koolipress 3.- 4. august 2007 (vilistlaste eri)

KoofipresS

Vilistlaste eri

Lehest leiad: Vdndra Gumnaasium on S5-aastane, tema

Lk.1-2- kooli vilistlaskogu aga ainullT aastat noorem!

vilistlasliikumise On jille Vdndra kooli endiste
ajaloost
0pilaste ja vilistlaste
Lk.3- s6na on
direktorite! kokkutulek, millega
tdhistame oma kooli 8Sndat
Lk.A- laulame aastapdeva. Kooli endine
k6ik koos ehk direKor Aavo Juss on 6elnud:
kooli laul
"Vandra valss" ,Jah, ilmselt ainutt kooli
kokkutulekul saavad k6ige
Lk.5- NB! k6ige
tdhtsam- ehedamal kujul kokku
minevik ja olevik - meie
KUIDAS OLIA tollased ning praegused
m6tted ja teod'.
Ore el AJAL
Kokkutulekuid korraldavad
Orers KoHAS vilistlaskogu ja kool koost06s

ehk traditsiooniliselt iga 5 aasta
klassiruumide jargi.
numbrid
klassUuhataja- Vilistlasliikumise algus...
tunniks
Vilistlaskogu on ainult 7 toetajaliikmed, kellel oli Vilistlasliikumine tegutseb
Lk.6- kokku- aastat noorem kuitema kool-
tuleku kava ning uldkoosolekul sona-, mitte
Viindra P6llumajandusliku hddleoigus. Vilistlaskogu juhatus kodumaal illegaalselt ja tema
kust saab su[ia- asus Vandras, kuid osakondi vois jdrjepidevust kannavad edasi
juua Uhisg0mnaasiumi
vil istlaskogu registreeriti moodustada Llle Eesti. Vdlis-Eestis tegutsevad
Tere tulemast Vilistlaskogu asutajaliikmed olid I vilistlased
OMA kooli! ametlikult siseministri Poolt
2l.mdrtsil 1929. aastal (kool lennu (16petasid kooli
ILUSAT PIDU! avali t922.aastal). Tal oli
oma p6hikiri, milles on 1926.aastal) loPetajad Hermann 1940. aastal seoses n6ukogude
tegevuse eesmiirgina kirjas- Raid ja Milda R66mussaar, ll v6imu tulekuga keelati dra
koondada kooli 0mber tema len nust (l6petasid !927 .aaslal)
Adolf Lind ja Elli Jririsson ning Ill muuhulgas ka vilistlaste
endisi 6pilasi sidemete lennu vilistlane Helmi Kirkmann organiseeritud liikumised, nii ka
alahoid miseks eneste vahel
ning kooliga ja k6lbelise ning (kooli vilistlase Vdndra Viindras.
ainelise toetusega kaasa raamatukogu juhataia Hiie On aga teada, et Kanadas elavad
Piirsalu ema), kes oli kooli
aidata kooli edenemisele. vilistlased kogunesid Torontos
Huvitav p6hikirja Punkt on Iopetanud 192B.aastal. kooli aasta P6evi teh istama'
see, kus Iubatakse r6hku Vi I istlaskogu tolleaegse tegevuse seega voib vaita, et
panna kehvemate 6Pilaste vilistlasliikumine on olnud ldbi
kohta ei ole kahjuks andmeid aegade jdrjepidev' Vilistlaskogu
ainelisele toetusele. tlks asutajaliiXmeid Adolf Lind
Tegevliikmeteks said olla peale 1934. aasta ,,K0lalehes" avaldas ka Torontos 1982' aastal
endised 6pilased, kes olid
kooli l6petanud v6i siis ilmunucl anikli, Pealkirjaga
vdhemalt oppinud viimases
klassis. Ei unustatud aga ka ,,Vilistlasohtu Wand ra raamatu,,Mdlestusi Viind rast"'
neid, kes mitmesugustel gumnaasiumis", kus tundmatu Hiljem, kui kooli kokkutulekud
pohjustel kooli loPetamiseni olid juba lubatud' Pidasid nad
ei j6udnud- nemad said olla a utor imestab vilistlastel alati meeles oma kooli
sr-idamesoojuse Puudu mise kohta
oma kooli vastu. Tundub, et see tervitustega.
tahelepanek ei Pea Paika, sest (Jiirgneb lk'2)

aeg on toestanud hooPis muud."

r'

Lorents.

Vandras tulid vilistlased kokku Traditsioonid Anton .Jilrgenstein on tanu vilistlastele kooli ees aegu ja inimesijalgimas
peale Teist maailmasoda
avalikult aga esimest korda Vilistlaskokkutulekud on kinnitati plaat, mis margib et seotuks kokkutulekute
1957.aastal. toimunud 1957- st aastast kool on ehitatud Vdndra
Vrlistlasnou kogu l- oosneb iga alates 5 aastase intervalliga. Hariduse Seltsi poolt (seda korraldam isega alates sellele
lennu esindajast, kelle valib iga praegune on arvult oodati 10 aastat. sest oli
lend rse. Noukogu valib sirs uheteistkumnes. ,,korgemalt poolt" keelatud), uus eelner a aasta sLrgisest i oi
esindajate hulgast esimehe, Peaaegu iga kokkutuleku nahkkoites raamat kooli
sekretari ja laekuri. korraldajad on pidanud kuulma kroonika jaoks talvest. Tarmo Loodus,
kusimusi, et miks on 1992- kooli fuajee seinale
Vilistlasnoukogu esimehed kinn itati malestusta hvel 24 praegune vilistlaskogu esimees,
kohkutulehu osavotumahs nii vilistlasele, kes langesid ll
Kod u-Eesti vilistlasliikumise suur, et mida me selle eest maailmasojas (varem oli on oelnud, et voiks kokku tulla
ideeliseks juhiks ja taastajaks saame. Vilistlaskogu kassas malestustahvel ainult
oli aastakumneid Orest peab raha olema ka noukogude poolel langenuile) tihedamini. See aitaks
Niinemde, kes oli kokkutulekute vahel, et 1997- toetati koolile uue vllistlastel rohkem kursis olla
vilistlasnoukogu esimeheks kuni valmistada efie jergmist helivoimenduse ostmist kooli probleemide ja roomudega
aastani 1971. Ta oli Vandra kokkutulekut (kuulutused .1ne) ja 2002- kingiti koolile traktor
gumnaasiumi lopetanud 1929. samuti opetajate ja teenekate muru niiduk ning vajadusel aidata.
aastal ja kuulus vilistlasnoukogu vrlistlaste sunnipaevadehs ning 2O07- trummikomplekt (9800. ) Vrlistlaskogul puudub Praegu
luhatusse juba 1930ndail matusteks. Osavotumaksu ja toetus kooli almanahhi oma pohikiri- v0iks taastada
aastail. Tema eestveda m isel moodustavad ansambli ,,Esimesed read" valjaandmise eestiaegse, loomulikult
toimusidki kokkutulekud alates traditsiooni jdtkamiseks (sum ma ta napaevaste moondustega, kus
l-95 i.aastast. Orest Niinemae maksumus, opeta1ate tanu la ud, selgub peale kokkutulekut).
oli suur Vandra patrioot Ja tema kokkutu leku kuulutuste Pikk traditsioon oli ka oleks must-valgel kirjas
ajaloo tutvustaja, ta oli ENSV avaldamine, tasuta supp, kooli vilistlasohtute korraldamine. On tegevuse pohimotted .ja tradit-
teeneline opetaja ning koduloo voldikud, kdepaelad Ja kingitus teada, et neid peeti juba eesti
opetamise propageerrja. 1 aru koolile. ajal.la hiljem aastail 1966 Sioonid.
temale tutvus Vandra kooli Kokkutu lekutel on trad itsiooniks 1995, toimusid nad jaanuari Kokkutu leku planeerimist aitaks
pedagoogiline kollektiiv endise lopus voi veebruari alguses. See
direktori Kaljo Pildi sonul lisaks tavalistele traditsioon katkes. kuna raske kergendada see, kui inimesed
I pedaEoogikatead lase .Joha nnes peotoimingutele nagu rongkaik, oli inimesi kokku saada.
Kaisi raamatuga ,.lsetegevus ja aktus, tants, endiste opetajate registreeriksid end ja maksaksid
rndir iduaalne toor iis . m s opilaste mdlestamine surnuaial Tulevik oma osamaksu juba varem,
' arendas opetajasl.onda r aga ka vilistlaste poolt kingituse
i palju metoodiliselt. Samuti tegemine oma koolile. Kindlasti Kahjuks on tanu vilistlasohtute mitte kokkutu leku Paeval.
i vaidab Kaljo Pilt, et on paljud neist kingitustest a rajaa m isele vilistlaskogu Vaata mata rahaProbleemidele
l. asvatustoos pole mrl legagi oln ud enamikele vilistlastele kokkusaamised iadnud ainult on kokkutulekud toimunud ja
asendatavad koolr hea n tni ja koolis kiiimise ajal kooli jativad toimuma. On ju nii, et siin
traditsioonid, millele aitasid lahutamatu osa, motlemata siis kiiiakse uhest Perest mitmete
i kaasa vilistlaskokkutulekud ja sellele, kuidas on kool need polvkondade kauPa - vanaisad-
I vilistlaste esinemised, milles oli saanud. NLiud, vilistlastena, on ja emad, isad ja emad, Pojad
i eriline osa Orest Niinemael. ka meil voimalus anda panus ning tutred. Tullakse, et kohtuda
] Peale Niinem6ed oli tanaste opilaste arendamisele. endiste koolikaaslaste ja
vilistlasliikumise juht Endel Vilistlaste kingitused on olnud bpetajatega ning veel trillegagi.
I Kouts- aastatel 1"977-L997 lebi aegade jergmised: mida me enam iial tagasi ei saa
1992. aastast on vilistlaste 1962- kooli aulasse 3 suurt
kokkutulekuid aidanud Va nd ra etnograafiliste - orna lapsepblr e ja hoolia,aga
korraldada vilistlaskogu m ustritega porandavaipa
aseesimees Aadu Tokke. 1967- kooli ees asuv kunstnik Vand ras.
Kalev Kiisk oli vilistlasnoukogu Aino Sepp-Tonissoni lood ud On vard malestused. l'ool'mala
esimees aastail 1997-2002, ,,Vandra karu"
Tarmo Loodus on sel ametipostil 1972- kunstnik Enn Poldroosi ja inimesed, kes maletavad koos
aastast 2002. maal kooli ehitamisest, Elle
Vilistlasnoukogu kauaaegne Eha-Are ja Olev Sau loodud meiega neid aegu ...
sekretar on olnud Marju Simson, kooli laul ,,Viindra valss"
kes on seda ametit pidanud
luba 30 aastat. Kindlasti 1975- kooli juurdeeh ituse
maletavad pa ljud vilistlased valmimise puhul kingitus 50
teda ka tanutundega kui oma
esimest opeta.lat Vandra koolrs. ru bla eest
Ennem teda oli sekretar Linda
Kelin. 7977 kooli lipp ja kooli alaloole
Vilistlasnoukogu laekur on
; praegu Koidu Tammepold, piihendatud broSuiir
I ennern teda on seda ametit ..Nou hogude pedagoogiha ja
I pidanud Leida Jaanson.1a Aili kool: V6itlus emakeelse
kooliharrduse eest Vandras"
l 1982- Anton Jtirgensteini busti
I taaspustitamine koos
tanlmeoksa ja kirjaga (bust oli
pustitatud 1939.aastal, kuid

saksa okupatsiooni ajal

eemaldatud)
1987' kooli valisukse korvale

2 kusim ust d irektoritele

Direktor on koolielus vdga olla, kui see vdhegi temast See valmistati 1-972.aastal See kahtlemta rikastab.
tzihtis inimene, temast olenes.
oleneb vdga palju. Head inimlikud suhted koolr 50.aastapaevaks, Kui kusimusele otse vastat, siis
Opilastena kartsime ja opetajate ja juhtkonna vahel
samas austasime neid. ning 6petajate ja 0pilaste paigaldada 6nnestus aga alles 17 aastat koolijuhtimist andis
Koolipress esitas vahel. Selle tagajarjel tekkis
direktoritele 2 kusimust: 19B7.aastal kooli mulle palju inimesi, keda ma
L. Mille poolest on Vdndra tugev kokkukuuluvustunne -
kool eriline? 65.aastapaeva eel, sest varem pean omaks, 0histegevus
2. Mida on Teile andnud uks koigi, k6ik tlhe eest - ja
Vdndra kooli juhtimine? 0kski raskus ei olnud raske, ei teksti viimased read ei liidab. Ma tundsin kogu kooli
tekkinud ka ldbipolemis- sobinud. Kooli kulastanud nime- ja nagupidi, teadsin
Vastab s0ndroomi. vdlismrnister Arnold Green aga lapsevanemaid ja nende
Kaljo Pilt, 2. Mrnule isiklikult peaaegu leidis, et need on vaga ilusad
direktor koik teadmised ja oskused tookohtade juhte. Paljudega on
aastail toopere ohjamiseks.
1955- Koolidirektori ametile 7 klassi sonad -ja plaat sai paika. ldhedased suhted siiani.
L972 klassivanema ja 6 aastat
Opetajate lnstituudi Eriline on ka Anton JLirgensteini Nendega on room kohtuda1a
l.Esmajoones tema saamisloo kursusevanema kogemus.
poolest. Orjatuimusest vaba ja Ha rid usosakonna .luhataja malestussa mba taastamise alati on, millest 16dkida...Mind
eneseteadva Vdndra {alevr ja amet (1,5 aastat) kooli lugu. teatakse, tuntakse, usutakse ja
umbruskonna) rahva luhtimisehs midagi .yuurde ei
haridusejanu oli nii suur, et andnud. l. ull aga analur-isr- ja Arvan, et meie kool eristub usaldatakse - see annab
selle kustutamiseks ei hoolitud u ldistam isoskust. Alates
uhestki ohvrist. 1967.aastast, pdrast 12 aastat teistest vilistlaskogu esimeeste kindluse. ja rahulolutunde, et ei
Eestis on palju koole, mrs koolr juhtimist intuitsiooni
ehitati kohalikul initsiatiivil ja alusel, lisandus hobi korras staaZikuse poolest: Orest ole t0hjalt elatud.
koolimajad ehitati rahva luhtimise teaduslik komponent. Niinemde 20 aastat ja Endel
rahaga, kuid need olid Andis veendumuse, et Soome
enamasti nn koolitared. uurijal Lehtonenil on tdieik Kouts 15 aastat.
Viindrasse kerkis aga ligi 1OO oigus, kui ta vaidab, et 90%
aastat tagasi Vdndra Rahva kooli too tulemustest s6ltub Ei saa paljud koolid uhkustada
Hariduse Seltsi kulu ja in imestevahelistest su hetest ja
kirjadega imposantne ainult 10% jddb alnelise baasi oma kooliaiaga. Meil on
keskkuttega koolimaja nagu arvele.
loss, milles avati 85 aastat Andis mulle k6rgeima autasu, kooliaed sugaval
tagasi ei midagi vahemat kui mida asutuse.luhatajal on traditsioonides ja vaatamata
g0mnaasium. eales v6imalik saada -
kaastbotajate tdieliku usald use sellele, et 6pilaste tood on
Ka siis ei lastud kasi ruppe, kui (kaks nadalat tasuta tood
3Ondate aastate krrisi ajal kool puhkuse ajal Vdndra ehitusel hahatud seadusevastaseks
ri igikoolide vorgust valja a rvati. noofte toole tulevate opetajate
Vdndra Rahva Harrduse Seltsi korteri saamise tarvis, kuna ma prdama. see aina areneb ja I t.Vdndra hoolil on jutustada
erakoolina tootas kool edasi. olin seda rajooni juhtidele taiustub tanu erilisele loma lugu.
Eriliseks teeb VAndra ka lubanud, samuti direktori aednikule Tiiu Kondile. I oTal on tugev vereside
kurioosum, et pirast ll valimiste ainult tlhe
mailmasoda oli periood, kui vastuh6alega tulem us). 0ppea la.1 u hata.jate K.Ta m me paikkonna kultuuriloo ja
kohapeal oli kooli maine vaga loodud 1a H. Kuninga poolt 25
madal (iga neljas opilane jdi Vastab Olga aasta jooksul edasi viidud trad itsioon idega.
istuma), TPI-s ja TRU-s aga
k6rge, sest koik soovijad, kes Kdngsepp, metood ilise tod poh i motete oSiin on aastakumneid
Vandrast tulid, said sisse ja direktor
lopetasid edukalt. Pohlus oli aastail .jargi karastunud opetajad valitsenud akadeemiline
algopetuse mada las tasemes, 1,972-7989 tootavad veel edasi. Krillap ohkkond ja heas mottes
mistottu vahesed .loudsid
keskkooliastmesse. Kes aga 1. Vdndra kool on erlline tdnu sellele on sdilinud Vdndra konservatiivsus.
siiski joudis, oli tugev. k6igepealt oma saamisloo
1960ndatest aastastest paar poolest. See on ehitatud kooli kui tugeva kooli maine, rSiinne koolirimbrus ja -aed
kildu. otseses mottes rahvalt kogutud ehkki 10 aasta jooksul on
Mitme klassitahvli 0laservas oli rahaga, mida kinnitab tulnud ule elada 4 ka nnavad endas eestlaste
v6lisukse juurde paigutatud d irektoriva hetust. kod ukaunistamise kaunist
kestvalt loosung - loll on loll tahvel. Tahvlilgi on oma tava.
erakordne lugu.
olla. Keegi ei tahtnud ju loll Meie koolis on ilusad oSellele k0igele tuginedes on
l6puaKused. Tore on, et koolijuhid ning pedagoogid
suutnud aastatepikkuse tooga
muusikakooli ansambel ules ehitada maineka,
omandolise ning
,.Salong" rlmestab aktust .Ja konkurentsivOimelise
teeb gtimnaasiumi maag0mnaasiumi
loputu nn istuse saam ise eriti 2.Eelkdige teadmise, et
pidulikuks.
2. Mulon olnud Onne tdotada okool on iihislooming;
koos tugevate koolimeeste
Kaljo Pildija Kalju Tammega. rveidrtusi saab moota
Nendelt sain ma oma too- ja mdlestuste ldbi;
ajaplaneerimise oskuse. Mulle .elu t6sias.iad on konserva-
sobis nende noudlikkus,

j5 rjekind lus, jarelea nd matus tiivsed;

pohim6ttelistes kusi m ustes. .kogemuste rikkus on
Toos kogesin, mis on erilisuse ja edu saladus:

tlhtekuu I uvustunne. Sa in rtuleb seada voimalikult
kindla veendumuse, et korged eesmargid, sest elu ja

Llksmeelses koostoos - olud k6rbivad nerd tunduvalt;

opilased, opetajad, rkoik on seotud koigega;
rhrlvastijdtt on valus.
lapsevanemad - on koik Vdndra aegadele tagasi
moeldes meenuvad R. Tagore
voimalik. read: Kaugeim retk on see, mis
toob Sind endale ldhemale.
Direktorina olid mul suuremad
v6imalused kokku puutuda
nimekate ja tarkade

inimestega viiljaspool kooli.

I,ipreJS, Vandra valss (}l#r" xlur
rfurit.- p' tr: qt*-sttrt}-lri
Vdndra valsist SXllr +tr rx
ja tema loojatest
\i . I.r
Vdndra valss on
Vdndra kooli laul, mille *l-:rr*-d:t la*-- fll*u -{rI $ . h;$'lc!t puit - 14 - trr{ ;*lr tcl:{tr- tl . lcr
kinkisid vilistlased
1972.aastal, kooli ^i:-ll - le. 1i&1 ftrl - Lr-lill Lirts ."*-* Siirr rrlt ,tr1t1 - rrij-l1r,rrt h* - l+ -tiril
50ndal aastapaeval.
Laulu sOnade autor on
kooli vilistlane Elle Eha-
Are*, kes l6petas kooli
196Ondal aastal. Laulu
viisistas samuti

vilistlane Olev Sau**,
kes l6petas kooli

195Ondal aastal.

* Elle Eha-Are

...,,..., l*r - tc l-aq - !c-lerrr

ilr.-- rri* - $r - L* - *r l;rp-x'-tr X;nrl.

Silnd inud 1941.aastal. t$ - l.:-{Ti!:l lild ***. liii{-1i{ k;t.'j - l(-h\:il). Lirl -,q(-!;
Luuletaja, nditleja ja
oppejoud Viljandi
KultuurikolledZis.
Avaldanud mitmeid
luulekogusid.

** Olev Sau

1;ull ..**- S;r lrtr Yj1flii - n1-ilriril. xllll - r;r-$* l.ril. ** $i[1 - na - lio - {i}l Jil

Lt;l - su-r:t l;utl.

Sundinud 1929.aastal. 1. Alla Pdrnu j6e liivaseilt kaldailt, RefrS6n: Siin mu noorusmaa heledad aasad,
Helilooja ja pedagoog, ile soosamba sumeda kae, k6rge kastehein, l6okese 166r.
olnud ka RAM'I laulja ja m66da okastest puistatud jalgteed Sa mu Vdndramaa metsade saaga,
tulen jdlle, riks rukkilill kdes. ikka alatitulekur66m
koorijuht (TPl Akadee'
Refr6Sn: Siin mu noorusmaa heledad aasad, 3. Juba juustesse Pudeneb h6be,
miline Meeskoor, kdrge kastehein, l6okqse laul lehti langeb ju sinugi puist,
segakoor "Laulik"). Sa mu Vdndramaa metsade saaga, kuid su allikail ikka joob p6der,
sunnikodu ja lapseea laul. elab vaiguna valgus su puis.
Helilooming valdavalt
2. Tunnen endas su kaskede h6ngu, Refrd6n: Siin mu noorusmaa heledad aasad,
lu urrline, vziljenduslaadilt karmust kivide, pSldude kdest. k6rge kastehein, l6okese liir.
pollifooniline, rahvaviise Olen j66davalt sinule vdlgu Sa mu Vdndramaa metsade saaga'
puhta s0dame saamise eest. hinge puudutav P6ikesekiir.
nuudisaegse harmoonia
ja rutmiga seostav.
(Allikas EMBL,199O)

B! KlassUuhatajatund (ara tee

poppi!)

Klassijuhataja tund algab kell 18.OO. I

Siit lehek0ljelt leiad enda lopetamise aasta jdrgi klassiruumil

numbri, kuhu pead suunduma. I Klass nr 36 l6petamise aasta
1978
Vana maias esimesel korrusel 1983

Klass nr 2 ]-971 1_986

1972 1993

Klass nr 4 1961 Klass nr 37 Z. Juuremaa
1975
Klass nr 5 1968
1969 1995

6Klass nr 2OO4 Uue maja teisel korrusel: E. Tammiksaar
Klass nr 41 7979
1987
Vana majas teisel korrusel: 1990
Klass nr 11 1998
1965 2007

1966

Klass nr 13 \962

Klass nr 15 1963 Klass nr 42 P. Lumiste. T. Liivamaqi
Klass nr 16 Klass nr 43 L982
S. Jensen 1987
1980
1988 L. Unger. R. Kuusk
199 1 1981
2000 1996

Klass nr 17 V. Andrekson Klass nr 44 L. Jtlrs
1964 1985 (terve lend)
Aulas 1970
1980 2001

1988 Klass nr 45 R. Eesmde
197 4
1926 - 1960 Klass nr 46
Klass nr 47 t9B2
Uue maia esimesel korrusel: Klass nr 48 ].997
2005
Klass nr 32 R. Sikkal
E. Vahter. H. Tomineas
1989
!994
7997
2003
2000 2007

Klass nr 3O K. Lumi A. Vaher
2002 1995
2005 1998
2006
Klass nr 33 H. Parvelo E. KaSe
197 4
1984 !964
1990
1996 L967
1999 1973
197 6
Klass nr 34 U. Tomingas, H. Lillak 1984
Klass nr 35 7992 1989
2002
T. Tonismann lnternaadi maia esimesel korrusel:
1978
1983 Klass nr l-01 T. Tauram
1986
1993 1,977
1997
1999 lnternaadi maja teisel korrusel:
2006
Klass nr 215 K. Palu

2004

2006

KOKKUTULEKU KAVA

Reedel, 3. augustil:
L7.30 - alevi staadionil korv- ja vorkpalliv6istlused

vilistlaste ja praeguste 6pilaste vahel

LaupHeval, 4. augustil :
12.00 - Tdnujumalateenistus vandra kirikus
13,00 - Lahkunud kaaslaste ja dpetajate mdlestamine

kalmistul

14.00 - Osav6tiate kogunemine alevi pargis, tatoo
Piirivalve orkestrilt alevi staadionil

15.00 - Rongkaik kooli juurde alevi staadionilt
16.30 - Kontsert-aktus koolis
18.00 - Klassijuhataiatund

19.00 - Mdngib Piirivalve orkester vana maja trepil
21.00 - peodhtu ansamblig.a President,
U INTU SED VILISTLASBAN DIDELT

NBI SOOK JA JOOK!!!!!!!

Sooklast saab tasuta suppi'

Baarid asuvad sooklas,

vana maja fuajees

jafiues tooflpetuse maja poolses par$is

kastani all

Koolipress tinab Vdndra Alevivalitsust, Marju simsoni, Koidu ja Ain Tammep6ldu' Lennart
Karjo pirti, olga Kengseppa, Peeter Putki, Mari
vohovanetsit, sirje paoeriisi Ravo.tussi,
Nuuti , Jaak Valgev6lja abi eest lehe vdljaandmisel'