Carte Blanche 2017 Detsember

Hind: 0,50€ NOAROOTSI KUNINGRIIGI TÄIEÕIGUSLIK AJALEHT Detsember 2017

Foto: MARK-KIRILL Gubal

Kallis lugejaskond!

Võite rahulikumalt hingata, kuna on käes
viimane kalendrikuu ja järjekordne aasta on
edukalt üle elatud.
Aasta lõpusirge juba paistab ning pikk
jõuluvaheaeg terendab õpilaste nina ees.
Villaste sokkide sahinal ootame pikkisilmi, et
kuuajane mandariinikuur end ära tasuks ja tekiks võimalus lähikondlastega rohkem aega veeta.
Kodus on ootamas piparkoogid, verivorstid ja hapukapsas. Kindlasti ärge unustage juua glögi ja hoidke
end soojas, et nakkused teid kimbutama ei tuleks. Ka Carte Blanche on teile jõuluhõngulise ajalehe välja
pannud, kuna tihti kipub ikka nii olema, et jõulud on küll ühel päeval, kuid detsember on tervenisti üks
jõulukuu. Ajalehe toimetus on väga tänulik, et olete olnud meiega kannatlikud ning saatnud meile tsitaate
ning omaloomingut, mis näitab, kui andekad, positiivselt koomilised inimesed meie koolis õpivad.
Loodetavasti kingib ilmataat meile veel lund ja silmailu, et ei peaks jõule poriselt mööda saatma. Soovime
Teile rahulikku jõuluaega ning meeleolukat uue aasta saabumist.

Carte Blanche toimetus

Juhendaja: Lugupeetud kuningriigi kodanikud!
Deivi Suiste
Peatoimetajad: Aeg on möödunud nii kiirelt ning valgest suvelõpust ning sügisest on
Agnes Nurgamaa järsult saanud pime ning jahe talv. Oleme olnud koolis juba pool
Hanna-Stiina Talviste aastat ning läinud üheskoos läbi tule ja vee. Meil on olnud juba
Fotograaf: erinevaid üritusi ning neid tuleb veel juurde! Elades kõik koos siin
Astrid Levkoi Pürksis on võimalik teha nii toredaid asju, näiteks veeta koos aega
Küljendaja: ning küpsetada piparkooke! Soovime õukonnaga Teile ilusat puhkust
Brigita Kuimet ning uueks aastat palju motivatsiooni koolitöödeks ning energiat
Toimetajad: tegelemaks kooliväliste tegevustega!
Gerli Helts Hoidkem süda soe ning meel hea!
Erik Joonas Juhandi
Kristel Juurik Teie õukond, kuningas Arthur I ja kuninganna Kirke Sankta
Mathias Laur Kyrka
Annika Lehtsalu
Mona Liinat 2
Mari-Liis Mustkivi
Sandra Piir
Mirjam Tuul
Johannes Viik

VALGED JÕULUD

Õhtud on taas pimedad ning kerge talvemasendus on Pürksis kiire peale kippuma. Selle vastu on
Õpilasesindusel aga pakkuda tõhus ravim: 1. veebruaril toob teie ellu soojust ja meelelahutust meie endi
poolt korraldatav Miss ja Mister, mis tõotab sellel aastal tulla eriti põnev ja täis üllatusi. Samuti viib 10M
klass jaanuaris läbi heategevusnädala, mille vältel kogutakse taaskord raha abivajavatele loomadele, nii et
hoidkem südamed ja meeled avatud. Kui aga pakane ninast näpistab ja ühikast lahkumine ei tule kõne
allagi, on võimalik end tegevuses hoida koolimeenekonkursil osalemisega. Kavandite esitamise tähtaeg
pikenes 25. jaanuarini ning osalema on oodatud ka kriipsujukude joonistajad - loeb idee, mitte pilt!

Aktiivsematele talisportlastele panen aga südamele, et libeduse ja pimeduse ajal on helkur Teie parim
sõber ja abimees. Olge ise nähtavad ning kinkige ka sõbrale jõuludeks helkur. Jõule nimetatakse küll
heategude ajaks, kuid selleks, et head teha, ei pea olema jõulud. Olgem üksteise jaoks olemas aastaringselt
ning märgakem enda kõrval abivajajat.

Õpilasesindus soovib kõigile mandariinirohkeid jõule ning lennukaid uue aasta lubadusi. Kohtume
juba uues aastanumbris!

Kristiina Kisler, Õpilasesinduse president

Halloweeni pidu 31. oktoober
Stiilinädal 6.-10. november
Playbox 30. november

Varjuderohkesse sügisesse tõi meile hirmujudinaid 10V
klassi poolt korraldatud halloweenipidu. Üritus oli hästi
läbi mõeldud oma teemakohaste võistluste, puhveti,
näomaalingute, fotonurga ja õudustetoa näol. Lisaks
kohapeal toimuvatele tegevustele oli igale klassile määratud ka kodutöö - kaunistada kõrvits.

Klasside loomingulisus sellise ülesande täitmisel oli sõnulseletamatu, kohale toodi hämmastavalt
dekoreeritud kõrvitsad, arbuus ning autoportree kõrvitsast. Saatuse iroonia seisnes aga selles, et kõrvitsa
kaunistamise võistluse võitis hoopis 11K klassi arbuus.

Klassidevaheline konkuretsivaim pandi taaskord proovile erinevate meeliköitvate ja väljakutset
pakkuvate seltskonnamängudega. Peale kiiruse ja meeskonnatöö testimise muumiaks tegemise
võistluses, esitati ka klassidele poeetilisi oskuseid hindav väljakutse. Kõige luulelisemaks klassiks
pärjati seekord 12D klass.

Kõigi meeleheaks seekord ühtegi pommi ei langenud, kuid komme ja muidu snäkke jagus terve õhtu.

3

Pildil on muumia võistluse võitjad - koosseisu kuulusid NG 11ndate klasside vabatahtlikud. Teisel pildil
kümpa Karl-Gregori Tarvis või hoopiski Joker ise?

Uue masendava ja vihmase sügiskuu tegi rõõmsamaks 11K klassi poolt läbi viidud stiilinädal. Seekord oli
tänu küsitlusele võimalus õpilastel ise stiilide valimisel kaasa aidata. Populaarseimaks osutusid siis
kronoloogilises järjekorras tudupäev, identsus, tegelaskujud, soengute päev ning triibud, täpid ja ruudud.
Jällegi oli näha, et Noarootsi Gümnaasium on täis aktiivseid ning pealehakkavaid noori, kuid kahjuks peab
ka tõdema, et klasside panuse organiseerimisel on veel arenguruumi.
Stiilinädalale lisasid vürtsi suurel vahetunnil toimuvad klassidevahelised võitlused, mille motivaatoriks
olid muidugi lubatud auhinnad. Klasside esindajaid hinnati nende osavuses magamiskottiga liikumises,
kolme jala jooksus, mälumängus ning soengute aliases. Lisaks andis punkte ka klassi protsendiline osavõtt
stiilidest. Edaspidiselt saame me nimetada Noarootsi Gümnaasiumi stiilseimaks klassik 10V ja
võitlushimulisemaiks klassiks 12L.
Muidugi ei saa me siin mainimata jätta ühte eriti aktiivset õpetajat tuntud ka kui Chuck Norris. Või on
Chuck Norris tuntud füüsika õpetajana? *köhatus* palun pane mulle viis *köhatus*
Veel sooviksime tunnustada Kasper Pisa aktiivse osalemise eest kõikidel stiilipäevadel ning 10V ja 12L
klassi kõikidest võistustest osalemise eest.

Novembrikuu lõpetas mitmekülgsete ja vahvate esitustega Playbox. Esinema kutsuti peale kohustuslike
klassikoosseisude veel omaalgatuslike grupeeringuid. Eraldi osalesid veel Õpilasesindus ja Õukond.
Iga klassi esindajatele anti esitluse teema suhtes vaba valik ning kohe oli märgata erinevate klasside
tõlgendusi Playboxist.

4

Osad tuli lavale lihtsalt nalja saama ja ennast välja elama, teised aga käitusid kui tõelised professionaalid.
Sellised üritused panevadki mõtlema kui palju on tegelikult Noarootsi Gümnaasiumis andekaid ja
loomingulisi indiviidide. Nagu paljud on öelnud - NG-s peab ise enda elu huvitavaks tegema, sest
võimalused selleks on olemas.
Etteasteid hindasid seekord Pürksi ja NG kultuurielule üpriski tähtsad inimesed: Ülle Schönberg, Lauri
Limbach ja Deivi Suiste. Peale esinemisi tuli žüriil teha vägagi raskeid otsuseid, sest esinemised olid kõik
nii erinevalt head ning nauditavad. Lisaks kohtunikele sai ka publik hääletuse abiga valida rahvalemmiku.
Pärast pingeterohket ooteaega olid kohtunikud valmis oma otsuste avalikustamiseks. I koha oma
nostalgilise esituse eest sai 12L, II ja III koha siis vastavalt 10V ja 10M.. Eripreemiad pälvisid veel 11K ja
12D. Publiku lemmikuks osutus 11K.
Suur tänu kõikidele korraldajatele, esinejatele, kaasaelajatele ja muidugi ka kohtunikele sellise ürituse
võimalikuks tegemise eest!

Gerli Helts

Koolis on märgatud veel ühte energiast pakatavat uut õpetajat. Tegemist on Deivi Suistega, kes on
küll lõpetanud ajakirjanduse kraadiga, kuid otsustas tulla Noarootsi, et kümnendikele ning
üheteistkümnendikele eesti keelt ja kirjandust õpetada.

Kuidas leidsite tee Noarootsi ja õpetajaametini?
Ma olen väiksest peale tahtnud korra elus õpetajaametit proovida ning see, et ma Noarootsi sattusin, oli
puhas juhus. Ma olin oma elus sellises punktis, et ei teadnud täpselt, mida ma teha tahan. Teadsin vaid, et
tahan proovida midagi uut ja ühel hetkel nägingi Noarootsi Gümnaasiumi kuulutust, milles otsiti eesti
keele ja kirjanduse õpetajat.

Kust tuli idee minna ülikooli ajakirjandust õppima ning miks siiski otsustasite tulla pärast kooli
lõppu õpetajaks?
Kirjutada on mulle alati meeldinud, kuid ajakirjanduse huvi tekkis umbes kümnendas klassis, kui käisin
Otepääl meedialaagris ja sain sealt mingisuguse pisiku külge. Kui tuli aeg otsustada, mida oma eluga peale
hakata, siis oli mul kaks valikut - lasteaiaõpetaja või ajakirjandus. Viimane oli tol ajal paeluvam ning
otsustasin, et kui ülikooli vastu võetakse, siis lähen seda õppima. Nii läkski. See, miks ma pärast
ajakirjandust õpetajaks tulin, seda mainisin veidi ka eelnevas küsimuses. Ehk siis mulle meeldivad
väljakutsed ning tahtsin ennast uuest küljest areneda. Esinemishirmu mul näiteks enam tõenäoliselt pole.

Kas õpetajaamet tundub Teile paljutõotav ning mida sellelt ootate?
Ma arvan, et eks ta ole ikka paljutõotav, aga tõenäoliselt ei ole see ainus asi, mida oma elus proovida
tahan. Kuigi õpetajatöö ei ole tegelikult üldsegi kerge, siis on see vägagi tänuväärne. Ma ei tea, mida ma
sellelt ametilt ootan, ilmselt eelkõige iseenda arenemist nii palju kui võimalik.

5

Millise mulje on Teile jätnud Pürksi kahe esimese siin veedetud kuu kestel?
Ma arvan, et täiesti tavalise mulje, nii nagu ette kujutasin. Ma ei ole jõudnud Noarootsis väga veel ringi
vaadata, peamiselt on trajektoor olnud korterist kooli ja tagasi.

Kuidas on õpilased senini tundides vastu pidanud ning millise mulje on nad jätnud?
Eks algus oli konarlik, aga nii vist on kõikide uute asjadega. Nüüdseks ma juba enam-vähem tean, mida
tundidest oodata ja näodki on selgeks saanud. Õpilased on väga-väga lahedad ja andekad, ikka ja jälle
üllatun positiivselt. Mulle meeldib, et nad on küllaltki avatud, siirad ja ei karda oma arvamust avaldada.

Milline õpilane olite ise?
Kuni põhikooli lõpuni olin eeskujulik ja viieline õpilane, käisin koorides, õppisin muusikakoolis flööti,
mängisin rahvastepalli jne. Gümnaasiumis enam nii tubli ei olnud, tõenäoliselt pigem täiesti tavaline
keskmine õpilane, kes tegi nii palju kui nõuti. Reaalained ei olnud minu teema, enim meeldisid eesti keel,
kehaline kasvatus ja geograafia. Rääkisin hiljuti oma endise klassijuhatajaga, kes mainis, et olin üsnagi
kohusetundlik õpilane, seda eriti sellistes asjades, mis mulle endale meeldisid ka. Näiteks puudusin
kooritunnist vaid siis, kui tõesti muud varianti polnud. Samuti olin pigem see õpilane, kes sai õpetajatega
hästi läbi ning käin neil aeg-ajalt siiani koolis külas.

Kas Teile meenub mõni huvitav seik kooli ajast?
Neid on kindlasti rohkemgi veel, kui kahe käe sõrmede peal saaks kokku lugeda, kuid kohe praegu küll
ühtegi näidet meelde ei tule. Mul oli kuni gümnaasiumi lõpuni väga lahedad klassikaaslased, kellega koos
sai nii mõndagi tehtud. Ei olnud ühtegi igavat koolipäeva, kogu aeg juhtus midagi huvitavat. Ma ei tea, kas
see just huvitav on, aga käisime umbes nädal enne gümnaasiumi tutipäeva Tallinnas ja võitsime üleriiklikul
kirjandusteemalisel viktoriinil esimese koha, teel koju juhtusime olema rongis, mis tegi õnnetuse. See on
tõenäoliselt üks meeldajäävamaid ja emotsionaalsemaid päevi kogu gümnaasiumi aja jooksul.

Millega sisustate oma vaba aega? Nii kooli ajal kui ka nädalavahetusel.
Pürksis olles sisustan iga oma vaba hetke filmide ja sarjade vaatamisega. Nädalavahetused veedan
vanemate juures maal ning need on tavaliselt kuidagi sisustatud, näiteks mingisuguste ürituste või ülikoolis
käimisega.

Mis kolm raamatut on Teie elu kõige rohkem mõjutanud?
J. Moyes „Mina enne sind“ ja „Pärast sind“ on tõenäoliselt raamatud, mis on mingil moel mu elu kõige
rohkem mõjutanud. Otseselt elu ei ole mõjutanud, aga armastust krimiromaanide vastu on süvendanud J. K.
Johanssoni Palokaski triloogia.

6

Milliseid positiivseid sõnumeid või näpunäiteid soovite edastada õpilastele ning kaastöötajatele, et
kooliaasta üle elada?
Õpilastele oskan vaid öelda seda, mida mulle kunagi öeldi ehk gümnaasiumi kolm aastat mööduvad
metsiku kiirusega, nautige seda aega kuni veel saate.

Hanna-Stiina Talviste

Paar kuud on Pürksi Kelbas näha postitusi, kus üks armas kümnendik Iris Kreen, pakub enda küpsetatud
banaanileiba. Ajalehel tekkis võimalus neiult retsept välja nuhkida.

Vaja läheb:

banaane (soovitatavalt

pruunid),

jahu (kuna ta teeb gluteenivaba

leiba, siis kasutab kaera- või
rukkijahu),

pähklivõid,
soodat,
soola.

Soovi korral võib lisada ka
suhkrut ja muud huvitavat.
Kuidas teha:
1) pane ahi 250° C juurde sooja;
2) sega kokku jahu, sooda ja pähklivõi ning lisa veidi soola;
3) purusta banaanid ja sega need jupp haaval taignasse, soovi korral võid lisada suhkrut ning vett, kui
soovid lahjemat leiba;
4) vala taigen vormi ning pane 200° C juurde ahju umbes 20ks minutiks.

Irise küpsetatud banaanileiba võib leida Lauritsa ühiselamust, tuleb vaid Pürksi Kelbast jälgida,
millal neiul järgmine soe maius valmis on. Tavaliselt on selleks päevaks esmaspäev, mis toob eriti
magusa kontrasti muidu tusasele päevale.

Hanna-Stiina Talviste

7

Eks ole pühade eel kõik pürksikad kimpus murega, kuidas oma lõputuna näivaid nädalaid koolipoolse
ajasisustuseta arukalt veeta. Ent te ei ole üksi, Carte Blanche tõttab teile appi ning aitab kalendrisse lisada
nii mõnegi vägeva sündmuse!

Kohe vaheaja alguses, kui varvas bussist välja
astudes pealinna pinda puudutab, on võimalik
külastada Suurt Tallinna Jõululaata, mis toimub
Tallinna Lauluväljakul 15.-17. detsembril. Kohapeal
saab nautida nii jõululaule, sõita rongikesega ning
esitleda oma parimaid riime ka jõulutaadile endale!
Muuhulgas, nagu laadale kombeks, on võimalik
soetada ka viimase hetke jõulukinke kodumaistelt
tootjatelt.

Lisainfot leiab veebilehelt joululaat.ee

Lisaks sellele on avatud ka klassikaline Tallinna
Raekoja platsi jõuluturg, mis küll tegutsemas
juba alates novembri hakust, ent teatavasti on
kauneim just lumiseis ehteis ja jõuluaja lähenedes.
Müüakse soojendavaid jooke ja käsitsi valmistatud
kinke, lisaks on nähtaval ka jõuluvana ja
põhjapõdrad. Muuseas on meie pealinna jõuluturgu
hääletatud Euroopa kauneimate sekka, seega miks
mitte haarata üht vürtsist alkoholivaba glögi ning
nautida loodetavasti lumiseid jõule pealinnas!

Kui kapitalismi võidukäik ja tarbimishullus teid niigi jahedas talves külmaks jätavad, tasub külastada üht
rohkearvulistest jõulukontsertitest, mis südamesse soojust juurde toovad. Erinevatel lavadel üle Eesti
astuvad üles näiteks Stig Rästa ja Elina Born, Ott Lepland ja Ines, Curly Strings ja Estonian Voices ning
paljud teised. Vahvaid kontserte toimub üle Eesti ning igaüks leiab nende seast endale sobiva!

Annika Lehtsalu

8

9

Tame Impala - Currents - New Person, Same Old Mistakes (2015)
Sarnased artistid: Animal Collective, Pond, Beach House,
Žanr: Inter scope, Psych Pop, Synth Pop, Dr eam Pop
Loo pikkus: 6:03
Leidub: Spotify
Tame Impala viimane album on siiamaani aktuaalne kindla publikuga. “Currentsi” täiesti uutmoodi stiil
võrreldes nende vanemate albumitega torkab väga hästi silma, ning on paljude uute kuulajate lemmikuks
kasvanud. Selle albumi eripära seisneb ka selles, et tegemist on sooloprojektiga, Kevin Parker üksinda
kirjutas, mängis, salvestas ja miksis “Currentsi” kokku. Väga hea tantsu- ning niisama chillimise muusika.
Toro Y Moi - Underneath The Pine - Divina (2011)
Sarnased artistid: Neon Indian, Unknown Mor tal Or chestr a
Žanr: Chillwave, Synth Pop, Indie Pop, Neo-Psychedelia.
Loo pikkus: 2:19
Leidub: Spotify, YouTube.
Toro Y Moi jätab kergelt melanhoolse maitse suhu looga “Divina”. Alustades sügava ning kergelt judinaid
tekitava süntesaatoriga, lõpetades kerge trummi ja klaverisaatega. Sobilik jalutamiseks ja kurbadeks
päevadeks.

Johannes Viik

Kas otsid endale uut sarja, mida vaadates saaks sujuvalt oma kohustusi vältida? Kas vaatasid eelmise
seriaali liiga kiiresti läbi ning vajad aseainet? Seekord on ajalehel välja pakkuda telemaastikul kiiresti

kuulsust kogunud ulmesari.
Menuseriaal “Stranger Things” on juba pikemat aega
olnud aktuaalne arutamisteema sotsiaalmeediavõrgustikes,
kuid nüüd oleks aeg ka Sinul ennast sellega kurssi viia.
Sarja tegevus toimub kaheksakümnendatel Hawkinsis,
Indianas ning teose keskmeks on Will Byers ja tema
sõprusringkond. Pärast noore poisi ootamatut kadumist
hakkavad väikelinnas aset leidma järjest veidramad asjad,
mille jäljed viivad salapärase sõjaväebaasini.

Gerli Helts

10

Jõuludel ja läheneval aastalõpul mõtle kõigele heale, mis sinu elus möödunud aastal toimunud on. Kui
saad, siis anna andeks neile, kes on sulle kive teele loopinud ning saada tänu neile, kes on sulle toetavaks
teekaaslaseks olnud. Lase lahti ja saada minema kõik, mida sa oma ellu enam ei vaja ning sõnasta soovid
uueks aastaks. Hoia oma fookus ja tähelepanu heal ning ära lase halval end kaasa tõmmata.
Kaili ❤
Ma arvan, et kõige tähtsam on olla oma lähedastega ning koguda võimalikult palju häid mälestusi. Sööge
hästi palju häid toite ja vaadake häid filme ning lugege häid raamatuid ja unustage selleks mõnusaks ajaks
kõik kohustused ära. Tundke elust rõõmu!
Teie õpetaja Miina :)
Inna: Puhake mõnuga! Vaadake ‘’Julkalender’’-it svtPlay pealt, et rootsi keel ei ununeks! Viibige
värskes õhus ja koos sõprade või perega võimalikult palju aega! Pange nutitelefonid puhkerežiimile ja te
näete, kui toredad inimesed teid ümbritsevad. God Jul och Gott Nytt år!
Maarja: Soovin kõigile jõuludeks ar msaid inimesi, lemmikkingitusi, r õõmsat meelt ja palju lund!

Mari-Liis Mustkivi

Kuna talveaeg on meieni jõudnud oma täies võimus siis muutub tee joomine üha aktiivsemaks tegevuseks
õpilaste seas. Mida külmem on ilm seda rohkem juuakse teed, sest teetass käes soojendab nii seest kui
väljast ja poeletid pakuvad maitseid seinast seina. Meie tegusad ja uudishimulikud ajakirjanikud jooksid
mööda ühiselamuid ringi ning palusid elanikel oma teepakid üle lugeda, selgitades välja suurimad
teesõltlased. Konkurets oli tihe, kuid sellel aastal on kõige teerikkam ühiselamu Vanadekodu Ülemine, mis
moodustab tervest Pürksi teekogust koguni 16,3%. Teisele kohale jäi Laurits ning kolmandale E4.

Sandra Piir

11

Taas on kätte jõudnud aasta ilusaim, kuid samas ka pimedaim aeg. Seetõttu proovisime pisut värvikust
leida NG õpilaste riietustest ning õhutada neid õues hääbuva päikese hoopis enda sees üles äratama. Seega
visakem pühadeks oma halli hiire kostüümid nurka ning nautigem täiel rinnal vikerkaarevärvilisi jõulue-
motsioone. Seisame kurioossete hilpude õiguste eest!

Mirjam Tuul ja Hanna-Stiina Talviste

12

13

Ühel sombusel talveõhtul õnnestus ajalehetoimetusel
saada paar hetke Pürksi bändi Penta Vetrise
väärtuslikust ajast, peatades nad enne proovi
minemist. Kahjuks oli kollektiiv poolik ning intervjuu
saime läbi viia vaid nelja liikmega.

Mihkel: Meil oli tegelikult Keviniga juba kümpa
alguses õrn plaan bändi teha ja siis üheteistkümnendas
Ülle tegi selle skeemi, et võiks nagu koolibändi teha. Ja
me Keviniga olime nagu „jou, davai!“
Juhandi: Kuidas mind vär vati bändi oli see, et me kõnnime ükskor d sööma ja siis Kevin ja Mihkel
küsivad „Ou Juhandi, sa laulad v?“ Ma nagu „jah, ikka,“ nad vastu „Aga kuule bändi tahad tulla v?“ ja see
oligi kogu muusika. Sama päeva või sama nädala õhtul oligi juba esimene proov.
Hanna: Kevadel vist, hakkasin muusikaklassi sisse minema ja Kevin tuleb mu juur de, küsib, et „Ou
Hanna-Stiina, sa bändi tahaksid tulla?“ Ma mõtlesin - davai, teeme ära!
Kevin Hannale: Ma kuulsin Kadr i (vilistlane) käest, et sa oled koolikeldr is tr umme käinud
harjutamas ja sealt ma selle idee sain.
Sven: Kevin ja Mihkel r ääkisid bändi ideest, aga pidin algul är a ütlema, sest mul ei oleks olnud aega
proovides käia. Esimese bändiproovi ajal olin ma jalkas ja kui õhtul ühikasse jõudsin siis Kelly ütles, et ta
pani mu bändi gruppi kirja, algul mõtlesin, et ta tegi nalja, aga no siin ma nüüd olen..
Juhandi: Mul on täpselt meeles ter ve see lugu. See oli põhimõtteliselt niimoodi: meil on vaja nime ja
siis me põrgatame ideid üksteisele ja ükshetk jõuab Mihkel „Pentasticks. Pedigree pentasticks“ Nii, ja siis
hakkasidki igasugused koopiad lendama sellest nimest. Siis aga mõtlesin ma, et okei, meid on viis, ehk
siis penta. Siis mõtlesin ma, et okei, vanakas. Panin siis tõlkesse „Vana“ ja tuligi ladina keeles kokku
Penta Veteris, sest kõik kõlab ladinakeelselt palju ilusamalt. Me oleme nagu viis vana, aga samas nagu viis
vanakast, sest me kõik oleme vanakast... Nüüd oleme vanakast.
Mihkel: See on vist kokkusattumus...
Juhandi: See on r iigisaladus. See on vanenõu.
Mihkel: Algul oli meil J uhandi Rüütlist... enam ei ole.
Juhandi: Põhimõtteliselt oligi nii. Istun siin, küsitakse: „Juhandi, sa vanakasse tahad tulla?“ Ja nii oligi.
Sama päeva õhtuks olin ma siin.
Juhandi: Tegelikult oli see hästi üllatav ja vahva, hästi vastu võetud. Ma imestan ausalt öeldes, et
see meeldis inimestele. Isegi, kui kõlarid olid lihtsalt.. Meil läks kõik lappe. Kevinil oli lihtsalt nägu
punane, sest ta võimendi vahepeal lihtsalt lülitus välja ja kõik läks nii valesti. Hanna-Stiinal polnud
trummikomplekti, vaid ainult üks soolotrumm, sest me arvasime, et nii on lihtsam, aga see nägi välja nagu
me oleks vaesed. Reaalselt, see oli nii. Meid oleks nagu Birkase kõrvalt leitud (imiteerib purjus inimest).
„Ou bändi tahate teha v? Sina võta pulgad, sina peksad! Sina tinistad, sina karjud!“ Aga siis juhtus nii, et
me saime imekombel rahva lemmikuks.

–

Mihkel: Me peaksime pr aegu proovis olema tegelikult.
Juhandi: J ah! Nii, et sina (vaadates intervjueerijale otsa) oled hetkel süüdi.

14

Aga me ei süüdista sind, sest reaalselt – Sven on praegu autoga kuskil kinni, nii et me ei ole Penta Vetris,
me oleme lihtsalt... Quatro Vetris. Ja ma arvan, et see on meis kinni. Me oleme üsna radikaalselt vigu
teinud.
Mihkel: Meil on tegelikult reaalselt kolm inimest, kes on produktiivsed ja valmis kohe minema, aga
kaks inimest, kes tahavad alati kohvi teha ja siis ei lähe üldse hästi enam.
Kevin: Pigem sellist rokilikku.
Mihkel: See on selline lahtine, aga kuna meil on kitar r id, siis pigem selline rokk ja sihuke vär k.
Juhandi: Teeme seda, mis meil hinge seest soojaks teeb ja seda, mis meie kir glikkust edastab.

Mihkel: Mõte on hea idee poolest, võiks teha küll.
Kevin: Me oleme mõelnud selle peale, aga sellele eelneb väga pikk protsess, saada valmis lauluga, mis
sulle endale meeldib ja ka teistele meeldib.
Mihkel: Taandareng on ka areng.
Juhandi: Me oleme kindlasti ühtsemad. Oleme rohkem, nagu High School Musical ütleb,„We are all
in this together“.
Kevin: Meil on lõpuks tulnud see mentaliteet, et teemegi läbi loo, mitte ei lükka edasi seda.

–

Kevin: Mihkel
Mihkel: Kevin
Juhandi: Tead, mis ma ütlen või? Sven. Venta Svetr is.
(järgneb ümbes minut südamest naermist)
Mihkel: Sventa Vetr is
(naer jätkub järgmine minut veel)
Juhandi: Täpselt ei oska öelda.
Kevin: Kui on noor i bänditegijaid, siis ma ar van, et miks ka mitte.
Mihkel: Tegelikult võiks selle edasi küll anda, jär gmistele kümendikele või nii.
Juhandi: Me pole veel lööki saanud tegelikult, et kui ükshetk tuleb mõte edasi teha, siis kindlasti
kuid praegu on nagu on.
Kevin: Hetkel me peame ise edasi arenema.
Kevin: Täpselt ei oska öelda, aga loodetavasti var sti, väga var sti. Loodetavasti.
Juhandi: J õulutunne on sees juba, var sti võiks tõesti.
Peab mainima, et bändiliikmed on täpselt sellised, millisena tunduvad – elurõõmsad ja positiivsed.
Naeru jagus nii palju, et iga küsimuse ja vastuse juurde seda kirjutada oleks olnud liig, kuna
naeratus püsis nende suudel terve intervjuu vältel. On näha, et bänd ise tunnistab samuti, et
arenguruumi on ja neil on hea kontroll toimuva üle. Loodame neid varsti jälle uuesti näha!

♫♪♫♪♫♪♫♪♫♪♫♪♫♪♫♪

Agnes Nurgamaa

15

Just selles ajalehe väljaandes, mida sa praegu käes hoiad, näeb esimest korda ilmavalgust Noarootsi
Gümnaasiumi uus koolikorraldus, mis oń heakskiidu pälvinud ka Rootsi kuningaperelt endalt. Kui Teie,
meie kallis lugejaskond, mõtlesite, et 15% peale üleminek oli liiga leebe, siis on meil Teile suurepärane
uudis. Alates uuest aastast on koolist puudumine kategooriliselt keelatud, sealhulgas ei vabandata ka
tervislikel põhjustel puudumisi. Et koolikord liiga rangeks ei muutuks, ehitatakse koolihoonetele lisaks ka
haiglakompleks, kus viiakse läbi haigestunud õpilaste heaolu nimel järelõppetunde igas õppeaines.

VABAD KOHAD ROOTSI KEELEPRAKTIKAKS. Kuna Noarootsi Gümnaasiumis on rootsi keele
õppimiseks parim viis siiski keelepraktika, on meil rõõm teatada, et selleks on ka võimalusi Eestis. Meil on
au välja kuulutada, et alates homsest on Noarootsi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolidevaheline koostöö
keelepraktika näol avalikumast avalikum. Seega oleks meil kiiresti vaja vabatahtlikke, kellel oleks
järgnevatel nädalatel vaba aega, mida rootsi keelega sisustada. Projektist osavõtjad saavad vaheajal
võimaluse teeselda Rootsi turiste Tallinnas, mis muidugi tundub ebaharilikuna aga on omapärane ning
hariv kogemus.

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul on kooli juhtkond otsustanud, et ka Noarootsi Gümnaasium
peaks näitama oma patriootlikumat poolt. Seega ajavahemikul 06.01-24.02 hakkavad toimuma igal
hommikul kell 8.00 mõisa ees kohustuslikud Eesti lippu heiskamised ning isamaaliste laulude ette
kandmised.

Tähelepanu! Ajalehetoimetuseni on jõudnud teade, et ühes jõulukingitustest on lisaks shokolaadile ka
kommiPOMM. Soovime täpsustada, et oleme kirjutanud teate siia täpselt selliselt, nagu see meile laekus,
seega on suur kahtlus, et ühes kingitustest varitseb ka tegelik pomm.
Siinkohal - plahvatuslikku uut aastat!

16

Tere, Talv! Ja tere ka kõigile päkapikkudele ja Jõuluvanadele, kes selle aastaaja nii mõnegi
inimese jaoks eriliseks teevad. Aasta lõpp on pidustuste aeg, seega heidame pilgu kristallkuuli ning
uurime järgi, mida võib tähemärkidest sellel kiirel ajaperioodil oodata ning milliseks nemad
seltskonnas muutuvad.

Jäär. 21. märts - 20. aprill Kaalud. 24. september – 23. oktoober
Jäär veedab oma õhtu osavõtmas kõikidest Kaalud tunnevad ennast mugavalt igas seltskonnas
mängudest ja teistest organiseeritud ettevõtmistest. ning on seega eriti tähelepanelikud nende inimeste
Nimeta ükskõik, milline tegevus ning jäär lendab suhtes, kes seda ei tee. Siin hüppavad nemad
laivi. Ta ei suuda ära öelda võimalusest väikseks mängu, käitudes kui sillad erinevate inimeste vahel.
sõbralikuks võistluseks, isegi kui see tähendab, et ta Kaalud on sellepärast eriti au sees just pidudel, kus
nii mõnegi võistlusega natuke üle piiri läheb. on erinevad sotsiaalsed grupid koos.

Sõnn. 21. aprill - 21. mai Skorpion. 24. oktoober – 22. november
Sõnn annab endast kõik, et kõigil oleks hea ja Skorpion veedab terve oma õhtu ainult kolme
mugav. Ta käib ringi, istub telefoni otsas lähima inimesega. Skorpion ei ole suurem asi
kiirtoidu kohaletoimetajaga ja samal ajal segab uusi sotsialiseeruja, ent see ei tähenda, et ta täielikult
kokteile. Sõnn on see, kes saab aru, kui tähtis roll radarilt kadunud on. Need kolm sõpra, kellega ta
on refreshments peol. Mitte ainult ei ole kõike kaasa tuli, kuulavad kõiki tema halbu nalju ja
piisavas koguses, vaid võid olla kindel, et kuni sõnn kõlakaid.
selle eest hoolt kannab, on toidud maitsvad ja
joogid kanged. Ambur. 23. november – 21. detsember
Kaksikud. 22. mai – 21. juuni Ambur on juba sünnist saati paharet ning see, et
Kaksikud teavad, kui suure osa moodustab peo akna taga päkapikud luuramas käivad häid ja halbu
atmosfäärist muusika. Tema leiad DJ puldist või lapsi üles tähendamas, ei tähenda, et ambur ennast
siis auxi juhtme lähedusest, sest just tema teab neid kokku võtab. Tal on hoopis vastupidiselt veel
laule, mis peo käima tõmbavad või selle traagiliselt rohkem pahandusi, trikke ja praktilisi nalju plaanis.
laiali saadavad. Ettevaatust, kaksik võib mängida Kui ambur millegi üle vastutama jätta ja midagi
ühte laulu seni, kuni seda vihkad. viltu läheb, ei tohiks see kedagi šokeerida.
Vähk. 22. juuni – 23. juuli
Vähk üritab seda varjata, kuid tema pidu koosneb Kaljukits. 22. detsember – 20. jaanuar
teiste järelt koristades. Ta oskab varjatult jalaga Kaljukits lahkub peolt viis minutit peale peo algust.
topse kokku lükata samal ajal kui ta dab’i viskab. Kaljukitsele meeldib, kui kõik käib tema kella järgi
See vähi omadus teeb igast ruumist, kus vähk ning kui ta jõuab kohale ning teda ei haara kohe
viibib, koduse ja elurõõmsa koha, kus aega veeta. peomeeleolu siis lihtsalt ei ole pidu veel alanud
Lõvi. 24. juuli – 23. august ning kõik võivad koju tagasi minna. Võib-olla sul
Lõvi ei istu vaikselt nurgas. Tema on see inimene, veab ning kaljukits teeb sinuga ühed joogid. Kuid
kes suudab kõigi inimestega sõprussuhteid luua. siiski on naiivne loota, et ta pärast seda kohe ära ei
See tähendab, et terve õhtu käib lõvi ringi ja kohtub jookse.
uute inimestega, isegi kui see tähendab, et ta peab
selle jaoks ennast korduvalt ja korduvalt Veevalaja. 21. jaanuar – 19. veebruar
tutvustama. Veevalaja on peo suurim lobamokk. Kui veevalaja
Neitsi. 24. august – 23. september on ümbritsetud oma tuttavatest ja sõpradest, oskab
Neitsi on pühade ajal üllatavalt lõbus. Muidu ta kõige kohta nõu anda ning igal teemal maha
töökad ja tagasihoidlikud Neitsid löövad nüüd pidada pika monoloogi. Vahest on vaja veevalaja
kuuse ümber tantsu. See võib olla natuke ootamatu lihtsalt maa peale tagasi tuua.
nähtus, kui näed neitsit ennast vabalt tundmas, ent
see ei tähenda, et see ei oleks teretulnud. Kui kõik Kalad. 20. veebruar – 20. märts
neitsi eeskujul pidu panevad, on kõigil palju Kalade jaoks on üksinda koju jäämine ja peole
lõbusam. mitte minemine kui Elu Preemiumi pakett. See vana
hing lihtsalt ei jaksa mõttetult aega raisata, kui ta
võiks seda kasutada hoopis intelligentsemate
tegevuste peale. Rohkem kui tihti soovivad kalad
aega veeta peale pikka kooli- või tööpäeva pigem
üksi, kui suures seltskonnas.

Kristel Juurik

17

Põgeneb, põgeneb kümpake Politseinik
Põgeneb, põgeneb pürkslane Kord kooli minnes ma kiirustasin,
kümpake, kümpake sest seda märkasin, et hilinesin.
Põgeneb, põgeneb kümpake Siis äkki nägin seal politseinikku,
Meie armsa Väino eest üht tõsist ja pikka politseinikku.
Lahkudes Vanakast Ooo politseinik-nik-nik mina mõtlesin,
kiirustas tema taas ja siis Pürksi Kelbas kirjutasin.
Võttab tema sunda ka Ooo politseinik-nik-nik mina mõtlesin,
Oma ühika loodan, et rohkem ei kohta ma sind.
Põgeneb, põgeneb pürkslane Kord enne tundi ma jalutasin
kümpake, kümpake ja Vanaka nurgas, siis teda nägin.
Põgeneb, põgeneb kümpake Ma isegi ei võinud loota,
Meie armsa Väino eest et politseinik seal jälle ootab.
Helgivad tuled eel, Ooo politseinik-nik-nik mina mõtlesin,
talve teel, külateel, Miks sa sel ajal üldse passid siin?
rõõmsad naabrid istuvad Ooo politseinik-nik-nik mina vandusin,
tema ühikas ja siis pettunult mina lahkusin.
Põgeneb, põgeneb pürkslane Me enne jõule kord saime kokku,
kümpake, kümpake nägin jälle seda politseinikku
Põgeneb, põgeneb kümpake Me ajasime lühi juttu
Meie armsa Väino eest ja mu dokumenti ta palus ruttu
Laulda "Tiliseb, tiliseb aisakell" viisiga Ooo politseinik-nik-nik mina vandusin,
sest nüüd politseiautos istusin.
Ooo politseinik-nik-nik jälle vandusin,
sest protokolli nüüd kirjutasin
Pea noorusaastad nii mööda läinud,
ja ma täiskasvanuks olen saanud.
Ja kui me jälle kord kokku saame,
siis möödund aegu me meenutame.
Ooo politseinik-nik-nik talle ütlesin,
kas pole tore et sind kohtasin.
Ooo politseinik-nik-nik talle ütlesin,
ma nüüd siin nurgas olla vabalt võin.
Laulda "Oh päkapikk" viisiga

Mark-Kirill Gubal

18

Mihkel: " See Haapsalu Gümnaasium või midagi."
Kelly: " Hapsis LÜG ju."
Agnes: " See Lühisgümnaasium või midagi."

"Koolitulistamised on ebaõnnestunud, sest kool on ellu jäänud."- Lauri Limbach

"Autoseen on kärbseseen." - Harri (11M)

*Istub laua taga kümps ja kaheteiskümnendik. Kümps räägib vanast õpetajast* " No meil oli üks
inka õps, siuke 150-aastane dinosaurus...ta reaalselt nägi välja nagu hakkaks kirstu kukkuma kohe!"

Mark-Kirill: " Mis ma kingiksin õpetajale?"
Katri: " Midagi ilusat, tal on neli last."
Mark-Kirill: " Mida? Viienda lapse?"

10V klassi matemaatikatunnis on kord veidi käest ära.
Ave: " Kuulge, me oleme kõik siin peaaegu 18!"
Õpilane vastu: " Mõni peab siin ennast ikka er iti noor eks."

Mark (11M?): " Sööklajär jekor d on pikem, kui Hiina müür ."

Maiste:*r äägib eesolevast ajaloo tunni teemast* " ...ja süüakse her nesuppi..."
Liis (11M): *hõiskab r õõmsalt* " J AANIPÄEV!" (Mõtles vastlapäeva).

Laika spordipäeval bussis mikrisse: " Üks-üks-üks...10M-il on mure. Neil ei ole ühtegi tüdrukut, kes
tahaks märjaks saada."

"Näe, ma tahan ka Kevinit tagasi, aga ta on mingi Konksu otsas." -Epner

Üheteiskümnendikel tuleb bioloogias kontrolltöö ning esimese bioloogia tunni ajal toimub
kordamine.
Õpetaja: " Rannes, mis on r akumembr aani ülesanded?"
Rannes: *pole õpikut ega vihikut ees* " Ma ei tahaks spoilida..."

19

Uuenduste ja tradistioonide vahekord Eesti ühiskonnas on kasvava tähtsusega teema meie kõigi jaoks.
Elades pidevalt uuenevas maailmas võib jääda mulje, et traditsioonilised kombed ja tavad hakkavad meie
seast kaduma. Ka kasvatusteadlane Peeter Põld on üle poole sajandi tagasi väitnud, et eestlaste
probleemiks on stabiilsust tagavate traditsioonide puudumine. Kuid kas peaksime oma arenevas ja
jätkusuutlikus ühiskonnas eelistama üht teisele?
Pole kahtlustki, et uuendustel on suur tähtsus ja osakaal praeguses Eesti ühiskonnas. Me areneme pidevalt
teadusvaldkonnas ja tehnikas on meid nimetatud maailmas juhtivateks. Tihti saame lugeda uudiseid aina
innovaatlisematest ja uhkematest tehnikalahendustest või veel mõnest uuest digitaliseeritud tavatoimingust.
Pidevalt uuendamine tähendab aga ka järjepidevat muutumist ning leian, et see on Eesti ühiskonnas
aktsepteeritav ja võimalik vaid probleemide lahendamise kontekstis, näiteks vaktsiinide väljatöötamisel või
haridussüsteemi veelgi tõhusamaks ja õpilasesõbralikumaks muutmisel. Küll aga on juba võimalik tunda
pideva muutmise ja digitaliseerimise negatiivseid tagajärgi, nimelt ilmnes hiljuti, et suur hulk Eesti elanike
ID-kaartidest on turvariskiga, mis on omakorda muutnud ohtlikuks kõik digitoimingud ja avanud tee
identiteedivargustele.
Pideva uuendamise ja uudsuse juures ei ole ka traditsioonid unustuste hõlma vajunud. Isegi praeguses
modernses ühiskonnas jääb eestlastel aega tähistamaks pärimuslikke rahvakalendritähtpäevi jaanipäeva ja
vastlapäeva nöol ning põlvkondi edasi kantud üritusi laulu-ja tantsupeo näol. Samuti võib väita, et eesti
rahvas on säilitanud suure osa oma rahvusroogadest ning kommetest. Selle kõrval oleme aga loomas uusi
traditsioone ja üritusi, mis saavad omakorda tavadeks uutele põlvkondadele. Globaliseerumise tõttu võtame
aina rohkem üle ka ülemaailmseid traditsioone, nagu valentinipäeva ja halloweeni tähistamine. Kuid seda
ei pea tingimata nägema, kui midagi halba või ohustavat. Internatsionaalsete kommete ülevõtmine rikastab
meie kultuuriruumi ning on loomulik osa peatamatust ühiskonna arengust.
Seistes vastamisi küsimusega, kumb on olulisem, kas uuendused või traditsioonid, on vastuse leidmine
ülimalt lihtne. Nimelt on kõige tähtsam tasakaalu säilitamine mõlemas aspektis. Ka kultuuriministeeriumi
mitme järjestikuse aasta arengukavas on üheks põhipunktiks olnud traditsioonide säilitamine ja
uuendustega tasakaalustamine jätkusuutliku ühiskonna tagamiseks. Eesti ühiskonna Achilleuse kannaks on
uuenduslikkuse ja traditsioonilisuse vahel tasakaalu leidmine sotsiaalsetes normides. Aktuaalseim näide on
klassikalist peremudelit nõrgestav uuendus kooseluseaduse kehtestamise näol, mis ei ole olnud
meeltmööda just vanemale ning traditsioonilisemale generatsioonile, kuid mis on hädavajalik ühiskonna
tervisliku arengu tagamiseks.
Leian, et uuendused ei ole miski, mida Eesti ühiskond peaks pelgama, sest peale innovaatilisi lahendusi ja
tehnoloogilisi revolutsioone on just tradistioonid need, mille juurde on võimalik tagasi tulla ja end nendes
turvaliselt ja kaitstult tunda. Uuendustel ja traditsioonidel on võimalik meie ühiskonnas eksisteerida
korraga ja võrdsel tasandil, olles ükteise nurgakivideks, milleta ei oleks võimalik eksisteerida ei ühel ega
teisel.

Kristiina Kisler

20

Ümberpöörd
Ajavöönd
Ei allu sinu tahtele
Vaid hoopis vastupidisele

Mõtle üks
Mõtle kaks
Lausa kolm korda võid Mõelda,
Aga aeg ajab joonde kõiki
Enda nägemise järgi

Ammuseks oled liikunud
Ent meenutamaks ikka möödunud
Me jääme alati
Uue ees pimesi
Ning mineviku ees alasti

Tähelaev,
Palun anna mulle lonks mälestustest
Headest, halbadest
Mineviku kaev
Palun too koos
Veriste ogadega ka puhas roos

Nad on oma hääle ja heli kaotanud
Nad on vääralt pildid ilmutatud
Muusika lisab hetke sõnad
Ära ära kao. Kas lubad?

Erik Joonas Juhandi

21

That moment when you look at me Still can’t believe that
That moment when you talk to me Someone like you could ever love
That moment when I know you are the one Me for who I am
That moment when you say “I love you„ If I don’t even know who am I
It makes me think it is true love
Do you remember
I can’t explain it How we first surrendered
I think it’s real love We were weak
It feels weird but great But we beat it
It feels painful but warm We are the bravest

It feels like hundred knifes stabbing my heart Päikesekiir Anonüümne
But I still want more Õrn päikesekiir mind embas Mona Liinat
My heart is bleeding with blood Hellalt äratas sügavast unest
But it still feels right Maagilist ilu ta peitis endas
Sulatas südamest jää ja lume
It’s the best feeling in the world Tärkas meeliülendav rõõm
It is called love I think Mis juhtis mind läbi suve
You can’t have a better feeling than this Sügavale unustuste rüppe
If you do let me know Vajusid ebakindlus ja mure

I thought the world was ours Ere leek mu südames süttis
And yet I was wrong Anonüümne Kuid saabus sügis, siis talv
We broke down like hundred pieces
Nothing could be worse Uus hirm mu hinge kraapis
Kuhu jääd sina, mu arm?
I am lying here in my bed Igatsesin ta hurmavat valgust
Thinking how we met Kui maad tume uduloor kattis
I fell into your arms Hääletult need paksud pilved
And you were my wonderwall Mind külma udu sisse matsid
Viimaks vattpehme lumevaip
Nothing that important Mind tagasi magama kutsus
Could ever bothered me Kuhu jäi su veetlev soojus?
I feel so rubbish Nukrameelselt talt küsisin
And I can’t stand up Uinusin jäise lume embuses
You’ll always be mine Jäädes lootma, ehk teda näen
Ehk mu päikesekiir, ta soojus
Kord unest mind jälle äratab

22

Iris Kreen

Kätte on jõudnud aasta pimedaim aeg ning koos Carte Blanche toimetusega tuletame teile meelde, et
helkuri kandmine võib päästa elu. Pimedas helkurita ringi käies paned ohtlikku olukorda mitte ainult enda,
vaid ka autojuhid. Isegi kui liigud õhtul vaid ühikast-ühikasse või külastad Pürksi Kaubanduskeskust, on
helkur eluliselt tähtis, sest ka siin, metsade ja põldude vahel sõidavad autod. Ära ole isekas ja mõtlematu
enda ning kaasliiklejate suhtes, kanna ise helkurit ning vaata, et sõbral oleks ka!
Siin on mõned näited veidi teistsugustest helkuritest, mis funktsioneerivad nii elupäästja kui ka ehtena.

Willow helkurid kättesaadaval Krunnipea Butiigist

23

Isabella Kirss: Tahtsin keskkonda vahetada ning linnast eemale saada. See on ka hea keelepr aktika
võimalus, kuna tulen Narvast ning ka rootsi keel on kasuks, sest sellega on võimalused minna Rootsi
õppima. Üldiselt tundus see hea koht, sõbraliku atmosfääriga.
Riko Pedaja: Rootsi keel on ikka pr ior iteet.
Kristiina Kisler: Kõige suur em põhjus on see, et ei tahtnud LÜG-i minna. Teadsin, et tahtsin minna
kaugemale ja kodust eemale. Lisaks on terve mu pere siit pärit ja siin koolis käinud. Kuid viimane põhjus,
miks ma tõesti siia tulin, oli see, et katsetele tulnud, oli see koht kohe nii südamelähedane. Ka ilm oli nii
ilus.

Isabella Kirss: Ma ütleks, et pigem mõlemat. Siin saab hästi õppimisele ja oma hobidele keskenduda,
kuid samas ühikates elades muutuvad õpilased iseseisvaks. Peab elama ja kohanema võõraste inimestega
ning ikka ise koristama ja hakkama saama. Seega on see ka väga hea elukool.
Riko Pedaja: Pigem elukool, sest õpilased veedavad väga palju aega koos ja õppimise asemel tekivad
uued huvid.
Kristiina Kisler: See kool on õppimise kool, kui sa tahad õppida, aga isegi kui sa õpid, siis lahkud siit
ka teiste eluliste kogemuste ja teadmistega.

Isabella Kirss: Põhikoolis oli tunne, et tahan ar stiks saada, aga just siin keemiat õppides ja
uurimistööd "Kätekreem ja selle valmistamine" tehes sain aru, et tahaksingi hoopis keemiat õppida. Sain
ka aru, et trigonomeetria on raske.
Riko Pedaja: J utud liiguvad kahtlaselt kiir esti.
Kristiina Kisler: Olen õppinud kõigi inimestega läbi saama. Ka nendega, kellega mul iseloom võib -
olla nii hästi ei ühti. Olen ka seda õppinud, et sa võid kõike teha, kuid vahele ei tohi jääda.

Isabella Kirss: Kõik need kolm aastat on mu par im mälestus. Mitte ükski teine kool ei saa sulle
tekitada sellist ühtsustunnet. Väinos käimine, peod, üritused, video tegemine playboxil... see on hoopis
teine atmosfäär. Kõik aitavad üksteist ja on sõbralikud. Jah... need aastad ja toimunu... hakkan neid
igatsema. Alles 12ndas hakkadki selle peale rohkem mõtlema.
Riko Pedaja: Hmm... kooli sisseastumisaktus oli huvitav.
Kristiina Kisler: Kui me käisime 10. klassis enne matemaatika eksamit öösel Öster bys ujumas.
Ja siis ka kõik need ilusad päevad, kui sai sõpradega väljas käidud.

24

Isabella Kirss: Olen r ahul sellega, mis on. Ma ei tahaks midagi muuta. Kui siis võib -olla kümnendas
peaks veidi aktiivsem olema.
Riko Pedaja: Kahetsen oma elukoha andmete mittevõltsimist, sest 6,20 Tallinnasse on tasuta
transport.
Kristiina Kisler: Ma ei kahetse otseselt midagi, aga on teatud inimesed, kellega tagsntjär gi mõtlen, et
oleksin võinud rohkem suhelda. Üleüldiselt olen siin elanud kshetsustevaba elu.
Isabella Kirss: On ka Ülikooli planeer in minna igal juhul.
Riko Pedaja: No... ütleme niimoodi, et tulevik on must.
Kristiina Kisler: Edasi plaanin minna ülikooli ja väga tahaksin saada sisse Tar tu Ülikooli
skandinavistika alale või õppida klaverit edasi.
ks varianti. Eestis keemiat õppima või liigun täitsa välismaale, kuid ei tea veel, kuhu.
Isabella Kirss: Nautige neid kolme aastat! Gümnaasiumi alguses mõtled, et vau... nii palju aega on
veel ees, kuid tegelikkuses aeg lendab kiiresti. Nautige retsi, sest kahjuks mina seal nii palju ei osalenud
ning nüüd kahetsen. Üldiselt soovingi head ja ilusat aega siin gümnaasiumis. Samas olge vastupidavad,
sest raskusi tuleb ka. Hmm... ja koristage!
Riko Pedaja: Tooge kodust toitu kaasa!
Kristiina Kisler: Tehke nii palju, kui jaksate! Kindlasti hiilige vähemalt üks kor d öösel välja, et
saada kätte see adrenaliinilaks. Võtke kinni igast võimalusest, mis pakutakse, sest neid võimalusi on tõesti
väga paljuKohelge häid õpetajaid hästi!

Mona Liinat

25

“Kari, kui sa selle klaasi laua pealt maha lükkad, jääd söömata.“ Ärkasin klirina peale, mees ja
mustakollaselaiguline kass vahtisid üksteisega keset tuba tõtt. Tõusin istukile, mu käed olid eilsest
kartulikoorimisest ning ukse parandamisest mullased ja kriimulised. “Tõuse püsti, pese end ja mine tööle.
Lehed ootavad riisumist!” pööras mees oma tähelepanu minule.

No teeme nii, ajasin ennast vaevaliselt teki alt välja. Toas on ikka veel jahe. Kuna mul magamisriideid
polnud ning olin piisavalt tark, et mustade riietega voodisse ronimist eirata, olin maganud pesuväel. Otsisin
voodi alt oma riided ning tõmbasin need kähku selga. Seirasin tuba, kas kusagil on märgata pesukaussi või
midagi sellesarnast. “Vannituba on teises toas,” ühmas mees ning tõmbas seinal rippuva vaiba eest ning
välja ilmus rohmakas puust uks. Tundsin, kuidas miski või keegi mu jalga tonksas. Vaatasin alla, üks valge
kass, veidi porise kasukaga püüdis mind pesuruumi poole minekule ässitada.

Ukse link käis raskelt ning jäigalt. Vannituba oli pime ruum väikese aknaga. Seinad olid hallid ning
krobelised. Märkasin seina ning lae kohtumisnurgas ämblikku oma võrguga toimetamas. Oleksin tahtnud
mingi toika võtta ning ta sealt minema pühkida. Vee tilkumine kraanist kumises seintelt tagasi, see tekitas
vähe üksildase tunde.

See tunne kadus kiirelt. Vanamees koputas jõuliselt uksele ning karjus, et ma välja tuleks. Kuidas ta küll
jõuab? Ta on vähemalt kaheksakümnene. Pesin kiirelt näo ja hambad. Viskasin pilgu peeglisse. Silmaalune
oli kollakaks tõmbunud. Sinikas on kohal.

Astusin lõpuks vannitoast välja. Teises toas oli lämbemaks läinud. Mees oli pannud koldes tule põlema
ning keetis midagi suures potis, samal ajal mulle arusaamatuid sõnu pomisedes. Vaadaku, et ta oma habet
põlema ei pane.

Õue astudes tervitas mind oodatust kargem ning vihmasem olemine. Kuidas ma tema arvates peaksin
vihmast lögaseid lehti riisuma? Majauks avanes. “Kui asi õhtuks lõpetatud pole, on karistus soolas,” kostus
jälle röögatus. “Reha vedeleb aias, edu!” Kuulnud majaust sulgumas, hakkasin vastutahtsi aia poole
lonkima, kus pidi soovitud reha olema. Kas ma olen tõesti nii väsinud või tõesti ei viitsi?

Sammun enesekindlusega aina edasi, kuid järsku saan mingi pulgaga lataki mööda nägu, nii et silme
eest läheb mustaks. Kiljatan. Juba ilmuvad vikerkaared mustale taustale. Olin astunud reha peale. Säh sulle
enesekindlust! Taarusin veidi, käed nina ees, niikaua kuni nägemine tagasi tuli. “Milline oskamatu, ei saa
reha maast üles võtmisega ka hakkama! Pühi nina ära ning asu tööle!” karjuti juba aknast. Viisin käe nina
alla, et käsku täita ning alles selle liigutusega kaasnes arusaam, et valu oli õigustatud ning reha löök oli
tekitanud mulle kahtlasel kombel tundmata jäänud verejoa, mis juba kiirelt mu lõua poole jooksis. Metsa
kah, hiljem tegelen selle kinni jooksutamisega.
Tundide möödumine oli sama aeglane ja vaevaline kui mu püüded rehaga märgi lehti kokku ajada. Tahaks
lihtsalt magada, mu riided muutusid aina räpasemaks. Pime on. Ja mul on üks aianurk veel lehti
täis...Tahaks juba selle kahtlase mehe nägu näha. Päikeseloojang. Vaatasin majakese poole, aknal istus
suur, karvane oranž kõuts, kes mind oma kollakate, kurjakuulutavate silmadega vaatas. Uks avanes ning
mees röögatas vaid ühe sõna: ”Sisse!”

26

Lamasin voodis ning vaatasin, kuidas vanamees omale ning kassidele süüa tegi. Ta oli mu karistuseks
külma, pimedasse keldrisse rottide juurde tunniks külmetama jätnud.Üks beeži-hallisäbruline kass oli mulle
voodisse pugenud ning nurrus mu teki peal. Ma ei julgenud liigutada, äkki ärkab üles? Huvitav, mis tunne
oleks talle pai teha? Ta karv tundub nii kohev ja pehme…”No tee pai siis, kes keelab,” sõnas mees
söögipotilt tähelepanu pööramata. Võpatasin. Näed, ajasingi kassi üles. “Josse on tore kass, ta ei hammusta,
erinevalt Karlas,” tonksas mees jalaga ühte temast samal ajal mööduvat hallikat uhket kassi. Kuidas ta
teadis, mida ma hetkel mõtlesin? “Maagia, mis sa arvad, et normaalne inimene elab keset metsa karja
kassidega? Muide, ära mõtle, räägi. Või on rotid kõnevõime ära söönud?” märkasin alles nüüd, kuidas ta
lause lõpud habemesse kaovad.

“Kust sa kõik need kassid saanud oled?” pugesin rohkem teki sisse.
“Metsa läinud eksperimendid. Arvan, et sellises olekus on neil parem.”
“Miks mina siin olen?”
“Kasuta loogikat.”
“Eksperiment?”
“Olen täitsa nõus sinu pakkumisega.”
Üks kass tuli mul voodi juurde ning nurus paid. Sirutasin käe teki alt välja ning lasin õrnalt käega üle kassi
selja. Too tõstis oma saba uhkelt püsti ning hüppas voodi kõrval oleva tooli peale. Tahan koju.

Hanna-Stiina Talviste

Seoses pakase saabumisega hakkas aktiivsetel Pürksi noortel väljas ekslevatest
kassidest kahju ning üheskoos leiti lahendus. Ajutiselt majutati komandandi
nõusolekul ühte kassi kooli ühiselamus, kuid vaheaja saabumise tõttu otsiti
väikesele karvapallile uus kodu. Siinkohal soovime terve ajalehe toimetusega
tänada kõiki, kes aitasid ja panustasid kassi heaolu nimel. Aidakem pühade ajal
neid, kes abi vajavad ning olgem ise tänulikud
selle üle, mis olemas on. Heateguderohkeid pühi!

27

28