ABB 30 ajakiri

— Alati liikumises. Juba 30 aastat. 30

2 ABB 3 0

— Sisukord 5 ABB – alati liikumises. Juba 30 aastat 6–7 ABB klientide väljakutsed on ka meie väljakutsed 8– 10 Ohutu, nutikas ja jätkusuutlik elektrifitseerimine keskkonnasäästlikuma tuleviku nimel 11–13 Tulevikuautomaatika saab alguse ABB-st 14–16 Tööstusrobotite plahvatuslik areng võimaldab neid kasutada ka juba väikestes ettevõtetes 17–19 ABB on kogu oma tegutsemisaja tegelenud rohepöördega 20–22 ABB on tehnoloogialiider, kes mõjutab meie kõigi tulevikku 23–25 Maailm vajab varsti kaks korda rohkem elektrimootoreid 26–27 ABB-s keskendutakse õigetele asjadele 28–33 ABB. 30 aastat Balti riikides I osa. Algusaastad 34–35 Alati sobivad ja optimaalsed 36–37 Arendav koostöö mõlemale poolele 38–43 ABB. 30 aastat Balti riikides II osa. Tõus tippu 44–45 Baltikumi suurimad elektrimootorid 46–47 Alati üks Eesti tööstuse lipulaevadest 48–53 ABB. 30 aastat Balti riikides III osa. Uued väljakutsed 54–55 Organisatsiooni edu taga on ennekõike inimesed ja nende heaolu 56–57 Muutuvas maailmas talentide otsinguil 58–59 ABB on töökeskkonna mõttes Eestis eestvedaja 60–61 Tunnustus räägib enda eest ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 3

4 ABB 3 0 ABB Grupp 105 000 töötajat Kesk- ja madalpinge elektriseadmed ja -süsteemid Elektriajamid ja tööstusautomaatikalahendused Korrashoiuteenused Mootorite ja generaatorite tehas (Eestis) Sagedusmuundurite tehas (Eestis) ABB Balti riikides 1200 töötajat — Robootika ABB robootika ärivaldkond pakub lahendusi ettevõtete protsesside automatiseerimiseks robotite ja robotsüsteemide abil. ABB tooteportfell hõlmab roboteid, autonoomseid mobiilseid roboteid ja masinate automatiseerimislahendusi. go.abb/robotics — Ajamid ABB ajamite ärivaldkond pakub ohutuid, töökindlaid ja energiaefektiivseid elektrimootoreid, generaatoreid ning sagedusmuundureid kõikidele tööstussektoritele. ABB digitaalse ühendusvõimekusega seadmed võimaldavad klientidel saavutada parima tootlikkuse, ohutuse ja töökindluse. go.abb/motion — Protsessiautomaatika ABB protsessiautomaatika ärivaldkond pakub lahendusi tööstuste ja infrastruktuuri ettevõtete automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. Tootevalik sisaldab hajutatud juhtimissüsteemi lahendusi, aga ka tarkvara energia tarbimise optimeerimiseks ja varahalduseks, samuti andureid ja analüsaatoreid nii üksiktoodetena kui ka võtmedkättelahendustena. go.abb/processautomation — Elektriseadmed ABB elektriseadmete ärivaldkond on elektrienergia varustussüsteemide tehnoloogialiider ning pakub seadmeid, digilahendusi ja korrashoiuteenuseid alajaamadest kuni pistikupesani, nii lõpptarbijatele kui ka tootmisettevõtetele. ABB uuenduslikud seadmed, lahendused ja tehnoloogiad võimaldavad suurendada energiatõhusust ning vähendada CO2 heidet kõigis sektorites. go.abb/electrification

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 5 — ABB – alati liikumises. Juba 30 aastat Hea lugeja Siin kaante vahel on kokku võetud ühe ettevõtte 30 aasta pikkune lugu. See ei ole lõpp-, vaid vahekokkuvõte koos tagasivaatega meie algusaega. Meil on suur hulk aastaid veel ees ja nii vaatame ABB 30 aasta lugu jutustades ühtlasi ka tulevikku. 30 tegutsemisaasta tähistamises iseenesest ei ole midagi erakordset – kuigi see on märkimisväärne teetähis, on sama juubelini jõudnud mitmed teisedki ettevõtted Baltikumis. Erakordne aga on see teekond, mille oleme läbinud, ja kuhu nüüdseks jõudnud. Alustasime vaid kümmekonna töötajaga väikesel kontoripinnal ja oma 30. tegutsemisaastaks on meil Eestis Jüris oma tööstuslinnak mitme kontorihoone ning muude hoonetega, sh kahe suure tehase ja kahe päikesepargiga, mitmed kontorining muud tegutsemiseks vajalikud pinnad üle Baltikumi. Pakume tööd ligi 1200 inimesele kõigis kolmes Balti riigis. ABB-d võib leida igalt poolt. Sageli oleme küll silmale nähtamatud, kuid see ei vähenda meie jalajälge ja kohalolu. Kui avad kodus veekraani, paned toas tuled põlema, laed oma elektriautot, külastad kaubanduskeskusi, viibid mõnes hotellis, ootad lennujaamas lendu, sõidad rongiga või reisid laevaga Tallinnast Helsingisse, vaatad mõnd Hollywoodi filmi lennustseeni, siis mõtle ABB-le, sest need tegevused on võimalikud tänu meie töötajate panusele ja meie toodetele. Oleme märkamatult olemas, et teha meie kõigi elu mugavamaks ja seda keskkonda säästval viisil. Kuid see ei ole ainult meie kasvamise edulugu. Sest eks ole teada-tuntud tõde, et ükski ettevõte ei eksisteeri tänapäevases ühiskonnas omaette. Ilma oma klientide ja koostööpartneriteta ei oleks ka meie 30 aasta pikkust lugu. Meil on üle Baltikumi kokku enam kui 400 klienti ja enam kui 1000 koostööpartnerit. Meie loo ja ettevõtte teevad eriliseks just inimesed, sest ABB ei ole ju pelgalt punane kolme tähega logo, vaid selle logo panevad elama meie töötajad ja meie kliendid, kes tegelevad meie toodete ning lahendustega. Sinu käes olev ajakiri on pühendatud just inimestele – meie praegustele ja endistele töötajatele, koostööpartneritele, klientidele, meie toodete ning lahenduste lõppkasutajatele. Koos oleme teinud ajalugu ja koos loome ka tulevikku. Aitäh ABB-sse uskumast!

6 ABB 3 0 „Meie kõigi ühine eesmärk on, et ABB oleks jätkuvalt edukas, tulemuslik ja uuenev. Usun, et edaspidigi sünnivad meil targad ja kliendikesksed ärilised otsused, mida veavad ja toetavad juhid, ning iga töötaja tunneb, et on alati kaasatud,“ sõnastab Nurms kogu ettevõtte nimel soovid tulevikuks. Eesmärk olla keskkonnasõbralik, energiasäästlik ja jätkusuutlik ABB on juba aastaid suhtunud ülima tõsidusega järjest süvenevatesse keskkonnaprobleemidesse ning olnud tööstusettevõtete seas teema eestkõnelejaid ja eeskujusid. Juba 1999. aastal algatas ABB Maailma Energianõukogu kasvuhoonegaaside vähendamise programmi. 2020. aastal käivitas ABB aga juba oma jätkusuutlikkuse strateegia aastani 2030, mis keskendub ühiskonna, keskkonna ja majanduse vajaduste tasakaalustamisele, et luua edu kõigile sidusrühmadele. Strateegia peamine eesmärk on süsinikuneutraalsus. Selle raames tehakse aktiivselt koostööd klientide ja tarnijatega, et rakendada jätkusuutlikke 2023. aastast ABB Balti riikide Country Holding Officer'i positsioonil alustanud ja ühtlasi finantsjuhi kohal jätkav Signe Nurms kinnitab, et ettevõttele on toonud edu peamiselt kolm tegurit: keskkonnasõbralikkus ja energiasäästlikkus, inimesed ning dünaamiline areng soosivas ettevõtluskeskkonnas. — ABB klientide väljakutsed on ka meie väljakutsed põhimõtteid kogu väärtusahelas ning toodete ja lahenduste elutsüklis. „ABB tootearendus ja strateegia on suunatud eesmärgile olla keskkonnasõbralik, energiasäästlik ja jätkusuutlik ettevõte. Need eesmärgid on pikka aega olnud osa meie igapäevasest ärist. Suur osa meie toodangust on otseselt seotud taastuvenergiaga,“ kinnitab Nurms. Samas on ABB võtnud suuna ressursisäästule ja ringmajanduse osakaalu suurendamisele kuni 80 protsendini. Ettevõte soovib oluliselt vähendada jäätmeid, suurendada taas- ja korduvkasutatavust ning muuta oma tooted vastupidavamaks. 2022. aastal tõi ABB turule tootemärgise EcoSolutions, mis annab täielikult läbipaistva kinnituse toote ringlusväärtuse ja keskkonnamõju kohta. ABB on ka üks peamisi eestvedajaid energiatõhususe liikumises Energy Efficiency Movement, mis toob kokku sarnaselt mõtlevad sidusrühmad, et teha uuendusi ja tegutseda energiatõhusama maailma nimel. Liikumise käivitas ABB 2021. aastal ja see on pälvinud positiivset vastukaja kogu maailmas, 2022. aasta novembriks oli sellega liitunud ligikaudu 200 ettevõtet. Suurepäraste teadmiste ja oskustega inimesed tagavad edu ABB Grupil on 85 riigis ligi 500 tegevusüksust või esindust, kus töötab ligi 105 000 inimest. Balti riikides on üle 1000 töötaja, neist Eestis umbes 1050, Leedus 75, Lätis 35. Teiste Balti riikidega võrreldes on Eesti märgatavalt suurema töötajaskonna põhjus selles, et siin on kaks tehast: sagedusmuundurite ning mootorite ja generaatorite tehas, millest kummaski töötab üle 400 inimese. ABB on pühendunud meie aja suurimate globaalsete väljakutsete lahendamisele. See on võimalik ainult tänu erakordsetele inimestele, kes iga päev nende ettevõtmiste nimel töötavad. Ettevõte on andnud Signe Nurms Foto: Arno Mikkor

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 7 inimestele volitused maailma energiaprobleemide lahendamiseks. „Meil töötavad suurepäraste teadmiste ja oskustega inimesed, kes on õppinud toime tulema muutustega ning kellel jagub tegutsemistahet ja uudishimu. Üks ABB edutegureid on kindlasti olnud töötajate koolitamine. 30 aasta jooksul on koolitatud välja mitu tuhat tootmisspetsialisti, inseneri ja juhti,“ märgib Nurms. ABB mitmekesisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste kultuur on loonud töökeskkonna, kus kõik on kaitstud, austusega koheldud ning saavad hakkama. Ettevõte soovib, et ta inimesed oleksid uhked nii ABB kui ka selle üle, mille eest ABB seisab. „Mitmekesisus on ABB tugevus, mida omakorda võimendab suurte ja väiksemate äriüksuste ning tugiteenuste koosmõjust tekkinud hea sünergia. Kui ärid on eelkõige tulemusele ja tugiteenused protsessidele orienteeritud, siis see koosmõju loob hea sünergia ning koostöö. Meil on palju häid juhte, spetsialiste, eksperte ehk potentsiaal ettevõtte sees areneda on nii pikaajalisel töötajal kui ka uuel tulijal. Kui jagub tegutsemistahet ja uudishimu, leidub võimalusi omajagu. Koostöö sama valdkonna inimestega erinevatest riikidest avardab maailmapilti, annab hea kogemuse ja on ka väga inspireeriv,“ räägib Nurms. Dünaamiline areng soosivas ettevõtluskeskkonnas ABB alustas üle 30 aasta tagasi Balti riikides väikse müügiettevõttena, kuid peagi lisandus tegevuste arsenali ka tootmine, korrashoiuteenused, hiljem juba veelgi tootmisüksuseid ja ka arendustegevused, mis on olnud seotud insenertehniliste lahenduste väljatöötamisega ning ehk otsapidi kaasalöömisega ka ABB globaalses innovatsioonis. „ABB areng Eestis on olnud väga dünaamiline. Oleme korduvalt laiendanud oma tehaseid, kuid kõik oleneb nõudlusest. Kui on vajadus tootmist kasvatada, sest nõudlus on kasvanud ja äril läheb hästi, siis teeme seda. Kui tingimused on vastupidised, siis vähendame. Ärivaldkondades tehakse otsuseid globaalsel tasandil. Viimased aastad on andnud meile kogemuse, kuidas keerulistes oludes hakkama saada. Oluline on, et suudame näidata häid tulemusi ja meil on siin hea maine,“ rõhutab Nurms. „Eesti ettevõtluskeskkond tervikuna on ettevõtlust soosiv, väga olulised on näiteks õiguslik ja sotsiaalmajanduslik aspekt, samuti suur ettevõtlusvabadus, vähene bürokraatia ja läbipaistev asjaajamine. Selline ettevõtluskeskkond toetab kindlasti ABB-taolise suure kontserni ambitsioone ja arendustegevusi,“ lisab Nurms. Arendustegevustesse investeerib ABB igal aastal märkimisväärseid summasid. Suur osa ettevõtte umbes 7000 teadus- ja arendustegevuses töötavast töötajast on keskendunud tarkvarale ja digitaliseerimisele. Tulevikutehnoloogia inkubaatorid on ülikoolid ning ABB uurimis- ja arendusmeeskondade üks ülesandeid on muuta ülikoolide teadustöö tööstuse jaoks valmis tehnoloogiaplatvormideks. ABB teeb koostööd enam kui 100 ülikooli ja teadusasutusega üle maailma, Eestis on pikaajaline partner olnud TalTech. Peale selle teeb ABB kogu maailmas koostööd ka idufirmadega oma ettevõtte ABB Technology Ventures ja idufirmade koostööharu SynerLeap kaudu. Eduka koostöö tulemusena on ABB laialdaselt tunnustatud oma maailmatasemel tehnoloogia poolest. Tehnoloogia on kandnud ettevõtet läbi enam kui sajandi pikkuse ajaloo ja on üks peamisi põhjuseid, miks kliendid ning partnerid oma suurimate väljakutsete lahendamisel abi saamiseks ikka ja jälle ABB poole pöörduvad. Fotod: ABB Foto: ABB

8 Dainius Bružas Foto: ABB Elektrienergia nõudlus kogu maailmas üha kasvab, samas kui selle tootmiseks vajalikud ressursid vähenevad. ABB kui tehnoloogiavaldkonna liider töötab iga päev lahenduste kallal, mis võimaldavad maailma elektrifitseerida turvaliselt, nutikalt ja jätkusuutlikult. Ettevõte teeb koostööd klientide ja partneritega, et tagada ühiskonna jätkusuutlik tulevik ning suurendada oma toodete, lahenduste ja digitehnoloogia abil energiatõhusust. — Ohutu, nutikas ja jätkusuutlik elektrifitseerimine keskkonnasäästlikuma tuleviku nimel

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 9 ABB Balti riikide elektriseadmete äriüksuse juhi Dainius Bružase sõnul on nende eesmärk tagada sujuv ja kestlik üleminek taastuvenergiale. Ohutus on esmatähtis Energiatõhusus on ettevõtetele tähtsam kui kunagi varem. Uued eeskirjad ja standardid koos ühiskonna ootustega sunnivad ettevõtteid suurendama energiatõhusust ning vähendama CO2 -heidet. Samal ajal suurendavad linnastumine, maailma rahvastiku kasv ja tehnoloogia areng vajadust ressursside järele – ennustuste järgi suureneb üleilmne elektrinõudlus 2050. aastaks üle kahe korra. „Oleme jõudnud elektrifitseerimise kuldajastusse, sest kogu turg otsib võimalusi, kuidas olemasolevaid tegevusmudeleid muuta,“ selgitab Bružas. „ABB-le on väga oluline osaleda selles protsessis teejuhina ning pakkuda turvalisi, nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi.“ Ohutus on ABB-le esmatähtis. Tervise-, ohutus- ja keskkonnariskide aktiivne juhtimine on ettevõtte tegevuse loomulik jätk. „Ohutusest tuleb järjepidevalt rääkida,“ ütleb Bružas. „Ärgem unustagem, et elekter võib olla inimestele ja teistele elusolenditele ohtlik, mistõttu peaksime võtma ohutusteadmisi ja -teadlikkust väga tõsiselt ning suhtuma nendesse austusega.“ Kriis on ühtlasi võimalus ABB toetab oma digilahenduste ja aruka tehnoloogiaga energiatõhusust ning edusamme energeetika valdkonnas. Jätkusuutlikkus on üks ABB elektriseadmete ärivaldkonna peamisi prioriteete. ABB säästab ressursse nii oma tegevuses kui ka koostöös klientidega, kes soovivad leida tasakaalu heitkoguste ja kasvavate energiakulude vahel, suurendades samas tulemuslikkust ning ohutust. On selge, et jätkusuutlikkust ei saa käsitleda isoleeritult ja lahendused peavad olema nii rahaliselt tasuvad kui ka keskkonnale kasulikud. „Kliendid on palju rohkem motiveeritud muudatusi tegema – turg ja investorid liiguvad taastuvenergia kasutamise poole,“ selgitab Bružas. „Investeeringuid tehakse päikeseenergiasse ja -parkidesse, tuuleenergiasse ja -turbiinidesse ning muudesse taastuvatesse energiaallikatesse. Fossiilkütuste kallinemine mõjutab väga selgelt taastuvate energiaallikate ligitõmbavust ja investeeringud tasuvad end palju kiiremini ära. Taastuvenergia arendusi hõlmav turuosa kasvab ülikiiresti.“ Elektrienergia valdkonna suunanäitajad Bružase sõnul on taastuvenergia areng praegu elektrienergia valdkonna peamine suunanäitaja ja see avaldab lähiajal turule suurt mõju. Üha rohkem taastuvaid ressursse muutub kättesaadavaks, mis tähendab küll kohalikul tasandil suuremat tootmisvõimsust, kuid võrguettevõtjad seisavad silmitsi Foto: ABB — Fossiilkütuste kallinemine mõjutab väga selgelt taastuvate energiaallikate ligitõmbavust ja investeeringud tasuvad end palju kiiremini ära.

10 ABB 3 0 märkimisväärse väljakutsega, mis on seotud elektrivõrgu ümberkorraldamise ja muudatustega toimetulekuga. „See ei ole sama struktuur, mis 20 aastat tagasi, kui meil oli igas Balti riigis ja ka mujal elektri tootmiseks üks suur elektrijaamade võrgustik ning me suutsime arvutada optimaalseid hindu,“ ütleb Bružas. „Tootmisvõimsused on nüüd üle riikide hajutatud ja iga riigi tulemus on erinev, võttes arvesse ilmastikuolusid, hooaega ning elektrivõrgu võimsust.“ Bružas lisab, et teine suunanäitaja on andmekeskuste kiire areng. „Need edendavad digiteerimist kiiresti ja muutuvad järjest suuremateks energiatarbijateks,“ ütleb Bružas. „Kogu maailmas, sealhulgas Balti riikides, ehitatakse üha rohkem andmekeskusi. Samal ajal on keskused ise huvitatud kestliku jalajälje saavutamisest. Nad soovivad osaleda elektri tootmises päikese- või tuuleparkide kaudu, et aidata juurutada rohelist mõtteviisi oma ärimudelis.“ Kolmas suundumus on elektromobiilsus. „Transpordisektori olukord muutub lähiaastatel pöördeliselt, kuna minnakse üle elektriautodele,“ leiab Bružas. „Turg kasvab kiiresti. Balti riikides on selles vallas veel palju teha, sest sõidukite jaoks tuleb luua tõhus taristu.“ Edu algab klientidest ABB elektrifitseerimise ärivaldkond teeb ulatuslikku koostööd klientidega, et töötada välja uusi platvorme, tooteid ja süsteeme, mis vastaksid paremini nende vajadustele. Lisaks investeerib ABB idufirmadesse, et toetada uute tehnoloogiate väljatöötamist ja arendamist. ABB koostöö klientidega on suunatud klientide vajaduste võimalikult täpsele mõistmisele ja üheskoos kõigile parima elukeskkonna loomisele. Ettevõte on veendunud, et edu algab klientidest ja laieneb seejärel ka töötajatele, partneritele, aktsionäridele ning kogukondadele. Elektrifitseerimise valdkonnas on ABB-l kolm peamist kliendisegmenti, kellega tehakse aktiivset koostööd: hoonete ehitajad ja kinnisvaraarendajad, elektriettevõtted ning tööstusettevõtted. Praegu pakub ABB klientidele eesrindlikku elektritoodete, -lahenduste ja -teenuste portfelli, mis vastab üleilmsetele põhisuundumustele ning hõlmab elektrijaotusseadmeid, elektromobiilsuse taristu komponente, installatsioonitarvikuid, hooneautomaatika ja nutika elektrijuhtimise lahendusi, energiasalvestuse ja võrgu töökindluse tagamise seadmeid, aga ka kõige nimetatu korrashoiuteenuseid. Inimesed ja ühised väärtused „Mäletan, kui lugesin kümnenda klassi õpilasena ajalehest ABB töökuulutust ja mõtlesin, et tahaksin ühel päeval selles ettevõttes töötada,“ avaldab Bružas. Nüüdseks on ta töötanud selles ettevõttes eri ametikohtadel alates 2005. aastast. Ta on uhke oma ABB-s kujundatud karjääri üle ja loodab olla eeskujuks teistele, kes alles otsustavad, millist suunda tööelus võtta. Bružas meenutab, et ABB oli üks esimesi rahvusvahelisi ettevõtteid, mis Balti riikides korralikult kanda kinnitas. „Me olime selles piirkonnas tehnoloogia lipulaevad ajal, mil turg oli vaevu välja kujunenud,“ räägib Bružas, lisades, et ettevõte mitte ainult ei toonud Baltimaadesse lääne tehnoloogiat, mõtteviise ja juhtimiskultuuri, vaid ka kinnistas ettevõtluspõhimõtteid ning muutis turu reegleid. See poleks olnud võimalik ilma ühiste väärtuste ja neid järgivate inimesteta. „Need väärtused on meie ettevõtte vundament,“ ütleb Bružas. „Me tugineme neile ja juhindume neist iga päev.“ Kõik need tuhanded inimesed, kes on viimase kolmekümne aasta jooksul ettevõtte edule kaasa aidanud, on neid väärtusi jaganud. „ABB suurim väärtus on tema inimesed,“ ütleb Bružas. „Nende asjatundlikkus on põhjus, miks kliendid usaldavad meile oma suurimad probleemid. Teeme koostööd, et luua võimalusi uute ärimudelite kujundamiseks ning leida uusi viise, kuidas tuua kasu oma partneritele ja tervele ühiskonnale.“ Foto: ABB — Me olime selles piirkonnas tehnoloogia lipulaevad ajal, mil turg oli vaevu välja kujunenud.

— Tulevikuautomaatika saab alguse ABB-st ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 11 ABB tööstusautomaatika kui turuliidri suunast ABB on 30 aasta jooksul arenenud mõne töötajaga ettevõttest Balti riikides enam kui 1000 töötajaga suurettevõtteks, mis on tähendanud ettevõttele kiiret arengut ja võimalust viia ellu suurprojekte paljude klientide juures. Automaatika on muutunud oluliselt kättesaadavamaks ja leidnud laialdasemat kasutust kui kolm aastakümmet tagasi. ABB algusaastatel olid automaatika valdkonna kliendid eelkõige suured infrastruktuuriettevõtted, nüüd on automaatikalahenduste kasutamine tavapärane ka väikestes ettevõtetes, märgib tööstusautomaatika ärivaldkonna juht Balti riikides ja ABB Eesti juhatuse liige Leho Kuusk. ABB on globaalsel turul tööstusautomaatika vallas juba pikka aega turuliider ja Balti riikideski on ettevõte olnud jätkuvalt olulisel kohal. „Automaatika valdkonnas ei saa välja tuua peamisi valdkondi või kliendisegmente, sest automaatikat kasutavad kõik tööstusharud ja see on universaalne ükskõik millises segmendis,“ räägib Kuusk. Tema sõnul on Leho Kuusk Foto: Arno Mikkor

12 ABB 3 0 olulisem pigem ABB inseneride oskus automaatikat õigesti tööle rakendada, et see toetaks kliente nende eesmärkide saavutamisel. Eraldi toob Kuusk välja suuremad Balti riikide kogemused kaevandustes, energiatootmises, vee-, puidu-, keemia- jm tööstuses. Loetelu võib muidugi jätkata. Kui kohapeal mingis tööstusvaldkonnas kogemust ei ole, siis on Kuuse sõnul võimalik kaasata kompetentsi ABB teistest ettevõtetest väljaspool Eestit, sest koostöö nendega on tihe. Tema hinnangul näitab ABB inseneride head taset juba see, et nad ei ole saanud suurt tunnustust, uusi tellimusi ja väljakutset pakkuvaid ülesandeid ainult kohalikelt, vaid ka globaalsetelt koostööpartneritelt. Peamised muutused automatiseerimisel Kui vaadata seda 30-aastast perioodi, mil ABB on Balti riikides tegutsenud, siis on arusaam tööstusautomaatikast oluliselt muutunud. „Kui alguspäevil nimetati tööstusautomaatikaks ka sellist — Kui alguspäevil nimetati tööstusautomaatikaks ka sellist releedele ja kontaktoritele ehitatud süsteemi, siis tänapäeval räägime pigem IT-maailma kolinud lahendustest. releedele ja kontaktoritele ehitatud süsteemi, siis tänapäeval räägime pigem IT-maailma kolinud lahendustest,“ selgitab Kuusk. Tulevikuautomaatika peasuunaks peab Kuusk andmeanalüüsi ja eelkõige tulemuste rakendamist tootmise juhtimisel, planeerimises ja optimeeri-

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 13 mises. „Praktilised näited on tõestuseks, et andmeanalüüsi kaudu protsesside optimeerimisel on võimalik energiat kokku hoida mistahes energiakandjates,“ räägib ta. Samamoodi on võimalik tõsta oluliselt tootlikkuse kasvu, seda küll mitte kordades, aga ikkagi kümnetes protsentides, sõltuvalt tööstusest. Tööstusautomaatika väljakutsed nüüd ja tulevikus Kuuse hinnangul on ettevõtete peamine väljakutse pikemas perspektiivis tagada noorte huvi tööstuse, inseneeria ja automaatikalahenduste vastu. Ta lisab, et automaatikalahenduste realiseerimisel on olnud ning jääb kõige olulisemaks pädev insener. „ABB on üle 400 ettevõtte klient. Koostöös ülikoolidega anname igal aastal esimese töökogemuse 50–100 praktikandile,“ rõhutab Kuusk. Noortele soovitab tööstusautomaatika ärijuht õppida kõike, mis seotud inseneeriaga, on see siis tootearendus või materjaliõpe, elektrivaldkond või projekteerimine – olulised teadmised, mida vajavad tööstusettevõtted praegu ja tulevikus. Ka toob ta välja, et IT on tänapäeval nagu teine kirjaoskus või lugemisoskus, mida võiks omandada ka mõne muu eriala kõrvalt. Kuusk usub, et ühiskond on aru saanud tööstuse olulisusest riigi heaolu tagamisel, sest märkimisväärne osa tööhõivest ja Eesti riigi SKP-st tuleb tööstusest. Arvestades tööstuse panust ja viimase aja investeeringuid keskkonnasõbraliku tootmise arendamiseks, loodab Kuusk, et see suhtumine muutub edaspidi veelgi soosivamaks. Ta leiab, et ABB mõju tööstuse arengule on olnud suur, kuid kohaliku tööstuse arengu mõju ABB-le on olnud veelgi suurem. — Koostöös ülikoolidega anname igal aastal esimese töökogemuse 50–100 praktikandile. Foto: Arno Mikkor

14 ABB 3 0 Robootika valdkond on jätkuvalt pidevate arengute keerises nii maailmas kui ka Balti riikides. Tööstusrobotitele on lisandunud sel sajandil koostöörobotid ehk kobotid, mis on toonud robotiseerimisse paindlikkust ning igapäevasesse tööprotsessi ohutust ja mitmekülgsust. Robotiseerimise areng väljendub ka kohalike ettevõtete robotiseerimises, sõnab valdkonna juht Linas Žukauskas. — Tööstusrobotite plahvatuslik areng võimaldab neid kasutada ka juba väikestes ettevõtetes Linas Žukauskas Foto: Äripäev, Johanna Adojaan

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 15 Robotiseerimist on kiirendanud ka mitmed prognoosimatud ja prognoositavad ühiskondlikud arengud. COVID-19 näitas Žukauskase arvates tööstuse suurimat probleemi – inimesed ei saanud töötada, tootmine seiskus ja ettevõtted sattusid hätta. Robotiseerimise arengu teise põhjusena toob ta välja ühiskonna vananemise nii Euroopas kui ka Hiinas. „Inimestele meeldib olla loov ja ennast väljendada,“ ütleb Žukauskas. „Seetõttu tulebki leida lahendused, et muuta tootmine efektiivsemaks ja lasta robotitel ära teha monotoonne töö.“ Robootika põhisuunad lähitulevikus Robotiseerimise üleüldine kasv ja kiirenemine on viinud robotijuhtimisprogrammide lihtsustumise, virtuaalreaalsuse ja tehisintellekti kasutuselevõtuni. Robootika tundub esmapilgul väga keeruline, sest vajab spetsiifilisi oskusi – programmeerimist ja tehnilisi teadmisi. „Tulevikus suudavad roboteid programmeerida needki, kel puuduvad programmeerimisoskused,“ kinnitab Žukauskas. Ka toob ta välja, et programmeeritud robotid võivad küll teha vigu, aga kindlasti vähem kui inimesed. Kui varem olid tööstusrobotid peamiselt kasutuses suurte autotööstuste tootmisliinidel, siis nüüd kasutatakse roboteid järjest rohkem ka Robotite pidurdamatu areng Robootika ärivaldkonna juhina Balti riikides näeb ta iga päev, kuidas ettevõtted aina enam robotiseerimises ja automatiseerimises uusi võimalusi leiavad. Žukauskas alustas esimeste tööstusrobotite müügiga 2005. aastal. „Mulle tundub, et siis ei olnud üldse roboteid, võib-olla ainult mõned üksikud kuskil ülikoolides nõukogude ajast,“ meenutab ta. Äri edenes sel ajal väga aeglaselt, võidi müüa kuni kolm robotit aastas, aga nüüd on see ärisuund ABB-s kasvanud nii palju, et ainuüksi Balti riikides müüakse sadakond robotit aastas. Üha rohkem tootmisettevõtteid soovib enda tegemisi siduda traditsioonilise automatiseerimise ja robotiseerimisega. — Üha rohkem tootmisettevõtteid soovib enda tegemisi siduda traditsioonilise automatiseerimise ja robotiseerimisega. Foto: ABB

16 ABB 3 0 teistes tööstusharudes ning ka keskmistes ja väiksemateski ettevõtetes. Robotiseerimise sihtgrupid on traditsioonilised tööstusharud, näiteks metalli-, toidu- ja joogitööstus, aga ka logistika, tervishoid ja ehitus. Ehk siis valdkonnad, kus on töökäte puudus ja kus robotiseerimisest on palju abi. „Näiteks on ABB koostööroboteid ja mobiilseid roboteid võetud kasutusele haiglates ning teistes tervishoiuasutustes,“ toob Žukauskas näite. Balti riikide eripära – ühine ajalugu ja suur töötahe Robotiseerimist Balti riikides on Žukauskase sõnul oluliselt mõjutanud periood, kui ehitati üles oma tööstused. Näiteks Eestit toob Žukauskas esile kui väga edukat start-up’ide ja ükssarvikute riiki, tööstuses on palju väikseid ettevõtteid ja elektroonikasektor on väga oluline. Lätis on rohkem traditsioonilist tööstust, peamiselt toidu-, joogi- ja metallivaldkonnas. Leedus on traditsiooniline tööstus esikohal metalli ja puiduga tegelevates harudes. Erinevusi Balti riikide vahel on, aga ühegi riigi tööstus pole kuigi suur. „Meil on Balti riikides tööstust ja roboteid, aga tootang on suhteliselt madala lisandväärtusega. See võiks olla ülesanne mitte ABB-le, vaid kogu Balti riikide turule, kuidas ühel päeval kasutada roboteid kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks,“ toob Žukauskas esile tööstuse kitsaskoha. Töötamine ABB-s liidab eri kultuurid ABB-s töötatud aastate jooksul on Žukauskas näinud suurt arengut nii ABB-s kui ka kogu tööstusmaastikul. Ettevõtte põhiväärtused on jäänud samaks. „Ma ei ütle küll midagi uut, aga ABB jaoks on kõige väärtuslikumad inimesed ja meeskond,“ tunneb Žukauskas uhkust. Ta lisab: „Kui usaldad tiimi ja tiim usaldab sind, võid jõuda suurepäraste tulemusteni.“ ABB-s kui rahvusvahelises ettevõttes vajatakse väga erinevaid inimesi. „Eri kultuuridest inimesed õpivad üksteiselt midagi head ja kasutavad seda isikliku arengu kaudu ka ettevõtte arenguks. See on hea võimalus kasvada inimesena, aga ka spetsialistina ja panustada ettevõtte kasvu,“ leiab Žukauskas. — Valdkonnas, kus on töökäte puudus, on palju abi robotiseerimisest. Linas Žukauskas Foto: ABB

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 17 Jukka Patrikainen Foto: ABB Kogu arenenud ühiskonda sellel planeedil ootab ees rohepööre, tahame me seda või mitte. See aga tähendab, et peame täielikult ümber mõtlema, millist energiat inimkonna üleval pidamiseks kasutame ja kuidas seda toodame. „Ka Eestis on vaja hakata väga tõsiselt mõtlema sellele, millisest allikast tuleb meile vajalik energia,“ rõhutab Jukka Patrikainen, kes oli pea kuus aastat ABB Eesti, Läti ja Leedu tegevjuht ning vastutab jätkuvalt ajamite (motion) ärisuuna eest Balti riikides. — ABB on kogu oma tegutsemisaja tegelenud rohepöördega

18 ABB 3 0 Patrikainen toob välja kaks hetkel maailmas valitsevat megatrendi – energiaefektiivsus ja jätkusuutlikkus. Need on otseselt seotud rohepöördega, mõjutavad kogu maailma ennekõike tootearenduse ja kasvava elektritarbimise võtmes. Rahvusvaheline ennustus ütleb, et järgmise 20 aastaga kasvab maailma elektritarbimine kaks korda. „Põhjus on väga lihtne: inimesi tuleb juurde ja nad kolivad aina enam linnadesse. Meid on juba praegu planeedil 8 miljardit ja kasv jätkub. See tähendab, et kõike on vaja rohkem, toota on vaja rohkem. Elektriautosid tuleb juurde, maju ja kaubanduskeskuseid tuleb juurde. Elektrit kulub rohkem, sest uutes hoonetes on eskalaatorid, liftid, ventilatsioon, kuidagi tuleb nende juurde saada soojus ja vesi. Kahekordne elektrivajaduse kasv ei ole üldsegi ebareaalne,“ räägib Patrikainen. Nendes numbrites näeb ka ABB võimalust pakkuda maailmale parimaid elektrimootoreid, mis kestavad aastakümneid, on efektiivsed ja võimaldavad tootmisest kuni tarbimiseni elektrikasutust rohelisemaks muuta. Juba praegu on ABB maailmas turuliider mitmes valdkonnas ja punase logoga elektrimootoreid leidub ka Eestis igal pool: Tallinki laevadel Megastar ja MyStar on ABB mootorid ning generaatorid, Elroni rongid toimivad ABB mootoritega jne. Partner kogu maailmale 20 aastat tagasi Jüris käivitatud mootorite ja generaatorite tehases töötab praegu 400 inimest, sama palju töötajaid on ka kõrvalasuvas sagedusmuundurite (drives) tehases. Kolmas oluline hoone asub nende kahe tehase vahel – seal toimetab ABB siinse piirkonna ainus ajamite töökindluse testimiskeskus ehk Drives Reliability Center. Lisaks on Jüris asuvas ABB tehnoloogialinnakus ka Motion Service’i hoolduskeskus. Keskus müüb oma teenuseid nii meie kohalikul turul kui ka globaalselt. „Oleme viimased mitukümmend aastat rääkinud jätkusuutlikkusest ja Drives Reliability Center ehk testimiskeskus ongi see koht, mille abil ABB seadmete töökindluse saame tagada Me anname garantii, et ABB masinad (nende hulgas ka sagedusmuundurid) peavad toimima vähemalt 25 aastat, vahepealse hooldusega loomulikult. Testkeskuses — Maailmas valitsevad hetkel kaks megatrendi – energiaefektiivsus ja jätkusuutlikkus Foto: Arno Mikkor

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 19 paneme seadmed rasketesse tingimustesse, nagu kõrge temperatuur, niiskus, vibratsioon ja nii edasi, ning leiame nii üles kõige nõrgemad kohad. See tagab, et saame igale kliendile saata seadme, mis töötab ettenähtud aja,“ lisab Patrikainen. ABB annab Jüri tööstuslinnakus tööd ligi 1200 inimesele, ettevõttel on Eestis üle 400 partneri, lisaks ostavad ABB Itaalia, Soome ja muude riikide tehased Eesti ettevõtetelt kaupu enam kui 100 miljoni euro eest aastas. Patrikainen toob välja ka kolm sihtgruppi, kellega ajamite tootmises koostööd arendatakse ja kellega partner ollakse. Esiteks on väga oluline sihtgrupp tööstus, suurkliendid on ka hulgimüüjad ehk W.EG. ja Sonepar. Teiseks nimetab ABB juht OEM-e ehk original equipment manufacturer’e, eesti keeles siis originaalseadmete tootjaid. Siia nimekirja kuuluvad näiteks Atlas Copco, kes ehitab kompressoreid, Caterpillar, kes ehitab võimsaid ehitus- ja kaevandusmasinaid, või ka maailma suurim liftide valmistaja KONE, kes kasutab liftides ja eskalaatorites ABB sagedusmuundureid. Kolmas oluline segment on erinevad hulgimüüjad, nagu SLO, Würth, WEG ja teised, kes esindavad ABB tooteid kõikjal maailmas. Miks valida ikkagi ABB? Ettevõtte edu peamised põhjused on muidugi hea nimi, pikaealisus, kvaliteet ja lai tooteportfell. ABB suudab pakkuda tooteid igaks lahenduseks: ühest seadmest kuni terviklahenduseni, olgu see vajadus elektri- või pumbajaamal vms. Teine suur eelis konkurentide ees on meiepoolne seadmete hooldus nende elutsükli vältel, millega soovib ABB lisaks müüdud seadmele pakkuda hooldusteenust kogu seadme elutsükli vältel. Ja siin mängibki olulist rolli hiljuti laienenud Motion Service’i hoolduskeskus Eestis. ABB pakutav seadme elutsükli täisteenus tähendab, et ABB aitab kliendil leida sobivaima lahenduse, mugavaima maksegraafiku, teeb pikaajalist hooldust ja lõpuks vahetab ka oma eluea läbinud seadme välja. „Tahame olla kliendile olemas terve selle 25-aastase tsükli, ühe masina eluea vältel. Toon siin hea näite: Soome Vaasa tehases on 26 aastat tagasi valmistatud tuulegeneraatorid, mis on terve aja Taanis ja Saksamaal töötanud. Nüüd tuuakse need meile, teeme neile Eestis täishoolduse ja saadame tuulikusse tagasi. Masinad töötavad rahus veel kümme aastat. Ühelt poolt on meile oluline anda masinatele võimalikult pikk eluiga. Teiselt poolt aga arenevad uued masinad efektiivsuse ja säästlikkuse osas nii kiiresti eest ära, et vahel on mõistlikum asendada vana masin uuema mudeliga,“ lisab Patrikainen. Investeeringuotsuse tegemisel elektrimasinasse ei ole oluline selle soetusmaksumus vaid ekspluatatsiooni ja hoolduskulud ning töökindlus või masina põhjustatud seisakuaeg. Nende optimeerimine annab meie koostööpartnerile tegeliku kasu. Elektrimootori kogu eluaja kuluhinnast on soetusmaksumus vaid 5–10% ehk paarikümneaastase tööaja jooksul läheb masina puhul enamik kulust elektrile ja hooldusele, lisab ABB ärivaldkonna juht. „Kui võtta parima kasuteguriga ABB seade, siis võib selle ostuhind teenida end tagasi vaid ühe aastaga,“ räägib Patrikainen. Ka ise roheliselt mõtlevad „Walk the walk and talk the talk,“ võtab Patrikainen oma pikema vastuse kokku, kui küsida, mida on ABB Jüris asuvas tööstuslinnakus rohepöörde jaoks ära teinud. See tähendab, et nii palju, kui on võimalik, on ka energiaefektiivsuseks samme astutud: kõik valgustid on vahetatud LED-ide vastu, äsja avati suur mootorite ja generaatorite tehase päikeseenergiapark, mis katab ositi tehase elektrivajaduse. Samuti propageeritakse elektriautode kasutamist, tavaautodele on seatud ettevõtte sees piirang – auto ei tohi emiteerida rohkem kui 100 grammi CO2 kilomeetri kohta. „Kui müüme jätkusuutlikkust, siis peame ise eeskujuks olema. Tahame olla kogu ABB-ga rohepöörde üks eestvedajatest, anda võimalusi seda ka teistel paremini ellu kutsuda,“ lisab Patrikainen. — Elektrimootori kogu eluaja kuluhinnast on soetusmaksumus vaid 5–10% ehk paarikümneaastase tööaja jooksul läheb masina puhul enamik kulust elektrile ja hooldusele. Foto: ABB

20 ABB 3 0 — ABB on tehnoloogialiider, kes mõjutab meie kõigi tulevikku ABB tooted ja teenused on maailmatasemel, et pakkuda üha suureneva rahvaarvu, linnastumise ja automatiseerimise tingimustes toimivaid lahendusi. ABB näeb tulevikku, kus füüsiline ja digitaalne maailm ühinevad, muutes toimingud turvalisemaks, intelligentsemaks ning produktiivsemaks, aga kindlasti jätkusuutlikumaks. Antti Liedes Foto: Arno Mikkor

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 21 Inseneeria valdkonnas on tähtis mitte takerduda mugavustsooni, tuleb riskida põigetega teistessegi valdkondadesse, et end arendada ja ehitada koos uut tulevikku. Nii leiab ABB mootorite ja generaatorite Eesti üksuse juht Antti Liedes. ABB – vastutustundlik ettevõte „ABB on kindlalt tehnoloogialiider, sest meil keskendutakse lahendustele, mille abil saab vähendada kahjulikke heitmeid ja säästa loodusvarasid,“ räägib Liedes. Tema sõnul ei pruugi paljud teada, et umbes 40% üleilmsest elektrist tarbivad elektrimootorid ja 10% oleks võimalik säästa kohe, kui võtta kasutusele parimad olemasolevad tehnoloogiad. „Toetame kliente igal aastal CO2 vähendamisel, pakkudes oma mootorite ja generaatorite näol tipptasemel efektiivsust,“ ütleb Liedes. „Samuti seame eesmärgiks süsinikuneutraalsuse kogu enda tegevuses,“ lisab ta. Näiteks võib tuua koostöö partneritega kogu tarneahela ulatuses, et vähendada heitkoguste mõju. Uudsed lahendused vähendavad jäätmeid, suurendavad ringlussevõtmist ja soodustavad taaskasutust. „Jätkusuutlikkus on üks asi, millega tegeleme järjepidevalt. Meie jaoks on jätkusuutlikkus nii iseenesestmõistetavus kui ka osa äritegevusest. Oleme eeskujuks, juurutades jätkusuutlikkuse kõigesse, mida teeme. Meie lahendused vähendavad kahjulikke heitmeid ja säästavad loodusvarasid,“ on Liedes innustunud. See on tähenduslik, kui inimene valib ettevõtet, kus töötada. Oluline on seejuures, et töötaja ja ettevõtte väärtused peavad sobima mõlemale poolele. Maailmatrendidest globaalsete muutuste taustal Maakera rahvaarv, linnastumine ja automatiseerumine üha kasvavad ning samal ajal tõusevad ootused elatustasemele. Need suurendavad märkimisväärselt energianõudlust kogu maailmas, kuid seejuures peab arvestama nii kliimamuutuste kui ka nende vältimiseks ja leevendamiseks vajaminevate tegevustega. Liedese hinnangul on ABB tooted ja teenused maailmatasemel, et pakkuda kasvavates valdkondades toimivaid lahendusi. Mootoreid ja generaatoreid vajatakse lähiaastatel kindlasti vee- ja heitvee, üsna tõenäoliselt ka toidu- ja joogisegmendis. Suur arengupotentsiaal on ka kaevandamise, nafta ja gaasi, merenduse ning taastuvenergia segmentides. Foto: ABB — Umbes 40% üleilmsest elektrist tarbivad elektrimootorid ja 10% oleks võimalik säästa kohe, kui võtta kasutusele parimad olemasolevad tehnoloogiad.

Foto: ABB 22 ABB 3 0 „Viimased aastad on olnud erakordsed. Võib öelda, et turukäitumine on praegusel ajal ettearvamatum, tsüklid lühenevad ja peame ka ABB-s uute oludega kohanema,“ analüüsib Liedes. Kliendid ootavad sujuvaid pakkumisprotsesse, kiireid ja kvaliteetseid tarneid ning vajadusel müügijärgset tuge. See tähendab Liedese hinnangul, et enam ei piisa parima tehnilise lahenduse pakkumisest, vaid globaalses ärikeskkonnas peab tipptasemel olema kogu kliendikogemus. Oskused, mis tulevikus aitavad Liedese hinnangul on praegusel ajal töökultuuri suurimaks mõjutajaks just kohanemisvõime. „Kui rääkida traditsioonilisest tootmisest, siis 20 aasta taguse ajaga võrreldes peab nüüd toime tulema nii paljude erinevate süsteemidega, tööriistade ja liidestustega,“ iseloomustab ta. Siinjuures toob ta välja ühe olulisema mõtteviisi muutuse – töötaja peab olema võimeline kohanema erinevate olukordadega. Üha enam ollakse orienteeritud soorituse või ülesande elluviimisele. „Jah, võid töötada osaliselt kodust või suvilast, aga vabadus tuleb siis, kui tuuakse tulemused,“ avab ta paindlikkuse teemat tööandja vaatest. Ta ise ootab inseneridelt, et nad julgeksid pakkuda rohkem põhjalikke ja värskeid ideid. Need kasvatavad organisatsioonis veelgi enam väärtust ja loovad uusi ärimudeleid, neid hästi esitledes ja põhjendades on ettevõte motiveeritud tegema uusi investeeringuid. „Mitte olla kinni suhtumises, et nii on ju tehtud viimased viis või kümme aastat, sest konkurents läheb aina tihedamaks ja sellise mõtteviisiga oleme mängust väljas,“ teab Liedes rääkida. Inseneeria valdkonnas on tähtis vahel mugavustsoonist välja astuda, hüpata n-ö liini ehitamise juurest teistessegi valdkondadesse, et end arendada ja ehitada uut tulevikku. „Aeg-ajalt kohtan seda, et kardetakse proovida uusi asju,“ muheleb Liedes Tuleb õppida, et eesmärkide leidmiseks peab oskama edasi liikuda ja valikuid teha. „Inseneerias saab luua midagi uut, mis loob väärtust ja mõju ühiskonnas ning maailmas,“ räägib Liedes. „Kui tahad tähenduslikku tööd, siis minu jaoks on just inseneeria tähenduslik,“ sõnab ta kindlameelselt. Liedese sõnul on muljet avaldav näha, kuidas tema enda meeskond on näidanud üles pühendumust ja kirge ettevõtte ning klientide toetamisel. „Võin kindlalt väita, et suurepärased inimesed toovad suurepäraseid tulemusi,“ ütleb ta lõpetuseks selle kohta, miks ta oma töö üle nii uhke on. — Globaalses ärikeskkonnas peab tipptasemel olema kogu kliendikogemus.

Margus Leinbock Foto: Arno Mikkor ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 23 2002. aastast tegutsev ABB mootorite ja generaatorite tehas on küll vaid üks osa ettevõtte Jüris asuvast ABB tootmislinnakust ja ajamite ärivaldkonnast, kuid tarnib oma toodangut maailma hiiglastele. Eesmärk on olla valdkonna parim ja turuliider kogu maailmas. Tehast juhib Margus Leinbock. — Maailm vajab varsti kaks korda rohkem elektrimootoreid

24 ABB 3 0 ABB Jüri tehastest vanim keskendub neljale peamisele suunale: generaatorid, sünkroon- ja asünkroonmootorid ning eriotstarbelised mootorid. Generaatoreid valmistatakse nii konventsionaalsetele elektrijaamadele kui ka aina enam tuuleparkidele. Uue tootena on valikus sünkroonkompensaatorid, mida on vaja satbiilsuse säilitamiseks elektrivõrkudes roheenergia kasutamisel. ABB mootoreid kasutatakse kõikjal, kus on vaja midagi liikuma panna: konveierites, pumpades, ventilaatorites, kompressorites, purustites, tootmisliinides ja nii edasi. Eri valdkonnaks loetakse aga mootorid, mida kasutatakse laevadel: puksiiridel, naftatankeritel, kruiisilaevadel, LNG-tankeritel, militaaralustel. „Olgugi et elektrigeneraatori tehnoloogia on sadakond aastat vana, palju kasutatud ja töökindel, saab ka tänapäeval seda masinat arendada. ABB mootorite ja generaatorite tehases lisamegi masinale innovatsiooni ja efektiivsust,“ ütleb ABB mootorite ja generaatorite tehase juht Margus Leinbock. Pidev laienemine ja spetsialiseerumine „Mootorite ja generaatorite tehases valmistame tooteid tööstussegmendile, näiteks keemia- ja puidutööstuse ettevõtetele, kaevandustele, paberitootjatele, pumbajaam on kõigis tööstussegmentides ega ole ise kindlasti tööstussegment jne. Meie tooted ehk mootorid ja generaatorid on ka ABB Grupis erilise tähelepanu all. Vajadus mootorite järele on pidevalt kasvav ja prognoositakse, et aastaks 2040 läheb energiavajaduse kasvust tulenevalt vaja juba kaks korda rohkem masinaid, kui hetkel maailmas käigus,“ lisab Leinbock. Kuigi maailma rahvaarvu kasvust tingitud vajadus tõukab tagant ka mootorite ja generaatorite valdkonda, siis praegu on Leinbocki sõnul nende valdkonna staariks järjest enam maailma vallutav sagedusmuundur, märgatavat energiasäästu võimaldav — ABB mootoreid kasutatakse kõikjal, kus on vaja midagi liikuma panna.

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 25 — Arendame iga päev ka digitaalset võimekust, et suurendada veelgi masinate töökindlust. seade voolusageduse muutmiseks ajamisüsteemides. Sagedusmuundureid toodetakse ABB teises Jüris asuvas tehases alates 2006. aastast. Kuigi vaid 23% maailmas kasutuses olevatest mootoritest on pandud kokku sagedusmuunduriga, suureneb nende kasutuselevõtt iga päev. ABB areneb efektiivsemaks ka seestpoolt ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehas on üks ABB Grupi seitsmest sarnasest. Just Eesti tehases katsetatakse ja juurutatakse pidevalt uusi lahendusi – nii tooteid kui ka tootmispraktikaid – paljuski tänu töötajate eesrindlikkusele, õpivõimelisusele, kiirusele ning nutikusele. Leinbock ütleb, et nende tegevusvaldkonnas on äärmiselt olulised märksõnad need, mis kõikjal mujalgi: rohepööre, digiteerimine, kokkuhoid, jätkusuutlikkus ja innovatsioon. „Eks kõik need märksõnad on tegelikult ühe suure idee teenistuses. See idee on efektiivsus, mis on kasulik nii ABB-le, meie klientidele kui ka kogu planeedile. Efektiivsuse tagavad ABB-le meie inimesed, seadmed ja protsessid. Vaja on, et inimesed oleksid õigesti koolitatud ja teaksid, kuidas oma tööd teha, eriti tähtis on seejuures, et nad teaksid, mis see nende töö üldse on. Koolitame oma töötajaid ise, selleks on loodud põhjalikud ja efektiivsed koolitusprogrammid,“ räägib tehase juht. Seadmete töökindlus on oluline nii tehases toodetud masinate, aga ka tootmisseadmete puhul. „Töökindluse tagab pidev hooldus. Meie insenerid tegelevad pidevalt meie enda tootmistehnoloogia efektiivsemaks muutmisega. Veel aitab kaasa tööprotsesside arendamine ja täiendamine – kuulame töötajaid ja nende soovitusi, analüüsime jooksvalt töötegemist ja uuendame, kui vaja. Soov asju paremini teha algab juba juhtkonnast, kelle sõnul on iga idee alati väärt kaalumist,“ selgitab Leinbock. Arendustöö ei maga Kokkuhoidu ja innovatsiooni otsitakse ka näiteks uute materjalide näol, mis on sageli osutunud kvaliteetsemaks, paremaks või keskkonda säästvamaks. Alati peab silmas pidama võimalust, et mõnes tootes kasutatav komponent võidakse tulevikus kanda keelatud ainete nimekirja. Paralleelselt materjalide ehk riistvaraga käib töö ka tarkvara suunal. „Arendame iga päev ka digitaalset võimekust, et suurendada veelgi masinate töökindlust. Integreerime masinatesse sensoreid ja andureid – nii saame hoida masinatel pidevalt silma peal ja ennetada probleeme. See on osa meie hooldusteenusest, mis peab tagama, et ükski masin ei jää kuskil seisma,“ mainib Leinbock.

Jenni Eloranta 26 ABB 3 0 Selleks et pidada sammu kiiresti linnastuva maailma suure energiatarbimisega, on vaja kestlikke lahendusi ja nutikaid tooteid. Otsustajate mõtteviis aitab teha arukaid, tulevikku suunatud otsuseid. Kui tahta, et kasutusele võetakse keskkonnasäästlikud tooted ja lahendused, ei piisa ainult nende kättesaadavusest. Nimelt peavad ka otsustajad nende toodete ja lahendustega kursis olema. — ABB-s keskendutakse õigetele asjadele Sagedusmuundurid on üha olulisemad Jenni Eloranta juhib ABB Eesti sagedusmuundurite üksust Eestis. Tema sõnul on sagedusmuundurite kliendibaas väga lai. Kliente leidub eri valdkondades, nagu tööstus, transport, taristu, tarbetööstus ja taastuvenergia. Turul on vaja säästa energiat, vähendada süsinikdioksiidi, parandada tootmisprotsesse ja leida taastuvenergialahenduste kasutamise võimalusi. „Kasutades enda tehnoloogialahendusi ja üleilmset tuge, aitame oma kliente, partnereid ja seadmetootjaid, et nende vahendid oleksid töökindlad ning suurendaksid tootlikkust ja energiatõhusust,“ ütleb Eloranta. Elektrimootorid moodustavad tänapäeval üle 45 protsendi maailma elektritarbimisest. Tulevikusuundumuste alusel võib öelda, et 2040. aastaks on elektrimootorite maht kahekordistunud. See tähendab, et maailm liigub elektrifitseerimise poole. „Siin on tohutu protsesside energiatõhustamise potentsiaal. Sagedusmuundur reguleerib elektrimootori võimsust, kohandades selle kiirust ja pöördemomenti tootmisprotsessi vajaduste järgi. Sagedusmuundur on justkui elektrimootori käigukast. See suurendab nii mootori eluiga kui ka energiatõhu- — Tulevikusuundumuste alusel võib öelda, et 2040. aastaks on elektrimootorite maht kahekordistunud. Foto: Peshkov

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 27 sust. Sagedusmuundur vähendab elektrimootori energiatarbimist tavaliselt 25 protsenti,“ selgitab Eloranta sagedusmuundurite nõudluse kasvu põhjuseid. „ABB tooted on kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Tahame täita ka klientide kõige keerulisemad nõudmised. Seepärast ongi kvaliteet meile väga tähtis. Eestis asuv ainulaadne muundurite katsetamise keskus Drives Reliability Center on osa meie üleilmsest kvaliteedikontrolli süsteemist. Kõik see on võimalik tänu aastatepikkusele arendustööle ja meie kogenud töötajatele,“ selgitab Eloranta. Tulevikusuuna leiab olevikust „Suundumused, mis mõjutavad lähitulevikus sagedusmuundurite tootmist: digitoega tooted, mis sisaldavad muundurite seisundi- ja protsessiandmeid, uued mootori juhtimise algoritmid ning ennetusanalüüs. Teine tähtis valdkond on küberturvalisus ja selle sidusus. Tulevikuteemad on näiteks tipptasemel küberturvalisuse suutlikkuse saavutamine, seadmete kaugjuhtimine ja avatud võrgustik. Kolmas tulevikusuund on töökindlus kui konkurentsieelis,“ arutleb Eloranta. „See tähendab täiustatud disainiprotsessi, kasutussevõtu kiirendamist ja pidevat töökindluskontrolli, aga ka seiret ja kaugtuge,“ sõnab Eloranta. „Meil on oskus ja võimekus midagi päriselt korda saata,“ on Eloranta veendunud. ABB-l on kindel eesmärk arendada tooted, mis aitaksid luua kestli- — Eestis asuv ainulaadne muundurite katsetamise keskus Drives Reliability Center on osa meie üleilmsest kvaliteedikontrolli süsteemist. kuma tuleviku. See on ühtlasi väga innustav eesmärk. Viimastel aastatel on palju arenetud Eloranta vaatab viimasele paarile aastale tagasi ning leiab, et need on olnud täis arengut, õppimist, kasvu ja uusi olukordi. „Hea meeskonnata ei saa olla edukas. Selleks et asjad saaksid tehtud, tuleb teha koostööd,“ kiidab ta oma meeskonda. Ta on väga rahul, et tööohutus on ettevõttele tähtis. ABB tegutseb pidevalt selle nimel, et luua võimalikult turvaline töökeskkond. Tema sõnul on ABB meeskond kui perekond. Ta toob esile veel kolm põhjust, miks ta oma ettevõtte üle uhke on. Need on kliendikesksed tegevused, mille eesmärk on ettevõtet pidevalt arendada, tootekvaliteet ja usaldusväärsuse saavutamine. Ja muidugi kõikide inimeste kirg ja jaks, tänu millele saavad need eesmärgid täituda. Foto: Arno Mikkor

28 ABB 3 0 Praeguse ABB eelkäijad on kunagine Rootsi ettevõte ASEA ja Šveitsi firma Brown, Boveri & Cie, kelle ühinemisel sündis 1988. aastal ABB, maailma üks esimesi globaalseid firmasid ning tehnoloogialiider mitmes valdkonnas. Ludvig Fredholm Jonas Wenström Charles E. L. Brown Aastaid hiljem külastas ABB Grupi juht Percy Barnevik ka Eestit. Tema paremal ja vasakul käel Eesti ABB juhid Bo Henriksson ja Heiki Kalve. Walter Boveri Fotod: ABB ABB sünd ASEA sünnipäev on aastal 1883, mil Ludvig Fredholm asutas Stockholmis ettevõtte Elektriska Aktiebolaget, mis tootis elektrilisi valgustusseadmeid ja generaatoreid. 1889 leiutas Jonas Wenström kolmefaasilise süsteemi generaatoritele ja transformaatoritele. Aastal 1890 ühines Elektriska Aktiebolaget firmaga Wenströms & Granströms Elektriska Kraftbolag ja tekkis Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget. Peagi ehitas ettevõte esimese kolmefaasilise elektriülekande süsteemi. Aastaid hiljem sai ettevõte tuntuks lühendi ASEA all. Samal ajal, aastal 1891, asutasid Charles E. L. Brown ja Walter Boveri Šveitsis Badeni linnas ettevõtte Brown Boveri & Cie (BBC), mis tegeles kõrgepingeelektri ülekandesüsteemidega. 1901 tootis ettevõte esimese auruturbiini. Areng jätkus tormilises tempos. Mõlemad firmad laienesid nii geograafiliselt kui ka tehnoloogiliselt uutele aladele. Aastal 1953 tootis ASEA maailma esimesed sünteetilised teemandid, 1972 ehitas esimese aatomielektrijaama ja 1978 maailma esimese tööstusliku roboti. Samal aastal alustas Brown, Boveri & Cie pooljuhtide tootmist ja aastal 1984 paigaldas BBC üheksa generaatorit maailma suurimasse, Itaipú hüdroelektrijaama LõunaAmeerikas. Enne ühinemist 1986. aastal töötas ASEA-s 71 000 inimest, ettevõtte müügitulu ulatus 6,8 miljardi dollarini ja ärikasum 370 miljoni dollarini. BBC-s töötas 97 000 inimest, müügitulu oli 8,5 miljardit ja pärast finantskulude mahaarvamist oli ärikasum 132 miljonit dollarit. Aastal 1988 kaks megakontserni liitusid ja sündis ABB, mis oli esimene omataoline. ABB invasioon itta Aastatel 1987–1989 jõudsid Nõukogude Liidus väljakuulutatud perestroika ja glasnost faasi, kus väliskapitalil oli võimalik investeerida „raudse eesriide“ taha. Avanenud uued võimalused meelitasid ka ABB legendaarset presidenti Percy Barneviki, kes ütles, et „nüüd läheme itta!“. Hakati otsima koostööpartnereid, moodustati isegi eraldi ettevõte ABB East Ventures Oy. Maad käidi kuulamas Moskvas, toonases Leningradis ja Donbassis, kuid ärist asja ei saanud. Ent Balti riikides ja Eestis kohati sisulisemat huvi ja nii tekkisid kiiresti vastastikusel huvil põhinevad sidemed. ABB „maaletoojateks“ said ettevõtte hilisem Balti riikide juht Bo Henriksson ja Raimo Kaunisto. Seejärel panid ABB-le kuuluvad ettevõtted ABB East Ventures Oy, ABB Strömberg Drives Oy, ABB Strömberg Power Oy ja Sähkölähteenmäki — ABB. 30 aastat Balti riikides I osa. Algusaastad

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 29 ABB Estonia esimene kontor Tallinnas Estonia pst 3. Uue kontori avamine Eesti Energia hoones 23. septembril 1992. Linti on lõikamas Bo Henriksson, Eesti Energia tegevdirektor Uudo-Rein Lehtse ja ABB kontserni asepresident Bert-Olof Svanholm. Yhtiöiden Oy Soomes kokku riskifondi, mida asus juhtima Gunnar Hindsberg. Juba 1989. aastal käisid Henriksson ja Kaunisto Eestis maad kuulamas, kohtuti ka Harju Elektri esindajatega ning aasta hiljem jõuti reaalse koostööni. 22. mail 1990 kirjutati Soomes Paimios alla Sähkölähteenmäki järglase Paiko Oy ja Harju Elektri vaheline koostööleping. Eesti taasiseseisvumine augustis 1991 pani järsku tegutsema, sest õhus oli tunda võidujooksu lõhna. Septembris 1991 pakkus Soome pool välja ühisettevõtte moodustamise. Tolleks hetkeks oli sündinud ABB Paiko Oy ja selle soov oli saada 60 protsenti aktsiatest. Harju Elektril omakorda oli võimalik aktsiakapitali paigutada 20 aasta ruumide rendiraha, mis polnud rublaaja lõpus kõige halvem pakkumine. Aasta hiljem alustatigi. Novembris 1991 saabus Eestisse ka ABB Strömbergi juhtkonna delegatsioon. Kohtumisel Eesti Energia juhtide Uudo-Rein Lehtse ja Ants Tomsoniga kirjutati alla koostööleping. Ka kohtumine Tallinna Tehnikaülikooli rektori Olav Aarnaga lõppes koostöölepinguga ja grupp õppejõude ning tudengeid kutsuti samuti Soome. Hea kontakt saavutati veel tööstus- ja energeetikaministeeriumiga, kus kohtumisel aseminister Arvi Hamburgiga tõdeti, et riigis puudub selline valdkond nagu elektrotehniliste kaupade hulgimüük. Gunnar Hindsberg: „ABB East Ventures Oy loomine oli globaalne initsiatiiv ja ka asukoht Helsingis kui linnas, kuhu oli kogunenud veidi idakaubanduse infot ja teadmist, sobis kõigile. Me kooskõlastasime oma toiminguid teiste Põhjala riikide ABB üksustega, jagades vastutust. Meie eesmärk oli luua esindused kõigis kolmes Balti riigis. ABB-s jagati koostöö ära riikide lõikes, Soomele anti Eesti, Rootsile Läti ning Norra ja Taani pidid tegelema Leeduga. Eestis oli start kahtlemata kõige kiirem ja formaalsused võtsid aega üks kuu.“ Algus Estonia puiesteel ABB Eesti nõukogu esimeheks sai Gunnar Hindsberg ja tegevdirektoriks Bo Henriksson. Järgnevatel kuudel loodi ABB Läti ja ABB Leedu. Kõigis kolmes Balti riigis loodud ettevõtete omanikuks sai ABB East Ventures Oy. 31. detsembril 1991 registreeritud ABB Estoniat asus juhtima Bo „Bosse“ Henriksson, juba loomult ettevõtja, kelle isikuomadused sobisid seda idufirmat üles ehitama. Endine ABB Soome piirkonna juht Mikko Niinivaara: „Ta ehitas samm-sammult üles ABB stamina’t ehk organisatsioonilist sitkust. Tema ettevõtlik kuju oli alati suunatud äri ja heade kliendisuhete arendamisele. Eesti on meile olnud hea valik, sest seal elavad töötahtelised ja tublid inimesed.“ Bo Henriksson on meenutanud: „Aprillis 1992 hakkasin Eestis tööle. Pühapäeva hilisõhtul jõudsin Tallinna ja trügisin passikontrolli. Kord seisin kolm tundi järjekorras ja mõtlesin, milleks mulle see kõik. Seejärel pidin veel ligi tund aega autoga sõitma. Esimene elukoht oli mul Kloogarannas Harju KEK-i suvilas Treppoja poe taga. Sain paar tundi magada ja hommikul pidin olema värskena tööpostil. Varsti saime Tallinnas Eesti Energia majas Estonia puiestee 3 rendile toad number 210 ja 211.“ Järgmisel aastal renditi juba 80-ruutmeetrised kontoriruumid kõrvalmajja, kuhu Eesti Ehitus rajas ka köögi ja sauna. 20. juunil tuli käibele Eesti kroon ja ABB Estonia AS-i aktsiakapital registreeriti kroonides. Töö läks hoogsalt käima. 14. augustil 1992 kirjutati alla ühisettevõtte ABB Harju Elekter asutamisleping. Ettevõte alustas tööd kuu aega hiljem. 23. septembril 1992 toimus ABB Estonia pidulik — Eesti taasiseseisvumine augustis 1991 pani järsku tegutsema, sest õhus oli tunda võidujooksu lõhna. Septembris 1991 pakkus Soome pool välja ühisettevõtte moodustamise.

30 ABB 3 0 ABB Harju Elektri lugu „Soome ABB esindajad tahtsid tehase etteotsa panna soomlast, kellel oleks turumajanduse kogemus, Eesti pool aga pigem eestlast, kellel oleks kohalik juhtimiskogemus. Eestlase eeliseks oli see, et talle oleks tulnud kümme korda vähem palka maksta,“ on meenutanud ühisettevõtte ABB Harju Elekter esimene tegevjuht Hans-Erik Laansalu, kes lahkus meie hulgast 2020. aastal ja sai tuntuks menukirjanik Erik Tohvri nime all. „Kuigi ma ei tundnud end majandusasjades kindlalt, võtsin pakkumise vastu. Sain aru, et olen oma vanuse tõttu niikuinii ajutine lahendus. Alguses oli tööl kuus inimest, neist neli kontoris ja kaks tehases. Tellijad ju puudusid. Bo Henriksson tellis telesaate teemal ABB tuleb Eestisse, milles tutvustas kontserni,“ on Laansalu meenutanud. Reklaami peale saabusid ka esimesed kliendid. Kui nad olid uue elektrikilbi hinnapakkumise kätte saanud, suundusid kerge ehmatusega otsima odavamat toodet, sest lähimad konkurendid olid kolm korda odavamad. Kõigil olid veel meeles eelmise ajastu ebaloogiliselt odavad hinnad, kuid mitte sellele vastav halb kvaliteet. Esimene suurem tellimus tuli Sauele ehitatavalt Pauligi kohvitehaselt, mille elektrikilbid pidid valmima nelja kuuga. Kuna piirkonnas valitses jaotusvõrgu mahajäämuse tõttu energiadefitsiit ja Madalpingesüsteemide tehase hoone Keilas (1996–2001). ABB korraldas algusaegadel ka oma messe. Foto 1993. aasta messist. avaüritus, mis algas seminariga Eesti Energia saalis ja jätkus piduliku vastuvõtuga Viru hotelli 22. korruse restoranis. Esimene tehas ja korrashoiuteenuse sünd 1992. aasta kevadel läks ABB töö Eestis hoogsalt käima – sõlmiti esimesed töölepingud ja võeti tööle ka kaks inseneri, kaks Heikit. Heiki Kalve hakkas uurima võimalusi käivitada energeetikaseadmete hooldusfirma ABB Service. Eesti energeetikaseadmete tootjad ja tarbijad olid muust maailmast 20–30 aastat maha jäänud ning said aru, et vananenud tehnoloogia baasil pole võimalik jätkata. Heiki Liiseri esimene tööülesanne oli turustada elektrimootoreid, kuid väga populaarseks osutus ka sagedusmuundur, mille näidiseksemplar mahtus kohvrisse ja mida sai tutvustada visiitidel klientide juurde. 14. augustil 1992 kirjutati alla ühisettevõtte ABB Harju Elekter asutamisleping. Ettevõte alustas Keilasse rajatud tehases tööd kuu aega hiljem. — Esimene suurem tellimus tuli Sauele ehitatavalt Pauligi kohvitehaselt, mille elektrikilbid pidid valmima nelja kuuga.

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 31 1995. aasta juulis omandas ABB sajaprotsendiliselt ABB Harju Elektri aktsiad ja uueks nimeks sai ABB Elekter AS. „ABB oli väga lahe firma. Ambitsioonikad noored mehed võeti tööle, neile anti võimalus ja öeldi, et põrutage. Siin on põld ja töövahendid ning hakake pihta. Ja me põrutasime. Töönädalad olid toona pigem 50-tunnised,“ hindab tagantjärele Madis Savisto, kes alustas elektrikilbitehases sügisel 1993. „Konkurents koduturul oli kõva, aga julgen väita, et alates 1996. aastast olime meie turuliidrid. 1990. aastate ABB-s oli kohalike juhtide tegutsemisvabadus väga suur. ABB oli noor organisatsioon, rutiinid ja bürokraatia polnud välja kujunenud. Otsused sündisid kiiresti, kooskõlastusring oli väike ja seega oli tore töötada. Pigem oli tulemus tähtsam kui reeglid.“ Madis Savisto töötas ABB elektrikilbitehases Keilas aastani 1998. Seejärel oli ta kaks aastat Eesti Energia põhivõrgu juht ja aastatel 2000–2002 töötas ABB Service’is. Pidevate muutuste sees elamine oli õpetlik ka ABB partneritele. ABB Service Eesti loomine ABB sai aru, et tema suurim klient on Eesti Energia, ja viimane sai aru, et ABB-l on pakkuda väga huvitavaid ning töökindlaid tehnoloogilisi lahendusi. Pärast pikki nõupidamisi ja saunatamisi tekkis kaks uut ühisettevõtet. Eesti Energia kontrollis nii elektrivõrke kui ka elektritootmist. Arutelud lokaalse hiidfirma ja globaalse hiiglase vahel olid pikad, sest Eesti Energia suhtus ettepanekusse ettevaatlikult. Ühest määravast kohtumisest, kus arutati ABB EE Service Eesti loomist, võtsid ABB poolelt osa Bo Henriksson, Antero Ollila, Gunnar Hindsberg, Kurt Rönnqvist ja Ühispanga peajaotusseadme valmimine 1998. aastal. Vasakult: Harju Elektri juht Endel Palla, ABB Harju Elektri juht Madis Savisto ja ABB juht Bo Henriksson. Aastal 2000 Hannoveris toimunud maailmanäituse Eesti paviljoni peakilp oli valmistatud ABB-s Keilas. Eesti Energia keeldus uute toiteliinide rajamisest, oli tehasesse plaanitud pisike elektrijaam kahe diiselgeneraatoriga. Nõukogude ajal oli komme, et võrgu ja alajaamad pidi ettevõte ise välja ehitama. Paulig vihastas selle peale ja otsustas ise elektrit tootma hakata. Minielektrijaama peakilp oli eriti suur, töömahukas ja keeruline. Kogu vajalik materjal ja komponendid toodi Soomest. Väga suur roll Soome-Eesti ühisprojektide tellimuste hankimisel ja ka nende elektrikilpide projekteerimisel oli ABB Paiko Oy müügiinseneril Seppo Pöyhösel. Saadi hakkama ja nii hakkas järjest rohkem pakkumisi tulema ka Soomest. Ühisettevõte ABB Harju Elekter toimetas aastatel 1992–1995. ABB Harju Elektri aktsiatest 60 protsenti kuulus ABB East Ventures Oyle ja ülejäänud Harju Elektrile. Bo Henriksson on meenutanud: „Ühisettevõte ABB Harju Elekter käivitus päris hästi ja tootsime ühiselt elektrikilpe. Samal ajal asutatud ventilatsiooniseadmete firmal ABB Fläkt nii hästi ei läinud. Ei puhunud soodsad tuuled selle ettevõtmise jaoks. Ettevõttel oli probleeme näiteks tsinkpleki hankimisega. See oli keeruline ja ebamugav, sest pleki müümise poolel olid kantpead. Nii panime firma aasta hiljem kinni.“ Hans-Erik Laansalu juhtis ABB Harju Elektrit kokku kolm ja pool aastat ja andis siis ohjad üle nooremale mehele, Madis Savistole. Selleks ajaks oli töötajate arv kasvanud neljakordseks. — ABB oli väga lahe firma. Ambitsioonikad noored mehed võeti tööle, neile anti võimalus ja öeldi, et põrutage.

32 ABB 3 0 ABB Service Eesti Tallinna remondi- ja hoolduskeskuse hoone Peterburi mnt 94. ABB EE Service Eesti avamine Tallinnas 7. juunil 1994. ABB Service’i tootmisruumid Tartus Võru tänav 47a. Heiki Kalve, vastaspoolel olid Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse ja Eesti Energoremondi juhid Harry Kasak ja Heino Laiakask. Läbirääkimiste kulg oli aeglane, sest lahkarvamusi oli palju. Küsimusi tekitas aktsiakapitali suurus ja jagunemine, Eesti Energia osaluse suurus, Eesti Energia tellimuse maht ja ühisettevõtte hinnakujundus. Vaidlusi oli ka asukoha üle. Eesti Energia pakkus asukohana Turba asulat või Tartut, aga ABB tahtis olla kliendile lähedal ehk pealinnas, soovitavalt Tallinna idaküljel, et tagada Ida-Virumaal asuva energeetikatööstuse teenindamine. Sobivad ruumid renditi Ida-Väo paekivikarjääri serval, kus oli valminud kivitöötlemistehase tootmishoone. Küsimus oli ka selles, mida on otstarbekas remontida. Eelmised, NSV Liidu tehnilised normid nägid ette õlitäitega jõutrafode perioodilisi ennetusremonte, kuid lääne normid pidasid seda tarbetuks, seetõttu langes ära ka osa kliente. Tervikuna oli üleval küsimus, kuidas võiks Eesti energeetikamajandus kohanduda valutumalt lääne seadmetega. Veebruaris 1994 sündis lausa kaks uut ühisettevõtet. 8. veebruaril kirjutati alla projekteerimisfirma AS Elpec asutamispaberid. Sellel ettevõttel oli kolm aktsionäri: majandusministeerium 15 protsendiga, Eesti Energia 40 protsendiga ja ABB 45 protsendiga. AS Elpec loodi Eesti Energia elektrivõrkude projekteerimisasutuse AS Eesti Elektroprojekt baasil ja uue ettevõtte juhatajaks sai Elektroprojekti direktor Arvi Soomets. Elpec käivitus hästi, tellimused tulid ka Eesti Telefonilt, kes oli liikumas kiudoptiliste maakaablite senitundmata maailma. 15. veebruaril kirjutati ühisettevõtte ABB EE Service Eesti paberitele alla. Ühisettevõtte direktoriks pidi saama Heiki Kalve, kes läbis ka praktilise koolituse Helsingis ja Vaasas, kuid Soomest suunati Eestisse protsesse toetama ABB töötajad Mika Toivola ja Pekka Jokelainen. Viimasest sai ka ühisettevõtte tegevdirektor. Pidulik avamine toimus 7. juunil 1994. Kõned pidasid Soome tööstusminister Seppo Kääriäinen, Eesti tööstus- ja energeetikaminister Arvo Niitenberg ja Soome ABB juhataja Matti Ilmari. Rõhutati, et Soome ja Eesti tehnikaalane koostöö on astunud suure sammu edasi ja Eesti tehnilise taseme lähendamine Lääne-Euroopale jätkub. Päev oli väga ülev ja pidulik, kuid töö käivitus Tallinnas Peterburi maantee ääres alles aasta teisel poolel. Tellimuste vähesuse tõttu oli töökoormus väike ja ettevõtte majanduslik seis kriitiline. 1. oktoobril 1994 vahetati välja juhtkond ja Pekka Jokelainen asendati Bo Henrikssoniga. Tallinna üksusest paremini käivitus Tartu tootmisüksus, mis allhanke korras mähkis elektrimootoreid Soome klientidele. Ettevõtte teenuseid reklaamiti Eesti Energia kliendilehes. Bo Henriksson kohtus ka loodetud suurkliendi, Eesti Põlevkivi legendaarse juhi Väino Viilupiga, kes nimetas ABB remondihindu liiga kõrgeks. — Tervikuna oli üleval küsimus, kuidas võiks Eesti energeetikamajandus kohanduda valutumalt lääne seadmetega.

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 33 Seetõttu laienes ABB EE Service 1995. aastal Eesti energeetikasektorist välja, pakkudes elektrimootorite välihoolduse ja diagnostika teenust kogu Eestis. Paljudel ettevõtetel oli odavam see teenus sisse osta, kui pidada ettevõtte sees elus vastavat jaoskonda. Näiteks väetisetehasel Nitrofert põles läbi kolme meetri suurune elektrimootor, mille remont tuli teha kohapeal. Pärast mõningaid katsetusi see õnnestus. Unikaalsetel elektrimootoritel puudusid tihti igasugused andmed ja tehnilised paberid ning sageli algas hooldus objekti tundmaõppimisega. 1995. aasta kevadel oli ettevõttel juba 20 püsiklienti. ABB EE Service Eesti ajutine tegevjuht Aarre Leivo tõdes, et raskustest on üle saadud ja ettevõte töötab 80-protsendilise koormusega. 1996 sõlmiti täishoolduslepingud ka Kunda Nordic Tsement AS-i, Nybit AS-i, Kehra paberivabriku Horizon Pulp & Paper AS-i, Saaremaa Laevakompanii ja Saku Õlletehasega. 1996. aasta lõpus ostis ABB Kalevi karamellitsehhi Tallinnas Pärnu maantee 148, kuhu koliti järgmisel aastal. ABB kuulub kontsernide hulka, kes väldib kinnisvara omandamist. Kuid tollases Tallinnas olid kvaliteetsed bürooruumid defitsiitsed ja kinnisvarahinnad võrreldes Šveitsi või Rootsiga soodsad. Sel ajal kuulus ABB maailma suurimate korporatsioonide hulka. 1997. aasta seisuga töötas ABB-s 220 000 inimest. Suurkorporatsioonidele iseloomulikult üritas ABB ennustada tulevikutrende, liikuda sektoritesse, kus kasumimarginaal oli suurem, ja lahkuda sealt, kus marginaal hakkas kukkuma. ABB läks appi Kunda tsemenditehasele ehk ABB Kunda Service AS-i lugu Kunda Nordic Tsemendi tehnoloogilised seadmed olid halvas seisus ja töötasid siis, kui tahtsid. Tehase negatiivne jalajälg keskkonnale oli silmanähtav ja Kunda oli tuntud kui tolmupealinn. Tsemenditootmisjäätmed olid linna halliks maalinud. Suvel võis valminud vaarikad kohe ära visata ja talvel jäid ära suusatunnid, sest tehase tehnoloogilised jäätmed hävitasid lume. Liinibussid ei näinud õhtuti tsemendisudus linna sisse sõita. Eriti halvas seisus olid elektrifiltrid ja kogu muu tolmu eemaldamise süsteem. Tsemenditootmine koosneb kahest tehnoloogilisest protsessist. Tehase pöördahjudes põletati valmis klinker, mis tuli seejärel jahvatada tsemendiks. Selles tootmisprotsessis tuli kinni püüda tuhandeid tonne klinkri jahvatamisel tekkivat tolmu. 1994. aasta suvel oli üks filter tootmisprotsessi käigus isegi plahvatanud. Seega pidi loodud ABB Kunda Service AS taastama elementaarse korra, tagama ennetava hoolduse ja kogu ekspluatatsioonilise tugitegevuse. Kunda Nordic Tsement AS-i juhatuse esimees soomerootslane Jan Owren nimetas põhitegevusele keskendumist ja seadmete korrashoiu delegeerimist heaks rahvusvaheliseks tavaks, mis õigustab end kindlasti ka Eestis. Tsemenditehase 118 töötajat liikus uude täishooldusfirmasse ja sellega kasvas ABB Eesti töötajate arv 290-ni. Kui alustati, oli Kundas üle 200 korrashoiutöötaja, kellest 119 tuli ABB-sse üle ja lõppnimekirja pääses 115. ABB Kunda Service’i tehniline pool sai korda tänu soomlastele. Üle lahe saabus kaks start-up’i mänedžeri, kes aitasid sisse viia vajalikud rutiinid, nagu töökäskude ja varuosade tellimuste süsteemi. Juurutati viie S-i süsteemi (jaapani keeles seiri, seiton, seiso, seiketsu, shitsuke) ehk sõelu, säti, sära, standardiseeri ja säilita. Juurutati ka arvutipõhine korrashoiusüsteem Maximo, kus arvutis on „seadmete puu“ ja iga päev vormistatakse korrashoiutiimile päevakäsud, sest süsteemne igapäevane ennetav hooldus on väga tähtis. ABB kasutas ka väga palju Kunda inimesi eeltööks. Käidi kliendid läbi ja vaadati, kui palju suudaks ABB aidata. Näiteks Rakvere Lihakombinaadi külmutusja ventilatsioonisüsteem oli suhteliselt täiuslik, aga Sindi Lanka tootmistehnoloogia koosnes vanadest masinatest ning ennetavast hooldusest ja korrashoiust polnud nad midagi kuulnud. Seega olid Sindis suuremad korrasoleku parandamise võimalused kui Rakveres. Tol ajal oli ABB-l kaks suurt klienti Lätis (Stora Enso Packaging, Rīgas Miesnieks), üks Leedus (elektroonikatehas Vilniaus Vingis) ja kuus klienti Eestis (Keila Kaabel, Rakvere Lihakombinaadi külmatootmine, Kunda Nordic Tsement, Vivacolor, Sindi Lanka ja Lindström). Kuid ABB kasvas liiga suureks ja tekkis palju sektoreid. Ka täishooldus kui madala marginaaliga sektor müüdi 2015. aastal maha Rootsi firmale Quant. ABB EE Service’i ja Rakvere Lihakombinaadi vahelise hoolduslepingu allakirjutamine 1994. aastal. Esiplaanil Rakvere LK tegevdirektor Peeter Maspanov ja Heiki Kalve, tagaplaanil Rakvere LK tootmisdirektor Uno Vallner ja Bo Henriksson. — Suurkorporatsioonidele iseloomulikult üritas ABB ennustada tulevikutrende.

34 ABB 3 0 — Alati sobivad ja optimaalsed lahendused ABB puhul paistab silma see, et alati leitakse sobivad ja optimaalsed lahendused kliendi vajaduste järgi. Nagu Tallinkil, on ka ABB tegevuse keskmes kvaliteet ja ohutus, leiab Tallinki peakapten Tarvi-Carlos Tuulik. Koostöö puhul pole vähem oluline seegi, et ABB-l on kohapealne tugiteenus nii Helsingis kui ka Tallinnas.

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 35 „Meil on hea meel, et ABB on sarnaselt Tallinkiga astumas erinevaid samme keskkonnajalajälje vähendamiseks ja on teinud seda juba pikka aega. Veel enne kui seda nõudsid erinevad määrused või protokollid. Ka tuleviku perspektiivis on meie ühiseks suurimaks väljakutseks ja eesmärgiks KHG jalajälje jätkuv vähendamine,“ mainib Tuulik. Siiani on koostöö ABB-ga aidanud töötada välja erinevaid töökindlaid tehnoloogiaid ja taganud laevadele 24/7 tehnilise toe. „Kui aga rääkida koostööst sündinud innovatsioonidest, siis võib nimetada nii laevade energiaefektiivsuse tõhustamise kui ka diisel-elektriliste jõuseadmete rakendamist uutel laevadel või erinevaid kaldaelektri projekte, mis võimaldavad vähendada laevade sadamas seismise ajal nii heitmeid kui ka müra,“ räägib peakapten. ABB 30 aasta juubeliks soovib Tuulik Tallinki poolt partnerile jätkuvat jaksu ja järjepidevust uute energiatõhusamate tehniliste lahenduste väljatöötamisel! Tallinki peakapten Tarvi-Carlos Tuulik Tallinki laev Baltic Queen Tallinna sadamas. Foto: Tallink Foto: Tallink 1. Firma nimi: Tallink 2. Mis alal tegutseb: sõitjate ja kauba vedu merel ja rannavetes; jaemüük, toitlustuskohad 3. Suuremad ühisprojektid/tööd: mootorid, generaatorid, elektriseadmed ja -süsteemid ning tarkvara alustele Megastar ja MyStar; pikaaegne teeninduskoostöö 4. Soovitus tulevikuks: „Jätkame head koostööd. Üks suur teema on jätkusuutlikkuse teema (Energy Efficiency Movement), sh kuidas koos seda teemat arendame.“ — On hea meel, et ABB on sarnaselt Tallinkiga astumas erinevaid samme keskkonnajalajälje vähendamiseks.

36 ABB 3 0 — Arendav koostöö mõlemale poolele ABB kuulub kindlasti nende partnerite hulka, kellega on koostöö olnud kõige arendavam ja seda mõlemale poolele, leiab AS-i Tallinna Vesi tehnikajuht Valdur Englas. Kõige suuremat koostööd tehakse pumplate SCADA-süsteemiga, mida ollakse juba mitmeid aastaid koos arendanud. Tallinna Vee töötaja SCADAsüsteemiga pumplas. Fotod: Tallinna Vesi

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 37 „Koostöö sai alguse hankest, kui otsisime koostööpartnerit, et minna pumplates üle SCADA-süsteemi neljandale põlvkonnale. Kasutatavad seadmed on näidanud üles suurt töökindlust ja seega on meie veepuhastuse protsessid olnud töökindlad. Kui projekti alguses pidime ise olema väga palju arendustesse kaasatud ja igat etappi jälgima, siis nüüd juba saame loota ka ABB teadmistele ning oskustele. Kindlasti jagatakse meile häid mõtteid ja mõeldakse meiega kaasa, et planeeritav lõpptulem oleks parim,“ räägib Englas. Ta lisab, et Tallinna Vesi on hangete kaudu ostnud ABB-lt läbi aegade ka erinevaid keskpinge jaotusseadmeid, juhtimiskilpe ja sagedusmuundureid. ABB on aidanud Tallinna Vee arengule kaasa SCADA-süsteemide töökindlusega. Lisaks on nende süsteemide opereerimismugavus vähendanud oluliselt ka kulusid, mis tekkisid varem sellest, et eraldi oli vaja tegeleda andmete analüüsi või süsteemide juhtimisega. Nüüdsete süsteemide automatiseeritus on need vajadused ja sellega koos ka kulud nullinud. 1. Firma nimi: Tallinna Vesi 2. Mis alal tegutseb: veekogumine, -töötlus ja -varustus 3. Kui kaua on koostöö ABB-ga kestnud: alates 1996. aastast 4. Suuremad ühisprojektid/tööd: alajaamade tarned ja paigaldused ning hilisemad rekonstrueerimised; peapumpade sagedusmuundurite tarned; kõigi pumplate üleviimine ABB juhtsüsteemi SCADA Tallinna Vee joogipunkt Lennusadama läheduses. — Tallinna Vee poolt vaadates on meie positiivsete arengute toimumises olnud kindlasti roll ka ABB-l. „On vähenenud vajadus käia objektil kohapeal, seadmete hooldust on olnud võimalik paremini planeerida ja ennetada erinevate andmete analüüsiga. Protsesside arengud ja parendused on paratamatus, et püsida konkurentsis, ja Tallinna Vee poolt vaadates on meie positiivsete arengute toimumises olnud oma roll ka ABB-l,“ lisab Englas. Mida toob aga koostöö tulevikus? „Kindlasti plaanime arendada tehnoloogia juhtimise automatiseeritust. Sünnipäevaks sooviks ABB-le aga innovaatilisi ideid ja partneritega tõhusamat koostööd,“ märgib Englas.

38 ABB 3 0 ABB ajaloo teise kümnendisse mahuvad mitmed verstapostid: majanduskriis ja juubeliaasta, turuliidriks tõusmine ja One Campuse avamine. Projektimüügi osatähtsuse kasv Seoses tööstuse ja energeetika arenguga Eestis kasvas pidevalt ka projektimüügi osatähtsus. Aina enam leidus firmasid, kes usaldasid oma projektide lahendamise ABB hoolde, kuna see võimaldas kokku hoida kulusid ja tagas kvaliteetse lõpptulemuse. ABB hakkas ühena esimestest pakkuma võtmed-kätte-lahendusi, mis tähendas kogu töödekompleksi tegemist algusest lõpuni. — ABB. 30 aastat Balti riikides II osa. Tõus tippu Üheksakümnendate teisel poolel loodud elektrivõrkude ja -süsteemide tegevusvaldkonda kuulusid muu hulgas kesk- ja kõrgepingealajaamade ehitamine ning rekonstrueerimine. Projektimüügi osatähtsus selles valdkonnas kasvas kiiresti üle 90 protsendi, mis näitas, et selline projektide elluviimine on klientidele mugav ja soodne ning võimaldas neil endil keskenduda vaid põhitegevusele. Samuti võimaldas niisugune investeerimismeetod täpsustada objekti ehitamise riske. Peamised kliendid olid Eesti Energia, kes vastutas toona nii elektrienergia ülekandmise kui ka jaotamise eest, ja Tallinna Sadam, kellel oli oma ulatuslike territooriumide tõttu laialdane elektrienergia jaotussüsteem. Samuti üheksakümnendate teisel poolel loodud tööstusautomaatikaprojektide tegevusvaldkonna areng oli väga kiire ja sündmusterohke. Just selles valdkonnas oli tegemist spetsiifilisemate tehniliste küsimustega ja tavaline müügitöö asendus peagi ABB spetsialistide tehnilise konsultatsiooni ning lahenduste pakkumisega. Oluliseks murdepunktiks automaatika valdkonna arengus oli 2001. aasta suvi, mil seni sarnase tegevusega ABB AS-i ja ABB Service AS-i meeskonnad ühendati. Uus struktuuriüksus hakkas tegutsema tööstusautomaatikaprojektide tegevusvaldkonnas, kuhu koondusid parimad spetsialistid nii ajamite kui ka protsessijuhtimise tegevusalalt. Ühinemine lõi eelduse kiireks arenguks, sest klientide tegevusprotsesside põhjalik tundmine võimaldas püstitatavad eesmärgid maksimaalselt ja keskkonnasäästlikult realiseerida. Peamisteks klientideks said infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted, nagu Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Kehra Tselluloosi ja Paberi AS Horizon ning paljud teised. Elektriinstallatsiooniprojektide üksus viis ellu mitmeid prestiižikaid projekte, nagu Eesti Forekspanga büroohoone, Tallinna Linnateater, Tallinna Lennujaama reisiterminal, Radisson SAS hotell ja Saku Suurhall. Kõige enam ja keerukamat automaatikasüsteemi sisaldas hotelli SAS Radisson projekt, millele omistati tiitel „Parim automaatikasüsteem 2001“. Pildil Tallinna Lennujaama peakilbi häälestamine. Foto: ABB

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 39 Mootorite ja generaatorite tehast hakati Jürisse rajama 2002. aasta kevadel, aasta hiljem läks tootmiseks. Tippaastal 2008 toodeti tehases 2000 tuulegeneraatorit. Turuliidriks automaatika- ja madalpingeseadmete valdkonnas Automaatika- ja madalpingeseadmete tegevusvaldkond hõlmas automaatika- ja madalpingeseadmete, -komponentide ning -materjalide hankimist ja tarnimist. Peamised tarbijad olid Eesti elektrikilbivalmistajad, elektriseadmete ja -materjalide hulgimüüjad, süsteemiintegraatorid ning tööstusettevõtted. Kvaliteettoodete lai valik elektrimootoritest ja sagedusmuunduritest instrumentide, mõõteriistade, arvestite, kilbikomponentide ning installatsioonimaterjalideni tagas ABB-le juhtiva positsiooni Eesti turul. Koostööd tehti peaaegu kõikide sellel alal tegutsenud tuntud ettevõtetega, mitme tooterühma alal hõivas ABB selgelt turuliidri rolli. Tänu tugevale tootearendusele valmistajaettevõtetes tõi ka ABB Eesti turule järjest kõrgetasemelisemaid tooteid ja seadmeid, nagu madalpinge-sagedusmuundurid, kaitse- ja muud tüüpi lülitid, madalpinge-kaablijaotus- ning arvestikapid jne. Fotod: ABB

40 ABB 3 0 Valik suurenes pidevalt. ABB populaarsusest klientide hulgas võiks rääkida ka muigama paneva fakti kahest järjestikusest telefonikõnest, mis mõlemad algasid küsimusega: „Mis teil kaabel maksab?“ Esimene helistaja oli koduperenaine, kelle uue pesumasina juhe ei ulatunud pistikupesani, teine kõne oli firmast, kellel oli vaja 4 kilomeetrit 10 kV pingega jõukaablit ristlõikega 240 mm2 . Muutuste tuules Uus sajand algas ABB-le järjekordsete muudatustega. 2001. aasta lõpul muudeti kardinaalselt ABB struktuuri Eestis. Seniste üksikute ettevõtete liitmisel moodustati üks ja ühtne ettevõte, mis tegeles nii müügi, teenindamise kui ka tootmisega. Selline ühendamine kaotas liigsed administratiivsed barjäärid ja lõi uued tingimused nii ühtseks juhtimiseks kui ka majandustegevuse kontrollimiseks, samuti lihtsustas see aruandlust. Kahtlemata muutis uus süsteem ka ettevõttega suhtlemise kliendile mugavamaks: mitmete tegevusvaldkondade teenuste samaaegsel kasutamisel sai lihtsustada nii asjaajamist kui ka arveldamist. Muudatused kätkesid ka uute tegevustega alustamist, peamiselt üha moodsamaks muutuva tuuleenergia laineharjal. Nii otsustatigi ABB Grupis investeerida Tallinna ringtee äärde Jürisse, kust viib tee nii Muuga kui ka Paldiski sadamasse. Aastal 2002 Jüris käivitatud elektrimasinate tehas kasvas välja ABB korrashoiuüksusest, mis oli alustanud allhanke korras mootorite mähkimist. Küsimus oli, kuidas edasi laiendada. Punnitati kõvasti, et saada uus masinatehas Jürisse. Laual oli kaks varianti: kas uus tootmisüksus Jürisse või Soome tehase laiendamine. Üldine strateegia oli viia tootmist väikeste kuludega maadesse. Selles osas oli Eesti tänu oma asukohale väga edukas. „Olime hakanud põlve otsas tootma ka generaatoreid tuulikutele. Tegime seda kitsastes oludes. Ütlesin Helsingile, et kui tahate saada rohkem, siis peame Eestisse investeerima. Peagi ehitasime Jürisse generaatoritehase ja kui see valmis sai, oli seda vaja juba laiendada,“ meenutab ABB Balti riikide kauaaegne juht Bo Henriksson. „Samal ajal hakkas ka Helsingi sagedusmuundurite tehas mõtlema, et peaks laienema ja hea koht oleks Jüri. 2008. aastal kinkis ABB pikaajalisele koostööpartnerile Tallinna Tehnikaülikoolile miljonikroonise tööstusroboti. Sagedusmuundurite tehase avamine 2006. aastal tähendas järjekordset ABB laienemist Eestis. Foto: ABB Fotod: ABB — „Mis teil kaabel maksab?“ Esimene helistaja oli koduperenaine, kelle uue pesumasina juhe ei ulatunud pistikupesani, teine kõne oli firmast, kellel oli vaja 4 kilomeetrit 10 kV pingega jõukaablit ristlõikega 240 mm2 .

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 41 Helsingis polnud neil enam füüsilist ruumi kasvada. Need investeeringud toetasid teineteist ja ka Soome tehaste konkurentsivõimet. Seejuures sagedusmuundurite tehaste puhul olid ka mõlema riigi kõik arvutisüsteemid omavahel ühendatud. Ka seda tehast sai hiljem mitu korda laiendatud.“ ABB Oy juhataja Mikko Niinivaara: „Väga oluline etapp ABB Eesti arengus oli tuulegeneraatorite tehase viimine Soomest Eestisse. Sellel oli kaks põhjust: tuulegeneraatorite äri oli äärmiselt konkurentsitihe ja Soomes tekkis probleeme tootmismahu kasvatamisega. Seega oli meil kasulikum ehitada Jürisse täiesti uus ja kaasaegne tehas. Hiljem järgnes sarnastel põhjustel ka sagedusmuundurite tehas.“ Tallinn ja Jüri olid loogilised valikud, sest suhtlus ning logistika Tallinna ja Helsingi vahel on alati hästi toiminud. Ajal, kui Mikko Niinivaara arutles uute väljakutsete üle, oli uus elektrimasinatehas Jüris juba avatud, sest maailmas kasvas nõudlus tuulegeneraatorite järele. 2004. aastal oli ABB Eestis juba 500 töötajat ja otsiti uusi töökäsi. Järgmised aastad olid tuulegeneraatorite ja kaasnevate seadmete tootmise kuldaeg ning ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehas oli omas segmendis üks maailma tippe. „Baltimaade jätkuv majanduskasv on loonud meile vahest liigagi kiire tempo – meie toodete järele on äärmiselt suur nõudlus. See nõuab meilt omakorda tavapärasest suuremaid pingutusi tööjõu värbamisel ja avaldab ühtlasi survet hinnataseme tõusule. Loodan siiralt, et suudame sellele nõudlusele ka tulevikus vastata. Eelmise aasta erakordsed töösaavutused näitavad, et meie äri eetilised põhimõtted – vastutus, austus ja otsusekindlus – on elavad ning tugevalt juurdunud,“ nentis Bo Henriksson ABB siselehes. Kriisieelsel 2007. aastal kasvas ABB AS-i töötajate arv 736 töötajalt 1013 töötajani. Samal ajal kasvas müügitulu 1,7 miljardi kroonini. Juubeliaasta ja majanduskriis Rahvusvaheline hiid ABB tähistas 2008. aastal 20 aasta juubelit, kuid õnnetuseks oli see globaalse majanduskriisi aasta. Detsembris 2007 tegi ABB aktsia viimase kümne aasta rekordi, tõustes korraks tasemele üle 35 Šveitsi frangi, ja langes seejärel aastaga ligi kolm korda, katsudes korraks isegi piiri alla 12 frangi. Juubeliaasta alguses, 7. veebruaril 2008 avati Jüris ABB turbokompressorite (turbiinide) hooldusteenuse üksus. 21. mail toimus Jüris sarikapidu, kus tööstuselektroonika tehase juht Pasi Pohjolainen ja Sanco ehituse projektijuht Rainer Retsold võtsid maha pärja ABB tööstuselektroonika tehase uuelt, 2200-ruutmeetriselt tootmishoonelt. 5. juunil 2008 avas Maardus Peeter Jõgioja, Lasse Kalliomaa ja Bo Henrikssoni trummipõrina saatel uksed ABB komplektalajaamade tehas. Septembris sai ABB AS väljapaistvate tulemuste eest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt aasta ettevõtte ja aasta välisinvestori tiitli. Auhinna andsid Bo Henrikssonile üle president Toomas Hendrik Ilves ja majandusminister Juhan Parts. Esimese aasta välisinvestori tiitli oli ABB pälvinud juba aasta varem ja pälvis selle veel kolmel korral, aastatel 2009, 2011 ja 2014. Fotod: Jarek Jõepera Peaministridki polnud ABB-s harvad külalised. Fotol Bo Henriksson ja Juhan Parts. Fotod: ABB — Kriisieelsel 2007. aastal kasvas ABB AS-i töötajate arv 736 töötajalt 1013 töötajani.

42 ABB 3 0 tehase direktor Matti Pekkarinen, et väike kriis oleks teretulnud. Seda ei pidanud kaua ootama. Kui saabus majanduskriis, siis tekkis jälle mulje, et oleme üle arendanud. Kriis oli ränk. Tegime kasvueelarve aastaks 2009. See valmis oktoobris 2008. Prognoosime kasvu, aga novembris avastasime, et majandus jookseb vastu seina. Tegime kaks uut eelarvet: miinus 20 ja miinus 40 protsenti. See päästis meid! Kriis oli ka teistes Balti riikides, aga seal oleme väiksed. Kriiside ajal on inimestel kombeks teha võimalikult halbu valikuid, ütleb Murphy seadus. Me proovisime teadlikult halbu valikuid vältida. Minu teooria on, et kui majandusel läheb halvasti, tuleb panustada müügile. Me ei vähendanud müügiosakonda ja kasvatasime tänu sellele turuosa. Kui 2010 tuli uus tõus, siis oli meil kaks head aastat järjest.“ Suvel 2010 teatas ABB Eesti, et otsib juurde sadakonda inimest, nii tootmistöötajaid kui ka insenere. Lisatööjõu vajaduse tingis globaalse tuulegeneraatorituru taastumine. Pakutavate ametikohtade hulgas oli nii naistele kui ka meestele sobivad ameteid, kandidaatidelt eeldati tehnilist taiplikkust ja füüsilist vastupidavust. Matti Pekkarinen lisas, et omalt poolt pakub ettevõte eelkõige stabiilset tööd rahvusvahelises ettevõttes, kaasaegset töökeskkonda, vastutusrikast ja pingelist, kuid põnevat tööd, aga ka enesetäiendusvõimalusi ning soodustusi ja tasuta transporti tööle. Samal aastal kingiti Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudile miljonikroonine tööstusrobot, mis paigaldati õppelaborisse. Neil päevil sõlmiti ka leping elektrimasinate tehase laienduseks. Detsembris külastas ABB Jüri tehaseid peaminister Andrus Ansip ja Bo Henriksson kutsuti peaministri ettevõtluse ümarlaua liikmeks. Juubeliaastal 2008 kasv jätkus ja ABB AS-i müügitulu kasvas 2,6 miljardi kroonini, sellest 71 protsenti andis tootmine, millest omakorda 93 protsenti läks ekspordiks. Kõik paistis ilus, kuid juba olid õhus selged märgid ärikliima halvenemisest. Ajutine jahtumine 2008. aasta teises pooles tabas ABB-d globaalse soojenemise asemel hoopis finantssektori globaalne jahtumine, mis sai alguse USA suuruselt neljanda investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotist. Tekkis periood, kus pangad hakkasid laenamise asemel hoopis laenu tagasi küsima. Kriis tabas ka ABB Eestit. Tellimuste maht langes, kulusid ja töötajate motivatsioonipakette kärbiti ning rakendati osalist tööaega. Bo Henriksson: „Tootmine kasvas kiiresti ja kogu majanduses valitses buumimeeleolu. Head töötajad muutusid defitsiitseks, tööjõu voolavus oli suur ja ühel päeval ütles Jüri tuulegeneraatorite 2008. aastal avas Maardus Peeter Jõgioja, Bo Henrikssoni ja Lasse Kalliomaa trummipõrina saatel uksed ABB komplektalajaamade tehas. Foto: ABB — Esimese aasta välisinvestori tiitli oli ABB pälvinud juba aasta varem ja pälvis selle veel kolmel korral, aastatel 2009, 2011 ja 2014. — Kriiside ajal on inimestel kombeks teha võimalikult halbu valikuid, ütleb Murphy seadus. Me proovisime teadlikult halbu valikuid vältida.

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 43 One Campuse avamine Peagi majanduskasv taastus ja investeeringud jätkusid. 2012. aastal alustati Jüri uue tootmis- ja büroohoone ehitusega, mis valmis kevadel 2013. Jüri valiti asukohaks tänu lähedusele sadamatele ja tööjõule. Uue hoone rajamise peapõhjusi võib välja tuua kaks. Esiteks oli vaja juurde saada tootmispinda ja -ressursse ning teiseks saavutada veelgi suurem sünergia tootmis- ja arendusüksuste asumisega ühes kohas. Aprillis kolisid järk-järgult uude hoonesse seni Keilas paiknenud madalpingesüsteemide ehk elektrikilbitehas, Maardus asunud komplektalajaamade tehas ning Tallinnas Pärnu maanteel asunud üksused, sealhulgas ladu ja peakontor. Pidulik avamine jäi augustisse. 21. augustil 2013 avas Eesti juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS Jüri alevikus tehnoloogialinnaku One Campus. Uude tootmis- ja büroohoonesse investeeriti 14 miljonit eurot. Lindi lõikasid läbi Eesti ABB nõukogu esimees Tauno Heinola, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja ABB Balti riikide juht Bo Henriksson. Loomulikult peeti ülevaid kõnesid. Eesti ABB nõukogu esimees ja Soome ABB juht Tauno Heinola: „ABB on Eestis viimase kahe aastakümne jooksul tohutult arenenud, saanud juhtivaks partneriks klientidele ja kehtestanud end globaalse ABB-pere olulise liikmena. Selle näiteks olgu kasvõi maailma esimese üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku rajamine, mis nõudis loova mõtlemise kohaldamist nii ABB-lt kui ka kliendilt, julgust otsuste tegemisel ja parimat tehnoloogilist oskusteavet. Kliendi vajaduste tunnetamine, juhtivad tehnoloogiad ja kvalifitseeritud personal tagab ABB liidripositsiooni globaalsel turul.“ Eesti ja Soome vaheline merealune elektrikaabliühendus EstLink avati 2006. aastal. Järgnesid teine Eesti-Soome ühendus EstLink 2 aastal 2014 ning Leedu ja Rootsi vaheline liin NordBalt aastal 2015. Fotol just NordBalti kaablit paigaldama suunduv alus. Sellel fotol on jäädvustatud peaminister Andrus Ansipi visiit. Foto: ABB Foto: ABB

44 ABB 3 0 — Baltikumi suurimad elektrimootorid Estonian Cell on kasutanud ABB mootoreid ja sagedusmuundureid alates tehase käivitamisest 2006. aastal. Kuna Kundasse paigaldati tolle aja maailma kõige võimsam puitmassiliin, siis olid ka veskite mootorid ühed suurimad tööstuses kasutatavatest, mõlemad nominaalvõimsusega 17 MW. Baltikumis on need siiani suurimad elektrimootorid. „Meie puitmassitehase tehnoloogia on väga energiaintensiivne, ehkki efektiivsuselt tooteühiku kohta oleme maailmaklassis. Eesti suurima elektrienergia tarbijana peame oma missiooniks olla energiasäästu eeskujuks ja oleme nii seadmeid kui ka tööprotsesse optimeerides suutnud vähendada elektrikulu tooteühiku kohta enam kui kolmandiku võrra. Selliste edulugude sünniks on vaja head partnerlust tehnoloogiatarnijatega ja ABB on üks partneritest, kellega koostöös Estonian Cell on kasutanud ABB mootoreid ja sagedusmuundureid alates tehase käivitamisest 2006. aastal. Foto: Estonian Cell Estonian Celli energiakasutuse efektiivsus on aasta-aastalt paranenud,“ räägib Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. Juhatuse liige lisab, et ABB on olnud neile hea ja usaldusväärne koostööpartner nii seadmete planeeritud hooldamisel kui ka tehniliste avariiolukordade lahendamisel. Arutelud ABB insenertehnilise meeskonnaga on olnud harivad ja silmaringi avardavad, mis sellest, et need mitte alati uute koostöövormideni pole viinud.

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 45 1. Firma nimi: Estonian Cell 2. Mis alal tegutseb: paberimassi tootmine, muude puidutöötlemissaaduste tootmine 4. Suuremad ühisprojektid/tööd: tehase elektrifitseerimine; korrashoiuprojektid 5. Soovitus tulevikuks: „Toetame tehase efektiivsuse ja töökindluse tõstmist.“ Estonian Celli tehas Kundas. Puitmassi tootmisel kasutatakse Baltikumi võimsamaid, 17 MW võimsusega ABB mootoritega veskeid. Täielikult automatiseeritud tootmisprotsessiga tehase juhtimiskeskuses (põhiliini opereerimine). President Alar Karist tervitavad tehases juhatuse liikmed Rain Pärn ja Siiri Lahe. — ABB seadmed on Estonian Cell valinud peamiselt nende töökindluse tõttu ja seni pole pidanud suurettevõte oma valikut kahetsema. Foto: Estonian Cell Foto: Estonian Cell Foto: Estonian Cell Fotod: Estonian Cell „ABB seadmed oleme valinud peamiselt nende töökindluse tõttu ja seni pole pidanud valikut kahetsema. Naljaga pooleks on ABB olnud meie jaoks ka tippjuhtimise kasvulava, sest 18 aastat tagasi sai meie praeguse tehasejuhi Rain Pärna tööstusvaldkonna karjäär alguse just ABB-s. Soovime ABB-le palju õnne sünnipäevaks ja jätkuvat indu tehnoloogiainnovatsiooni ning kompetentside arendamise eestvedamisel!“ lisab Lahe.

46 ABB 3 0 — Alati üks Eesti tööstuse lipulaevadest Koostöö alguses pakkus ABB värsket ja „välismaist“ teadmist, kuidas seadmeid toota ja hooldada, kuidas alajaamu ehitada ning milliseid seadmeid üldse oleks mõistlik valida, räägib Enefit Poweri juhatuse liige Arles Taal. Nüüdseks on ABB kliendid muutunud aga õpipoistest nutikateks tellijateks, kuid samal ajal jätkub ka õppimine – on ju toodete arendaja oma teadmistega alati sammu kliendist ees. Enefit Poweri tehas. Foto: Delfi Meedia „Partnerlus on läbi aja muutunud järjest konkreetsemaks – seegi on aja märk. Nii Enefit Power kui ka ABB on praeguseks väga erinevad ettevõtted võrreldes 30 aasta taguse ajaga. Me valime partnereid alati konkursside kaudu ja sel moel saavad valituks osutuda vaid sobivat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuvad partnerid, kellel on ka ettevõtte väärtustega hästi. Paljudel juhtudel osutub valituks ABB, sest suudab konkurentidest paremini partnerlust pakkuda,“ lisab Taal. Igapäevane kvaliteetne ja operatiivne koostöö ongi osa arengust, ütleb Taal, kui küsida, mismoodi on ABB aidanud Enefit Poweri arengule kaasa. „Meie väljakutsed on saanud partnerile

ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 47 ülesandeks ja loodud lahendused ühiseks õppekohaks. Teisisõnu on areng toimunud läbi ajaloo ja erinevate väikeste sammude ning tegevuste peaaegu märkamatult. ABB-l oli kindel roll Enefit Poweri mitmetes projektides. Innovatsioonikohti, milles ABB on meid aidanud, leidub kõikjal – sagedusmuundurite lahendused, mootorite hooldused, kaasaegne releekaitse, seadmete juhtimine ning isegi tööde korraldamine on eri valdkondade märksõnad, mis ABB-ga seonduvad,“ räägib juhatuse liige. Milliseid väljakutseid on ABB-ga koos tulevikus vaja ette võtta? „Nuputame praegu näiteks, kuidas tagada väga keeruliste seadmete varu nii, et oleks võimalik kiire reageerimine, omamata selleks ülisuurt või liigselt kulukat laobaasi meie või partneri juures. See on paras väljakutse,“ mainib Taal. ABB on olnud üks Eesti tööstuse lipulaevadest, kes on siia meelitanud mitmeid tootmisbaase. „Soovime Enefit Poweri poolt ABB-le jaksu suurtootmiste Eestisse meelitamiseks! ABB meeskond 1. Firma nimi: Eesti Energia 2. Mis alal tegutseb: elektrienergia müük; gaasimüük; elektri- ja sidevõrkude ehitus 3. Kui kaua on koostöö ABB-ga kestnud: 30 aastat 4. Suuremad ühisprojektid/tööd: mitmed suured projektid põhivõrgus, jaotusvõrgus ja elektrijaamades Enefit Power. Enefiti loodud elektriautode laadimisjaam. Foto: Delfi Meedia Foto: Delfi Meedia — Innovatsioonikohti, milles ABB on meid aidanud, leidub kõikjal – sagedusmuundurite lahendused, mootorite hooldused, kaasaegne releekaitse, seadmete juhtimine ning isegi tööde korraldamine. on energiafirmade hooldus- ja ehitusvajaduste katmiseks professionaalne ja kriitilise tähtsusega – soovime nutikust meeskonna värske, kompetentse ning teotahtelisena hoidmiseks! Väikse huumoriga – palju jaksu parima tööandja tiitlile pretendeerimiseks – see hoiab meid mõlemaid vormis!“ räägib Taal.

48 ABB 30 ABB loojad ASEA ja Brown, Boveri & Cie (BBC) sündisid koos teise tööstusliku revolutsiooniga ehk elektrifitseerimisega. Arvutite ajastu ehk kolmanda tööstusrevolutsiooni ajal jäid nad ehk IBM-i ja Apple’i varju, kuid praegu defineerib ABB end globaalse tehnoloogilise liidrina, kellel on neljandas ning ehk isegi viiendas tööstusrevolutsioonis pakkuda maailmale palju vajalikke ja kasulikke lahendusi. — ABB. 30 aastat Balti riikides III osa. Uued väljakutsed Fotod: Arno Mikkor ABB tähistas 20. tegevusaasta möödumist Eestis näituse, seminari ja vastuvõtuga TalTechis 2012. aasta sügisel. Kõrgetasemelisel innovatsiooniseminaril andsid ülevaate maailma juhtivatest toodetest ja tehnoloogiatest nii energeetika kui automaatika alal ABB tippspetsialistid, nagu kontserni ettevõtlusjuht Girish Nadkarni, robotitehnoloogia juht Anders Helgeson, teadus- ja arendustegevuse juht Veli-Matti Leppänen ning Rootsi ABB automaatikatehnoloogia osakonna juhataja Tomas Lagerberg.

3 0 A A S TAT SÕ N A S JA PI L D IS 49 ABB globaalseid rolle on leida üles energiatarbimise säästupotentsiaal, sest vaid viiendikul toodetud elektrienergiast on majanduslik lõppväärtus, ülejäänu läheb kaotsi energia tootmise, töötlemise ja transportimise käigus. ABB pikaaegne juht Bo Henriksson toonitas korduvalt, et ABB seadmed ja lahendused võimaldavad vähendada kaotsiminevat energiat kuni kolmandiku võrra. Lihtsalt öeldes on energiatootmine ja elektrienergiatransport iseenesest niivõrd energiamahukad, et efektiivsem on investeerida uutesse lahendustesse ning kokkuhoidu, kui lihtsalt laiendada energia tootmist. Elektrit on vaja. Ükski mobiiltelefon, arvuti ega internet ei saa hakkama ilma elektrita, olgu see siis lokaalne päikeseenergia või tuuleenergia lahendus või traditsiooniline elektrivõrk hiiglaslike elektrijaamadega. Ja kuna planeedilt Maa pole võimalik kuhugi lahkuda, tuleb see hoida elukõlblik. Bosse pärand Bo Henriksson juhtis ABB Eestit aastatel 1992–2017, ehitades veerandsaja aastaga nullist üles Eesti ühe kõige mõjukama tootmisettevõtte. Alustati kahes renditud toas kolme töötajaga. Nüüd on ettevõttel kaks tehast, korrashoiu- ja testimiskeskused ning neli tugevat ärivaldkonda üle 1000 töötajaga – elektriseadmed, mootorid ja generaatorid, ajamid, robootika –, mis paiknevad moodsas tööstuslinnakus One Campus Tallinna külje all Jüris. Bo Henriksson: „Kui vaadata Eestit ABB kliendibaasi silmas pidades, siis tuleb öelda, et Eestis ei ole tõelisi suurtööstusettevõtted. Meil on küll Eesti Energia, VKG, Horizon, Estonian Cell, aga need on ikkagi väiksed võrreldes Soome tehastega. Siin ei ole miljardi euro tööstusi. Kui võrdlen Eesti ettevõtteid näiteks Outokumpu, UPM-i ja teiste Soome hiidudega, siis on Eesti ettevõtted väiksed. Wärtsilä on ABB jaoks suurem klient kui kogu Baltikum kokku. Tilkkutäkki (lapitekk – toim), ütleks soomlased. 2012. aastal paigaldas ABB Eestis esimese elektriautode alalisvoolu-kiirlaadija Ülemiste Technopolise innovatsioonikeskusesse Tallinnas. 2013. aasta alguses avati Eestis maailma esimene üleriigiline, 16 laadijast koosnev elektriautode kiirlaadimistaristu, mille rajas KredExi tellimusel ABB. ABB 20. tegevusaastale Eestis pühendatud innovatsiooniseminari avab Christen Puust. ABB renoveeris 2012. aastal Tartu Observatooriumi 1,5-meetrise teleskoobi juhtimissüsteemi. 1970. aastatel tollases Leningradis LOMO tehases valminud teleskoobi vana juhtimissüsteem oli ajale jalgu jäänud ja ebatäpne. Teleskoobi renoveerimine oli suur väljakutse, sest ABB insenerid polnud selletüübilise seadme uuendamisega varem kokku puutunud ning lisaseadmete paigaldamine kätkes eneses suurt riski, sest keegi ei teadnud täpselt, mis asub teleskoobi korpuses. Teleskoobi juhtimissüsteemi moderniseerimine kestis üle poole aasta. Pärast moderniseerimist võimaldas Tõraveres asuv põhjamaade suurim teleskoop teha teadlastel tööd senisest kiiremini ja täpsemalt ning tõsta vaatluste efektiivsust. Ma ei ole tehnoloogiageenius nagu Elon Musk või Steve Jobs. Arvan, et suutsin Eestis üles ehitada hea organisatsiooni ja selles aitas mind palju ABB meeskond. Kui mingit tegevust alustada, siis üksinda ei tee. Alati on vaja meeskonda ja tugisüsteeme. Meeskond on olnud kirju, mingil hetkel oli meil tööl tosina erineva rahvuse esindajaid. 1990. aastate keskpaiga ABB Eesti oli importija, me tõime komponente Eestisse. Aga nüüd oleme eksportija. Meie kohapealne müük on väike osa ABB Eesti tegevusest ehk 15 protsenti käibest. Think global, act local on nüüd pigem think global, act global. Meie Eestis toodetud kaup ei jää Eestisse. ABB-l on üle maailma seitse sagedusmuundurite tehast, kuid Jüri tehased on muutunud ettevõttele strateegiliselt väga oluliseks.

50 ABB 3 0 26. juunil 2012 pandi nurgakivi ABB AS-i uuele tootmis- ja büroohoonele Jüris. Uus hoone avati 21. augustil 2013.