ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 51 Maatriksjuhtimine võis luua olukordi, kus pidi otsima parimat kompromissi eri suundade vahel. Tuli mõelda, millised eesmärgid ja ülesanded on tähtsamad ning mida võiks ja peaks ignoreerima. Ma nimetaksin seda kompromisside otsimise kunstiks. Nägin oma karjääri jooksul kaheksat reorganiseerimist, sisuliselt iga kolme aasta tagant toimus suur muutus. Loomulikult mõjutasid ABB grupi struktuurimuutused meie läbimüüke ja kasumit. Alfa Lavali automaatikaosa (1998) ja Elsag Bailey (1998) lisandumine kasvatasid müüki, aga ABB Daimler-Benz Transportationi (praegune Adtranz) müümine DaimlerChrysler Rail Systemsile (1999) ja seejärel Bombardierile (2000), samuti ABB elektrijaamade ehituse üleminek Alstomile (2000) langetasid müüki.“ „Tehnoloogilisi väljakutseid jätkub. Elektrivõrgu juhtimine läheb keeruliseks, kui tekib palju pisitootjaid. Süsteem peab suutma ennustada, kas pisitootja suudab elektrit toota või tahab tarbida. Kui tuul vaibub ja päikest ei paista, siis peab elektrivõrgu süsteem suutma kiiresti otsustada, kuidas katta puudujääki, kas osta Soomest või Lätist või suurendada tootmist Narvas. Vanasti olid elektrivõrgulahendused lihtsamad, tarbimine oli hajutatud, kuid tootjaid oli vähem. Tervikuna on elektroonikatööstus jõudnud uskumatu tasemeni. Kui Elcoteq alustas Tallinnas mobiilitootmist teenustööna, siis olid komponendid veel silmale nähtavad. Nüüdseks on elektroonikakomponendid muutunud nii väikseks, et nende ladumisega trükiplaadile saavad piisavalt kiiresti hakkama vaid robotid.“ 2017. aastal andis ABB kauaaegne juht Bo „Bosse“ Henriksson volitused üle Jukka Patrikainenile. ABB toetas aastaid tudengivormeli tiimi ambitsioone saavutada võistlustel kõrgeid kohti tänu järjepidevale innovatsioonile ja kõrgele tööeetikale. ABB algatas elektrisõidukite laadimistaristu visiooniürituse, et pöörata tähelepanu lähituleviku elektritranspordi väljakutsetele. Salvestusseadmed on kahtlemata lähituleviku elektrivõrgu olulisemaid komponente. 2021. aasta kevadel korraldas ABB visiooniürituse salvestusseadmetele tähelepanu pööramiseks. — Ma ei ole tehnoloogiageenius nagu Elon Musk või Steve Jobs. Arvan, et suutsin Eestis üles ehitada hea organisatsiooni ja selles aitas mind palju ABB meeskond.
52 ABB 3 0 dega Balti riikides ABB pikaajalise konkurentsivõime ja väärtuste suurendamiseks, sealhulgas meie uue strateegia edukaks rakendamiseks. Keskses rollis on jätkuvalt meie kliendid,“ märkis Jukka Patrikainen, kes liitus ABB-ga 1997. aastal Soomes, kus vastutas juhtimise ning operatiivse tegevuse eest müügi- ja korrashoiuvaldkonnas. 2013. aastal hakkas ta tööle korrashoiuteenuste juhina Balti riikides ja kaks aastat hiljem nimetati Patrikainen ABB Balti riikide müügi- ja korrashoiuteenuste juhiks. ABB Eesti uued väljakutsed „Kogu maailm on muutumises. Ma olen ABB-s töötanud 25 aastat ja mäletan väga erinevaid aegu. Meil on olnud 190 000 töötajat, aga hetkel on 105 000 töötajat ja kasumlikkus on päris hea,“ ütleb Jukka Patrikainen, kes sai ABB Baltikumi tegevdirektoriks mais 2017. Ta on lõpetanud Kotka tehnikakõrgkooli elektritehnoloogia eriala. „ABB eesmärk on kohanduda megatrendidega, nagu linnastumine, rohepööre ja rahvastiku kasv. Järjest rohkem inimesi tahab elada linnades ja seega energia tootmine, aga ka transpordilahendused peavad minema järjest rohelisemaks, efektiivsemaks,“ lisab Patrikainen. „Globaalselt soovitame kliendil osta uuemaid ja kvaliteetsemaid elektrimootoreid. Elektrimootorid kasutavad ligi 40 protsenti maailma elektrist, seega elektrimootori efektiivsus on tähtis, eriti kui arvestada, et aastaks 2040 elektrimootorite arv maailmas kahekordistub. Globaalsed veepumpamise arved on üpris meeletud,“ arutab Jukka Patrikainen. Rohepöörde väljakutse „Iga muudatus on alati võimalus. Esimene reaktsioon muudatustele on pigem negatiivne ja see on inimlik. Eesti suurim probleem on elanike arv ja rahvastiku juurdekasv. Seetõttu otsivad meie kliendid võimalusi asendada puuduvaid töötajaid robotitega. Eesti ABB panustab jätkuvalt ka kohaliku kogukonna tegevuste toetamisse. ABB on andnud panuse ka paljude riiklikult oluliste objektide renoveerimisse. UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv Paks Margareeta särab ABB tehnoloogia toel loodetavasti veel kaua. ABB on olnud 30 aasta jooksul üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Elektrivõrkude üksuse ostis Hitachi Muutused on jätkunud ka pärast Bosse lahkumist ettevõttest. ABB Grupp on viimastel aastatel müünud elektrivõrkude üksuse ja päikeseelektrijaamade konverterite tootmise, kuid ehitanud Hiinasse maailma suurima robotitehase ning panustanud kütuseelementide ja e-vormelite maailma, mis aitab tutvustada ka elektrilaadimisjaamu. Elektrivõrkude üksuse ostis Hitachi. 2017. aastal ostis ABB omakorda General Electricu ülemaailmse elektrifitseerimislahenduste äriettevõtte GE Industrial Solutionsi (GEIS). Eesti ABB uueks juhiks sai alates 15. maist 2017 Jukka Patrikainen. Ühtlasi võttis Patrikainen üle kohustused ABB Balti riikide organisatsiooni juhina. „Ootan huviga uut väljakutset, et jätkata koostööd kolleegi-
ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 53 Jätkuvad muudatused 1. jaanuarist 2023 muudeti ABB Grupis juhifunktsioonid. See tõi kaasa muudatuse ka ABB Balti riikide juhifunktsioonides. Äri- ja fidutsiaarjuhtimine löödi lahku: loodi Country Holding Officer'i ametikoht, millele asus ABB pikaajaline finantsjuht Signe Nurms. Jukka Patrikainen jätkab Motion Lead Businessi ärijuhina Balti riikides. ABB on jätkuvalt liikumises. Juba 30 aastat. Samaväärselt pakutavate seadmete kvaliteediga kindlustab ABB ka nende korrashoiu. Fotomeenutus ABB mootorite ja generaatorite uue korrashoiuskeskuse avamiselt 2022. aastal. ABB. Alati liikumises. Juba 30 aastat. Jätkusuutlik äritegevus on ABB jaoks oluline. 2022. aasta septembris avasime Jüris asuvas ABB tehnoloogialinnakus oma teise päikesepargi. klientidel on suur huvi robotpakkimisliinide vastu. Istume kliendiga maha, kuulame ta ära ja joonistame sobiva lahenduse. Pakume ka eluaegse jälgimise ja hoolduse teenust,“ arutleb Patrikainen. „Ka rohepöörde peab läbi viima ja see annab uusi ärivõimalusi. Eesti ABB-s on sadakond ametiautot. Määrasime neile CO2 piirangu, millest mahuvad läbi vaid hübriid- või elektriautod. Viimaseid saab laadida ABB parkimisplatsil. ABB-l on nii Eestis kui ka Leedus päikeseelektrijaamad, seega saab autosid laadida kohapeal toodetud elektriga.
54 ABB 3 0 Kümmekonna töötajaga alustanud ABB Balti riikide üksustes on praeguseks palgal üle tuhande inimese, kes jagavad ühes ettevõttega vastutust klientide ja koostööpartnerite ees. Mis hoiab nii suurt ja kirevat meeskonda jätkuvalt heas hoos? — Organisatsiooni edu taga on ennekõike inimesed ja nende heaolu Merilin Ednaševski Foto: ABB
ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 55 ABB Balti riikide personalijuht Merilin Ednaševski kinnitab, et ettevõtte kõige suurem väärtus on inimesed ning seetõttu on töötajate heaolu ja töötajakogemus kogu ettevõttes töötatud ajal tööandjale väga oluline. Maineka tööandjana on ABB kujundanud aastate jooksul välja oma traditsioonid, selged protsessid, kaasaegse juhtimis- ja ohutuskultuuri, millega käiakse tutvumas paljudest teistest ettevõtetest. Mida hindavad töötajad ABB-s enim? Rahulolu-uuringud on näidanud, et meie ligi 1200 töötajat hindavad ABB-s kõige enam arengu- ja karjäärivõimaluste paljusust ning võimalust töötada koos tipptegijatega rahvusvahelises võrgustikus, mis annab kiire ligipääsu maailma kaasaegseimatele teadmistele ja praktikatele. ABB on ammu enamat kui lihtsalt töökoht, pigem teekond, millel igaühel on võimalus valida enda jaoks sobiv tempo, millega edasi liikuda. Milles seisneb personalijuhi jaoks suure meeskonnaga tegelemise võlu ? ABB Balti riikide personalijuhi rollis paelub mind see, et lisaks ettevõttesisesele mõjule on mul oma tööga võimalik laiemalt midagi ette võtta ja ühiskonnas ära teha. Näen siin jätkuvalt tiheda koostöö võimalusi ülikoolide ja ametkondadega, et üheskoos järelkasvu tulevikku kujundada. Minu missioon on tutvustada noortele ABB näitel perspektiivikat karjäärivalikut tehnoloogia valdkonnas ja digioskuste arendamisel. ABB oma nii suure töötajaskonnaga on suunanäitaja ja tugev koostööpartner. ettevõtete ringi, vaid sinna kuuluvad nüüd juba pangandus, start-up’id jne. Pealegi ei tule ka koolidest tööturule piisavalt palju insenere, sest erinevatel põhjustel pole noortes tekitatud huvi füüsika või matemaatika vastu. Seetõttu ei lange valik ülikoolis inseneeria kasuks just tihti. Olemegi võtnud eesmärgiks tekitada noortes huvi nende õppeainete vastu juba põhikooli tasemel ja aidata koolidel muuta neid õppurite jaoks põnevaks. Tegelikult on raske leida ka tootmistöötajaid, kuna töö ABB-s nõuab üsna spetsiifilisi oskuseid või teadmisi. — ABB on ammu enamat kui lihtsalt töökoht, pigem teekond, millel igaühel on võimalus valida enda jaoks sobiv tempo, millega edasi liikuda. — Olemegi võtnud eesmärgiks tekitada noortes huvi nende õppeainete vastu juba põhikooli tasemel ja aidata koolidel muuta neid õppurite jaoks põnevaks. Foto: ABB Digipädevusest pole pääsu juba nüüd? Jah, digiteerimine muudab jätkuvalt ja aina enam meie maailma ning üha rohkem on värbamisel olulised just nende digioskused, sest paljud protsessid on automatiseeritud. Loomulikult koolitame ka ise oma inimesi, et nad suudaksid tööd veelgi paremini teha. Kui üks määravamaid oskusi on seotud digivaldkonnaga, siis kas peate hakkama töötajate pärast konkureerima n-ö uue majanduse ettevõtetega? See aeg on juba käes. Oleme olukorras, kus ABB konkurentideks ei saa enam pidada väga kitsast
56 ABB 3 0 ABB-d on värbamistegevustes ikka ja jälle eeskujuks toodud, ettevõtte toimetusi-tegevusi on käidud uudistamas kogu Eestist. Aastakümneid erinevates hinnatuimate tööandjate edetabelites figureerinuna on ABB kinnistanud end tööturu absoluutsesse tippu. ABB Balti riikide värbamisjuht Gerda Markus sõnab, et värbamine ja tööandja bränding on omavahel lahutamatud, sest vajalike inimeste leidmine algab huvi tekitamisest ning valdkonna vastu huvi tundvate inimeste üles leidmisest. — Muutuvas maailmas talentide otsinguil Ihaldusväärse tööandja maine on välja teenitud aastakümnete pikkuse sihikindla ja teadliku tööga, milles on suur osa värbajate professionaalsusel ning õigesti kommunikeeritud sõnumitel. Gerda Markuse vastutusalas on ka tööandja brändingu koordineerimine ja koostöö korraldamine õppeasutustega. Pooled praktikantidest jäävad ABB-sse „Kui tööturu trendid ennustavad, et lähema kümnendi jooksul on puudu kaks kolmandikku tehnilise taiplikkusega talentidest, siis peavad ettevõtted üha enam keskenduma valdkonna populariseerimisele,“ prognoosib Markus. ABB on juba aastaid teinud tihedat koostööd ülikoolide ja kutseõppeasutustega ning pakkunud igal aastal üle 100 praktikakoha, et toetada praktilise õppe osakaalu ja selle kaudu huvi kasvatada. Ligikaudu pooled praktikandid jätkavad pärast edukat praktikaperioodi ettevõttes. „Pakume paindlikku töösuhet, et nad jätkaksid õpinguid ja saaksid samal ajal meie juures töötada,“ märgib Markus. Praktikal näeb praktikant, kuidas reaalselt väärtust luuakse ning millised on selleks vajalikud algteadmised ja töösse suhtumine. Värbaja kui psühholoog Värbamistegevus ongi Markuse hinnangul tänapäeval suuresti potentsiaali ja huvi tuvastamine. Värbaja on justkui sild potentsiaalsete töötajate ja ettevõtte vahel, talentide ja võimaluste vahel. „Anname endale aru, et värbamise paradigma on oluliselt muutunud. Praegu on see kahesuunaline protsess, mille käigus mitte ainult tööandja ei vali talenti, vaid ka talent valib tööandjat – ja seda paljude seast. Kui veel kümmekond aastat tagasi keskenduti värbamisvestlustel paljuski nõrkuste leidmisele, ehk isegi provotseerimisele, siis nüüd soovitakse teada, mis inimest päriselt sütitab ja milline on tema täielik potentsiaal. Praegune tööturg on konkurentsitihe ja me peame tööandjana võimalikult täpselt selgitama, millised on väärtused, mida konkreetne roll endas kätkeb ning kuidas töötaja saab areneda ja töökohal õnnelik olla,“ rõhutab Markus. Sõltumata sellest, mis ametisse kandideeritakse, on järjest olulisemad kandidaadi digioskused. „Kui mõtlen näiteks oma kogemuse peale värbamistiimis, siis oleme viimase kolme aasta jooksul välja vaheGerda Markus Foto: Arno Mikkor
ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 57 tanud praktiliselt kõik oma tehnilised lahendused. Selleks et suudaksime kõik võimalused ellu rakendada, peab meil olema tehniline arusaam sellest, kuidas need asjad töötavad,“ räägib Markus. Mis tähendabki digioskusi. „Kindlasti on oluline kiire kohanemisvõime, sest kiirete muutuste tingimustes on iga uus päev eelmisest erinev. Kahtlemata on olulised ka pühendumine ja kirg,“ sedastab Markus. Uued töövahendid värbamises Tehisintellekt ja teised uued tööriistad on värbamisprotsessi kardinaalselt muutnud. „Tehisintellekt näitab meile näiteks, kui inimene on lugenud kuulutust, kuid on kandideerimise pooleli jätnud. Nii saame temaga ühendust võtta ja pakkuda täiendavat infot,“ selgitab Markus. ABB on värbamisprotsessis kasutusele võtnud ka uued videointervjueerimise tööriistad, mis võimaldavad läbi töötada suurema hulga kandidaate ja saada parema arusaama, millised kogemused tegelikult CV taga peituvad. „Oleme selliselt avastanud viimase aasta jooksul palju talente, keda CV põhjal ei olekski intervjuule valinud. Inimeste oskused kirjutada CV-d ja ennast müüa on väga erinevad. Näiteks insenerid keskenduvad rohkem oma oskuste ja tehnilise taiplikkuse kasutamisele, mitte CV koostamisele,“ selgitab Markus. Tehisintellekt ei aita ainult tööotsijaid tuvastada, vaid aitab võimalikul talendil olla kursis, millised on ABB võimalused. „Värbamiskeskkonnas saab seadistada huvide valdkonnad ja kui tihti ta tahab saada teavitusi. Kasutame värbamisprotsessis teisigi võimalusi: isikuomaduste testi, loogikatesti, tööriista nimega HireVue, milles on ühendatud tehisintellekt ja tehnilise taiplikkuse väljaselgitamise meetod,“ ei tee Markus saladust. Praegune suund viitab, et üha vähem inimesi kandideerib ise. On selgelt näha, et tööotsijad ootavad, et nende poole pöördutakse, et neid leitakse, tuvastatakse nende potentsiaal. „Siinkohal näengi, et tehisintellekti kasutamine räägib meie kasuks, sest ärgitab kandideerima – mis on ju nii julgustamine kui ka tunnustamine – ka neid inimesi, kes võib-olla muidu ei kandideeriks,“ leiab Markus. Rollitutvustused järjest varasemaks Lisaks muutunud kandideerimisharjumustele on täiendav väljakutse äärmiselt keeruline konkurents, kus sisuliselt kõik on kõigi konkurendid. „Siin on väga oluline teha koostööd ülikoolidega, kutsekoolidega, olla nähtav, käia külalisloengutes, karjäärimessidel ja pakkuda hulgaliselt praktikavõimalusi. Üha rohkem peaksime suunama fookust sellele, et teha tuleviku töö tutvustusi juba gümnaasiumis või põhikoolis,“ leiab Markus. Töökohtade tutvustamine on oluline, et noor saaks koolis tõhusamalt keskenduda vajalikele ainetele ja mõistaks, miks iga õppeaine oluline on. Siin on tähtis roll õpetajatel ja seetõttu liitis ABB 2022. aastal jõud partneritega põhikooli füüsikaõpetajate tunnustusprogrammis „Lae end!“. Peale ABB kuuluvad programmi ellukutsujate ringi ka Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Metrosert ja Nordecon. „Meie suur soov on korraldada heas mõttes revolutsioon ja muuta täielikult loodusteaduste õpetamist,“ rõhutab Markus. ABB inseneeria tulevikku panustamine ei piirdu ainult ühe suure riikliku projektiga. „Kohaliku hariduselu tasandil saavad Jüri gümnaasiumi noored 2022/2023. õppeaastast põneva võimaluse tutvuda tehnikavaldkonnaga ABB ja TalTechi koostööna loodud energeetika valikaine raames,“ märgib Markus. Globaalne värbamine, globaalsed võimalused ABB värbab talente kogu maailmast ja see on ütlemata keeruline ettevõtmine. Inimese kohale toomiseks maailma teisest otsast kasutatakse majaväliseid partnereid, uuele töötajale pakutakse saabumisel täielikku tuge. „Oleme loonud spetsiaalse onboarding-portaali, kust uus töötaja saab alates esimesest päevast kolme kuu jooksul juhiseid, mis võimaldavad sujuvamalt tööellu sisse elada,“ räägib Markus. Ta ise on tundnud samasugust tuge, sest liitus ABB värbamistiimiga ühe teise ettevõtte personalijuhi rollist. „Tulin värbamisspetsialistiks. Võiks mõelda, et miks teha karjääris samm tagasi? Mina seda nii ei näinud, sest tulin keskmise suurusega Eesti ettevõttest globaalsesse organisatsiooni, kus avanesid hoopis teistsugused võimalused. Suurim eelis on, et saan iga päev kasvatada suhtlusvõrgustikku üle maailma, praktiseerida inglise keelt ja tegeleda uudsete tehniliste lahendustega. ABB-s olen saanud ennast arendada, võtta vastu uusi väljakutseid ja suuremat vastutust,“ hindab Markus. ABB inimesed on jätkuvalt kaasatud suurt mõju avaldavatesse projektidesse, millest nad saavad uhkusega rääkida, mille kaudu saavad uusi väärtuslikke kogemusi ja tänu millele on nad tööturul alati väga hinnatud. Foto: ABB
58 ABB 3 0 — ABB on töökeskkonna mõttes Eestis eestvedaja Ohutuse puhul on meil alati olnud üks eesmärk – null tööõnnetust, räägib ABB töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnajuht Baltimaades Kaspar Kreek. Mida peate kõige suuremaks arenguks ABB töökeskkonnas? Kõige olulisem on see, et 30 aastaga oleme jõudnud punkti, kus ABB standardid on seadusega kehtestatud nõuetest märksa kõrgemad. Millistel vaaladel seisab ABB-s töökeskkonna kujundamine? Neid on mitu. Esiteks on juhtkond 100 protsenti selle taga, et kõik tunneksid end siin kindlalt ja hästi. Erinevate tasandite juhid toetavad alati töökeskkonna arendusi ja paremaks muutmist, pakuvad ka ise lahendusi ega jäta märkamata ettepanekuid, kui neid tuleb. Ütlen uhkusega – ABB on töökeskkonna mõttes Eestis täielik eestvedaja ja see on sündinud kogu meeskonna koostöös. Meie maine on väga tugev ja loomulikult oleme selle üle ka väga uhked. Meie töökeskkonna korraldust on uudistamas käinud Eesti Energia, Ericsson, Ensto, Stora Enso, Tallinna Vesi, Balbiino, Hanza Mechanics, Kalev ja teised. Teiseks tugisambaks pean ABB ohuolukordade ennetamise metoodikat, mis on tugevalt juurdunud kõikide töötajate argipäeva. Foto: ABB Kaspar Kreek
ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 59 Kui lihtsalt öelda, siis kõige suurem ja olulisem vaal on ikkagi tööandja ja töövõtja koostöö, milles sünnib turvaline töökeskkond. Mida nad siis koos teevad, et poleks kaht samasugust tööõnnetust? Ainult administratiivsetest tegevustest null-tööõnnetust-eesmärgi saavutamiseks ei piisa. Juhtumipõhine juhendite täiendamine ja töötajate koolitamine on küll siiani vajalik, aga ainult sellele lootmine on väga vanamoodne. Märksa turvalisem on ohuolukordi tööprotsessides elimineerida füüsiliste muudatuste kaudu, mis, tõsi, võtavad rohkem aega ja investeeringuid. See eeldab ohuolukordade märkamist ja riskide hindamist, millega ABB tegeleb tõsisemalt juba viimased kümme aastat. Meil on selleks väga spetsiifiline metoodika, mis kaasab sellesse ka töötajaid, kellele on seatud eesmärk ohte märgata. See võib tunduda kellelegi kummaline, et pead aastas raporteerima nii ja nii paljudest ohtudest, kuid tegelikkuses on selle metoodika tulemusel õnnetusjuhtumite arv märgatavalt vähenenud. Kui 2007. aastal toimus kokku kakskümmend kuus tööõnnetust, mille tõttu läks tööpäevi kaotsi, siis kahel viimasel aastal on mõlemal aastal sääraseid juhtumeid kuus. Kui palju töötajatelt selliseid teateid aastas kokku tuleb? Tuhandeid. Aga nende märkamisest ainuüksi ei piisa. Tarvis on neid ka lahendada ja see on parandanud tööohutuskultuuri nii põhjalikult, et seda käiakse ABB-s lausa õppimas. Ohutuse kõrval on töökeskkonna loomulik osa ka töötervishoid. Kuidas seisab ABB nende inimeste töövõimelisuse eest, kelle tervist viimaste aastate haiguspuhangud rüüstanud on? Eesrindlikud oleme ka selles. Kui tavaliselt tegelevad Eesti ettevõtetes töötervishoiuga töökeskkonnaspetsialistid, siis meil on selleks eraldi väga hea meditsiinilise kogemusega inimene, kes töötanud kaua EMO-s ja olnud enne seda ka töökeskkonnaspetsialist, nii et tunneb valdkonda läbi ja lõhki. Selle üle ei tunne vaimustust mitte üksnes meie, vaid ka paljud tööstusettevõtted Baltikumi turul, kellega koostööd teeme. Töötajad kasutavad agaralt neile pakutavat lisatervisekindlustust, mis teeb eriarstile pääsemise märksa kiiremaks ja vähendab näiteks kulutusi hambaravile. Panganduses ja iduettevõtluses on see tavalisem praktika, kuid tootmisettevõtetes mitte nii väga. Olulise asjana tasub vast mainida sedagi, et lisatervisekindlustusega on ABB-s kaitstud ka renditööjõud. Töötajate vaimne tervis on meil samuti väga tugevalt fookuses. Meie eesmärk on, et inimesed tunneksid ennast tööl hästi. Paar aastat tagasi, kui olime olukorras, kus suur osa meie töötajatest pidi töötama kodukontoritest ja tiimidel ei olnud võimalik füüsiliselt kokku saada, alustasime uue praktikaga. Selleks on „Are you ok?“ kohtumised töötajatega. Koolitame oma juhte, et nad oskaksid oma meeskonnas inimeste vaimsele tervisele tähelepanu pöörata ja ohufaktorid ennetavalt ära tunda. Kõik kohtumised oma meeskonnaliikmetega ei pea olema ainult tööülesannete täitmisega seotud. Oluline on võtta aega oma inimeste jaoks, et lihtsalt küsida ja saada teada, kuidas töötajal n-ö inimesena läheb. Töötajate vaimse heaolu toetamiseks on meil teisigi praktikaid, näiteks säilenõtkuse ja pingetega toimetuleku koolitused, aga ka võimalus saada tööandja kulul või lisatervisekindlustuse toel psühholoogi vastuvõtule. Töötajad on ju tervikuna inimesed ja lisaks tööülesannete täitmise toele on oluline märgata oma kolleege ka inimlikust aspektist. ABBs kuulub see valdkond kokku tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnaga. Missugused on olnud ABB arengud selles vallas? Nagu paljud teisedki, alustasime meiegi keskkonnale mõeldes kümneid aastaid tagasi jäätmete sorteerimisest, ohtlike kemikaalide hoolikast käitlemisest ja keskkonnaloaga seotud teemade lahendamisest. Nüüdseks on meie keskkonnaeesmärgid äärmiselt üksikasjalikud – me ei püüdle süsinikuneutraalsuse poole mitte ainult oma tootmisahelas, vaid aitame selle poole liikuda ka kõikides valdkondades, kus kasutatakse meie tooteid. ABB peamine keskkonnaeesmärk 2030. aastaks on süsinikuneutraalsus meie enda tegemistes. Oleme selle poole liikumiseks teinud ära juba mitu asja. Katnud ära oma elektritarbimise rohelise energia sertifikaadiga, suurendanud enda rohelise energia tootmist 2022. aastal rajatud päikesepargiga. Samas jätkame suuri investeeringuid energiaefektiivsemate lahenduste suunal ja arendame lahendusi ka külmaperioodil rohelisemate kütmislahenduste elluviimiseks. Foto: ABB
60 ABB 3 0 — Tunnustus räägib enda eest Majandusminister ja Eesti Vabariigi president annavad Bo Henrikssonile ABB-st üle aasta ettevõtja 2008 auhinna. Foto: ABB ABB panust Eesti majandusse ja ühiskonda on märgatud korduvalt.
ALATI LIIKUMISES. JUBA 30 A ASTAT. 61 Maret Maripuu (Tööinspektsioon), Kaspar Kreek (ABB). Foto: ABB 2023 CV-Online Estonia ihaldusväärseimate tööandjate küsitluse tootmissektori kategooria 1. koht 2022 CV-Online Estonia ihaldusväärseimate tööandjate küsitluse tootmissektori kategooria 1. koht 2022 Instari uuringus tehnikaeriala tudengite atraktiivseimate tööandjate 3. koht 2021 CV-Online Estonia ihaldusväärseimate tööandjate küsitluse tootmissektori kategooria 1. koht 2021 Peresõbralik tööandja 2021 Tööinspektsiooni auhind „Hea töökeskkond“ 2021 Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi vastutustundliku ning sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku äritegevuse kuldne kvaliteedimärgis 2020 Enim töötajaid DigiABC programmi alusel koolitanud tööandja Eestis 2020 Kultuurisõber 2019 Tallinna Arhitektuuribiennaali 2019 kuldpartnerluse eest 2019 Peresõbralik tööandja 2019 Tallinna aasta ettevõtlusteo auhind Iseauto partnerluse eest 2018 Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi vastutustundliku ning sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku äritegevuse kuldne kvaliteedimärgis 2017 Tallinna linnavalitsuse tänukiri terviseedenduse eest 2014 EAS „Aasta välisinvestor“ 2012 Tööinspektsiooni auhind „Töökeskkonna parim praktika“ 2011 EAS „Aasta välisinvestor“ 2009 EAS „Aasta välisinvestor“ 2008 EAS „Aasta ettevõte“ 2008 EAS „Aasta välisinvestor“ 2007 EAS „Aasta välisinvestor“