooremaa – üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. See on loode-kagusihiliste suurvoortega maastikurajoon, mille kõrgeimaks punktiks on Laiuse mägi (144 m). Vooremaa kirdeserval Sadala ja Torma ümbruses paiknevad suured voorjad kõrgendikud, kaguserval Sõõru ümbruses on mõhnastik – Toljase mäed. Maakonna kaguosa kuulub Kagu-Eesti lavamaasse. Siinses rikkas looduses vahelduvad metsad ja rabad väiksemate järvedega. Enamik Jõgevamaa territooriumist jääb Emajõe jõgikonna piirkonda. PikimaJõgevamaa te jõgede hulka kuuluvad Peipsi järve suubuvad Kullavere ja Mustvee jõgi. Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõuna ja ida pool, Peipsiäärsel madalikul, kohati ka maakonna põhjapiiril. Jõgeva maakonnas asub viis looduskaitseala: Endla, Alam-Pedja, Aidu, Tellise ja Mustallika ning kolm maastikukaitseala: Saarjärve looduspark, Vooremaa ja Kääpa. Kuninga pärn Laiuse kiriku aias on ainus puu Eestis, mille kohta ajalooallikad väidavad, et selle on istutanud Rootsi kuningas. Puu kõrgus on 25 m ja tüve rinnasümbermõõt 429 cm. Vanimad andmed kuningliku pärna ümbermõõdu kohta pärinevad 1918. aastast. Puu on kasvanud üsna aeglaselt, suurenedes sajandi jooksul ümbermõõdult umbes pool meetrit. Maakonna põhiline majandusharu on põllumajandus, Peipsi rannikul on oluline kalapüük. PõllumajandussaadusJõgevamaa – voore- ja veinimaa Jõgevamaa asub Ida-Eestis, Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel, hõlmates endise Jõgeva rajooni ala. Ajalooliselt on praegune maakond kuulunud Tartuja Viljandimaa alla. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir Venemaaga. Siinsete loodusobjektidega seostuvad mitmed Kalevipoja legendid. Jõgevamaa pakub sulle sooja sõprust ja jumalikku veinimekki Põltsamaa stiilis. Siin asuvad Paunvere väljanäitus ja Avinurme tünnitööstus. Turismiinfokeskus Jõgevamaal: Köstri allee, Palamuse alevik. +372 776 8520 Turismiinfopunkt Põltsamaal: Lossi 1b, Põltsamaa. +372 775 1390

98 te töötlejatest on tuntud tegijad Põltsamaa Felix, AS Werol Tehased, E-Piim ja Põltsamaa Meierei. Kalandusettevõtetest paistavad silma Peipsi Kalatööstus ja OÜ Kalameister. Jõgevamaa kultuurilooliselt tähtis punkt on Eesti ajakirjanduse sünnipaik Põltsamaa, millel on ühtlasi Eestimaa veinipealinna staatus. Jõgevamaal asub Oskar Lutsu teoste sünnikoht Palamuse. Jõgeva linnast on pärit luuletaja Betti Alver ja helilooja Alo Mattiisen. SÕLMI RAHU JA SOBITA SÕPRUST! Jõgeva vallas Kärde külas kükitav Kärde Rahumajake on pisike palktare Kärde mõisa pargi serval. Väikesel veidral osmikul on aga ajalooline väärtus. Pärimuse kohaselt sõlmiti selles 1661. aastal Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel rahuleping, mis lõpetas Vene-Rootsi sõja (1656–1658). Rahumajake on avatud aasta ringi ja iga päev. Tõenäolisem on siiski variant, et lepingut ei sõlmitud mitte selles tarekeses, vaid mingis suuremas hoones, mille lagunemise järel (arvatavasti 18. sajandil) püstitati sellest allesjäänud tervematest palkidest nimetatud tareke. 1661. aastast võivad pärineda ehk paremal juhul mõned seinapalgid. Tänapäevases rahutus maailmas liigeldes võta Kärde kandis tuurid maha ja tunneta kitsukeses kambrikeses madala katuse all suurt vabastavat rahu! Põltsamaa Sõpruse park on noorim linna parkidest, kus on peamiselt Luua puukoolist toodud puid üle 6000. Siia on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased ning paigaldatud kauneid graniitskulptuure. Näiteks kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastel ilutsevad kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Puid on istutanud presidendid, nõukogude kosmonaut, näitlejad, sportlased ja muud prominendid. Põltsamaa Sõpruse pargi rajaja Ants Paju eestvedamisel istutati pargi veerele tammik nende Eesti Ülemnõukogu liikmete auks, kes 20. augustil 1991. aastal hääletasid Eesti taasiseseisvumise poolt. Selles sõbralikus salus haljendavad harilikud ja punaselehised tammed ning püramiidtammed, aga ka Serbia kuused ja lehised. 20. Augusti Klubi toimekad liikmed hoiavad tammikul hoolitsevalt silma peal. VEINIMEKK JA HIIEPIKNIK Põltsamaa veinikelder on linna üks turismimagneteid. Uudistajad saavad kogu veinivalikut kohapeal proovida ja kaasa osta. Veinikelder pakub naturaalseid puuvilja- ja marjaveine, millest osad värsked ja reipad, teised jälle pikkamööda laagerdatud ja väärikad. Kõik veinide valmistamiseks vajalik saadakse Eestimaa puuvilja- ja marjaaedadest. Vinoteek pakub kolme ja viie veini degusteerimise pakette. Auväärt veinigurmaanid, ärge magage maha elu parimaid maitseid, tõtake Eestimaa veinipealinna! Jõgeva vallas Patjala küla muistselt helisevas hiies terendab teelisele Kassinurme linnus, mis on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13. sajandini. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Nüüdsel ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrval on muinaslinnuse makett ning varjualused pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole rajatud hiies tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal avarduvad teadmised Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest. Puurmani mõis