Carte Blanche 2018 Aprill

Hind: 0,50€ Aprill 2018

NOAROOTSI KUNINGRIIGI TÄIEÕIGUSLIK AJALEHT

Foto: Sandra Piir

Hej-hej!

Karged talveilmad on lõpuks läbi saanud ning igal pool Pürksi vahel on näha rõõmust pakatavaid noori,
mõned juba isegi särgiväel ringi jooksmas. Ilmade soojenemine on tõstnud ka noorte tuju ning Pürksi vaim
on hakanud jälle ennast ilmutama.
Kui külmad talveilmad muutsid õpilased loIuks, siis nüüd särab igaühe näol päike. Viimase väljaande
ilmumisest on möödunud juba mitu pikka kuud, mille sisse on mahtunud erinevad üritused, mida
proovime oma uues lehes ka kajastada. Suvigi ei ole enam kaugel - seda on tunda iga tõusva kraadi ja
päiksepaistelise ilmaga. Soovime omalt poolt kümnendikele edu matemaatika üleminekueksamil,
üheteistkümnendikele edukat uurimistöö esitamist ning kaheteistkümnendikele edu ja õnne kõigil
eelseisvatel eksamitel.

Agnes: Minu aeg selle lehe peatoimetajana on lõppenud. Selle aasta jooksul on mul lehega seoses
olnud erinevaid kogemusi - inimeste peale karjumisest (sest see oligi põhiliselt mu töö) ja kolm päeva
ärkvel püsimisest, et leht valmis saada, kuni naerupisarate ja rahulolutundeni, mis valdas mind iga lehe
toimetamisel. Ma olen väga tänulik oma toimetusele, eriti Hanna-Stiinale, Gerlile ja Brigitale. Annan oma
ametiposti rahuliku südamega edasi järgmisele peatoimetajale, sest tean, et koos Hannikuga teevad nad
järgmise lehe veel paremaks, kui on olnud eelmised.

Carte Blanche toimetus

Juhendaja: Kallis kuningriigi rahvas!
Deivi Suiste
Peatoimetajad: Meie seljataha on jäänud lumerohke talv, mis on olnud täis vahvaid
Agnes Nurgamaa üritusi, toonud meie pimedatesse õhtutesse juurde veidi valgust ning
Hanna-Stiina Talviste koosolemise rõõmu! Õukonna poolt hakkavad paraku selle aasta
Fotograaf: üritused vaikselt otsa saama, kuid meil on veel ees ööjalgpall, millest
Astrid Levkoi loodame, et kogu kuningriigi rahvas kas palliplatsil või siis
Küljendaja: ergutustiimina osa võtavad.
Brigita Kuimet Seniks soovime Teile palju jõudu ja jaksu kevadväsimusest
Toimetajad: hoidumise või sellest välja tulemisega ning ikka aktiivset elu neil
Gerli Helts kevadpäevil! Tundkem elust rõõmu!
Erik Joonas Juhandi
Kristel Juurik Arthur I ja Kirke Sankta Kyrka õukond
Annika Lehtsalu
Mona Liinat 2
Mari-Liis Mustkivi
Sandra Piir

Armsad gümnasistid!

Kevadpungad on tärkamas ja loodus on justkui peale ränka talveund taas ellu ärganud, et meil kõigil oleks
kaunis kevad, mida täiel rinnal nautida. Niisamuti on justkui talveudust taaselustunud ka Õpilasesindus,
mille liikmed juba mitmeid kuid töötavad selle nimel, et korraldada elamusterohke ja meeldejääv Ööpidu.

30. aprill tõotab tulla rõõmu- ja naerurohke õhtu, sest Pürksi saabub stand-up koomik Sander Õigus, kes
oskab ka kõige tuimema tüki naerust vappuma panna. Osalisi ootavad ees ka loosid, põnev võrkpallimatš,
kõrtsis karaoke ja DJ Miina ning volbriöö lõke mõisa pargis, millele annavad särtsu juurde erikülalised.
Ööpeo peatse saabumisega hakkab tasapisi lõppema ka minu aeg ÕE presidendina. Selle kooliaasta jooksul
jõudsime naerusuise ja andeka tiimiga korda saata tohutult palju, kuid peaaegu sama palju jäi ka tegemata.
Seepärast soovin järgmiseks aastaks juba ette ära kanget vaimu ja särtsakaid ideid ning tulevasele ÕE
koosseisule ja kõigile lugejatele tahan öelda, et leidke endas julgus mõelda kastist välja ja erineda. Aastad
ei ole vennad ja sellepärast ei peaks ka kõik üritused olema. Olge just Teie need, kes viivad läbi muutusi ja
seda mitte ainult üritustel või koolielus, vaid ka oma pere ja sõprade ringis. Inspireerige ja olge
inspireeritud.

Kaunist kevadet!

Kristiina Kisler, Õpilasesinduse president

10.M klassi õpilased jätkasid traditsiooni ning korraldasid 12.-16. märtsil heategevusnädala. Selle
raames kogusime raha Läänemaa loomade varjupaiga tarvis.

Nädala jooksul müüdi erinevaid maitsvaid küpsetisi, koguti taarat ning pandi üles kogumispurgid.
Teenisime kokku 130 eurot ning loodame, et järgmisel õppeaastal seda toredat traditsiooni jätkatakse.

Kui kellelgi vähegi soovi, saate varjupaiga tegemisi jälgida või loomade heaks annetada nende
Facebook'i lehel https://m.facebook.com/laanemaavarjupaik/ või Varjupaikade MTÜ lehel http://
www.varjupaik.ee, kus saab ka näha kasse-koeri, kes pikkisilmi uut hubast kodu ja vahvat peremeest
ootavad.

Mona Liinat

3

14. veebruari õhtul toimus mõisas Õukonna poolt korraldatud Kuninglik Pulm. Abiellusid 10.V klassi neiu
Piia Marie Leesme ja noormees Erik Joonas Juhandi ning noored pani paari Kasper Karl Epner. Ette tuli ka
ootamatusi - preestri röövisid vihased radikaalid ning sekkuma pidid ametivõimud. Mõni hetk peale
politseisse helistamist saabusid korrakaitsjad, kes olukorra lahendasid ja preestri tagasi tõid, et noored
ikkagi paari saaks panna. Pärast “jah” sõna ütlemist järgnesid mängud ning kinkide avamine. Mida arvas
noorpaar pulmadest ja üksteisest, saate lugeda järgnevast intervjuust.

Kuidas reageerisid vanemad Teie kihlusele?
Joonas: Minu vanemad olid väga õnnelikud, et keegi hoolekandmise lõpuks üle võttis… ja isa oli
ükskord ometi uhke mu üle.
Piia: Nojah, isa tahtis, et oleks olnud keegi, kes tööd oskaks teha. (Joonas tork ab vahele: M itte mingi
mõtlemisehäirega isiksus).

Kuidas Te pulmadeks valmistusite?
Joonas: Kuna talvega oli r asva juur de võetud, panin toidukile ümber kõhu, et vatsa kontr olli all
hoida. Kindlasti karastasin end lumes, külastasin tünnisauna ja viisin viimased pudelid taarasse, et saaksin
ka kuidagi pulmareisile panustada.
Piia: Rahustasin isa maha ja ür itasin ema kõiki õnnitlusi välja kannatada. Kleidipr oov, meik ja
soeng.

Milline pulmakink kõige rohkem meeldis?
Joonas: Nuudlipakk.
Piia: Sussid (Joonas vahele: GUCCIIIID, ühel on ük s suss ja teisel teine). Minu oma on mu toas
voodi kõrval karbi sees.

Kuidas esimene abielunädal on möödunud?
Joonas: Mina ja Piia oleme jätkanud oma tavapär ast suhtlusviisi - mina ütlen mingi märksõna ja
hetkeks naeratame. Oleme üksteise eksistentsist teadlikud, kuidas siis muidu.
Piia: Nagu enne ütlesin, siis see inter vjuu on esimene kor d peale pulmi, kui füüsiliselt suhtleme…
Esimene tüli oli ka alles nüüd.

Mis on Teie arvates kõige olulisemad omadused Teie kaaslase juures?
Joonas: Sihikindlus. Tegelikult, kui ta teab, mida ta tahab, siis ta väga nagu ei r ingita sellega.
Optimist - pealiskaudne sõna, kuid siin ma tõesti mõtlen seda. Ja muidugi see, et tal on üks puhtamaid
südameid, mida ma näinud olen. JA USKLIK!!!
Piia: (Joonas kohe vahele: Ma ei nõua palju) Kindlasti selline lapselikkus, poeetiline ja usklik.

4

Milline on see kõige olulisem omadus üleüldse abikaasa juures?
Joonas: Eneseteadlikkus - see on nagu et sa teadustad kõiki oma tegemisi, sa võid konkreetselt iba suust
välja ajada, aga sa tunnistad seda.
Piia: Mõistmine ja kuulamine, see et ta sind alati toetab.

Kas armastus on sama suur kui enne abielu?
Joonas: Kui r äägime ar mastuse suur usest, siis oleme teineteist kindlasti r ohkem tundma õppinud,
aga muidu on sama suur. 10-palli süsteemis “kui lahe on su kaaslane” siis ikka tugev 15.
Piia: Nõustun oma abikaasaga.

Mida soovitad teistele noortele, kelle mõtted abielu poole kisuvad?
Joonas: Mõtlemisaega ja küsige kindlasti r ohkelt kingitusi.
Piia: Är ge otsustage kohe nädala või kahega, et nüüd tahate abielluda. J a kui abiellute, siis tehke
huvitavad pulmad.

Sandra Piir

Kargel talvepäeval, 1. veebruaril kogunesid Pürksi õpilased kultuurimajja, et silmata järjekordseid
kauneid poissmehi ning neide. Üritust korraldas õpilasesindus, esindatud olid kõik klassid. Üritus toimus
oma tavapärase kava alusel - tutvustusring, huumoriring ja viimaks sellel aastal uudne stiiliring/riigiring.
Nalja jagus ning eriti jäi silma 10.V klassi õpilaste Markuse ja Ilona etteaste, kus kaameratööd oli
käsitletud imepäraselt. Tunnustamist väärt on ka Aldo (11M) etteasted, kuna ajasid inimesi naerma ja olid
muljetavaldavad.

Sellel aastal jagati välja ka igale osalejale tiitel. Selline teguviis andis igale osalejale võimaluse olla
uhke oma etteaste eest, mida peakski olema, kuna iga paar jättis endast hea mulje.
Missiks krooniti kaunis Kirke 12.D klassist ning mistriks šikk Markus 10.V klassist. Rahva lemmiku tiitli
sai särasilmne ning alati positiivne Aldo..

Toimetus soovib õnne võitjatele ning kõigile osalejatele katsumuse üle elamise puhul!
Agnes Nurgamaa

5

Kõigile gümnasistidele on loomupäraselt teada, et REM unefaasist saavad nii tulevased kui ka

praegused 11ndikud piinarikka uurimistöö pärast vaid unistada. Seepärast soovitame neil kuulata USA

alternatiivrokkbändi R.E.M, kes alustas tegevust eelmise sajandi 80ndatel.

Ehkki magusa une graafikut selle bändiga just parandada ei saa, on koosseisu muusika selle žanri

nautijatele ning üldse melomaanidele rohkem kui sobiv. Nende omapärase helikeelega laule kuulates kaob

mõneks hetkeks kurbus, et võimalus sel kooliaastal sügavat

und nautida on kahjuks minimaalne.

Kui bändist pilte vaadata, annavad nad arvatavasti paipoiste

mõõdud välja küll, kui mitte välja tuua 2001. aasta

intsidenti, kus bändi kitarrist, Peter Buck püüdis lennukis

söögiriistu varastada, olles ise samal ajal joobes. Kui piloot

(R.E.M ca 1984) teda peatas, oli Buck öelnud: “Sa oled lihtsalt kapten ja
mina olen R.E.M.!”

Minnes nüüd tagasi bändi muusika juurde, mis on ka suuresti põhjus, miks ma seda siin kirjutan, siis

üks suurim hitt neilt oli 1991. aastal ilmunud “Shiny Happy People”, mis küll kiirelt närvesöövaks sai.

Eriti vihkas seda laulu bändi laulja Michael Stipe. Mine tea, kelle närve see laul rohkem hävitada suutis,

kas loojate või kuulajate omi.

See-eest on neil mõned märkimisväärsed laulud nt “Losing My Religion”, mis tekitab tunde, et keegi

ei kuula su muresid ning hakkad kui usku kellegisse kaotama, kuna saad aru, et sul pole tolle inimesega

võimalust.

Või siis laul “Bad Day”, mida on tõesti hea kuulata pika päeva lõpus, isegi kui too päev polnud halb.

Võid kuulata ka öösel, kui püüad mingit tähtsat tööd lõpetades end üleval hoida, kuna see laul süstib oma

energilise muusikaga jõudu, lootust ning positiivseid laineid, kuid samas ka rahustab närve, isegi, kui sõnad

kirjeldavad just üht halba päeva.

Kui eelmised kaks eriti meelepärased ei olnud, siis toome välja veel ühe laulu “Man On The Moon”,

mis on nostalgiliselt rahustav ning seda kuulates võid rahulikult silmad kinni kusagile avakosmosesse

vajuda.

Bänd läks küll 2011. aastal lahku, kuid õnneks saame nende loometöö vilju kuulata Spotify ning

Youtube´i vahendusel.

6

Ilmselt olete Te kõik kuulnud Aviciist, kuid mida Te teate Tim Berglingist? Kiiresti edu saavutanud
artist pälvis oma loominguga tähelepanu kogu maailmalt, kuid kas me panime tähele millist mõju see
Timile endale kaasa tõi. Ja miks me sellele mõtleme alles nüüd kui enam midagi muuta ei saa? Kuigi
Aviciit painasid tervislikud ja ka vaimsed mured, mille tõttu ta tuuride tegemise lõpetas, nõudis enamik
kuulajaskonnast Ta naasmist lavale.

Artisti internatsionaalne läbimurre muusikamaastikul algas 2011. aastal kui ilmus tema laul “Levels”.
2013. aastal tuli debüütlauluna albumis “True” välja järgmine üleilmselt tuntud “Wake Me Up”, milles on
huvitavalt põimitud EDM ja kantrimuusika. Soovitan soojalt vaadata dokumentaalfilmi “Avicii: True
Stories”, kus antud pala tekkelugu pinnale kerkib. Selgub, et kvaliteetne lugu valmis ainsa ööga. Lisaks
saab rohkem teada Berglingi isiklikust elust ja probleemidest, mis Teda vaevasid.

…

...meie koolilehel on valmimas filmist nimekaim? Murrangulise avastusega sai hakkama 11M klassi
aktiivne ja särasilmne neiu Astrid. Mida kõike sotsiaalmeedia vahendusel teada ei saa!

Kuid millest siis selline film üldse rääkida võiks? Loo peategelaseks on noor näitleja Gideon Blake,
kes äkitselt leiab ennast asetsemas Hollywood`i staari staatuses. Jõudes oodatuima külalisena Hollywood
Galale, hakkab kõik allamäge veerema. Gideon kohtab etteaimamatult müsteerilist meest oma minevikust
ning veedab ülejäänud õhtu oma hullumeelsuse piirimail.

Väike põige arvatavasse filmistseeni… Gerli Helts

7

Annika Lehtsalu 12KL
Krister Pisa 12KL

Greete Hendrikson 12D
Marek Lindvest 12D

1. Mis on üks tarkus, mille endaga siit koolist lahkudes kaasa võtad?
2. Kui oleks üks asi, mida muudaksid gümnaasiumi juures, siis mis see oleks?
3. Kas on midagi, mille oleksid nende kolme aastaga siin tegemata jätnud?
4. Milline õppeaine sulle kõige vähem meeldib?
5. Mis sulle Pürksiga kõige enam seondub?

1. Kõik tarkused, mille ma endaga siit kaasa võtan, on sellised, millest Väino teada ei tohiks.
2. Kartul. Seda peaks natukene vähendama.
3. Päris mitu öist pättust oleks tegemata jätnud.
4. Kunstiajalugu, kunstiajalugu, kunstiajalugu.
5. Kindlasti Väino, sest ta on korraga kõikjal, aga samas mitte kuskil.

1. Olla avatud. Siia kooli tulles tutvusin nii paljude erinevate inimestega ja see seltskond siin oli nii
kirju, et see oli hästi huvitav ja sellepärast ma ka õppisin olema rohkem avatud.

2. Et uurimistööd ei peaks tegema. See peab olema väga mahukas ja samas see peab vastama kõikidele
nõuetele, kuna see võtab nii palju aega, siis see peab kindlasti olema midagi sellist, mis sind ennast
huvitab ning seda niimoodi järsku välja mõelda on lihtsalt raske.

3. Ei ole ausalt öeldes, olen väga rahul olnud kõigega.
4. Füüsika, minu pea ei ole selle aine jaoks lihtsalt loodud.
5. Kui ma mõtlen Pürksi peale, siis ma pigem ei mõtle kooli peale, vaid kohale endale, nii et lehmad

(ka teised loomad) ja loodus. See kõik on väga intrigeeriv.

8

1. Tuleb teiste huve ka silmas pidada.
2. Muudaks ühikate süsteemi, kuna paljud õpilased tahaksid olla ühestes tubades ning paljud teised

sooviks olla viiestes või siis kuuestes.
3. Poleks heameelega friendzone`i saanud.
4. Rootsi keel, kuna pole motivatsiooni seda selgeks saada ja selle tundides istumine tundub totaalse

elupõletamisena.
5. Väga toredad inimesed.

1. Järjekorrad pole kunagi pikad, kui sul on palju sõpru.
2. Rääli keemiat tahaks 12. klassis ka.
3. Poleks pidanud rootsi keele tundidest puuduma, 12. klassis mõistad, kui vä aga sa seda keelt tõesti

õppida tahad. ( ͡° ͜ʖ ͡°)
4. Kõik õppeained on suurepärased, aga kõige lemmikum on ikka rootsi keel!
5. Suitsiidist vist ei tohi ajalehes kirjutada? Siis ütlen lihtsalt dolor, aegritudo,

Mari-Liis Mustkivi

9

Carte Blanche otsustas kevade saabudes uurida, kui sinasõbrad on pürkslased oma keha vormis
hoidmisega. Selleks esitasime õpilastele mõned küsimused, et tuua lugeja ette statistilised andmed ja
mõned üpriski suunurki kergitavad vastused.

Peamiselt külastavad pürkslased meeleldi jõusaali
(kokku üheksa käijat) ning korv- võrk- ja
jalgpallitrenni (kokku käib kõigis kolmes trennis
kümme õpilast). Muidugi on kahe vastanu poolt
palavalt armastatud jooga ning seitse vastanust on
ära eksinud rahvatantsu. Kaks käivad tublilt ka linetantsus ja kolm elavad end välja kick- ning taipoksi
trennis. Küsitlusest tuli samuti välja, et õpetaja Ave sulgpall on kahe vastanu seas heaks kiidetud. Paar
pürkslast käivad jooksmas (isegi seda kurikuulsat Pasleppa!) ning kõndimas. Ühe pürkslase poolt oli
mainitud ka suusatamine ja lumelauatamine. Kaks vastanut käivad vapralt ujumas ning veel kaks
armastavad joogat. Üksikute inimeste poolt on mainitud rattaga sõitmine, saalihoki ja tennis. Vastanutest
üks tõi välja, et lisaks tantsutrennides osalemisele on ta ise ka tantsuõpetaja.

Inimesi, kes vastasid küsimusele eitavalt oli suureks üllatuseks vaid kaks. Enda aktiivsuse hoidmiseks
vastasid nad läbi nalja, et magavad, kuid eks ajugi vajab vahepeal puhkust.

(Küsimustikule vastanuid oli kokku 23)

Populaarseim soovitus enda vormis hoidmiseks ja treenimiseks oli jooksmine (9 pürkslast). Veel pakuti
tihti jõuharjutusi ning kardiot, tähelepanuta ei jäänud ka jalutamas käimine, mida samuti soovitab
ajalehetoimetus - eriti mere äärde kõndimist. Energia ja vitamiinide saamiseks soovitab üks vastanutest
süüa puu- ja juurvilju. Samuti on antud korduvalt soovitus leida endale see treening, mis tuju heaks teeb,
kuna siis on rohkem jõudu ja motivatsiooni sellega tegeleda. Omalt poolt soovime stiilipunktid anda ühele
vastustest, mis paneb muigama, kuid samas annab ka mõista, et see on hirmuäratavalt tõsi:

“Parim viis kevade saabudes end higist nõretama saada on 11ndikel näiteks uurimistöö esitlemise
tähtaega stuudiumist piiluda, kaheteistkümnendikele soovitan matemaatika riigieksamite ülesandeid

10

proovida lahendada. Kümnendikel soovitan treeningkavana neid stressist tilkuvaid õpilasi vaadata ning
nende üle naerdes oma kõhulihastele teene teha. Aga vahele ei saa jätta ka leg day'd, seega jookskem kõik
aktiivselt oma kohustuste juurest ning tõstkem arm day läbiviimiseks üks poolekilone klaaspudel…”

Kui Frodo jõudis Maakonnast Mordorini kõndida, siis jõuad ka sina oma keha vormi saada.
Kui soovid midagi saavutada, siis tuleb oma ahtrit liigutada ja vaeva näha.
Me sureme ükskord kõik ning keegi ei siin planeedil ega ühelgi teisel ei jää meid meenutama, seega ära
tunne end kehvasti, kui sa soffpotatis oled.
Kõige halvem trenn on see, mis üle lased.
Vingumine ja virisemine ei aita õigesti toituda ja end vormi viia või vormis hoida. Selleks tuleb
tegutseda!
Olge tublid ja aktiivsed pürkslased ja loodetavasti kevadine päike soojendab Teie südameid ja viib
talvise masenduse minema. :)

Kükid, et tagumik trimmi saada.
Jooksmine, et cooperiks valmistuda.
Kardio, et su six-pack väljenduks ikka kõhu, mitte õlu näol.
Jõuharjutused ning venitus, et suvel oleks jõudu rohkem liikuda.
Kõndimine, kui ei jaksa ühtegi ülal mainitutest teha.

Ilusate ilmade ning suve lähenemisega soovime kõigile aktiivsemat tegutsemist! Sport hoiab vaimu
erksana ning aitab talvemasendusele “head aega” öelda.

Agnes Nurgamaa, Hanna-Stiina Talviste

11

Kooliaasta hakkabki läbi saama ning sellega kaasnevad ka tavapärased motivatsiooni ja õpitulemuste
langus, õpitahte vähenemine ja pastakate puudus. Kes see ikka kooliaasta lõpus uusi pastakaid ostma
läheb? Seega tahaksime kindlad olla, et kõigi pastakad nende ainuõigete omanike kätte tagasi jõuaksid.
Lisame ka kadunud ohvrite eestkostjate poolt saadetud kirjeldused.

Amanda: Gerli, sa pead teadma seda, millised mu varastatud pastakad on, sest sina varastad neid.
(toim - Gerli ei kommenteeri)

Hannik: Musta värvi ja musta tindiga. Keskosa vähe läbipaistev, et näed vedrusid jne. Vajadusel saab
tüütult klõbistada. Viimati nähtud kümnenda klassi alguses, Aldo kätes.

Ave: Mul kaovad lihtsalt pastakad ja nagu millestki puudust ei tunne.

Astrid: Mu riided kaovad kuhugi müstiliselt. Kas see läheb arvesse?

Kristiina: Selline ilus sinist värvi ja sinise tindiga peenike pastakas, mille otsas on nunnu näokene, siis
veel selline beežikas, kus on arbuusionukene otsas. Ma võiksin neid üles loetlema jäädagi. Kadunud need
on, aga mitte jäljetult, sest kõik jäljed viivad Marek Lindvestini. Marek, kui sa seda loed, siis tea, et ma
mäletan!!!

Annika (12.KL) : Minul oli kunagi sinine pastapliiats. Hästi ustav, naerusuine, meeldiva iseloomuga.
Ma kord nägin unes, et just see pastakas kirjutas alla kurikuulsale Molotov-Ribbentropi paktile! Aga
tegelikult oli minu armas-kallis pastakas meeletult tark, temast andis alati kümme minutit enne tunni lõppu
vastuseid välja keerutada ning kunagi ei keeldunud ta valikvastustega rootsi keele töö bingotamisest. Kui
me koos triipe tegime, siis kõige sirgemaid ja pikemaid.

Ma ei oskagi kedagi selles traagilises sündmuses kahtlustada, ma ei tea, kes nii teeks. Näpuga näidata
ei tohi ja nüüd mul ei ole ka pastakat, mille abil süüdlase poole osutada. Niigi maksis selline suur kaotus
mulle kuldmedali. Enam ei saagi hõbemedalilegi pretendeerida. Ja eesti keele maksimumpunktid jäid ka
just selle pastaka kadumise taha. Ma proovisin peale oma kalli pastapliiatsi kadumist konspekteerida
arvutisse, ent see ei tolereerinud mu kirjutisi absoluutselt ning viibib ravil garantiihoolduses.

Iris: Mul oli aasta alguses pinal pastakaid täis. Nüüd on mul vaid üks ja selle leidsin ma geo klassi
põrandalt. Kõige rohkem igatsen oma aedviljadega pastakat. Siuke roheline ja valge teine. Igasugused
aedviljad peal alates hernestest ja tomatitest lõpetades peedi ja kaalikaga. Teeb musta värvi jooni, kui üldse
midagi teeb, sest enamik aega ta ei töötanud aga see on teisejärguline. Jah öeldakse et oluline on sisemus
nagu ka külmkapi puhul aga vot selle pastaka puhul on oluline ikka välimus. Kui leiad, ole hea viska
prügikasti. Aitäh!

Gerli Helts ja Hanna-Stiina Talviste

12

Midagi head ja võibolla unustatut meie kõigi
lapsepõlvest, mis valmib lihtsalt ja kiirelt.

Vaja:

400g kanafileed

400g omale meelepärast pastat

350ml vahukoort

150g riivitud juustu

Vaja: Kanamaitseainet
175g võid (80% rasvasisaldusega) Soola/pipart
300g iirisekomme Basiilikut

100g maisipulki

Valmistamine:

Valmistamine: Keeda pasta poolpehmeks. Lõika kanafilee

Sulata pliidil madalal kuumusel iirised ja või. kuubikuteks, maitsesta kanamaitseaine, soola ja

Seejärel vala see maisipulkade peale ning sega, et pipraga ning prae kuldpruuniks. Lisa kanale

kõik saaksid ühtlaselt kaetud. Vormi küpsetuspaberi vahukoor ja pasta ning kuumuta mõni minut, kuni

sisse ja pane külmkappi umbes kolmeks tunniks koor muutub paksuks. Viimase asjana lisa riivitud

seisma. juust ning serveerides basiilik.

Mairi Roog

13

Mida on teinud süsteem, et me kõik talle nii suurejooneliselt vastu oleme? Süüdistame süsteemi ennast
absoluutselt kõiges. Kui õppeedukus on langemas sügavuste sügavikku kiiremini kui majanduslik stabiilsus
Ameerika börsikrahhil, siis mõistame kohtuhaamri kaja saatel süüdlaseks vaese süsteemi. Kui inimesed
peavad kaaslase ilmselgelt rumalat arvamust vääraks, siis süüdistagem koheselt süsteemi. Ainult niiviisi
saabub õiglus majja.

“Magavale kassile hiir suhu ei jookse.” Ilmselgelt kui me ise midagi ette ei võta, siis ka elukurss soosib
langust. Süüdistamine lubab meile vastutuse vabastust. Kuid nagu pärisorjus, siis ka vastutus ise ei kao.
Kas kardame vastutust võtta, sest kui ebaõnnestume, siis oleme meie nõrgad, mitte see “õel” süsteem?

Väidetavalt oleme jõudnud tõejärgsesse ajastusse. Vaidlen vastu. Oleme jõudnud negatiivse-tõe
sajandisse. Tooks näite. Loosung: “Elul pole mõtet.” Kui seda kuulda mõnelt kogenenumalt ning ilmselgelt
targemalt inimolendilt, siis naiivselt mõtleme, et see, kes seda ütleb, on kohe kindlasti “teadja”. Tema on
jõudnud “nägija” tasemele.

Kuid see on lihtsalt lapselik kartus uskuda. Kartus uskuda mõttesse. Sest kui mõte puudub, pettume
endas: „Kuidas üldse saime olla nii rumalad, et uskusime mitte millessegi?“

Me teeme kõike, et mitte pettuda, et mitte rumalana tunduda.

Seega miks süüdistada süsteemi, ka temal on tunded. Tal on tegelikult väga õrn hing. Te ei mõista teda.
Ta ei saa midagi parata. Tal on nüüdseks väga madal enesehinnang tänu „teile”. Süsteem on vähemuses. Ta
on väga kurb, et ta „teie" kõrgetel ootustele ei suuda vastata. Tegelikult talle kohe üldse ei meeldi, kui sa
ütled ta kohta “süsteem”. See on diskrimineeriv. Nad on vähemus. Süsteem on vähemuses. Süsteem on
tagakiusatud. Nad on vähemus. Nad saavad kurjaks, kui kutsud neid “süsteemiks”. Sa ei tohi rääkida
“neist”. Sa ei tohi isegi mainida “süsteemi”. Süsteem muidu laimab su nime meedias. Maailm on arenenud.
Ärge olge nii rumalad. Enam ei ole mingeid süsteeme, on vaid “erilised”. Sest Me kõik oleme ju erilised.
Erilised kaabakad.´

Erik Joonas Juhandi

14

Jäär. 21. märts - 20. aprill Kaalud. 24. september – 23. oktoober
Soojal aastaajal otsib see tähtkuju endale Kaalud seisavad silmitsi õige suure
meelelahutust. Ja kuna mitte keegi ei oska Jäära probleemiga. Nimelt on neile hakanud talvekuude
meelt lahutada nii, nagu ta seda ise suudab, siis jooksul kõik toidud väga meeldima ning nüüd, kus
korraldab Jäär võimalikult palju pidusid, et väikseid kõik räägivad suvekehadest, on Kaalud endale alla
asju elus tähistada. Vihmale järgneval päeval tõmmanud kümneid rakendusi, mis peaks aitama
paistab päike? Jäär teeb grillile tule alla ja kutsub neid kahe nädalaga vormi. Kui need rakendused,
kõik enda sõbrad kokku. Jaanipäev? Jäär tähistab dieedid ja paastumised viimases hädas ei aita, siis
seda tähtpäeva kaheksa päeva jutti. Andke leiate lüüa saanud Kaalud Rootsi lauast.
võimalust ja tervist ning Jäär saab kõigest teha peo. Skorpion. 24. oktoober – 22. november
Sõnn. 21. aprill - 21. mai See tähtkuju pühendab sel suvel väga palju
Sõnn näeb võimalust suve ära kasutada, et enda tähelepanu endale ning teeb kõik võimaliku, et ka
riidekappi täiendada. Ta on terve oma elu vaeva teised teda märkaksid. Skorpion on kutsumata
näinud, et saada see ideaalne summer body ning külaline igal peol, nii suguvõsa kokkutulekul kui ka
nüüd on ta valmis seda kaunistama. Sõnn ostab perekondlikul õhtusöögil. Aga olge mureta, ta ei
kokku nii palju uusi riideid, et sa ei näe teda kunagi pane teid kahetsema, et ukse lukust lahti jätsite.
kandmas ühte särki kaks korda. Juba korra Ambur. 23. november – 21. detsember
kasutatud riided lähevad loomulikult heategevuseks See tegus tähtkuju ei veeda ühtki suvepäeva
Kaksikud. 22. mai – 21. juuni tegutsemiseta. Kui kõik maailmanurgad on
Kaksikud teevad sel suvel kõike seda, mida avastatud, iga Snapchat´i filtriga pildid tehtud, leiab
teevad nende sõbrad. Nad ei taha ennast peale Ambur aega isegi kodusteks toimetusteks. Ta
pikka, venivat kooliaastat tunda üksikuna, seega kui kasvab ja areneb isiksusena ning on suur tõenäosus,
sul on sõbraks Kaksik, siis sa võid kihla vedada, et et uue kooliaasta alguses ei tunne te oma semu
ükskõik, mis sul ka plaanis ei oleks, on Kaksik nõus enam äragi. Ambur peab lihtsalt meeles pidama, et
sinuga ükskõik mida tegema. Sa pead talle võib-olla suvel võiks korra ka Facebook´i sõnumitele vastata,
ainult lõuna välja tegema, sest Kaksikul ei ole et sõbrad otsimiskuulutusi tänavapostidele
sotsialiseerumise kõrvalt aega suveks tööd leida. klammerdama ei hakkaks.

Vähk. 22. juuni – 23. juuli Kaljukits. 22. detsember – 20. jaanuar
Siin on meil tähtkuju, kellel on grandioossed Kaljukits on väga valmis puhkuseks. Ta on
plaanid suveks kuid ei jõua nendega kuhugi. Vähk terve kooliaasta tundnud, nagu mitte miski ei
arvab, et see on see suvi, kus ta käib reisimas igal õnnestu nii, nagu peaks ning nüüd on tal vaim ja
pool, ei ütle ühestki Jäära peost ära ning veedab keha valmis, et teha ära kõik, milleks motivatsiooni
võimalikult palju aega pere ja sõprade seltsis. eelnenud üheksal kuul ei jagunud. Vaadake eest, siit
Sellegipoolest heidab ta augustis pilgu möödunud ta tuleb, sarved ees!
suvele ning avastab, et on jälle veetnud kolm kuud Veevalaja. 21. jaanuar – 19. veebruar
oma toast lahkumata Youtube’i videod vaadates. Veevalaja leiab endale uue sõbra, kellega
Lõvi. 24. juuli – 23. august seigelda. Kui ta teie sõnumitele ei vasta, siis on suur
Lõvile ei meeldi, kui keegi üritab teda riietuma tõenäosus, et ta on teid juba unustanud. Aga küll te
õpetada. Olgu universum tänatud, et Noarootsi talle meelde tulete 1. septembril. Veevalaja suurim
Gümnaasiumis ei ole rakendatud koolivormi. Lõvi seiklus sel suvel seisnebki uute inimestega juba
kasutab seda suve, et saada pruuniks ja kanda tuttavate kohtade uuesti avastamises. Eriti suur on
võimalikult vähe riideid, ilma et keegi teda selle tõenäosus endale Veevalaja sõbraks saada, kui sa
pärast hukka mõistaks. Eesti ilmad tema plaane ei oled Ambur, sest te otsite nüüd rohkem kui varem
muuda. tegusaid päevi.

Neitsi. 24. august – 23. september Kalad. 20. veebruar – 20. märts
Selle tähtkuju suveseiklused ei veni väga pikale. Nime järgi võiks küll arvata, et see tähtkuju
Nimelt astub Neitsi majast ühe korra välja ning käib suvi otsa rannast randa, kuid palju suurema
saab päikesepõletuse. Peale seda, ürita hea või tõenäosusega leiate ta hoopis kodus magamast. Kui
halvaga, ta majast välja ei astu. te natuke vaeva näete, siis saate Kalad isegi voodist
välja endaga fika’tama, kuid teil peab olema selleks
rohkem tahtmist, kui temal jagub und.

Kristel Juurik

15

Väino paneb ühikatesse kaamerad ja hakkab neid oma korterist reaalajas jälgima, et vähendada oma
jala- ja rattavaeva.

Joodikud on sundinud kooli tellima komandantidele rollerid, et veelgi edukamalt kodukorrarikkumistega
sammu pidada.

Stuudiumisse on ilmunud uus lisa hindamisele, kus nüüdsest hakatakse jälgima, kas õpilastel ikka "elu" on.
Uuendus on välja töödeldud kuna tänapäevase ühiskonna reeglite ja uue haridussüsteemi kohaselt ei peaks
kogu tähelepanu hinnetele koonduma. Hinnang pannakse stuudiumisse välja “A” ja “MA” kujul. Kõrgeim
hinne praeguse seisuga Noarootsi Gümnaasiumis saabki olla arvestataval (A) määral “elu”, kuna ega keegi
meist siin Pürksis “elu” eriti omada ei saa. MA on seevastu kõige madalam hinnang, mida on üllatavalt
raske oma stuudiumisse saada, kuna hinne tähendab Maha jäänud ja Antisotsiaalset õpilast.

Palun annetada raha Anges Nugamaale (toim - nimi on muudetud), kes kogutud summa eest suitsunurka
soojadeks ilmadeks diivani ostab. Ühtsuse peitub võim! Annetades kasvõi natukene, viib see meid
eesmärgile lähemale!

Ajaleheni on jõudnud hiline kuuldus kahest õpilasest, kes said eelmisel aastal rootsi keele eksami
rääkimisosas maksimumpunktid. Teemaks oli saadud “Turistid Rootsis”. Õpetaja Inna Rosari sõnul
rääkisid antud õpilased teemast komisjoni ees rootsi ning inglise keeles segamini. Rääkimine oli siiski
teemakohane, kuna turistid võivad proovida kohalikku keelt purssida, kuid suur osa rääkimisest käib
arvatavasti inglise keeles. Need ehk õnnesärgis sündinud õpilased said maksimumpunktid ning väljusid
eksamiruumist võidukalt.

Jätkuvalt rootsi keele eksami lainel: kaheteistkümnendikel on aeg rõõmustada. Rootsi suursaatkonnast on
palutud rootsi keele eksamikomisjoni ei keegi muu, kui Christer Malmström isiklikult.

Agnes Nurgamaa, Gerli Helts, Hanna-Stiina Talviste

16

Valmis Tühi tunnel tundeis tuulab
Valus, kõikjalt on valus. Kaoks kõik justkui auku
Enam vist seda ei talu. Silmad silmad - sala luurab
Torked pistodaga rinda. Miski sügav kompab paiku
Kas pean ma maksma hingehinda? Kuhu sõrm ei iial suuda..
Miks ei ole ilmas headust? Uks jääb taha avatuks
Sallivust ja vabadust? Meeled valla jalad alla
Võime öelda ju, et oleme vabad, Ajades kaob ajataju tundemerre
Aga kas siis seadus teeb meid vabaks? Rahu ujub tasa kerre
Miks ei lenda linnutuuvul, meie mõte, vaid Silmad silmad - sala luurab
tarkust täis riiul. Vaatab, mõtleb, vargsi kuulab.
Kas siis nii madalal on mulla pind? *
Mille omaks vandusime end? Sirav päike taevavõlvil
Kuidas olla saame valed? paneb õhu helisema.
Mis on õige? Mis on vale? Laps see punetaval põlvil
Need vaid kaks omadussõna. süütab taeva põlema.
Millel jõud, kui jõud, kui jumalasõnal. Kuumus kehas võtab asu,
Maailm pole valgust täis. südames lööb äike.
Lambaid laudas, halbu, häid. Taevas nõuab oma tasu,
Kas võiks saata pikalt kõik? sama tahab päike.
Kuulutada vabaks meid? Nii seal põllul põlevad
Vist on parem sedasi, taevas, laps ja päike.
Kui seisame siin ja ei liigu edasi. Mullal, niiskel sõmeral,
Maailm pole selleks valmis. kustub leek see väike.
Me ei ole kõik veel valmis. *
J.G Laman lahtiste silmadega sinise taeva all.
Reaalsuses on taevaks lagi,
aga laman helesinise taeva all.
Mõtted koonduvad survega otsmikule,
sees võitleb rahuga värin.
Oleviku idee kuulub tulevikule
Laman lahtise südamega iseendas
ja mõtlen, kas nii ikka saab.
Laman lahtise südamega iseendas.
Viskun lahtiste kätega elumerre
ja kardan uppuda.
Viskun lahtiste kätega elumerre.

Sandra Päll, 24. lend

Sandra Piir

17

Ave: " Ütle mulle see asi, mul ei hakka ker ima."

Inna: " Kui ei meeldi õhukitar r , siis istu sipelgapesas."

*kaugelt kostuvad kahtlased hääled*
Gerli: " Kas need on par did või põhikoolikad?"

Inna: " Kui sa ei saa ar u, mis on pildil, siis see on kunst."

Rääli: " Mis on alkoholide tunnuseks?"
Astrid: " Pohmell."

Devin hääldamas sõna "ühepajatoit"- " ukspahatoit"

Väljavõtted Gerli unise peaga kirjutatud ajaloo konspektist: Suur br itanniast sai " Duut-Btintanni",
vabariiklasest "bana riiklane" ning kahest eraldi punktist moodustati tervik "ettevõtte erastaminsöetööstuse
toet"

Inna: " Üks küsimus on ikka veel õhus..."
Harri:*laulab* " Mis vär vi on ar mastus?"

*Crush kirjutab Kirkele*
Aige: " Nüüd on sul küll liblikad kõhus."
Nastja Nikitina: " Või siis kõhugaasid."

Nastja Nikitina ja Jane võrdlevad oma käsi, et kellel on karvasemad käed
Kristiina: " Te peaksite mu var baid nägema!"

*11.klassi bioloogia, korra tuleb teemaks nabanöör*
Astrid:*Sosistab Hannikule* " Nabanöör - mu sisemine saba"

Maiste: " ...venelaste Inter net ei saanud nii kasutatavaks ja kuulsaks, kui Ameer iklaste Inter net..."
Liis: " Inter njetu."

Devin: " Do you have any houseplants in your dor ms?"
Johannes (11M):*klassi taganurgas poolvaljult Harrile* " Hallitus."

Kristel (10V): " Kus head ideed sünnivad? Pr ügikasti kõr val."

Mirjam: " Vänta!"
Anonüümne: " Mida ma väntan?"
Mirjam: " Oota-"
Anonüümne:" -väntamist? Miks?"
("vänta"- rootsi keeles "ootama")

18

Miina: " Näed, see luuletus on lühike aga on nagu Raffaello- ütleb rohkem, kui 1000 sõna."

Anonüümne: " Vahet pole, kui kiir esti ma Pasleppa jooksen, aeg jookseb ikka kiir emini."

*Kevin (11M) peaaegu juba magab*: " Hey Sir i, wake me up at 8 o´clock."
Anonüümne: " Ma ei saa kaua olla, mul r ootsi keeles töö."
Kevin:*vähkreb voodis* " Sir i set my alar m to 7am."

*Kevin (12KL) proovib libedast künkast üles saada*: " Mul on suver ehvid all."

Ave *magusa hääletooniga matemaatika konsultatsioonis*: " Kuule, Rannes, sinu peaks küll kusagile
ketti panema."

Gerli: " Sain füüsika tunnis ühe õige vastuse, nüüd võite mind kutsuda Ger li Her tziks."

*11M klassi eesti keele tund, arutame maailmalõpu üle. On toimunud ka paar eksistensi kriisi*
Harri: " Aga kas jumal on olemas?"
Deivi: " Me ei lähe sinna."
Harri: " Aga kas taevas ja põr gu on olemas?"
Kelly: " Me ei lähe sinna ka."

Anonüümne: " Ma otsustasin, et lõpetan piir ituse joomise."

Ave: " Igal asjal ei olegi vastust."

Raido: " Mida teab keskmine Noar ootsi Gümnaasiumi õpilane üldse?"
Johannes (11M): " Palju tobi aktsiis on..."

*Peale 2 tundi matat* Harald küsib: " Kuule mis selle juutjuur e all ongi?"

"Me ei pruugi olla spordis head, me ei pruugi olla kõige targemad aga vähemalt me käime koolis." - Raido
11Mi klassijuhatajatunnis

*11Mi ajaloo tunni algus*
Maiste: " Ma lugesin, et laste saamine on keskkonnale kahjulik."
Aldo: " Aga kust lapsed tulevad?"
Liis: " Ühikast."

*Agnes, Gerli, Mirjam ja Hanna-Stiina liiguvad kooli poole*
Mirjam: " Hannik, kuhu sa jääd?"
Hanna-Stiina: " Maha."

Anonüümne: " See Kasper Pisa pats muutub iga päevaga aina r ohkem Pisa tor ni moodi."

Astrid: " Vaata vähem " Shr ek´i" "
Raido: " Vaata vähem " Shr ek`i" ? Sa pole elus mulle midagi nii koledat öelnud."

19

Laika: " Siin bussis tur vavööd ei kanta, siin surr akse nagu mees."

Anonüümne: " Mul on laktoosipidamatus."
Gerli: " Mõtled " talumatus" ?"
Anonüümne: *pikk paus* " Ma olen ter ve elu seda valesti öelnud."

Mirjam: " Ger li tule kaissu tagasi."
Gerli: " Mul on siin põr andal mugavam pr aegu."
Mirjam: " ...kas see on see kr iis, kus me oleme liiga kaua abielus olnud?"

*11M klassi bioloogia tund. Laste saamise teema, rääkisime viljastumisest*
Bauman hakkab töölehti jagama: " Aitab teoor iast nüüd, jätkame pr aktikaga!"
*Klass hakkab naerma*
Bauman: *Mõistis, et klass võttis "jätkame praktikaga" kui "hakkame lapsi tegema, mitte
töölehte"*

Anette (11K)*õpib bioloogia kontrolltööks*: " Raku kasvamine, DNA r eplikatsioon, ettevalmistused
mitoosiks..." *karjub* "INFLATSIOON!"

Mairi: " Kas koolist välja viskamine on nagu maha jätmine?"

*Iris teeb uinakut enne keskööd*
Kristel (10V): " Mine magama."
Iris: " Oota, kuni mu ööuinaku är atus tuleb, siis ma lähen uuesti magama är a."

*11M klassi füüsikatund*
Lauri: " Kuidas ma tean õpilaste olemasolust klassis?"
Kevin: " Sa katsud neid."
Karmen: " Kevin, ei..."

Ave 11nda klassi matemaatika tunnis: " Elu ei olegi nii lihtne, et võtad r uutjuur e ja siis on kõik
hästi."

*11.klassi eesti keele tund*
Õpetaja: " Kas me eepostest r ääkisime? Eestlastel on Kalevipoeg, soomlastel Kalevala, kuid mis on
venelastel?"
Astrid: " Putin."

*Devin jagab töölehti ja annab Ernstile kogemata 2 lehte*
Ernst: " I got two."
Devin: " Oh, one was for your imaginar y fr iend."

Liisa vaatamas kv.ee-st miljoni euroseid maju:" Oii, kuidas mulle meeldivad need moder nsed WC-
potid."

20

22. veebruari hilisõhtu võis Pürksis tunduda maagilisena. Kas asja võlu peitus õues valitsevas karges
talveilmas või gümnasistide entusiasmis tegeleda talvespordiga? Tore oli näha nii palju aktiivseid noori.

Millest tekkis idee sellist üritust korraldada? Kui üldiselt võtab niisuguse ettevõtmise planeerimine
palju aega, siis mahub ööuisutamise sünnilugu paari päevas sisse. Kuna idee meeldis paljudele ning kõik
tingimused ürituse edukaks läbiviimiseks olid olemas, mindi üheskoos Noarootsi Gümnaasiumi direktrissi
jutule. Siinkohal soovime tänada Laine Belovast avatud meele, asjakohaste plusside ja miinuste
analüüsimise ning heade soovituste eest.

Mainimata ei saa jätta ka meie kooli võimalusi koosuisutamise organiseerimiseks. Üllataval kombel on
Noarootsi Gümnaasiumi ressursside hulgas ka erinev varustus talispordiga tegelemiseks– olemas on nii
uisud kui ka suusad. Suur tänu inimesele, kes koolile sellised vahendid muretsenud on!

Südaööl oli märgata õpilaste voolu ühiselamutest saali välisukse poole kus neid võttis heatujuliselt
vastu õpetaja Kaili. Võib ainult oletada, et kodusoojast lahkumine kargesse talveilma võis mõnegi jaoks
olla paras katsumus, kuid nähes õpilasi uisutamas saime aru- asi oli vaeva väärt!

Õpilaste järelvalve tagas lisaks Kailile veel ka komandant Väino, kes nii siiralt muretses, et keegi
ennast ei vigastaks ja ka muidu end hästi tunneks. Aitäh!

Selline ettevõtmine aitas tugevdada ühtekuuluvustunnet, pani endasse usuma- sain hakkama- ning
kindlasti oli kasulik ka tervisele.

Suur tänu nii osalejatele, organiseerijatele kui ka toetajatele!
Gerli Helts

21

Pimedas lage vahtida on võimatu. Mul ei tule und ning igav on niisama ärkvel passida. Mees nohiseb
kaugel toanurgas. Mingi suur kass nurrub mu voodi all. Algul mängis mu sokiga, aga siis vast väsis ära
ning ei viitsinud end liigutada ja lihtsalt jäi sinna.

Pean tuletama endale meelde, et ma ei tohi oma põgenemisplaanist mõelda. Isegi praegu võib see olla
ohtlik. Kas need kassid on siis ka mingid teatud nii-öelda võlurid, et nad niimoodi peremeest aidata
oskavad? On võimalus, et nad loevad mu mõtteid. Vihkan analüüsimist, aga koju peab pääsema. See lugu
on niigi segane. Homme õhtuks pean olema siit kadunud. Ma ei kannata enam, miskipärast see koht lihtsalt
lõhnab halva energia järele. Kassid on küll nunnud, kuid kogu aeg on tunne, kuidas peremees mulle oma
silmadega kuklasse puurib. Kui ma olen ta mingi järgmine eksperiment, kes lõpus kassiks muudetakse, siis
jätaks selle ilusti vahele. Ma ei suudaks lihtsalt siin majas pärast eilset ja tänast olla. Kui ta mind hommikul
tööle saadab, jooksen ära. Lihtsalt torman aiast välja ja metsa. Ei mäleta küll oma kodust midagi, kuid
lihtsalt tuleb joosta metsa servani.

Hõõrusin ettevaatlikult silmi. Sinikas oli ikka valus...Ma ei tohiks seda näppida. Käis põnts ning ma
võpatasin. Mingi valge-oranži kirju kass oli kapi otsast alla hüpanud ning kõndis nüüd jalgadega
vänderdades toidukausi juurde. Tundsin, kuidas nina sügelema hakkas. Paar sekundit hiljem aevastasin
valjult. Voodi oleks peaaegu et kokku kukkunud. Kassikarvad on igal pool, tungivad ninna. “Vait, ma
püüan magada siin,” mõmises mees. Paks kass mu voodi all taarus mu voodi alt välja ning kobis peremehe
voodisse. Kõuts oli vast solvunud, et ta üles ajasin. Katsin tekiga suu ning nina kinni, et karvad ligi ei
pääseks. Ei tea, kui efektiivne aga proovime.

Teil võib ikka väga igav olla. Terve peatükk sellest, kuidas ma voodis vähkren. Kuidas te küll siiani
vastu olete pidanud? Aitäh. Peaksin magama, aga kõht on tühi.

Hanna-Stiina Talviste

22

Moodusta 3 ruutu liigutades
ainult 3 kirjaklambrit.

Moodusta ringidest koer,
kasutades ainult 2 sirget.

23

Ühenda kõik 9 täppi kasutades 4 sirget.

24