KooliStress (14.12.16)

Vändra Nr. 1 Kuupäev:14.12.16
Gümnaasiumi
õpilaste
toimetatav
ajaleht

Lehest leiad: Värske õhk
Värske õhk
Playbox KooliStressi ajaloos on alanud uus
EÕEL ÜK peatükk ning sellega koos algab ka uus
„Koidulauliku rubriik, mille nimeks on “Värske õhk”
valgel“ ehk sina armas lugeja saad saata meile
Ajutöö oma kirjatöid (luuletusi, jutte vms) või
Libauudis koguni kauneid joonistusi. Parimad
Kalender osalejad pääsevad KooliStressi ning
Kuu jatsikad võidavad ka auhindu. Osalemiseks
saada oma töö edrinhansen@gmail või
too Maarja
Kalliti
õpetajate toas
olevasse
postkasti.
Konkurss
kestab
13.12.16-
24.02.17.

Playbox 2016

Playbox 2016 ehk Vändra

selgeltnägijate tuleproov

9. detsembril toimus Vändra kultuurimajas Playbox, kus tänavu osales
11 esinejat. Teemaks oli „Selgeltnägijate tuleproov“ ning vaheklippides
ja ka laval sai näha huvitavaid karaktereid. Nendeks olid võlur
Dumbeldoora, maamees Vambola, šamaan Kõue Kärakas, ravitseja
Pendli Endla ning nõidadest õed Maardus ja Kaaren. Neil kõigil tuli
oma võimete tõestamiseks lahendada erinevaid ülesandeid.

Kolmanda koha saavutas Vändra Gümnaasiumi 3. klass Pikotoro looga
„Pen pineapple pen“, teise koha Vändra Muusikakooli õpilased Ylvise
looga „The fox“ ning võitjaks tuli Vändra Gümnaasiumi 2. b klass
Will.i.am`i looga „Bang bang“, mis võitis ka publiku lemmiku auhinna.
Lisaks sellele andis žürii välja grand prix auhinna Vändra
Gümnaasiumi 8. klassi õpilasele Anita Jürissonile, kes tantsis Tom
Walkeri loo „Play dead“ järgi. Žürii ametis olid Andres Oja, Anne
Vaher, Markus Mangusson ja Marget Privits.

Eesti Õpilase- uuriti õpilaste vaateid seoses koo-
sinduste Liidu likiusamisega ja viiendas arutelu-
ringis koguti õpilaste soovitusi
üldkoosolek ehk Õpilasliidu 2017. aastal korralda-
tava õpilaskonverentsi “Õpilaste
“Milleks? Milleks? Eesti” atraktiivsemaks muutmi-
Sinililleks.” seks.

Esimese õhtu õhtuprogrammis pi-
21.-23. oktoobril toimus Rakvere di iga tudula ehk ühes klassis olev
Gümnaasiumis Eesti Õpilase- meeskond reklaamina esitama
sinduste Liidu kolmekümne viies ühe loosi teel saadud
üldkoosolek. Koosolekule kogu- “olümpiaala”. Nalja ning loovaid
nes ligi 160 Eesti üld-, kutse- ja ideid oli kuhjaga ning võistluse
erihariduskoolide õpilasesindajat, pani kinni lolli mängimine tun-
seal hulgas ka Vändra Gümnaa- nuslausega: “Milleks? Milleks?
siumi õpilasesindaja. Sinililleks.”
Üldkoosolek on Eesti Õpilase- Teisel päeval toimus kolm ame-
sinduste Liidu kõrgeim otsustu- tilku osa, mille jooksul tegi Õpi-
sorgan, mis kutsutakse korraliselt lasliidu tegevmeeskond ülevaate
kokku kaks korda aastas (kevadel 2016. aasta tegevuskavast ja kin-
ja sügisel). nitatati järgmise aasta tegevuska-
Õpilasliidu tippsündmuse avasid va ning eelarve. Lisaks ametlikele
ja tervitussõnad laususid peakor- osadele toimusid meelelahutusli-
raldajad Anni Sikk ning Karmen- kud koolitused ja õpitoad ning
Eliise Kiidron, Rakvere Gümnaa- õhtul peeti Olümpose olümpia
siumi direktor Aivar Part ja stiilis pidu, kus esines ka bänd.
EÕEL-i juhatuse esimees And- Kolmekümnenda üldkoosoleku
reanne Kallas. Pärast tervituse teemaks olid esmakordselt olüpia-
lõppu toimus Rakvere linnas mängud ning sellest olid ispireeri-
rongkäik, kus oma kooli teklit tud õhtused tegevused.
ning lippe kandvad õpilasesinda- Kolmandal päeval toimus neljas
jad tervitasid Rakveret ning selle ametlik osa, mille käigus muudeti
linnakodanikke. kodukorda, mida tehti viimati
Üldkoosoleku esimesel õhtul toi- aastal 2012. Üldkoosoleku lõpeta-
musid töögrupid, kus arutleti koo- misel tänati kõiki, kes aitasid koo-
livälise õppe vajaduse, digiõppe- solekut korraldada ning kõige
vahendite positiivsete ja negatiiv- kõrgema tänu sai avaliku poliitika
sete külgede, ettevõtlusõppe ees- valdkonna liige Joosep Kään. Lõ-
märgi ning vajalikkuse petuseks lauldi veel liidu laulu
üle, projekti “Salliv kool” raames ning tehti ühine pilt.

Eesti Õpilasesinduste Liidu 35. üldkoosolekul osalenud

,,Koidulauliku valgel“
Intervjuu Vändra Gümnaasiumi raa-
matukoguhoidja Mari Nuudiga

18. novembril toimus Vändra Gümnaasiumis 20. korda etluskonkur-
si ,,Koidulauliku valgel” koolivoor, kus esitati üks Lydia Koidula luu-
letus ning sel aastal üks enda valitud autori teos, mis on trükis ilmunud.
Traditsiooni 20. toimumisaasta auks tegi 10. klassi õpilane Edrin Han-
sen intervjuu Mari Nuudiga.
Harivat lugemist!
Mis on ,,Koidulauliku valgel”?
„Koidulauliku valgel“ on Eesti ühe tuntuima poetessi, Vändras sündi-
nud Lydia Koidula (keda nimetati ka Koidulaulikuks) auks peetav et-
luskonkurss, kus luulet esitavad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased.
2015. aastast toimub ka üleriigiline Koidula etluskonkurss täiskasvanu-
tele, mida korraldab Pärnus asuv Koidula Memoriaalmuuseum.
Tegemist on sel aastal juba 20. korda peetava üleriigilise konkursiga,
varem peeti neid konkursse lihtsalt etluskonkurssidena. Igal õpilasel on

võimalus osaleda oma kooli konkursil, mille parim põhikooliõpilane ning
gümnaasiumiõpilane saadetakse edasi maakondlikule konkursile. Maakondade
parimad saavad L. Koidula sünniaastapäeva paiku kokku Lydia Koidula
Memoriaalmuuseumis Pärnus. Igal aastal selgitatakse välja Eesti kõige paremad
luulelugejad õpilaste hulgas. Õpilased esitavad kaks luuletust: omal valikul ühe
L. Koidula ja teise kindlaks määratud autori luuletuse.
Kust sai Koidulauliku etluskonkurss alguse ja kes seda korraldab?
Üleriigiline noorte etluskonkurss „Koidulauliku valgel” toimub Koidula
nooruslinnas alates 1997. aastast. Konkursi korraldajateks on Pärnu Koidula
Gümnaasium, Koidula Muuseum ja Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja
kultuuriosakond.
Mitu aastat on Vändra Gümnaasiumis Koidulaulik toimunud?
Vändra Gümnaasiumis on toimunud koolivoor konkursi algusest peale, seega sel
aastal oli 20. kord.
Kui suur on meie kooli osavõtt konkursist?
Aastad pole vennad ja konkursist osavõtt on aastati olnud erinev – suurimad on
aulas peetud 30 osalejaga, selleaastane oli miinimum – vaid 6 õpilast ( 5. -12.
klassides on kokku 190 õpilast!). Samas on need õpilased, kes kooli läbi aegade
maakonnas esindanud, leidnud, et selline kogemus oli väga vajalik.
Kuidas Lydia Koidula sünnikoha asukoht (lähedus Vändrale) mõjutab
Vändra Gümnaasiumi osalemist konkursil?
Kuidagi imelik tunne on sellele küsimusele vastata – Koidulaulik on ju Vändra
juurtega. Teised peavad sellest rohkem lugu – nemad ju teavadki Vändrat
Koidula ja Jakobsoni järgi. Meie õpilastele ei lähe see nagu korda…
Kui edukad on meie kooli noored?
Läbi aegade on meie kooli õpilased just varasematel aastatel olnud maakonnas
edukad, viimastel aga kippunud teiste varju jääma. Varasematel aastatel on
olnud luulelugemine kuidagi seotud ka oma kooli näiteringi tööga (algklassidest
alates).
Kuidas jääte rahule õpilaste esitustega?
Ei hakka kedagi kiitma ega kritiseerima. Küll torkab viimastel aastatel silma
see, et luulet loetakse „ilma sädemeta silmis“ – see tähendab, et luuletusest, ka
vabalt valitud kaasaegsest tekstist ei saada vist aru. Ka ei osata oma häält õigesti
kasutada – liiga vaikne või tuim esitus. Lisaks peaks kaasõpilaste ees esinedes
pidama lugu iseendast ja teistest, õppides korralikult esinema.
Kas olete näinud ka teiste koolide õpilaste esitusi? Kui jah, siis milline
mulje on jäänud?
Minu muljed on paraku aastatetagused, sest maakonna žüriides pole osalenud.
Küll on konkursside võitjad esinenud muudel üritustel. Meeldiv on kuulata
inimest, kes loeb luulet nii, et kuulaja saab tema esitusele kaasa elades tunda
luulelooja mõtet.
Milline on teie roll selles traditsioonis?
Olen püüdnud kaasa aidata, kui minu abi on soovitud. Kunagi aastate eest oli
meeldiv kogemus ka mõnda õpilast maakonnakonkursiks ette valmistada .
Samuti aitan otsida luuletusi.

Ringides olevad numbrid
ülevalt alla:

◯◯. ◯◯

Mis pühaga on tegemist?
………………………….

Vastused palume saata
meiliaadressile:
[email protected]
Kiirematele ka magusad
auhinnad! :)

Õpilane seab õpetajate kultuursuse

kahtluse alla

16. septembril sõititsid õpilased ning õpetajad Tallinna Linnateatri
etendusele. Bussis istusid õpilased ja õpetajad segamini, kuid siis ei
osanud keegi veel kahtlustada, et õpetajad peale kooli ei ole ikka veel
normaalseks muutunud.
Terve tee räägiti koolist, õpilastest ja haritud inimeste jututeemadel.
Noored kannatasid sõidu välja, klapid peas. Teatris pakuti kohvi, teed
ja küpsist. Ühel hetkel nägi noormees 11. klassist õpetaja Rita
Kirkmani – (nimi muudetud) ühte kohta jõllitamas. Vaatas ja vaatas.
Sõi küpsist, lonksas teed ja vaatas jälle. Õpilane üritas seda ignoreerida,
kuid siiski läks Rita juurde, uuris, kas tal on kõik korras. Ta sai
vastuseks, et kõik on hästi. Nii see muidugi tegelikult ei olnud.
Inimesed leidsid saalis oma istekohad ning olid valmis etendust
nautima, kuid see oli võimatu. Esta Vahter (nimi muudetud) väljendas
oma emotsioone ebaterve naeru abil, mida kõik külastajad üritasid oma
kõrvadest mööda lasta. Etendus Esta naeru saatel kestis kui igavik.
Näidendi lõppedes mindi üheskoos keha kinnitama. Õpetaja Ülle Sütt
(nimi muudetud) tegi jalgu trampides ja kõigest kõrist röökides kõigile
selgeks, et seekord lähme „Uulitsasse“ sööma. Mõeldud-tehtud!
Õpilastel ei olnud aimugi, millega nad end sidunud olid. Nimelt sai
sealt tellida ainult burgereid. 20 inimest läbisid Rita juhtimisel ohtliku
teekonna „Uulitsasse“, aga mille nimel? Ainult burgeri?! Küsiti hinda,
mis võttis ka kõige raskema rahakoti kandjal rauad kriiskama. Kõik
andsid tellimuse sisse ning algas see pikk ootamine, et süüa saada.
Õpetajad samal ajal naersid omaette, õhus oli tunda kergeid iroonia
noote, mis olid õpilaste pihta suunatud. Toit saabus mõne aja pärast.

kunagi vanas Roomas. Burksi vahelt lendas kastet igasse ilmakaarde.
Töötajad küürisid happeliste kemikaalidega ühte suurt plekki, mille oli
sinna lennutanud Reena Sikkal (nimi muudetud.) Söödi kiiresti ning
joosti bussile, et kiiresti koju jõuda, aga kahjuks nii ei läinud. Üks
töötaja hakkas kõvasti röökima, sest Anneke Vaher (nimi muudetud)
oli kõik paberid ja toidu jäägid laudadelt maha lükanud ning nende
peal trampinud. Õpilased haarasid Annekeselt käest, joosti bussi ja juht
andis gaasi, et sellest asutusest piisavalt kaugele jõuda.
Algaski elu kõige piinavam poolteist tundi bussis. Õpetajad naersid
kajakate kombel üle bussi. Iga kord kui Liivika Lumijõe naerma
hakkas, oli noortel selline tunne, et keegi nüri noaga nende kõri kallale
on läinud. Hambad ristis sõideti Vändrasse. Kui lõpuks Konsumi
parklasse jõuti, siis õpilased värisesid ja tõmblesid oma toolidel, kuni
vanemad neile järele kutsuti ja koju viidi.
Noored nimetavad seda õhtut kõige hirmuäratavamaks kogemuseks
nende elus, sest kõik olid siiralt uskunud, et õpetajad tahtsid minna
teatrit nautima, kuid tegelikult mindi lihtsalt koos oma kolleegide ning
saatusekaaslastega Tallinnasse burksi sööma,
NB! Säilitame lugemisel huumorimeele ning võtame kõike naljaga. :)

Kalender

Detsember

Esmaspäev Teisipäev Kolma- Nelja- Reede Lau- Püha-
päev päev päev päev
28 29 2
30 1 Eda Vai- 3 4
5 6 Ülle Tar- no
Kevin Lee 7 kiainen 9 10 11
12 13 8 Playbox Riina 18
19 Advendi- 20 16 Kuusk
hommik 14 15 23 17
Liivi Lumijõe 27 21
Jõulukoh- 22 30 24 25
26 vik Jõululõu- Jõulu-
na, Vii- laupäev
28 mane
kooli- 31 1
päev! aastat!
29 Head
Jaak Tar- uut
re

Jaanuar

Esmas- Teisipäev Kolma- Nelja- Reede Laupäev Püha-
päev päev päev päev
30 31
26 27 28 29 Head 1
6 aastat!
23 4 5 uut
Mario Mä- 7 8
gisalu 12
9 10 11 19 13 14 15
16 17 20 21 22
18 26 Ester Vah-
23 24 Irina Lõõ- 27 28 ter
Eleri Eier bas Aabitsa- 4 29
25 pidu
5
30 31 12 3

Veebruar

Esmas- Teisipäev Kolma- Nelja- Reede Laupäev Püha-
päev päev päev päev
3
30 31 1 2 Martin 45
Tammai
6 7 8 9 10 11 12
13 15 16 17 18 19
14
20 Sõbra- 22 23 24 25 26
päev Vabariigi 1 Anne Va- Maarja
27 21 aasta- her Kallit
päeva
28 29 aktus 23
Algklassi-
de vastla- 30
päeva
tähistami-
ne

Uutest üritustest, tähtpäevadtest ning puuduvatest sünnipäevadest
palume teavitada koolilehe toimetust.

Domino trüflid

Valmistamiseks on vaja:
 175 g Domino küpsiseid
 90 g maitsestamata toorjuustu
 4 tk tavalist heledat küpsist (või mõni lemmikum küpsis)

Šokolaadiglasuur:
 100 g šokolaadi (tumetat, piima või valget)
 2 spl õli

Kui pole soovi šokolaadiglasuuri teha, võib veeretada trühvlipalle
kakaos, tuhksuhkrus või kookoshelvestes.
Valmistamine:
Purusta Domino küpsised saumiksriga (saab ka käsitsi). Lisa toorjuustu
ning lase saumiksriga segu kreemjaks. Seejärel purusta tavalised
küpsised, jättes sisse ka suuremaid tükke. Pane segu külmkappi
tahenema. Hiljem vooli neist pallid ja kata endale meelepäraselt kas
šokolaadi või muuga.
Šokolaadiklasuuri tehes sulata šokolaad mikrolaineahjus või vesivannis
ning seejärel lisa õli. Kasta kõik trühvlid šokolaadi sisse ning pane
valmis trühvel fooliumile. Pane külmkappi tahenema ning võta välja
vahetult enne serveerimist.

Glögisegu

Valmistamiseks on vaja:

 2 kaneelikoort
 0,5 tl nelki
 2 vürtspipart
 2 sl kardemoniseemneid
 1 muskaatpähkel
 2 sl apteegitilli seemneid
 4−5 tähtaniisi
 1 apelsini koor

 1 apelsini koor
 peotäis kooritud värsket ingverit
 0,5 tl musta pipart
 1 l mahla
 6−7 sl mett
Valmistamine:
Peske ja koorige apelsin. Sulatage mesi potis ning lisage maitseained ja
apelsinikoored. Et mesi kõrbema ei hakkaks, kuumutage madalal
temperatuuril 15−20 minutit. Kui tuba on mõnusat lõhna täis, valage
mee ja maitseainete segule peale mahl ning jätke leemeke kaane alla
umbes tunnikeseks vaikselt podisema.

Vahepeal maitske leent ning vajadusel lisage maitseaineid. Kui maitsed
on just need, mida sellelt joogilt soovite, kurnake vedelik läbi sõela,
valage pudelitesse ja säilitage külmkapis.

Mõnusat

nautimist!

Kuu Jatsikad

Telgitagused

Tegevtoimetaja: Täname:
Edrin Hansen
Turundus: Anne Vaher
Karina Kupriyanova-Arm
Reklaam ja logo: Maarja Padari
Carol Shults
Toimetajad: Sander Sõmer, Maarja Kallit
Mery-Ly Saharenko,
Elina Jürisaar ja Carmen Pari Kevin Lee

Mari Nuut
Libauudise
tegelased

Palume lehte lugedes säilitada huumorimeel
ning suhtuda kirjutatusse mitte liialt tõsiselt.

Mõelgem kastist välja!

Hind 50 senti

Kontakt:
Huvijuht: [email protected]
Tegevtoimetaja: [email protected]