KooliStress nr. 3 (22.05.17)

Vändra Gümnaasiumi õpilaste toimetatav ajaleht

Nr 3. 22.05.17 Hind 50 senti

Lehest leiad:

 „Filmifestival 2017
„Vändra uudised“ “

 „Kulgemise killud“
 „Tartu Ülikooli

avatud uste päev“
 „Tere-eksperiment“

 „Küsitlus koolitoidu kohta“
 „Vändra Gümnaasium 2017“
 „Libauudis“
Ning palju muud

Uudised

Filmifestival 2017

„Vändra uudised“

Üleeelmisel reedel (12.05) leidis aset Tomir Feldmani ja Getter Sarapiku ning Vändra Gümnaasiumi
õpilasesinduse JATS koostöös umbes kaheksandat korda toimuv filmifestival, mis kandis sel aastal
pealkirja „Vändra uudised“. Filmifesti eesmärgiks on äratada õpilaste huvi filmimaailma vastu ning
kutsuda neid üles hindama kaasõpilaste töid. Esitlusele tuli seitse filmi ning viis uudislugu nende vahepeal,
kus mängisid Jatsi liikmed. Saatejuhiks oli Tomir Feldman (keskmine pilt) ning žüriis olid Hille Arumäe,
Mart-Anton Vendelin, Margit Kadak, Tõnu Rõõmussaar ja Liivi Lumijõe.

Esitlusel olid järgmised filmid: Mihkel Silla „Itaalia Film“, „Portugali Film“ ja „UK Film“; „Selline lugu“;
„Freedom To Free-Human Right Here Write Now“; muinasjutt „Õuna teeaeg“ ja „Kodutunne“ peaosas
Sander Sõmeriga. Rahva lemmikuks valiti film „Kodutunne“, mille sisu oli koomiline, kuid
sügavamõtteline (paremalt ülemine pilt). Parim meesosatäitja valiti filmist „Freedom To Free-Human Right
Here Write Now“ (pilt puudub). Parim naisosatäitja valiti filmist „Selline lugu“ (vasakult alumine pilt).
Grand prix-s ehk parimaks filmiks valiti „Õuna teeaeg“ (keskelt alumine pilt). Parima kaameratöö auhinna
pälvis film „Kodutunne“ (paremalt ülemine pilt). Rahvahääletuse auhinnaloosi võitis Liis Bender (vasakult
ülemine pilt). Tehinilise poole eest hoolitsesid Kaur Tõkke ja Martin Tammai (paremalt alumine pilt).
Publik tundus olevat rahul ning pealekasvu pärast pole vaja muretseda, sest noori filmitegijaid oli mitmeid.

Artikli autor: Edrin Hansen

Emakeelepäeva aktus

Emakeelepäeva aktus oli paljudele võimalus näha esimest korda meie värskelt remonditud aulat. Selleks
pidulikuks ajaks oli kaunistuseks üleval ka vaip nimega „Kulgemise killud“, mis muutis heledates toonides
aula palju värvilisemaks.
Aktust alustas direktori kõne. Meile räägiti emakeelepäeva tähtsusest ja kui oluline on meie emakeelt
hoida. Ka üks vaiba autoritest käis oma teost veidi tutvustamas ja lahti seletamas. Kaks 11. klassi õpilast,
Elina ja Merilin, said hea võimaluse tutvustada oma praktilist tööd „Keeleteo“ ajaloost. Nad olid koostanud
selle kohta ka blogi ning aktusel said nad oma tööst rääkida.
Aktusesse mahtus ka pisike kontsert, kus esinesid paljud õpilased lauldes, tantsides ja pilli mängides. Me
nägime esinemas mudilas-, sega- ja lastekoori ning ka kandleansamblit. Esinesid solistid erinevas vanuses,
loeti luuletusi, esines rahvatantsurühm. Kogu aktust juhtisid miniversioonid Lydia Koidulast ja Karl Robert
Jakobsonist.
Meie värskendatud aula sai emakeelepäeva aktuse näol hea avapeo.

Jüriöö matkajooks

21. aprillil toimus suur jüripäeva matkajooks. Osalejaid oli igas vanuses ja igast kandist, valmis veetma
oma õhtut mööda Vändrat ringi joostes.
Neljaliikmelised võistkonnad said valida kahe raja vahel – viiekilomeetrine roheline rada ja
kümnekilomeetrine punane rada. Mõlemad rajad olid täis erinevaid peatuspunkte, kus tuli täita mõni
ülesanne, näiteks autõnnetuses vigastatute abistamine või õhupüssist laskmine. Ülesande valesti või
poolikult lahendamine tõi aga kaasa miinuspunkte. Kõige rohkem punkte saanud võistkond tuli võitjaks.
Igat finišisse jõudnud võistkonda tervitati rõõmsa aplausiga. Samuti said kõik rühmad oma kringli ja
võimaluse peale matka teetassiga maha istuda ja veidi lõõgastuda. Tulemusi oodates mängiti muusikat,
tantsiti, lauldi, nauditi kogu olukorda. Paarikümnest võistkonnast parimaid auasustati lausa medalitega,
kuid kõik said oma diplomi, vaatamata saavutatud kohale.
Kogu ürituse õhkkonda muutis eriliselt ka see, et gruppide vahel polnud erilist vihast võistlusmomenti, vaid
kõike võeti puhta rõõmuna. Rahvas suhtles omavahel ja kõigiga ning see muutiski kogu sündmuse eriliseks
rahvaspordiürituseks.

Tere-eksperiment

Kuidas reageerivad inimesed võõra isiku tervitusele? Et seda teada saada, veetsin tund aega kohalikus
toidupoes ja tervitasin võhivõõraid inimesi. Teretasin kümmet inimest, valides võimalikult erineva
vanusega inimesi. Minu sihikule jäid neli pensionäri, kolm keskealist, üks noorem mees ja kaks väikest
tüdrukut.
Tervitades pensionäre, sain vastu kaks rõõmsat tere. Teised kaks pensionäri ei pannud mind üldse tähelegi.
Võibolla nad isegi ei kuulnud mind, välja minust igatahes ei tehtud.
Selgus, et ka keskealised inimesed ei arva vastu teretamisest midagi. Ühel korral sai mulle osaks vaid pahur
pilk ja teistel kordadel oli inimeste pilkudes vaid segadus.
Läksin tervitama ka üht noort meest. Tundus, et ta oli nii oma mõtetes, et minu tere peale sattus ta tohutult
segadusse. Ta hakkas järsult ringi vaatama ning mind nähes nägi ta välja, nagu ta poleks kunagi varem
inimest näinud.
Veel tervitasin kahte väikest tüdrukut. Üks neist ei teinud minust väljagi, teine aga ehmatas ja jäi vaid
kokutama.
Niisiis, kümnest terest, mis ma kuuldavale tõin, sain vastu vaid kaks. Ülejäänud kordadel mind ainult
jõllitati kui segast. Tegin järelduse, et inimesed ei ole harjunud teisi niisama tervitama ja võõrasse
tervitajasse ei suhtuta esimese hooga kuigi hästi. Samuti järeldasin, et jätsin endast suhteliselt veidra mulje,
seega loodan, et enam ma nende inimestega ei kohtu.
Artiklite autor: Sandra Väliste

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev 2017

Igal kevadel avab Tartu Ülikool oma uksed üheks päevaks, et näidata gümnasistidele, mis ootab neid
ülikoolis ees ning kuidas sisseastumine käib. Sel aastal leidis lahtiste uste päev aset 22. märtsil, eriliseks
tegi selle päeva asjaolu, et esimest korda oli võimalik sooritata lahtiste uste päeval akadeemilist testi,
kindlustamaks kohta ülikoolis.
Lahtiste uste päev algas erialasid tutvustava messiga ülikooli peahoone aulas. Sealt edasi suundusid
abituriendid filosoofiateaduskonna majja, kus kõneles TÜ õppeprorektor Mart Noorma. Sellele järgnes
karjääriloeng, sisseastumisloeng ja esmakursuslase lühiloeng tudengielust Tartus. Alates kella ühest oli
võimalik külastada erinevaid töötubasid, infotunde ja loengud Tartu erinevates kohtades. Abiturientidel oli
võimalik registreerida ennast järgmiste valdkondade loengutesse ning ka tasuta bussile, mis tõi abituriendid
Tartusse oma kodulinnast ning viis sinna ka hiljem tagasi.

Valdkonnad:
Meditsiinitedused: ar stiteadused, hambaar stiteaduste instituut, spor diteaduste ja füsioter aapia
instituut ning farmaatsia instituut.
Loodus-ja täpisteadused: keemia instituut, molekulaar -ja rakubioloogia instituut, arvutiteaduste
instituut, tehnoloogiainstituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, matemaatika ja statistika instituut.
Sotsiaalteadused: õigusteaduskond, majandusteaduskond, ühiskonnateaduste instituut,
haridusteaduste instituut, psühholoogia instituut, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
Humanitaarteadused ja kunstid: usuteaduskond, ajaloo ja ar heoloogia instituut, eesti ja
üldkeeleteaduste instituut, filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste ja kunstide instituut, maailma
keelte ja kultuuride kolledź, Viljandi kultuuriakadeemia.

Soovitan sinulgi tuleval kevadel oma sammud Tartu Ülikooli poole seada ning tutvuda juba varakult oma
tulevikuga!

Artikli autor: Edrin Hansen. Filosoofiateaduskonna maja ringauditoorium ja Tartu Ülikooli peahoone.

Tartu Kunstikooli avatud uste päev

22. märts toimus Tartu Kunstikoolis avatud uste päev. Kohal oli palju õpihimulisi noori, kellel oli
võimalik tutvuda kunstikooli erialade ning majaga.
Toimus loeng ja ekskursioon ning hiljem sai osa võtta ka virtuaalreaalsuse töötubadest, kus sai proovile
panna oma joonistusoskused.
Loengus räägiti täpsemalt sisseastumisest ja koolikorrast ning kõigil oli võimalik esitada küsimusi nii
õpetajatele kui ka praegustele õpilastele. Peale loengut jaotati huvilised kolme gruppi selle järgi, millist
eriala nad õppida sooviksid, ning tehti maja peal ekskursioon.
„Tartu Kunstikool on disainialast haridust andev kutseõppeasutus, mis koolitab visuaalset keskkonda
kujundavaid professionaalseid keskastme töötajaid. Tartu Kunstikoolis saab õppida põhi- ja keskhariduse
baasil

 dekoraatori,
 stilisti,
 3D kunstnik-kujundaja ja
 kujundusgraafiku erialal.“
(Allikas: http://www.tartukunstikool.ee/uldinfo/ )

Artikli autor: Carol Schults

Keemiaõpikojad Vändra Gümnaasiumis
2016/17. õppeaastal

Tartu Ülikooli Teaduskool korraldab igal aastal nii bioloogias, keemias kui füüsikas õpikodasid ning igal
koolil on võimalus kandideerida endale sobilikku õpikotta. Meie koolis olid sellel õppeeaastal
keemiaõpikojad.
„Õpikodade eesmärgiks on

 pakkuda vajalikke eeldusi omavatele 7.-12. klassi õpilastele eksperimentidel ja laboratoorsetel
töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet/valikkursuseid;
 pakkuda heal tasemel praktilist erialast koolitust õpikodade töös osalevatele loodusainete
õpetajatele, tõstes nii loodusainete õpetamise taset koolides.“

„Õpikodade juhendajateks on Tartu Ülikooli vastava koolituse läbinud loodusteaduslike erialade
magistrandid ja doktorandid. Õpikojad toimuvad kord kuus 4-tunniste sessioonidena eelnevalt kokku
lepitud aegadel. Eksperimendivahendite komplektid tuuakse igakordselt kooli kohale ning on arvestatud
kuni 20-liikmelistele gruppidele. Õpikodade programmis osalemine 2016/17 õppeaastal on nii koolidele kui
ka õpilastele tasuta, kuid järgnevast õppeaastast muutuvad õpikojad tugikoolidele tasuliseks.“ Seitsmes
erinevas õpikojas osales õpilasi 9. klassist kuni 11. klassini, gümnasistidel läks selle eest ka üks kursus
kirja. Õpikodades oli teemaks

1. õpikoda –taimede lehtedest värvainete eraldamine,
2. õpikoda - tiitrimine,
3. õpikoda - põnevad katsed keemias,
4. õpikoda - orgaaniline süntees,
5. õpikoda - anorgaaniline keemia,
6. õpikoda - spektroskoopia,
7. õpikoda - elektrokeemia.
Nende kohta saab lähemalt lugeda TÜ teaduskooli lehelt õppetöö alt.
Loodame, et ka järgmistel aastatel on Vändra Gümnaasiumi õpilastel võimalus loodusteadusi lähemalt
tundma õppida ning et sina, tubli noor, sellest kindlasti osa võtad!

Allikas:http://www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/opikojad

Artikli autor: Edrin Hansen

Eesti Keeleteo lõppüritus 2017

17. märtsil toimus Vändra Gümnaasiumi aulas aasta Keeletegu 2017, kus autasustati eesti keelele oma
panuse andnud tegusid.
Peaauhinna võitis „Eesti kohanimeraamat”. Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru
Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud
toponüümiline teatmeteos, mis sisaldab artikleid Eesti asulanimede ja loodusnimede kohta. Peaauhinna
pälvinud „Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende
kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik
muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi
soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed,
raamatu lõpus on kaardilisa.
Rahvaauhinna sai eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes
meediakanalites (Twitter, Facebook) Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma
kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja
armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele,
eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga
vaatab eesti kirjanduse minevikku.
Artikli autor: Elina Jürisaar

„Kulgemise killud”

Nagu me kõik juba teame, siis koos Keleteoga jõudis meieni ka Rutt Vasseli ja Kaire Rohtla loometööna
Valleys valminud „Kulgemise killud”, mis jutustab eesti rahva ajalugu. Nii Keeletegu kui ka „Kulgemise
killud“ tekitasid ühes koos piduliku ning sooja õhkonna, mis on koos vaibaga jäänud meie aulat
kaunistama. Selleks, et ka Teie, kallis lugeja, saaks aimu, millest see loometöö täpsemalt räägib, lisame siia
pildi ning seletava teksti. Harivat lugemist!

KULGEMISE KILLUD

RUTH VASSEL ja KAIRE ROHTLA

„Kolmest vaibast koosnev teos „Kulgemise killud" jutustab sümbolite abil eesti rahva ajalugu. Loometöö
algse idee põhjal meenutab kogu installatsioon suurt puud - eestlaste Elupuud. Värvitoonid vihjavad aja
kulgemisele, alt üles: kevad, suvi, sügis, talv.

Kevad algab sulavee toonides, aktsendiks veidi raagus okste ja tärkavate pungade värvi... Suve suunas
muutuvad toonid soojemaks, rohelisemaks ja päikselisemaks. Sügise juures tulevad sisse kirjude lehtede
oranžid ja leekivpunased toonid ning mida enam liigub aeg talve poole, seda tumedamaks tõmbub hallides
ja sinistes värvides tormine taevas, kuni saabub karge talv, mis minevikupori heledate toonidega katab.

Ajalugu kulgeb samas rütmis - peidetud sümbolid ja pildikesed on killud eestlaste loost, mis algab soome-
ugri hõimude juurest. Kanuud ja püstkojad, kala motiivid kui rändamise allegooria, lõhekarva kalamari,
mis meenutab ühtlasi kalliskive rubiine, sümboliseerides juurte väärtustamist.

Keskajale vihjab stiliseeritud Tallinna vanalinn, teisel pool õlgkatusega palktare...

Omariikluse algusele osutab Kadrioru park luigega, kõikjale kildude vahele on pikitud motiive eesti
rahvamustrist.

Ajavoolust, mis puujuurtest ülespoole mööda oksi laiali hargneb, saab mingil hetkel Siberi raudtee,
verevärvi taeva all hulbib põgenikupaat, selle kohal kolmnurgas valged rändlinnud... Tumepunase taeva
ühes servas on rahvamustrist tuntud rukkilillemotiiv, mis teispool paati leekivaks viisnurgaks muutub...
Veidi eemal jagelevad harakas ja leevike pihlakate üle - neis võib näha vihjet Eestimaa pärast sõdivatele
võõrvägedele.

Keskel näeme aga rahvatantsijaid laulukaare all, mis on vikerkaare, lootuse sümboli, värvides.

Talvega jõuab meie ajalugu tänapäeva. Rukkilille motiivid saavad jälle siniseks, samuti võib ülemistes
taevakildudes näha stiliseeritud suitsupääsukeste käärsabasid. Veski sümboliseerib taaskord aja
vankumatut kulgu.

Veel valvab seal kesk ürgmetsi hunt, ulgumas vabadusest... või hoopis ähvardamas? Sest eemal lippab üks
mimikri-jänes, selline poolläbipaistev. Ühest küljest valvsusele manitsev sümbol, teisest küljest innustus
olla tark nagu jänes eesti ennemuistsetest juttudest ja õppida kohanema uue maailmaga.

Ning viimaks üks mõtlik tütarlaps lilledega nagu värske taasiseseisvunud Eesti Vabariik.

Südamekujulised küljevaibad sümboliseerivad loomulikult kodumaa-armastust. Ja see, et süda koosneb
kildudest, vihjab meie väikerahva haprusele ning läbielamistele.

Headuse-kurjuse alalist olemasolu kusagil taustal sümboliseerivad vanalinna kohal must ja valge kass, kes
majade vahel valguskiirt taga ajavad.

Mitmesse kohta on peidetud linnu motiiv, sest hingelind on olnud alates soome-ugrilastest meie folklooris
mõjukas sümbol. Hoides elus eesti keelt, hoiame oma hinge.“

Artikli autor: Edrin Hansen

Küsitlus koolitoidu kohta

Vändra Gümnaasiumi õpilasesindus JATS viis ajavahemikul 26. veebruarist kuni 5. aprillini interneti
vahendusel läbi küsitluse koolitoidu kohta. Vastuseid saime tagasi oodatust rohkem - lausa 207 vastajat,
kelle hulka kuulusid nii lapsevanemad, õpilased kui ka kooli töötajad.
Küsisime neilt arvamust koolitoidu ja selle paremaks muutmise kohta.
Väga suur osa vastajatest ütles, et nad söövad koolitoitu, kuid seda oleks vaja muuta, sest see ei ole väga
maitsev. Osa õpilasi võtab just sel põhjusel oma eine kodust kaasa või ostab vahetundidel poest. Oleme
märganud, et paljud õpilased ei söö koolis pakutavast peaaegu midagi.
Küsisime õpilastelt, kuidas saaks koolitoitu paremaks muuta. Nad vastasid, et võiks olla alternatiivid
toitudele, mida süüa ei soovita, ning lisaks peaks olema rohkem puu- ja juurvilju.
Suur osa vastanutest tahaks proovida ka taimetoitu ehk ilma lihata toitu, kuna see tundub neile tervislikum.
Lastevanemate arvates ei ole koolitoit muutunud, vaid on jäänud samaks, nagu oli siis, kui nemad koolis
käisid. Enamus vastanud lastevanematest oleks nõus maksma, et lapsed saaksid mitmekesisemat
koolilõunat.

Küsimustiku vastuseid lugedes mõtlesime lahendustele, kuidas muuta toitlustamist paremaks. Toome välja
vastajatele enim meeldinud ideed:
1) igapäevane puhvet, mida ei peaks pidama JATS, vaid selle jaoks oleksid eraldi töötajad;
2) liinisüsteem, kus on olemas alternatiivide võimalused toitudele ning see mitmekesistaks valikut. Liinide
taga võiks olla oma kooli kokad, kes õpilastele talongide alusel jagaks ühe portsjoni õpilase valitud toitu.
Lisaks soovitaksime koolil teha koostööd toitlustusfirma Daily-ga (www.daily.ee).
Artikli autor: Kadri Pari

KooliStressi esimese uue tegevusaasta
kokkuvõte

Kooliaasta on läbi saamas ning sellega ka KooliStressi esimene edukas tegevusaasta üle pika aja. Siinkohal
on sobilik rääkida sellest, kuidas meie aasta möödus ning millised on plaanid tulevikuks.
See aasta on möödunud väga meeleolukalt. Oleme saanud ise palju uusi kogemusi ja teadmisi, ehitanud üles
töötava ajalehetoimetuse ning välja mõelnud palju uut ning põnevat ning seda ka iga lehega täiustada
proovinud. Esimest KooliStressi müüsime kokku 60 eksemblari ning teist numbrit 118. Koos teise lehe
väljaandmisega alustasime ka lugejaskonna arvamusi otsima ning nüüdseks on koos ka tulemused.
Meie küsitlusele vastas küll vähe inimesi (43), aga tagasiside on olnud positiivne. Meeldivaks üllatuseks on
meie lugejaskonna enamik õpilased, kes ostavad koolilehte siis, kui leht on kättesaadav. Peaaegu kõigile
vastanutele meeldib meie lehe kujundus, kuid on ka neid, kes pole sellega päris rahul. Soovitakse esikaane
muutmist ning fontide vahetust, sammuti soovitakse fotode kvaliteedi kontrollimist ning MEME-sid.
Austame lugejaskonna arvamust ning üritame muuta lehte teile meeldivamaks, sest klient on ju kuningas.
Küsisime arvamust ka sisu kohta ning rohkem soovitakse lugeda koolis toimuvast. Valdavalt oldi ka sisuga
rahul, aga tehti ka mõned muudatusettepanekud ja jagati häid ideid, mida proovime enda töös ka järgida.
Lisaks kõigele on võimalik meie lehte ka tagantjärgi Vändra Gümnaasiumi kodulehelt lugeda.
Lähitulevikus tuleb meile loengut pidama Pärnu Postimehe ajakirjanik Anete Kruusmägi ( 25.05 kell 15.10
aulas), kellega tehtud intervjuud saate lugeda Vändra Teataja juuni numbrist. Veel on meil plaanis tänada
meeskonda ning suurimaid abilisi 6. juunil toimuval aktusel koolimajas ning see, kuidas selle aasta viimase
lehe müük edeneb saame ehk rääkida järgmise kooliaasta esimeses lehes, mis oleneb suuresti juurdekasvust.
Meil oleks teha veel palju uut, kuid ilma toimetuseta on seda raske teha. Ühe lehe väljaandmiseks on vaja
palju aktiivseid ning hea sõnaosavusega inimesi, kui me nad ka järgmisel aastal üles leiame saab
KooliStress kellegi uue käe all edasi areneda. Loodan, et tulevik on meie koolilehele helge ning ei kao nii
pea, sest minul oli teda koos meeskonnaga väga tore teha ning kindlasti oleks see nii ka järgmistel.

Päikesepaistelist tulevast suve soovides
Edrin Hansen
KooliStressi tegevtoimetaja

Vändra Gümnaasium 2017

Vändra Gümnaasium on tegutsenud alates aastast 1922 ning tänaseks päevaks teeb see kokku 95 aastat.
Selle puhul otsustasin teha pilte kõigist koolimajas leiduvatest ruumidest, mida kasutatakse õppetöös, et
salvestada seda, milline nägi välja Vändra Gümnaasium just aastal 2017. Loodan omalt poolt, et meie kool
püsib kaua ning saab tuleviks ka kaunima ilme, kui seda on tal täna, sest meil on nii mõnedki murekohad,
mis võiks saada parandatud.

Õpilased, õpetajad ning teised koolitöötajad peaksid ja arvatavasti ka on õnnelikud selle üle, et meil on
endiselt Pärnumaa üks suurimaid maagümnaasiume, olenemata sellest, et järjest pannakse koole kinni, sest
lapsi jääb vähemaks. Meil on kaunid klassiruumid ning paljud võimalused, mida teistel ei ole, näiteks on
meil oma kooliaed. Kindlasti on omaette väärtus ka meie staaźikad õpetajad, nagu näiteks minu ema
klassijuhataja Riina Kuusk, kes oli valmis meile lahkelt õpilaskodu tutvustama. Minu meelest on
õpilaskodu meie koolis just kõige kurvemas seisus, kahjuks ei ole ma kursis sellega, kas internaadi korda
tegemiseks on olemas ka mingisugused plaanid, seega ei võta ma siinkohal rohkem sõna ning lasen sinul,
kallis lugeja, oma silmaga meie koolimaja uudistada just sellisena, nagu ta on täna, 2017. aastal.

Artikli autor: Edrin Hansen Fotode autor: Tiina Hansen

Välisfassaad Vasakult: õpilaskodu, võimla, pikk koridor, a-korpus, b-korpus, arvutimaja,
puudub kooliaed (1924).

Arvutimaja (1997) Vasakult: teine korrus-arvutiõpetuse klass ja muusikakooli kunstieriala klass,

esimene korrus– kunstiõpetuse klass ja poiste tööõpetuse klass.

A-korpus Teine korrus vasakult: aula (nr. 12), klass nr 11, klass nr. 13, õpetajate tuba (nr. 14), klass
(1913) nr 15, klass nr 16, klass nr 17, trepp teisele korrusele. Esimene korrus: klass nr. 6,
sissekäik, klass nr 2, klass, garderoob, klass nr 3, klass nr 4 ja klass nr 5.

Esimene korrus vasakult:
kantselei, direktori
kabinet, õpetajate
garderoob, õpetajate tuba
ja õpetajate puhketuba.

B-korpus Esimene korrus vasakult: klass nr. 31, jalutussaal, klass nr.

30, klass nr. 32, klass nr. 33, klass nr. 34, klass nr. 36,

klass nr. 37, klass nr. 41, klass nr. 48, klass nr. 47, klass nr. 42, klass nr. 43, klass nr. 44, klass nr. 45, klass nr.
46. Esimene korrus: JATSI stend, klass nr. 38, pikk koridor, tüdrukute riietusruum, poiste riietusruum, võimla.
Puudub klass nr.35.

Internaadi maja(1987)

Vasakult: JATSi puhketuba ja koosoleku ruum., gümnasistide garderoobid, koridor, mis ühendab b-korpust
ja internaadi maja. Teine koorus: JATSi endine ruum, raamatukogu ja kolmandal korrusel õpilaskodus.
Puudub: sotiaalpedagoogi ruum, kooli õe ruum, kehalisekasvatuse õpetajate ruum ja psühholoogi ruum.

Libauudis

„Kulgemise killud” Vändra Gümnaasiumi mätta otsast

Nagu me kõik juba väga hästi teame, on „Kulgemise killud” hetkeseisuga Vändra Gümnaasiumis.
Tegeledes selle loometööga seotud artiklitega, olin sunnitud käima mitmete kooli juhtivate isikute jutul
ning pärast kirjatööde lõpetamist mõistsin, et olen tänu oma tööle avastanud midagi ennekuulmatut. Nimelt
olles võitnud kooli juhtivate inimeste usalduse, hakkas minuni jõudma vihjamisi kild killu haaval infot
selle kurikuulsa vaiba tegeliku idee päritolu kohta. Kirjutades kõik juhtnöörid eraldi märkmepaberile, mille
panin pihta kaassüüdlase Pille Simrali kabinetist, moodustasin kooli keldri põrandale pildi antud loometöö
sünni kohta.
Meile on seda presenteeritud kui Ruth Vasseli ja Kaire Rohtla loometööd, mida üks loojatest esitas ka
süütu näoga meie kooli õpilastele emakeelepäeval niiviisi, et raske oli pärast aktust seletada tuletõrjele, et
koolimaja ei põle. Kuid nagu ikka, rääkis Pille musta valgeks nii, et silm ka ei pilkunud. Nüüd on minu kui
ajakirjaniku kohus teile rääkida tõde, olenemata sellest, kas tsensuur seda pooldab või ei, olen valmis selle
nimel märtrina surema (muidugi juhul, kui mind hiljem ikka pühakuks kuulutatakse).
Ma süüdistan Vändra Gümnaasiumi juhtkonda vassimises „Kulgemise killud” tegeliku idee päritolu kohta.
Selle tõestamiseks võtan endale õiguse tsiteerida „Kulgemise killdude” seletavat teksti. „Kolmest vaibast
koosnev teos „Kulgemise killud" jutustab sümbolite abil eesti rahva ajalugu. Loometöö algse idee põhjal
meenutab kogu installatsioon suurt puud - eestlaste Elupuud. Värvitoonid vihjavad aja kulgemisele, alt
üles: kevad, suvi, sügis, talv.” Kui esialgu seda loometööd vaadata, siis nii tõesti ka tundub, kuid tegelikult
kujutatakse seal Vändra Gümnaasiumi tumedat ajalugu. Vävitoonid on valitud seda ilustavalt ning see puu
jutt on puhas lollus, midagi nii fiktiivset pole ma varem näinud. Kuigi valitud värvitoonid on õpilastele
siiski vägagi iseloomulikud ning äratuntavad, see on ka üks põhjuseid, miks vaip neile alateadlikult nii
väga meeldib. Kevad on õpilase vabaduse lootus ning suve värvid sümboliseerivad ka midagi sarnast vist.
Kindlasti huvitab teid see, kes selle kõik välja mõelnud on-leidsin ka sellele vastuse.
Peidetud sümbolid on tegelikult peidetud tõde, mida varjavad paksud koolimaja seinad ning mis ei paista
välja suurtest akendest hoolimata. Lõhekarva kalamari sümboliseerib meie koolitoitu, mis ei vaja siinkohal
enam mingit lisatäpsustust. Luik sümboliseerib meie koolitiiki ning kassid seda kuulsat koera, kes söökla
tagantukse juurest süüa saab. Minu meelest on põgenike paat ainus asi, mis on tõe varjamiseks alles jäätud
ning seda ilustavad teiselt poolt meie tublid rahvatantsijad. Selle kõik on üheskoos kokku pannud Marget
Privits ning Pille Simral.
„Veel valvab seal kesk ürgmetsi hunt, ulgumas vabadusest... või hoopis ähvardamas? Sest eemal lippab üks
mimikri-jänes, selline poolläbipaistev. Ühest küljest valvsusele manitsev sümbol, teisest küljest innustus
olla tark nagu jänes eesti ennemuistsetest juttudest ja õppida kohanema uue
maailmaga. Ning viimaks üks mõtlik tütarlaps lilledega nagu värske
taasiseseisvunud Eesti Vabariik.” Kui rääkida sellest hundist seal üleval, on
minu meelest kindel fakt see, et tegemist on endise direktori Peeter
Putkega, kes on pandud vastastikku Marget Privitsaga ning nende vahel on
Tiina Käärmann. Ajaloost on meile juba ammu selgeks saanud, et igal
õilsal asjal on mingi poliitline tagamõte.
Mul õnnestus ka üks süüalune kätte saada ning talle oma libekeelsusega
külje alla pugeda. Palusin tal naviivse põhjendusega teha endale kalasaba
ning nii pool juhuslikult seda jäädvustada „Kulgemise killud” taustal, tehes
pilti just nii, et seda hiljem tema vastu kasutada saaksin. Selle
ümberlükkamatu fakti lisan ka teile vaatamiseks ning palun teil tungivalt
avada oma silmad ning tulla tagasi karmi reaalsusesse. See, mida teile ette
söödetakse, on vaid teie petmiseks ning mina olen ainus, kes suudab seda
vist tõestada!

Artikli autor: Edrin Hansen

NB! Tekst ei põhine reaalsusel ning ei
ründa ega süüdista tegelikult kedagi ,
kokkulangevused tõsieluga on juhuslikud .

Reseptinurk

Kuidas teha ise „laavalampi”?

Vajalikud vahendid:
 läbipaistev plasttops (250ml)
 sooda
 toiduvärv/vesivärv
 toiduõli (70ml)
 kraanivesi (10ml)
 äädikhape (30%)

Töö käik:
1. Lahusta läbipaistvas plastiktopsis umbes 2 tl söögisoodat 10 ml vees ja
lisa omal valikul toiduvärvi (või vesivärvi).
2. Vala veekihile toiduõli (umbes 5-7 cm).
3. Lõpuks lisa ettevaatlikult äädikhapet ning jälgi toimuvat.

Nipp! Ägedamaks efektiks pane mõni tuluke või telefoni taskulamp
plasttopsi alla põlema!

Ceasari salat

Vaja läheb:
 Kanafilee
 Kirsstomatid/3-4 tavalist tomatit
 Lehtsalat/rooma salat
 Ceasari salatikaste
 Broilerimaitseaine, basiilik
 Saiakuubikud

Valmistamine
Lõigu kanafilee parajateks tükkideks nii, et oleks mugav sellises suuruses tükke süüa. Lase pannil õli
kuumaks ning pane kanafilee tükid pannile. Prae tükid pannil ühtlaselt pruunikaks ning lisa kanale
basiilikut (soovi korral) ja broilerimaitseainet. Hoia neid veel 3 minutit pannil, sega. Rösti saiakuubikud
ahjus. Pese salat ja tomatid. Haki tomatid, kirsstomatite puhul lõika pooleks ning pane kanaga ühte kaussi.
Haki salat sammuti parajateks tükkideks ning pane kõik ühte kaussi. Sega ning lisa salatikastet. Pane kaussi
ka saiakuubikud ning sega kõik läbi.

Marjasmuuti
Koostisosad:
 1 banaan Eelneva numbri „Reseptinurga“
 1 spl mett parandus:
 2 spl kaerahelbeid Viited kasutatud materjalide kohta artiklis
 2 dl värskeid või külmutatud marju „Mõned edupõhimõtted, mis tavapäraselt
 2 dl maitsestamata jogurtit enim tähelepanuta jäätakse“
 1 dl õunamahla Illustreeriv pilt: www.igav.ee http://
 1 spl oliiviõli igav.delfi.ee/pildid/paevapilt?
id=73561293#
Valmistamine Teksti allikas on Edu Akadeemia
Pista kõik koostisosad plendrisse ning lase ühtlaseks massiks. http://www.telegram.ee/vaimsus/7-kohe-
Sellest saab kaks portsionit. (Toidutare.ee) rakendatavat-edu-ja-onnelikkuse-pohimotet

Vabandame tekkinud ebameeldivuste
pärast.

Värske õhk

13.04.2017 toimus Carl Robert Jakobsoni nimelises Torma
põhikoolis 10-nes Carl Robert Jakobsoni auks peetav kõnevõistlus,
kus esindas meie kooli Edrin Hansen . Võistlusel esitati kaks kõnet,
esimene oli C. R . Jakobsoni kolmest isamaa kõnest valitud katkend
ning teine enda kirjutatud kõne . Nüüd on ka sinul , kallis lugeja
võimalus lugeda ning soovi korral ka tagasisidet anda meie kooli
esindanud kõne kohta . Mõnusat lugemist!

Kultuuripärand

Pikk ja pilkane pimedus asub tasapisi minekule ning minu südames tärkab taas õrn ootusärevus ning
armujoovastus. Tulemas on kevad, muru läheb taas roheliseks, linnud alustavad lakkamatut laulmist, ilmad
lähevad soojemaks ning päikselisemaks ja taimedel algab taas uus eluaasta. See kõik tuletab mulle meelde,
et ma armastan elu, mis leiab aset just siin meie kodumaal, Eestis.

Oleme kõik kursis sellega, mis on siin riigis valesti, aga kas me ka märkame, mis on siin head ning
erakordset? Jah, me märkame küll, meie kodumaa on väike metsaga kaetud vabariik, kus elab 1,3 miljonit
andekat inimest, aga see on nii väike osa kõigest heast, mida meie kodumaalt leida võib. Täna kõnelen
ühest oma lemmikteemast, mille kohta võib leida paremaid näited muidugi välisriikidest, kuid minu
patriootlik mõttemeel eelistab siiski kodumaist.

Mind paeluvad erinevad vanad ehitised, olgu see siis loss või saun, peaasi, et oleks vana ehk sisaldaks
ajalugu ning oleks seotud eestlastega, kes on elanud siin enne meid. Kadrioru lossi teame kõik, selle lasi
ehitada Vene tsaar Peeter simene 18. sajandi alguses oma suveresitendsiks, aga ta polnud eestlane ning ka
edaspidi pärast lossi valmimist on sellega tegelenud võõrvõimud ning meile kõige lähemalt Eestimaa
kuberner. Lossi kaunistusterohke peasaal on sellegi poolest nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa
barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Tänasel päeval aga tegutseb selles majas Kadrioru
kunstimuuseum, mida külastame põnevusega ning mida on uhke näidata ka meie külalistele.

Suuruselt teised ja ilmselt enim levinud ehitised meie talupojaajastust on mõistagi mõisaid, mida võib leida
igast Eesti maakonnas. Eestis on säilinud ja kasutusel ligi 500 mõisa peahoonet, millest 69-s tegutseb kool.
Sattusin ükskord Hummulist läbi sõitma, kõik tundus sügiseselt suursugune ja hiljem saingi teada, et seal
asub mõis, mis töötab koolina. Mul on hea meel selle üle, et kunagised suursugused ehitised omavad ka
tänapäeval otstarbekat kasutust ning on meile lähedased juba varases eas. Vahel jääb tunne, et kunagised
ehitised ja toonane elu on säilinud ka empaatilisel kujul ning seda on tunda ka aastasadu hiljem.

Säilinud on mitmeid mõisakomplekse, näiteks Vana-Antslas ja Olustveres, mille säilitamiseks pingutatakse
tänini. Vana-Antslas asus varem samuti mõisakool, kuid nüüd tegelevad mõisakompleksiga meie ülikoolide
ja kutsekoolide õpilased ning väljaõppinud meistrid. Olustveres on säilinud ja renoveeritud kogu kompleks
ning seal tegutseb Olustvere Teenindus- ja Majanduskool. Mõistagi tegutsevad kõigis eel nimetatud
asutustes meie tublid kaasmaalased.

Aga on säilinud ka koguni endise olemusega linnu. Näiteks Sillamäel avaneb ühel künkal asuvalt trepilt
imeline vaade merepuiesteele, mille keskel on väike roheala ning mõlemal pool reas Staalini aegsed
ehitised. Sillamäel on olnud keeruline ajalugu. Sillamäe tehase ehitamiseks küüditati ning vangistati inimesi
erinevates Leningradi, Pihkva ning teistest Venemaa, Valgevene ja Ukraina oblastitest kes jäid hiljem
Sillamäele elama. NSV Liidu ajal oli eestlastel Sillamäele elamisluba saada praktiliselt võimatu ning enne

veneaja lõppu oli Sillamäe kinnine linn. Arvatavasti tänu sellele on seal säilinud ka omaaegsed elamud
ning ka teised sealse kultuuri mälestised.

Nendega seoses meenuvad mulle alati Tartu Annelinna 9-korruselised kollased majad, mis on minu jaoks
niivõrd kodused. Kodused on nad sellepärast, et neid on palju ja nad on kõrged, mis tähendab seda, et neis
elab palju inimesi. See tekitab minus turvalise tunde ning seal ei saa keegi ennast kunagi üksinda tunda.
Kuid olenemata sellest, et seal on ka mitmeid probleeme, nagu näiteks veneaegne vilets ehitus, on see siiski
eriline nähtus koos oma kõrgete korrustega, imeliste vaadetega, mis avanevad 9-ndalt korruselt suveõhtuti,
ning need inimestega, kes seal elavad.

Kuid hüppame nüüd lähiminevikust keskaega. Igas Eesti suuremas linnas on olemas oma niiöelda vanalinn,
mis pärineb hiliskeskajast. Seda on nii Pärnus, Haapsalus, Tallinnas, Narvas, Tartus, Võrus ning ka
väiksemates kohtades, nagu Paide. Neis kõigis tegutsesid meie esivanemad, kes jätsid endast maha
ajaloolise jälje. Seda tegid nii Tallinna kaupmehed kui ka kuurortlinna Haapsalu mudast rahategijad. Need
linnasüdamed on omaette vaatamisväärsused, mida me ei pruugi iga päev märgata. Ka täna viibime me
ajaloolises majas, kuid kas me ise oleme sellele mõelnud? Minule aga jäävad sellised asjad silma ning
tulevikus olen ma nendega kindlasti tihedamalt seotud.

Kuid kõige südamelähedasem on sügaval Lõuna-Eesti metsade vahel asuv vana maja, kus sauna ümber on
jõgi uuristanud oma tee nii, et saun on jäänud püsti vaid väikesele saarele ning maja jõesängi kõrvale.
Vaatepilt on väga armas. Minu jaoks on see kui miljonivaade ning ma soovin, et meie kõik, kes me täna
siia oleme tulnud, mõtleksime rohkem sellele, mis on meie ümber ilusat, olgu see asi nii väike või lihtne
kui tahes, nagu see saun. Õnneks ei olegi palju vaja.

Arutor: Edrin Hansen.

Kuu jatsikad

Märtsikuu jatsikas 2017 on
Sandara Väliste!

Vanus: 13 aastat
Klass: 7.b klass
Sest Sandra on stiilne,
kohusetundlik, sõbralik, abivalmis
ning juhatuse noorim liige.

Aprillikuu jatsikas 2017 on
Marleen Aluste!

Vanus: 13 aastat
Klass: 7.a klass
Sest Marleen on kohusetundlik, aktiivne,
rõõmsameelne, optimistlik, sõbralik ning
õpib koolis vaid headele hinnetele.

Maikuu jatsikas 2017 on
Edrin Hansen!

Vanus: 17 aastat
Klass: 10. klass
Sest Edrin on aktiivne, sõbralik,
motiveeritud, tubli ja eeskujulik
jatsikas.

Telgitagused

Toimetus Täname

Tegevtoimetaja: Edrin Hansen Anne Vaher „Libauudise“
Reklaamijuht: Carol Schults Marget Privits tegelased
Müügijuht: Moonika Aluste Pille Simral
Toimetajad: Kadri Pari Erilised tänud
Elina Jürisaar Kevin Leele
Sandra Väliste
Fotograaf: Tiina Hansen Vändra Konsum

Nugise
Kaubandus OÜ

Palume lehte lugedes säilitada huumorimeel ning suhtuda
kirjutatusse mitte liialt tõsiselt.

NB! „Reseptinurk“ tegu ei ole kirjaveaga.

Mõelgem kastist välja!

Hind 50 senti

Kontakt:
Tegevtoimetaja: [email protected]
Reklaamijuht: [email protected]

Müügijuht: [email protected]