VEEBRUAR 2023 39 KESK-EESTI 101,0 MHz → KESKEESTI.TRERAADIO.EE lk 10-11 lk 3-5 SÕNA SAAVAD SUUR RISTSÕNA KARL MADIS eni elatud elust VEEBRUAR 2023 39 KESK-EESTI 101,0 MHz → KESKEESTI.TRERAADIO.EE lk 10-11 lk 3-5 SÕNA SAAVAD SUUR RISTSÕNA KARL MADIS eni elatud elust Coop Järva
treraadio.ee | veebruar 2023 3 Aga mis on need asjad, millest sa oled nüüd aru saanud ja varem ei teadnud? Võib-olla ehk see, et sõltumata sellest, kas oled laval 20 aastat või 40 aastat (mminul saab juba 46), siis pärast seda, kui siit ilmast ära lähed, ei mäleta sind keegi rohkem kui paar aastat. Imekspandavalt kiiresti on kadunud kõik nimed, kes omal ajal on teinud ilma. Nii näitlejad kui poliitikud kui muusikud. Sa olid ikka üsna noor mees, kui Ivo Linna laulis sellest, kuidas Karavan ja Karla raadios laulavad. Meie traditsioonis mõjus see kummaliselt, sest eks Karlaks kutsutakse pigem ikka vanemat meest. Kas nüüdseks oled juba Karla? Sõbrad võivad mind kutsuda, kuidas tahavad – mõni ütleb Karl, mõni Karla, mõni hoopis Madis. Aga elutarkuse poolest võin ma nüüd juba Karla olla küll. Keila Lauluväljakul 1984 et elan seda elu „ „ Karl Madis: Olen onnelik, ~ Tekst: Mati Palmet | Fotod: erakogu, Martin Piir
4 veebruar 2023 | treraadio.ee Nägin hiljuti reklaami, kus noored väitsid, et „meie oleme esimene põlvkond, kes mõtleb looduse puhtuse peale“, siis mina mäletan, et mina mõtlesin täpselt samamoodi lapsepõlves ja terve oma elu olen mõelnud, aga uuel põlvkonnal on ikka selline tunne, et nendest algab maailm. Eks selline tõdemus kaduvikust ole olemas Vanas Testamendis Koguja raamatus juba tuhandeid aastaid, aga tabab meist igaüht ikka eraldi. Kuidas sa seda tunnet vastu võtad? Kuidas see sind mõjutab? Nooruses ei mõtle sellele, teed ummisjalu ikka uusi ja uusi asju. Ja Jumal tänatud! Aga tegelikult on nii, et kõike, mida me oma elus teeme, teeme iseendale ja iseenda rõõmuks. Laval mängides olen õnnelik, et elan seda elu, mis toob mulle õnnetunnet ja sel hetkel toob ka rahvale. Ainult pole mõtet loota, et püsid kauem kui aasta-poolteist pärast seda, kui oled siin ilmas lõpetanud. Kunagi ei mõelnud sellele, nüüd mõtlen ja ongi hästi. Sa oled täiesti korralik õppinud saksofonist, kuigi leiva toob lauale ikka laul. Kas oled mõelnud ka sellele, et võib-olla polekski pidanud selle instrumendi õppimisega vaeva nägema? Raha pärast ma pole pille harjutanud. Saksofoniga oli lootus sõjaväes aega teenides orkestrisse saada ja sinna ma sain. Mängisin Riias Baltikumi suurimas ja professionaalseimas orkestris. Oli suur õnn, et mind sinna vastu võeti. Kaasa aitas ka see, et olin suuteline laulma. See oligi ainuke kaalutlus saksofoni valikul. Aga suupilli juurde viis huvi, et kuidas on võimalik mängida nii nagu Toots Thielemans. Ega ei saanudki enne rahu, kui sain aru, et on võimalik. Kuidas vaatad sellele, et klassikalist pereelu läbi kogu oma karjääri on popmuusikutest ikka väga vähestel ette näidata? Kas oled selles osas oma õppetunnid kätte saanud ja ära õppinud? Ma olen piiri peal. Tahaks loota, et see õnn ka lõpuks naeratab. Muidugi olen igatsenud sellist toredat pereelu, mis pole kuidagi õnnestunud. Ja muusika süü on seal väga suur. Kui kogu su elu seisab selle peal, et teed muusikat, siis sa ei saa valida, kas lähed mängule või ei lähe. Jätad oma sünnipäevad ära, jätad teiste sünnipäevad ära… Kui on esinemiseks kokkulepe, siis see on püha. Kui palju kordi on juhtunud, et laulan kellelegi sünnipäevalaulu, ja kuulajad ei teagi, et mul endal ka samal päeval sünnipäev. Karavaniga oskasite ühel hetkel tulla välja millegi täiesti uudsega – kivipesu teksade asemel kandsite ülikorrektseid ülikondi, laulsite veatult viiehäälseid partiisid ning lihvisite helikõla kristallpuhtaks ajal, mil punk tegi oma tähelendu. Teid kuulati ja imetleti. Oli see sinu elu kõrgaeg? Jah. Oli kindlapeale. Aga eks sai valitud ka sellised mehed, kelles oli materjali, millest seda kalliskivi lihvida. Aga ma olen rahul ka nii praeguse bändi kui oma sooloprojektidega. Nüüd saan teha neid asju, mida bänd omal ajal ei tahtnud teha. Pojaga teed ka koos muusikat? Jaa, ta on väga hea soundmaster ja produtsent ja ma isegi vahel lausa küsin ta käest, kas tal oleks mulle midagi pakkuda. Hetkel ongi üks tema lugudest mul soolas, millega ma saan Tartu Levipäevadel 1983 Karl Madis ja Kalev Aas Karavan aastal 1984. Ülalt-alla, vasakult paremale: Toivo Lend, Aarne Saluveer, Leila Miller, Agu Tammeorg, Jaan Karp, Karl Madis, Meelis Punder Omaaegne Karavani fl aier, mis toob välja selle, et kui tahtsid leida prooviruumi, pidid mõne ettevõtte "all" mängima. Karavanil oli selleks Tootmiskoondis Vasar. Vastutasuks tegid pillimehed siis 1-2 tasuta esinemist ettevõtte rahvale aastas.
treraadio.ee | veebruar 2023 5 natuke oma ampluaad avardada. Mulle ei meeldiks teha ühes stiilis kõike. Mulle meeldib katsetada erinevaid stiile ja see lugu, mis loodetavasti lähema poole aasta jooksul valmis saab, on natuke teistmoodi kui teised. Tänu sellele olen teinud terve plaaditäie ka Nat King Cole’i laule, millel on erakordselt ilusad meloodiad. Nat King Cole on üks selliseid näiteid muusikaajaloost, kellel on Jumala poolt antud selline hääletämber, mida ei saa endale õppida, harjutada ega osta. Sa võid teenida palju raha ja osta endale helikopteri või isikliku saare, aga sellist häälekõla osta ei saa. Ka sinu eripäraks on looduslikult väga ilus lauluhääl. Kas on see sind kunagi ka upsakaks teinud? Ei-ei-ei! Mitte kunagi! Ei olegi nii noor ja rumal olnud? Ei ole jah. Vastupidi – mul on selliseid eeskujusid, keda olen imetlenud ja tean, et ma nendeni kunagi ei küündi. Kui ma olin poisike, enne häälemurret, kuulasin Peeter Toomat ja unistasin, et minulgi oleks kunagi selline hääl. Aga kus sa poisikesena tead, milliseks su hääl muutub. Kuid minu unistus läkski täide! Mul ongi madal hääl. Ütle veel, et unistused ei lähe täide. Teema kokkuvõtteks – kas oli nooruses rohi rohelisem? Ma nii ei ütleks. Ma ei saa neist inimestest aru, kes igatsevad Nõukogude Liitu taga. Mina eelistan vabadust nii endale kui teistele. Kui selle vabadusega midagi teha ei oska, siis on muidugi iseasi. Aga sel juhul võiks raamatuid lugeda ja targemaks saada. Vabaduse rohi on rohelisem kui see nõukaaja oma? Siin pole kahtlustki! Ega mu lapsepõlvel midagi viga ei olnud. Elasin Lillekülas. Sai rahvastepalli mängitud tolmusel tänaval ja sporti tehtud. Lapsepõlv jääb lapsepõlveks. Aga mõtle, millised võimalused on praegu noortel õppida erinevaid pille! Mäletan, et olin poisikesena maal ja käisin kõik talud läbi, küsides, et ega kellelgi kitarri ei ole, et ma tahaksin hirmsasti mängida. Ja terve küla peale polnud ühtegi pilli! Ja siis lõpuks sain katkise pilli, kus oli kaks keelt peal. No küll oli nukker aeg – keeli polnud, pille polnud. Nüüd ma käisin just ühes tavalises koolis, kus igaühel oli seina peal temanimeline kitarr, et ei peaks seda tassima edasi-tagasi. Terve sein oli pille täis! Meil polnud terve küla peale ühtegi pilli… Ka hiljem muusikuna oli nii, et Karavani esimest plaati tehti 60 000 eksemplari. See oli kolm Soome plaatinaplaadi normi, aga meie saime Nõukogude Liidus pool minu ema kuupalka – 70 rubla. Äkki oleksidki tahtnud hiljem sündida? Ei, hiljem sündida poleks tahtnud, aga see, et me sellise kurja võimu alla tol ajal sattusime, see teeb küll kurvaks ja sellest ajast on tõesti kahju. Mahavok aastal 1986. Raul Arras, Kalev Aas, Sven Himma, Heini Vaikmaa, Ivo Varts, Karl Madis, Kristjan Kirme Karavan ca 1997. Vasakult: Margus Martmaa, Urmas Lattikas, Karl Madis, Dmitri Dmitrenko, Agu Tammeorg Karavan 2021. aastal Vasakult: Jaak Lutsoja, Roland Jairus, Karl Madis, Margus Martmaa, Marko Sirila
6 veebruar 2023 | treraadio.ee Kandideerin Riigikogusse teist korda ning soov oleks jätkata pooleli jäänud tööd. Kindlasti tekib valijal aga õigustatud küsimus, mida olen siis selle nelja aasta jooksul Järva- ja Viljandimaa heaks korda saatnud, et ta peaks valimistel langetama otsuse minu kasuks? Siinkohal annan heameelega tehtust ülevaate, sest paljud asjad ei ole varem mingitki kajastust leidnud. Oma suurimaks saavutuseks pean seda, et olen andnud oma panuse selleks, et Järvamaa Haigla juurdeehitus, kus töömehed praegu usinalt toimetavad, sai üldse võimalikuks. Nagu öeldakse: et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et ühel õhtul helistas mulle nüüdseks manala teele läinud haiglajuht Andres Müürsepp ning tegi ettepaneku kokku saada. Kohtumisel oli Andrese murekohaks küsimus, kuidas leida riigipoolse rahastamise võimalus erakorralise meditsiini osakonna juurdeehituse rajamiseks Paidesse, mille projekteerimine juba käis. Arutasime asja nii üht- kui teistpidi, kuni tekkis plaan A, mis nägi ette küsida valitsuselt juurdeehituse tarbeks lihtsalt kaks miljonit eurot ja kui see ei õnnestu, siis rakendub plaan B – Järvamaa Haigla omafi nantseering on üks miljon eurot ja teine miljon küsitakse riigilt. Panime paika ka taktikalise plaani, kus minu ülesandeks jäi toimetada Järvamaad külastav sotsiaalminister enne linnapea kabinetti jõudmist haigla juurde, sest ministri külastusgraafi kus haiglat plaanis ei olnud. Mõeldud – tehtud, ning seega võin kindlalt väita, et olin esimene, kes saabunud sotsiaalministrit Järvamaal tervitas. Pärast tervitussõnu palusin ministril teha oma päevakavas täiendus ning külastada lisaks muudele objektidele ka Järvamaa Haiglat. Kokkulepe õnnestus ning haigla oli plaaniväliselt ministri kohtumiste graafi kus sees. Haiglas võttis ministrit vastu juhtkond eesotsas peaarst Andres Müürsepaga, kelle asjatundlikud selgitused ning kavandatavad muudatuste plaanid lõppesid sellega, et sotsiaalminister siiski ei pidanud võimalikuks eraldada kahte miljonit eurot haigla ehituseks. Nüüd läks käiku eelnevalt kokkulepitud plaan B. Andres Müürsepp tegi ettepaneku, et haigla teeb omapoolse fi nantseeringu ühe miljoni ulatuses, mis pani ministri mõtlema ning ta lubas lisarahastuse küsimuse viia valitsuse istungile. Nüüd jäi minu ülesandeks saavutada antud küsimuses kokkulepe toona rahandusministri ülesandeid täitnud Martin Helmega. Ka siin saatis mind edu ning roheline tuli Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna juurdeehituse rajamiseks Paidesse oli olemas. Nüüd aga „katuserahade“ juurde, mille otstarbekuse üle on palju vaieldud. Mina igatahes pean seda vajalikuks, sest riigieelarvelised vahendid ei jõua alati väikeste abivajajateni ning üks kord aastas antav võimalus aitab kogukondadel oma rahalisi probleeme ja kitsaskohti lahendada. Sellest, mis tehtud ja sellest, kuidas edasi K e Grun i
treraadio.ee | veebruar 2023 7 Esitan siinkohal oma aruande „katuserahade“ osas: treraadio.ee | veebruar 2023 7 AASTA 2020 Järvamaa Pensionäride Koondisele üleeestilise eakate festivali „Hingelt noored“ korraldamiseks 10 000 eurot Tuhalaane kogukonnale 10 000 eurot projekti ,,Tuhalaane rahvamaja ehitus’’ toetamiseks Türi Põhikoolile 10 000 eurot laseprojektori Panasonic soetamiseks MTÜ-le Järva Jahilasketiir 6000 eurot põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Viiratsi Päevakeskusele 2000 eurot valgusteraapia aparaadi soetamiseks Viiratsi Rahvamajale 3000 eurot lavavalgustuse soetamiseks Holstre Külaseltsile 4000 eurot vabadussamba juurde Vabadussõjas 1918-1920 langenute nimeplaatide paigaldamiseks MTÜ-le Balletomaan 5000 eurot lavakunsti abitegevuse ja Viljandi linna laste balletistuudio tegevuse toetamiseks Valma Külaseltsile 5000 eurot vaba aja veetmise inventari soetamiseks EELK Käru kogudusele 5000 eurot inventari soetamiseks Järvamaa Muuseumile 5000 eurot ajaloolise aurumasina soetamiseks Türi Noortekeskusele 5000 eurot Türil toimuva Perefestivali korraldamiseks AASTA 2021 Järvamaa Pensionäride Koondisele 10 000 eurot üle-eestilise eakate festivali „Hingelt noored“ korraldamiseks EELK Anna kogudusele 10 000 eurot Anna kiriku akende renoveerimiseks Viru Küla Seltsile 10 000 eurot Öötla mõisahoone peasissekäigu trepi ja veranda remondiks AASTA 2022 MTÜ-le Ikkagi Inimesed 30 000 eurot COVID-19 vastu vaktsineerimise tagajärjel tervisekahjustusi saanud isikute huvide kaitsmiseks ning muude põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks AASTA 2019 Järvamaa Haiglale 22 000 eurot, mille eest soetati siseorganite endoskoopiliseks uuringuteks uhiuus ja äärmiselt vajalik esofagogastroduodenoskoop MTÜ-le Järva Jahilasketiir 13 000 eurot laskeinventari soetamiseks Paide linna eakate päevakeskuse tegevustoetuseks 5000 eurot Türi Kultuurikeskuse eakate klubile Ehavalgus ja Türi linna eakate päevakeskusele tegevustoetuseks 5000 eurot Viiratsi Päevakeskusele ja Tarvastu Päevakeskusele tegevustoetuseks 5000 eurot Nüüd aga sellest, mis oleks isiklik plaan, kui osutun valituks. Jätkan vaktsineerimise tagajärjel tervisekahjustusi saanud inimeste õiguste eest seismist ning teen kõik selleks, et keelata nii otsene kui kaudne sundvaktsineerimine. Olen seisukohal, et seda põhimõtet rikkunud inimesed tuleb võtta vastutusele. Kindlalt on plaanis jätkata ka Estonia huku uurimise toetusgrupi tegevusega, sest riigipoolne leige suhtumine sellese õnnetusse ning apaatsus on lihtsalt häbiväärne, mis näitab ilmselget soovimatust antud teemaga tegeleda. Loomulikult on plaanis ka EKRE üldised põhimõtted: langetada diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi ning viia elektri hind kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi. Juba need kaks sammu peaksid olema abiks nii ettevõtjatele kui kodutarbijatele, et praeguse valitsuse poolt kuritahtlikult tekitatud vaesusest välja rabeleda. Võiksin seda teemat jätkata veel käibemaksude langetamise, noorte perede tulumaksusoodustuse ning keskmise pensioni tõstmisega 1200 euroni, kuid seda võib lugeda juba meie valimisprogrammist. Arvan, et olen oma senise nelja tööaasta aasta jooksul näidanud, et vaatamata mind tabanud kriitikale julgen Riigikogus seista inimeste õiguste eest ning seega palun teie toetust ka eelseisvatel valimistel. 613 Järva- ja Viljandimaal
8 veebruar 2023 | treraadio.ee Kõikide valimiste ajal tulevad vaatlejad välja õpetusega, et võidab see, kes sõnastab valimiste põhiküsimuse. Erakonnad kiidavad sellele kaasa ning püüavad omalt poolt mingi sellise üksikküsimuse päevakorda suruda. Ent ehkki mõni teema on ajas oludest sõltuvalt rohkem esil, on see kõik üksjagu tehnoloogiline konstrueerimine ning vaidlemist väärt asju on riigi ees alati lõputu hulk. Vaba riik on tegelikult konservatiivne ühendus oma põhimõtetega, mille rikkumise puhul riik enam vaba pole. Ka pidevalt nõutav vaheldus väiksemates asjades ning väga paljud “uued ideed” on tegelikult kõrvale heidetud vanad ja ohtlikud, sest lihtsalt silmapaistmise eesmärgil teevad need sagedamini kahju kui head. MAKSUD ON VAID VAHEND, MITTE EESMÄRK Tihti on tahetud valimiste põhiküsimuseks teha makse, ent olemasolev süsteem on meil palju parem kui enamik pakutavaid muudatusi. Maksud ongi tähtsad, aga siiski ka kõigest riigi rahastamise vahend, mitte eesmärk ise. Eesti maksusüsteem on juba rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline ning hästi hallatav. Meil tuleb hoida mõõdukat koormust ning vältida tulu- ja sotsiaalmaksu tõstmist, mis on majandusele kõige koormavamad. Enamik suuri lubadusi maksudega seoses on sisult kelmus. Ühelt poolt kuna lubatakse ainult vähendamist, aga kulusid lubatakse tõsta. Lausa salakaval on jutt inimeste abistamisest maksueranditega, sest ütlemata jäetakse mitte ainult see, et nad on eelarvele alati väga kulukad, vaid ka see, et suuremateks võitjateks neist osutuvad suuremad ehk jõukamad maksumaksjad. Ainus, mis sellest sotsiaalsest liigategemisest vaba, oleks ühetaoline tulumaksuvaba miinimum kõikidele, mis ühtlasi oleks minu vastus kõigi uute erandite ja universaaltoetuste nõudmistele. TOIMETULEK ALGAB KODANIKEST, MITTE RIIGIST Inimeste toimetulekut on samuti põhiküsimuseks nimetatud, ent ka siin eksitakse. Riik on see, mis seisab meie maksudel, mitte vastupidi. Enamiku inimeste toimetulekut ei saa riik seepärast otse tagada, kuid riigi mõte on teha maksudest midagi sularahast väärtuslikumat kõigi jaoks. Ka nõrgemate toimetuleku tagamine on üks nendest asjadest, ent toimetulekuraskused tuleb selleks kogu aeg täpselt üles otsida ja rahaline toetus sinna, mitte kõigile ühtlaselt ega ennekõike jõukamatele sihtida. Nende valimiste põhiküsimus Jürgen Ligi 862 Järva- ja Viljandimaal
treraadio.ee | veebruar 2023 9 Üks totramaid seisukohavõtte selles vallas on olnud eelmise majandusministri avaldus, et kõik inimesed olla praegu hädas ja riik pidavat kõiki aitama. Sellisest jätkusuutmatust ja mittevabast ühiskonnast, kus riik esineb kõikide kodanike ülalpidajana, Eesti end just vabaks tahtiski ja võitles. Kuigi parteid võistlevad perepoliitika helduses, on just tööl käivad lapsevanemad ja vanavanemad ise selle helduse kinnimaksjad. Nende ülal pidada on riik, mitte riik ei saa asuda neile perepeaks. Kuid töölkäimiseks peab riik neile nende maksudest tagama töölkäimise ja lastekasvatamise ühendamise: sissetuleku asemel tuleb neile nende maksudest teha hea haridus, lasteaiad, huvitegevus, tugiteenused, meditsiin. Töövõimelistel inimestel ei saa toetused kunagi asendada palka. Kõige totramad valimislubadused on siin perede maksudest vabastamine ja laenude kustutamine. Sest maksudest saab vabastada maksevõime järgi ehk maksuraha suunatakse sel juhul eeskätt neile, kes niigi paremini toime tulevad. Sama lugu on laenude kustutamisega – laene saavad pangast taas just maksevõimelisemad, mitte vaesemad. Ja kui neile kümneid ja sadu tuhandeid laenuvabastusi välja kirjutada, on see üle jõu riigile ja toob ka hinnatõusu, mis väiksema sissetuleku puhul kodu soetamise või üürimise üldse välistavad. ERIMEELSUSED JULGEOLEKUS Praegu, nagu ka pärast Krimmi ja Donbassi, nimetatakse põhiküsimuseks julgeolekut. Alusvajadus ja aktuaalne on seegi, ent ainult näiliselt pole siin sisulist vaidlust. Ühes servas on EKRE vaade, kelle meelest igaüks peab ise vaenlast oma kodus tõrjuma ning Ukrainat ei peaks toetama. Need on väga selged sõnavõtud algusest peale nagu ka Ukraina abistamise mittetoetamine europarlamendis. Eesti vaade on teises servas: julgeolek on tagatud ainult kollektiivselt, NATO ja Euroopa Liidu toel. Ukraina ja teised neist välja jäänud Venemaa piiririigid on tõendid, et eraldihoidnud kaotavad elusid, territooriumi ja rahu. Meie “rahvuskonservatiivid” põlastavad igal võimalusel ELi ning püüavad pakkuda NATOle asendust näiteks Soome näol, ehkki põhjanaaber ise on juba otsustanud, et ka tema ilma ELi ja NATOta hakkama ei saa. Ja muidugi on Eesti ja teisedki liitlased langetanud teadliku otsuse, et meie relvad peavad Vene tankid ära põletama veel Ukrainas ning venelastele ei tohi jätta illusiooni, et agressiooni tasub proovida. “Oleme rahu poolt” on ainult üks Kremli sõnumitest EKRE poolt. Samasse ritta lähevad süüdistused, nagu oleks hinnatõus ja sõjapagulus Eesti valitsuse või Euroopa, mitte Venemaa süü. EESTI RAHVUSLIKU DEMOKRAATIA SISU Valimiste põhiküsimus on siiski olek, millele julgeolekut vajame. See olek on kirjas põhiseaduses ja sõnapaaris liberaalne demokraatia, mida ei maksa pidada liberaalide demokraatiaks. See on samavõrra ka konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ja kogu rahvuse ühisomand, täpselt nagu on ka meie lääne liitlaste riigimudel. See mudel on olemuselt peaaegu vastand Putini Venemaale ja Nõukogude Liidule ning meie vabaduse kondikava: vabad valimised, õigusriik, võimude lahusus, sõltumatu ajakirjandus, inim- ja poliitilised õigused, majandusvabadus. Täpselt nagu Venemaal, on meil hakatud nõudma demokraatiat kui partei võimu ilma “liberaalseta” ehk kõigi tasakaalustavate reegliteta valimistest edasi, valimistel. Siin on Eestis praegu suur konflikt ja mitte sõnakasutuse pärast. Aga isegi kuigi vabasid valimisi justkui tunnistavad kõik parteid, käib EKREs kibe avalikkuse veenmine, et valimisi võltsitakse, kui nemad ei võida. Õigusriiki tunnistavad nad samuti valikuliselt. Nad on kaevanud ja ähvardavad kaevata oma poliitiliste oponentide peale õiguskaitsesse ja ei tunnista nende õigeksmõistmisi. Veel eile pidin Riigikogu väitluses protestima nende sellise avalduse peale Liina Kersna aadressil. Enda kriminaalasjade peale protestivad nemad ilma õigeksmõistmiseta ja taas erakondlikul põhimõttel. Totalitaarne on EKRE vaen igasuguse võimude lahususe ja poliitilise sõltumatusega. Juba klassika on kohtunike peade lendamine või peaprokuröri ja politseiülema kangutamine, kui nood parteilisele tahtele ei allu. Ent värskelt hääletasid nad näiteks nii riigikohtuniku kui riigikontrolöri kandidatuuri vastu ainsa põhjendusega, et tegemist polnud nende partei kandidaadiga. Sama oli presidendivalimistel, kus ühiskandidaat oli kõigi teiste eesmärk. Jõuametnike kaitseväe juhataja, KAPO juhi, politsei ja päästeameti juhid lubas Martin Helme nüüd valitsusse saamisel vallandada, sest otsuse tegi valitsus, kuhu nemad ei kuulu. Konfliktiga EKREga võib arvestada ja seda on kogenud iga sõltumatu institutsioon: ka president, kohus, õiguskantsler, toiduinspektsioon, tehniline järelevalve, “süvariik” ehk rahvuslik ametnikkond üldiselt. Värske pärl tuli parteijuhilt teaduse kohta: meie (partei) peab asja ära otsustama, teadus peab detailid juurde leidma, juba klassika tema “eksperdid võivad rääkida, meie oleme otsustanud”. Samasse auku kuuluvad Kalle Grünthali targutused vaktsiinide teemal ja lubadus need ära keelata. Üllatus-üllatus, aga see langeb kokku Kremli tavapärase mõjutusteemaga. Lõplikud, kuid teaduse ja päriseluga vastuolus, on nende lubadused hindu alla viia ja majandust juhtida. Sellised nõukogulikud ambitsioonid lõpevad alati puuduse ja inflatsiooniga. Eestit püüab see vaade ka majanduses esitada isoleeritud saarena ja pakkuda avantüüre, mis poliitikaradarites paigutab EKRE skaalal vasakkonservatiivsesse ehk nõukogude vene sektorisse. Müüt 3-sendisest elektrist ei klapi kuidagi nende ideega toota Eestimaa elekter põlevkivist, sest too on kordi kallim kui tuulest ja veest saadav energia. Ka ei jätkuks meil talvises isevarustuseks katlaid. VALIDA ON TSIVILISATSIOONI JA BARBAARSUSE VAHEL Ei ole ka mingi juhus, et propageerides mittevaba ühiskonnamudelit, kus partei ja valitsus võivad ilma reegliteta kõike teha, jäävad EKRE liidrid pidevalt vahele Kremli sõnumite ja erinevate vandenõuteooriate levitamisega. Silma on siin paistnud nii Helmed, Grünthal, Madison, Vooglaid kui erinevad uhuu-aktivistid nende meediakanalites. Igat sorti rahulolematust, harimatust, ka inimlikku väiklust enda leeri konsolideerides tekitavad nad küll palju sisemisi erimeelsusi, kuid siiski suure valijaskonna, kes umbusaldab Eesti riiki ja mõistlikku riigikorraldust ning selle tulemusena arvab, et partei võib võltsida valimisi, mõista kohut, rikkuda seadust ja poliitilist sõltumatust, kirjutada ise ajalehed, manipuleerida majandusega. Selles olukorras on valimiste põhiküsimuseks saanud, kas tahame tsivilisatsiooni või barbaarsust, läänt või Venemaad, vaba või mittevaba ühiskonda. Eesti rahvusluse traditsiooni järgi tuleks meil lähtuda haridusest ja teaduslikust maailmapildist ning jääda eestlaseks, ent kuuluda lääne tsivilisatsiooni. Ilma kõigi nende nähtavate ja nähtamatute seosteta Vene ja nõukoguliku elukorraldusega, mida kirjeldasin.
10 veebruar 2023 | treraadio.ee LAURI 10904 Järva Coop Jää saksa k. Järva Coop Ungari kirjanik Järva Coop Eesti saar Järva Järva Coop Coop Järva Coop Kala Järva Coop Linn Rumeenias Järva Coop Järva Coop Järva Coop Järva Coop Kirjanik Kaunidus Korpulentne Julge Vald Ida-Virus Kokku segama Laulja Rännak Asesõna Näitekirjanik Ohvitser Türgis TUI Mendeleevium Tallel Joonlaud Küla Lüganuse vallas 1/100 täisnurgast Endine näitleja Meri Euroopas Endine näitleja Aine olek Keelt teritama KOLLA Naishääl Faatum Ahviline Niiviisi Ega siis Briti kirjanik I am, he ... Magamis- koht Kümnevõistleja Ratsaväelane Ees olev tööriba Rahvusvaheline spordiorgan. Igaüks Linn USA-s Maja osa Kitsasse kohta suruma Malend Mehenimi Adratalupoeg Mehenimi Ühes. tähed Kinnitusvahend United States Mehenimi Seleen Mehenimi Lämmastiku ja vesiniku ühend Parsil kuivav vili Ühesugused tähed Kaanega kastike ETV saade Poolahviline Jaapani kirjanik Keem. element Supilinna tänav Sepatööriist USA osariik Peeter Simmi film Keerub Täitmata Eva Peron Näo osa Jõgi Itaalias Õigusteta isik Aitama (vanasti) Vald Pärnumaal Hüüe metsas Naisenimi Hunnide juht Asi ladina k. Eesti laid Juurdekasv Vanamoor Ühtlasi Avaus Seleen Hirmuvalitsus Linn Belgias Iriidium Veidi märg Lennufirma Naisenimi Endine Prantsuse laulja Masti rõhtpuu Nõus Poiste tänav Rohttaim Tõrv inglise k. Riik Okeaanias Raadium Katoliku vaimulik EndineDopinguaine EraKirikulõhe Preesens Tsentner Sidesõna Tehas Tallinnas Perekond Koduloom Naisenimi Saksa k. artikkel Kiviluts Lugu (kõnek.) Konarlik Samane Jaapani riietusese Rooma 2 Tänav läti k. Kübe Asesõna Küsisõna Asbesti erim Järjest. tähed Vulkaan Kaug-Idas Rõiva osa Kunstiteos Ajaühik Hingeusk Pikne Judovõte Asesõna Endine dirigent Helilooja Suurepärane Valus! Suudmelaht Järjest. tähed Muda inglise k. Maksmist mitmele tähtajale jaotama Linn Leedus Kareleheline Suusalegend Kaunis Liina Olmaru Samm Hispaania maalikunstnik Luuletaja Giuseppe Verdi ooper Näitleja Lennukimark Läti linn Mitte alla Hilja inglise k. Maalikunstnik KIVISAAR Einsteinium Noot Saatusejumalanna PACINO Jook Lunima Kirjanik CAPONE Teritama Meri Vahemeres Vastus saatke meiliaadressile [email protected] või postitage aadressil Kesk-Eesti Tre raadio, Pärnu 57, Paide 72712 hiljemalt 9. märtsiks! Õige vastuse saatjate vahel läheb 10. märtsil otse-eetris loosi Coop Järva kinkekomplekt! Suur3 Leia PAIDE KAUBAMAJA IGA PÄEV 9-20 PAIDE MAKSIMARKET IGA PÄEV 9-22 KESK-EESTI KAUBANDUSKESKUS! suurim Kasulik teada! Pika lahtiolekuajaga ehituskauplused sinu lähedal: JÄRVA-JAANI KONSUM/EHITUSKESKUS › E-N 8-20, R-L 8-21, P 9-20 KOERU KONSUM/EHITUSKESKUS › IGA PÄEV 8-20 TAPA KONSUM/EHITUSKESKUS › IGA PÄEV 8-22
LAURI 10904 Järva Coop Jää saksa k. Järva Coop Ungari kirjanik Järva Coop Eesti saar Järva Järva Coop Coop Järva Coop Kala Järva Coop Linn Rumeenias Järva Coop Järva Coop Järva Coop Järva Coop Kirjanik Kaunidus Korpulentne Julge Vald Ida-Virus Kokku segama Laulja Rännak Asesõna Näitekirjanik Ohvitser Türgis TUI Mendeleevium Tallel Joonlaud Küla Lüganuse vallas 1/100 täisnurgast Endine näitleja Meri Euroopas Endine näitleja Aine olek Keelt teritama KOLLA Naishääl Faatum Ahviline Niiviisi Ega siis Briti kirjanik I am, he ... Magamis- koht Kümnevõistleja Ratsaväelane Ees olev tööriba Rahvusvaheline spordiorgan. Igaüks Linn USA-s Maja osa Kitsasse kohta suruma Malend Mehenimi Adratalupoeg Mehenimi Ühes. tähed Kinnitusvahend United States Mehenimi Seleen Mehenimi Lämmastiku ja vesiniku ühend Parsil kuivav vili Ühesugused tähed Kaanega kastike ETV saade Poolahviline Jaapani kirjanik Keem. element Supilinna tänav Sepatööriist USA osariik Peeter Simmi film Keerub Täitmata Eva Peron Näo osa Jõgi Itaalias Õigusteta isik Aitama (vanasti) Vald Pärnumaal Hüüe metsas Naisenimi Hunnide juht Asi ladina k. Eesti laid Juurdekasv Vanamoor Ühtlasi Avaus Seleen Hirmuvalitsus Linn Belgias Iriidium Veidi märg Lennufirma Naisenimi Endine Prantsuse laulja Masti rõhtpuu Nõus Poiste tänav Rohttaim Tõrv inglise k. Riik Okeaanias Raadium Katoliku vaimulik EndineDopinguaine EraKirikulõhe Preesens Tsentner Sidesõna Tehas Tallinnas Perekond Koduloom Naisenimi Saksa k. artikkel Kiviluts Lugu (kõnek.) Konarlik Samane Jaapani riietusese Rooma 2 Tänav läti k. Kübe Asesõna Küsisõna Asbesti erim Järjest. tähed Vulkaan Kaug-Idas Rõiva osa Kunstiteos Ajaühik Hingeusk Pikne Judovõte Asesõna Endine dirigent Helilooja Suurepärane Valus! Suudmelaht Järjest. tähed Muda inglise k. Maksmist mitmele tähtajale jaotama Linn Leedus Kareleheline Suusalegend Kaunis Liina Olmaru Samm Hispaania maalikunstnik Luuletaja Giuseppe Verdi ooper Näitleja Lennukimark Läti linn Mitte alla Hilja inglise k. Maalikunstnik KIVISAAR Einsteinium Noot Saatusejumalanna PACINO Jook Lunima Kirjanik CAPONE Teritama Meri Vahemeres Kõikides Järva Coop kauplustes kehtivad iganädalaselt uuenevad kampaaniahinnad kokku sadadele toodetele. See väljendub ka Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringutele tuginevas hinnavõrdluses, mis näitab, et klientide poolt armastatuimate, eelistatult eestimaiste toodete põhjal kokku pandud neljaliikmelise pere ostukorv on soodsaim just Coopis. Leia Coopi kauplused ka siin ristsõnas – igal pool, kus on sinises ruudus Järva Coop, küsitakse ühte asulat, kus asub mõni ristsõna kõrval nimetatud Järva Coopi kauplustest.
12 veebruar 2023 | treraadio.ee Diskobuumi saabumisel astusime koos sõprade Peetri ja Mardiga üles DJ-dena koolipidudel ning mujal lavadel. Olime ikka väga popid poisid! Pinginaaber Mart Saar tegutseb siiani õhtujuhi ja diskorina. Minu lennus oli keskkoolis 3 paralleelklassi, meil olid ühised klassiõhtud, ekskursioonid tolleaegse Nõukogude Liidu eri nurkadesse ja muidugi ka sporditegemine. Pallimängud olid ikka kõige põnevamad, mina käisin käsipalli mängimas treener Johannes Luksepa juhendamisel. Ja nagu maapoisile kohane, oli päris palju võhma, jaksasin hästi joosta pikemaid distantse ja suusatada. Omandasin Tallinna Ülikoolis õpetaja kutse, töötasin ka huvijuhi ja õppealajuhatajana Võhma Keskkoolis. Võhmast sai alguse ka minu poliitikutee abilinnapea ja linnapeana, kuulub Eesti poliitika absoluutsesse tippu. Viiekordne minister on oma tegevusvaldkondades äärmiselt kompetentne ja seetõttu kuuleme temast enamasti siis, kui on vaja lahendada keerulisi probleeme, analüüsida üht või teist olukorda või näidata pädevust eelarvenumbrite tundmises. Muuks jutuks enamasti aega ei jagu. Seekord tegime Jaagule ettepaneku võtta leht paberit ja kirjutada sinna oma eluloost nii palju, kui mahub. V Keskkoolis, mille lõpetasin selle kooli 4. lennus. Hinded olid head, palju selle nimel pingutama ei pidanud. Põnev oli tegeleda koolibändiga (basskitarr ja laul), käisime selle ansambliga ka õpilasmaleva lauluvõistlusel mitu aastat. Üks huvitav fakt – esimest korda nägin just seal Edgar Savisaart, kes oli siis üks õpilasmaleva juhtidest. Olen maapoiss, sündinud Taageperas Vahtra talus, ajaloolisel Mulgimaal, ja eks need juured on andnud eluteele nii mõndagi kaasa. Kõigepealt sai juba poisikesena selgeks, et kui tahad elus hakkama saada, pead hästi ja kohusetundlikult tööd tegema. Kui juba kaela kandma hakkasid, olid kõigil meie pere lastel (mul on õde ja vend) omad kohustused nii loomapidamises kui peenramaal. Nagu fotolt näha, oli minu üks lemmiktöid küttepuudega tegelemine: alguses nende kandmine, edaspidi ka saagimine ja lõhkumine. Need tööd tuli lihtsalt ära teha, selle üle ei vaieldud ja töödest ära ei viilitud. Aga kõike tehti siiski hea tuju ja emotsiooniga, kas siis talgukorras heinatööl, või siis kogu perega metsas marjul ja seenel. Koolitee algas Ala Põhikoolis ja jätkus alates 6. klassist Viljandi 987 Järva- ja Viljandimaal Piirkondade arendamine on südameasi, fotol anname peaminister Jüri Ratasega üle iga-aastaseid Regionaalmaasika auhindu.
treraadio.ee | veebruar 2023 13 1994. aastal liitusin Eesti Keskerakonnaga. Selle valiku tegin maailmavaate põhjal, kandis ju see erakond rahvarinde ideid ja tasakaalustavat rolli Eesti poliitmaastikul. Üks oluline tähelepanek – kogu huviharidus muusikast sporditrennideni oli Võhma koolis tasuta, seda kindlustas linnavalitsus ka siis, kui Võhmas olid majanduslikult väga rasked ajad pärast suurima tööandja Võhma Lihakombinaadi pankrotti. Laste mitmekülgne areng on väga oluline, et hilisemas elus toime tulla ning erinevates eluvaldkondades aktiivne olla. Üks asi, mida elukogemus ja -töö on näidanud – poliitika on meeskonnamäng. Ma pole kunagi unistanud mingist erilisest karjäärist või ministriportfellidest, aga neid kohustusi on tulnud täita, kuna valijad on mulle oma hääled andnud ning erakond usaldanud ja nimetanud nendesse ametitesse. Meeskonnamängijana olen püüdnud anda endast parima, et erakonna head mõtted ja ideed riigivalitsuse tasandil ellu viia. Ja kindlasti peab olema sisemuses maailmaparandajat. Kogemus on näidanud, et üleöö ei juhtu midagi, elu parandamiseks Eestimaa eri piirkondades on vaja olla visa ja järjekindel. Kokku on mind nimetatud ministriks viis korda, neljas valitsuses, kolmes valdkonnas. Minu jaoks kõige huvitavam on olnud riigihalduse ministri amet, mida olen pidanud kolmes valitsuses. Võhma linnapeana sain aru, et Eesti üks suuremaid väljakutseid on regionaalpoliitika, maapiirkondade areng, ja see on olnud läbi aastate südamele kõige lähemal. 1990. aastatel riik veel ei jaksanud piirkondadesse rahaliselt panustada, hiljem on see ikkagi prioriteetide küsimus olnud. Keskerakonna ja minu jaoks on see olnud oluline - oleme tõstnud omavalitsuste tulubaasi, andnud kriisiabi, toetanud maapiirkondi regionaalprogrammide ja riiklike meetmega. Mõned näited: ettevõtete toetamine uute töökohtade loomisel, teedeehitus, eluasemete rajamine ja rekonstrueerimine, lasteaedade, koolide ja hooldekodude ehitamine. Oleme mõndagi saavutanud, aga teha on veel palju. Väga olulised iga inimese jaoks on lähedased inimesed, kes ongi see tugi ja tagala, mis võimaldab pingelise töö juures hakkama saada. Võib jääda mulje, et minister olla on ju lihtsalt uhke ja tore, aga võin kinnitada, see töö on väga raske ja pingeline nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tööpäevad on tihti 13-14-tunnised, vahel ka pikemad. Väga tähtis on ka selle tiheda graafi ku juures leida aega kinos, teatris ja kontserdil käimiseks, värskes õhus liikumiseks, kasvõi koertega jalutamas käimiseks. Abikaasa Marian ning meie lemmikud Laiza ja Sassu aitavad mind jalutama ajada ka siis, kui tundub, et üldse selleks jõudu pole. Ka aiatöö on hea füüsiline vaheldus ja seda meie kodus kevadest sügiseni jätkub. Iga aastaga muutub aed järjest kenamaks – eri sorti ja värvi püsililled, põõsad ja puud muudavad koduaia kenaks ja põnevaks. Eks see aiatöö üks meie pere positiivne „haigus“ on, suurem koormus on küll abikaasa peal. Pingsa töögraafi kuga jääb kahjuks alati vähem aega, kui sooviks laste ja lastelastega suhtlemiseks ning aja veetmiseks. Mul on kaks tütart ja 5 lapselast, kes on väga tublid nii muusikas, spordis kui ka ettevõtlikkuses. Kuna üks tütar elab oma perega Rootsis, saame kogu pundiga kokku 2-3 korda aastas, aga siis on alati südantsoojendavalt tore ja vahva! Ja vahepeal suhtleme erinevate sidekanalite kaudu, mida õnneks tänapäeval on palju. Viimased jõulud - pildil minu tütred, lapselapsed ja väimehed Minu kõige suurem tugi on abikaasa Marian Pere jalutuskäigu eel Laiza ja Sassuga Üks kümnetest ilupeenardest koduaias
14 veebruar 2023 | treraadio.ee T aasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi varem toimunud Riigikogu valimised ajal, mil meie naaberriik peab täiemahulist sõda oma üleaedsega. Praegune olukord on eriline ja ettearvamatu. Kuigi käes on Eesti sünnipäevanädal, peame rääkima rasketel teemadel. Venelaste sõjakuriteod on Ukrainas kestnud juba terve aasta, vene rahvas kiidab president Putini tegevuse ehk oma naaberriigi rahulike elanike tapmise heaks ja mullu kevadel ning suvel Eestiski riiklikul tasemel aetud jutud sellest, et ründajal lõpevad raketid, tankid ja inimesed, on osutunud valeks. Jätkub nii inimesi, tapvat tuld kui rasket soomust. Raketikilp ja tapjadroonid Meil ei maksa arvata, et Vene Föderatsioon käituks konventsionaalse rünnaku korral Eesti inimestega kuidagi leebemalt kui Ukrainas. Laste, naiste ja vanurite tapmine või piinamine ja elektri(ala)jaamade, haiglate ja koolide süstemaatiline hävitamine on venelaste sõjapidamise alatine osa. Sellise käitumise eesmärk on kaitsetahte mahasurumine, et rahvas hakkaks oma valitsuselt ise alistumist ja vastupanu lõpetamist nõudma. Seepärast vajab Eesti kogu riiki katvat mitmekihilist õhuja raketikaitse integreeritud süsteemi. Raketikaitse kuppel säästaks kõigi Eesti elanike elusid ja taristut vastase järjepidevate õhurünnakute eest. Ühtlasi oleks mõistlik viia Eestis sisse kohustuslikud elanikkonnakaitse õppused. Elanikkonnakaitse õpe hõlmaks reservi ettevalmistamist päästetöödeks, evakueerimiseks ja reservi loomist katastroofi meditsiini tarvis. Samuti oleks vajalik hakata Eestis tootma sõjavarustust, sh tapjadroone. Eesti kaitsetööstuse ettevõtted toodavad juba praegu väga kvaliteetseid luure- ja vaatlusdroone. Praeguseks on üks neist saanud valmis ka ülimoodsa tapjadrooni prototüübi. Sisuliselt on vaja Eesti riigikaitse huvid siduda Eesti majanduslike eesmärkidega, võttes meie kaitsevaldkonnas kasutusele võimalikult palju Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid. Kremlimeelsed õpetajad Eelnevalt kirjeldatu on julgeoleku nn kõva jõu komponendid. Ent nüüd lähemalt nn pehmest jõust. Kooliharidus ja õpetajad on väga võimas osa iga riigi pehmest jõust. Jõust, mis ei toimi eraldi kõvast jõust. Ja vastupidi, kõva jõud ei saa hakkama pehmeta. Pehme jõu sekka kuuluvad kirjandus, kunst, kooliharidus, muusika, fi lmid ja teleseriaalid, keeleõpe ja religioon. Nimetagem seda kõige laiemas plaanis kultuuriks või semiosfääriks. Pehme jõu eesmärk on mõjutada sihtgrupi identiteedi ja väärtushinnangute kujunemist mõjutajale, meie piirkonna kontekstis Kremlile, soodsas suunas. Osades Eesti vene koolides töötavad siiani umbkeelsed kremlimeelsed õpetajad, kes koolitavad umbkeelseid ja kremlimeelseid põhikoolilõpetajaid. Neist pedagoogidest ei ole võimalik üleöö vabaneda, aga Eesti riigi kestmise huvides oleks see eluliselt vajalik. Ainuüksi Narvas on selliseid õpetajaid ca 700... Eesti inforuum ja ühiskond vajab senisest palju kõvemat kaitset Kremli vaenulike ja süstemaatiliste inforünnakute vastu. Eesti strateegilise kommunikatsiooni – seda võib nimetada ka riiklikuks julgeoleku kommunikatsiooniks – võimekus tuleb viia ühtse juhtimise alla, ehitades üles suutlikkus kiiresti ja mõjusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele. Kirik kui relvasüsteem Senikaua, kuni Eesti tegutseb inforuumis iluuisutamise reeglite järgi, aga vastane poksib ja maadleb, ei ole lootagi, et suudaksime Kremli järjepidevaid infolööke tõrjuda või nende mõju leeVäärtused loovad võimu ehk nähtamatu sõda nähtava taustal
Järva- ja Viljandimaal vendada. Kahjuks ei ole aastakümnete jooksul jätkunud Eestis mõjusa julgeoleku kommunikatsiooni väljaarendamiseks poliitilist tahet. Vastupidi, pole mõtet end petta, arvates, et 2002. aastal siseminister Ain Seppiku ja peaminister Siim Kallase heakskiidul Eestis registreeritud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) levitab ja õpetab ligimesearmastust, jagab rahumeelset vaimutoitu ja siirast õnnistust. Ei, tegemist on Kremli ühe kõige tõhusama kognitiivse sõjapidamise viisiga. Kiriku ja selle allasutuste alateadvusele suunatud mõju on sügav ja salakaval. Kiriku tegevust korraldavad elukutselised luureohvitserid. MPEÕK on Vene välis- ja sõjaväeluurega tihedaid sidemeid omava Moskva patriarhaadi hierarhiline ja vaimne haru, mis levitab ja õigustab Eestis nn Vene maailma ideoloogiat ja narratiive, milles Eestil ega Baltikumil ei ole iseseisvate riikidena eluõigust. Vene maailmas kuuluvad kõik õigeusklikud kristlased ühte kirikusse ja õigeusku. Russki mir ulatub üle idaslaavlaste asustatud territooriumide, st sinna kuuluvad ka venekeelsete ja õigeusu diasporaade territooriumid teistes maailma riikides, sh Eestis. Kremli ja Moskva kiriku eesotsas seisva patriarh Kirilli tõlgenduses tähendab Russki mir laienevat impeeriumi, suurvene šovinismi ja kõige veneliku ülistamist. Kremli tapatalguid Ukrainas õnnistav kirikupea Kirill on Venemaa püha sõja ideoloogia kõige järjekindlam apologeet. Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik ja selle Eesti haru MPEÕK toimivad täpselt sama loogika järgi nagu kremlimeelsed telekanalid, mille Eesti valitsus pärast lõputut venitamist keelustas. Nii Kremli telekanalid kui patriarh Kirilli juhitav kirik tegelevad Eestis salakavala pehme jõu abil vaenuliku, aeglase, kuid veenva mõjutustegevusega, mille eesmärk on laiendada Kremli maailmapildi levikut riikides, kus on ulatuslik vene kogukond. Eesti huvid ennekõike Pehme jõu mõju on aeglane. Pommide ja rakettide hävitusjõud on kohe näha, samas kui väärtuste ja kultuuri mõju on pikaajaline. Kuid pehme jõu eiramine või tähelepanuta jätmine oleks erakordselt suur viga. Väärtused loovad võimu. Kirjanik George Orwell’i tõdemus „Kes kontrollib minevikku, see kontrollib tulevikku. Kes kontrollib olevikku, see kontrollib minevikku,” on justkui praeguse olukorra peegeldus. Seepärast on strateegiline kommunikatsioon – oma huvide, sõnumite ja lugude igakülgne levitamine – Eesti julgeoleku üks peamisi garantiisid. Rahvusringhäälingu (ERR) levitatav usaldusväärne info on samasugune elutähtis teenus nagu elekter või vesi. Vähim, mida saame teha, on ehitada ERRi ajakirjanikele kaasaegne töökeskkond ehk uus telemaja. Venemaale ükskõik, milliste järeleandmiste tegemine Ukraina arvelt ei aitaks Venemaa imperialistlikke võimupüüdlusi leevendada. Vastupidi, see ainult toidaks metsalist. Euroopa piirid avaneksid ohtlikele ja ootamatutele olukordadele, sest Riigikoguski terroristlikuks režiimiks kuulutatud Vene Föderatsioon on oma käitumises ettearvamatu. Seejuures pole oluline, kas Kremli peremehe nimi on Putin või miski muu. Kadri Paas endine ajakirjanik, sisejulgeoleku asjatundja 738
16 veebruar 2023 | treraadio.ee Elar Nigl
17 MINUST Olen 24-aastane, sündinud ja kasvanud Järvamaal tänases Türi vallas. Haridusteed alustasin Väätsa Põhikoolis ja keskhariduse omandasin Türi Ühisgümnaasiumis. Õpinguid jätkasin Tartu Ülikoolis Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, kus omandasin bakalaureusekraadi riigiteaduste erialal. Minu peaerialaks oli võrdlev poliitika ja kõrvalerialaks rahvusvahelised suhted. Ülikooliõpingute ajal avanes mul võimalus oma erialaseid teadmisi täiendada, töötades Euroopa Parlamendis, meie eurosaadiku Jaak Madisoni büroos. Brüsselis sai tehtud koostööd teiste Euroopa rahvuslastega, kelle ühine eesmärk on seista Euroopa Liidu föderaliseerumise vastu ning rahvusriikide Euroopa eest. 2017. aastal osalesin esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja osutusin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumbrina valituks ühinemisjärgse Türi vallavolikogu I koosseisu liikmeks. 2021. aasta kohalike valimiste järgselt olen ametis Türi abivallavanemana. Minu koordineerida on haridus- ja kultuurivaldkond. Haridusteemad on olnud minu jaoks alati olulised. Olen pärit väikesest, ent südikast kogukonnast ja tean, kui oluline on kooli roll kogukonna südamena. Juba varajasest nooruspõlvest olen olnud noorkotkas, täisealiseks saades astusin Kaitseliidu Järva maleva Türi Üksikkompanii liikmeks. MIKS POLIITIKA? Näen liiga tihti, kuidas allaheitlik juhtimine ei lase meie riigi ja rahva potentsiaalil täielikult realiseeruda. Olgu see kohalikul või riigi tasandil. Samuti pean oluliseks, et noorte konservatiivide hääl kostuks ühiskonnas paremini. Tunnen, et pean andma oma panuse. Ma ei ole kunagi peljanud seista selle eest, mida pean tähtsaks ja võtta vastutust. Olen rahvuskonservatiiv ja pean oluliseks seista selle eest, et meie rahvuslik eneseteadvus, mis tuleneb meie päritolust, keele- ja kultuuriruumist, püsiks igavesest ajast igavesti. Ikka selleks, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada riigis, mis on turvaline ja hoitud. Näen, et meie poliitmaastikul on ennekõike puudus julgusest, meelekindlusest ja aumehelikkusest – väärtused, mis annavad parlamendile tema väärikuse. Üha enam üritatakse meie elu kujundada võõrale ideoloogiale rajatud arusaamadel, mille eest kõneleb liberaalne telg Eesti poliitikas. Rohkem julgust olla peremehed oma maal! Peame hoidma vaimsust ja põhimõtteid, mis on kandnud meie rahvust läbi sajandite. Peame olema julged ja järeleandmatud ning seisma meie jaoks eksistentsiaalse tähtsusega küsimuste eest – jätkusuutliku rahvastiku- ja regionaalpoliitika, eestlaste toimetuleku ja Eesti perede eest. Elu peab olema võimalik igas Eesti nurgas ning pean oluliseks, et Järva- ja Viljandimaalt valitud rahvasaadikud seisaksid julgelt meie kodukoha eest ka riigi tasandil ja oleksid inimeste jaoks olemas. Tõelist sisu ei näita aga mitte sõnad, vaid teod, mistõttu olen alati olnud ja olen ka tulevikus valmis ennast teile tõestama! 614 Järva- ja Viljandimaal
REKLAAM REKLAAM REKLAAM REKLAAM REKLAAM Lavastaja Madis Kalmet Osades Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Elar Vahter, Peeter Rästas, Rainer Elhi OHTLIK MEETOD Christopher Hampton Psühhiaatriline draama E, 20. märtsil kell 19 Paide Muusika- ja Teatrimajas Ajakiri → treraadio.ee → /keskeestitreraadio → Kuula Tre Raadiot 101,0 Mhz Järvamaal
Ajakiri → treraadio.ee → /keskeestitreraadio → Kuula Tre Raadiot 101,0 Mhz Järvamaal THE DUBLINERSi tribuutkontsert DAGÖ 25 juubelikontsert koos segakoori ja mandoliiniorkestriga JÄÄÄÄR, DUO RUUT, MARI KALKUN, LÕÕTSAKUNINGAD, UNTSAKAD jpt Öösimmanid, jämmitelk, toidutänav, saunatänav, romantilised kontserdipaigad, mõnus atmosfäär... 11.-13. AUGUST 2023 • KÄSMU • • 11.-13. AUGUST 2023 • KÄSMU • • v i r u f o l k . e e B R I T I S A A R T E A A S T A Festivalibussid toovad kohale ja viivad ööseks tagasi Tallinnast, Rakverest ja Võsult. Majutu Tallinnas, Rakveres või Võsul ja folgi Käsmus! Rakveres Aqva Hotel & Spa pakub majutuselt -15%, kui broneerite Viru Folgi passilt leitud sooduskoodiga. Osta festivalipass Piletilevist! Peaesineja "wellerman" Šotimaalt NATHAN EVANS
1NHOO 0DGLV0XXOWULR 7ULNXOWXXULNHVNXVHV -D]]OLLWMD7UL-D]]LNOXEL/,9( 0DGLV0XXO²NODYHU 5DLPRQG0lJL²NRQWUDEDVV EDVVNLWDUU .DUO-XKDQ/DDQHVDDU²WUXPPLG 3LOHWLGHHOPJLVW½VDPDOSlHYDO½ 3LOHWLGVDDGDYDO3LOHWLOHYLVQLQJ7ULNXOWXXULNHVNXVHV 7ULNXOWXXULNHVNXVHVPlUWVLO .RKDOND-DDQ3HKN 3LOHWHHOPJLVW½VDPDO}KWXO½PJLO7ULNXOWXXULNHVNXVHV dëد¹ç¼ãççد¹Ü¹çÜÜ ɷɹʒÁØãܯ¼¹¼¼ɷɿʒɶɶ V¯¼ãɹɸʻ¸ÜÈÈçÜÕ¯¼ãɸɾʻ V¯¼ã¯Áë멯¼V¯¼ã¯¼ó¯ÜʍV¯¼ã¯Á¯¼Áܸdëد¹ç¼ãççد¹Ü¹çÜÜ ȱûûȱśǧǰȱȱ§ȱŝǧ