E-RAAMAT2

Rakvere Gümnaasiumi
Õpilaslooming



LOODUS

Talve mood

Müts on valge, kindad roosad,
pane jalga saapad moodsad.

Mantel selga väga kirju,
aksessuaare olgu palju.

Ära ainult kanna halli,
nii meenutad sa vana malli.
Kui poodi jooksete nüüd hoogsalt,
muutub teie talvgi moodsaks.

Anete Jalakas

Loodus teeb uperkuute

Kevadel taas loodus ärkab,
õite ilu kõikjal märkab.

Suvi meeldib mulle enam,
siis on valgem, puhtam, kenam.

Sügisel, kui algab kool,
kirjud lehed igal pool.
Talvel jälle, nagu selgund,
hinnas suusad, uisud, kelgud.

Riko Tanning

Ilmataat saadab ilma

Ilmataat saadab meil ilma,
muidu ilmast me oleks ilma.
Ilmataat teeb sügisest sügise,
tuul puhub puhtaks õue prügise.

Päikest näitab ihnsalt-
sügis algab lihtsalt.

Toob maha pori ja vihma,
ja sügise niiske lõhna.

Ilmataat toodab lund talvel,
mis on külm, kerge ja valge.
Lendlevad helbed täidavad maa,

nüüd suusatada saab.

Aga varsti ilm läheb soojaks,
on ilmataat ka selle loojaks.
Päike paistab, soojendab lund,
seda sulab vähemaks iga tund.

Suvel juba meelest on läinud,
et talv on hiljuti käinud,
sest soe on õhk ja maa,

mis kutsub meid päevitama.

Jah, taadil on palju tööd,
tema teeb vaid ilmatööd.
Temal pole kunagi puhkust,
aastaringselt ta kannatab nuhtlust.

Britta-Mai Nõmmik

Aasta uperpallid

Talv toob kõrged küttearved,
haigused ja jõulutarbed.
Nina tilgub suusamäel,
ei saa käia särgiväel.

Kevad-magamata ööd,
kevadväsimus ja tööd.
Õues päike, laual õpik,
jaanipäeval kõik see lõplik.

Suvi-vabadust saab lõpuks kiita,
rõõm on suvel muru niita.
Grilliõhtud, soojad ööd,
pole muret, pole tööd.

Sügis-lehed kokku, see on hool,
sõbrad kokku-see on kool.
Aastaring see otsast algab,
põnev nõnda, ei ma salga.

Karl Nikopensius

Looduse imelised uperpallid

Ühel päeval lumetorm ja helbed,
teisel päeval taevas selge.
Suvel keeristorm meil käib,
kuid soojana ilm siiski näib.

Mis teha-ilmataat vajab vaheldust,
oli ilmavanal hinges kahetsus:
ei saa maal alati head ilma,

see liialt hakkas ilmavanale silma,
et kevadel, talvel, sügisel ja suvel,

alati head ilma tuleb.

Siis leiutaski ilmataat tormi,
vesipüksi, pakase ja piksevormi,
et inimesed ka halba ilma tunneks,
ja hakkama sai ta sellega õnneks.

Kuid ta teol olid halvad pooled ka,
jäi inimeste austuseta ta.
Ja nüüd ei usu keegi eal,

et ilmataat on taevas, kuskil seal...

Marta Kiigemägi

Kevade tulek

Varsti tulekul on kevad,
lapsed õue asja teevad:
rattad teedel veerevad,
rullirattad keerlevad.

Lumikellukesed piiluvad,
suusad kinni kiiluvad.
Linnud juba lõõritavad,
kassid välja kõõritavad.

Lilled õues kasvavad,
emad neid ju kastavad.
Koolilõpp on peagi kohe,
taevas lendab tuulelohe.

Karmen Sööt

Talvevarud

Sügis algab suure tööga,
kõik ei valmi ühe ööga.
Õunad korjata on vaja,
töö käib siis, kui vihm ei saja.

Algab varumine talveks,
kartul juba veetud salve.
Kaalid, porgandid ja peedid,
keldri saavad veetud needki.

Riko Tanning

Sügis

Õues vahelduvalt külm ja soe,
suvesoe enam ei loe.

Sajab vihma, paistab päike,
öökülm lombile teeb jäise läike.

Puhub tuul ja tormab meri,
haned põllul söövad viljateri.

Puudel kollased on lehed,
põllul askeldavad mehed.

Lastel suvesooja nuusutades kurvad silmad,
käes on sügis, tulevad jälle külmad ilmad.

Anett Piirma

Sügis

Sügisel me sööme marju.
Tihti vaja vihmavarju.

Puudel kollased on lehed.
Põldudel on kündmas mehed.

Anna-Maria Kiss

Haikud

On ilus kevad.
Nüüd kirsipuud õitsevad,

linnud laulavad.

Suvi on käes.
Noored suplevad vees ja

mängivad palli.

Lehed langevad,
lapsed lähevad kooli-

suvi on läbi.

Kaari Meriloo

Sügis

Kahjuks õues jälle sügis,
uksest, aknast külm tuppa trügib.

Ootama peab mitu kuud,
et jälle puhuks suvetuul.

Johannes Rannu

Haikud

Putukas tõusis,
linnud laulsid varakult-

loomariik ärkas.

Oh seda külma,
lehekeste langemist,
musta mudast maad.

Pakane. Tuiskab.
Maa külmus jalgade all.

Järveke jäätus

Katre Meriloo

Sügis

Sügis on üks külm aeg,
linnurahvas lõunale kaeb.
Puudelt kukub alla lehti,
töödeks pole enam mahti.

Siis kui maa vajutab nupule,
jõuab see külm aeg lõpule.
Kuid väikestel lastel on palve,
et avaneks uks külma, külma talve.

Jan-Erik Kalmus

Sügis

Aknast välja vaatan ma,
kätte jõudnud sügis taas.
Ilm on külm ja tuul on vali,

nagu juba tuleks tali.

Puudelt palju lehti langeb,
inimesed külmast kanged.
Vihma aina sajab-sajab,
märjad on kõik puud ja rajad.

Merit Tupits

Sügistuul

See tuul, mis puid kahistab,
see tuul, mis juukseid sasib.
See tüdruk, kes jalgu lohistab,

see naine, kes tube kasib.

See tuul, mis mütsi lendu viib,
see tuul, mis sõnad suult pühib.
See poiss, kes nukrutseb nüüd siin,

see mees, kes seest on tühi.

Need kurvad kassi silmad,
need vaeste koerte hääled.
Need koledad sügisilmad,
mis seisavad meil lävel.

Mari Toom



KOOL

Mõtted tunnis

Kell tiksub matemaatikatundi edasi,
pea nõjatub vastu kätt ja sedasi

on tegelikult väga lihtne ära vajuda.

Aga praegu ma ju ei ole siin,
sest tegelikkuses olen ma numbreid täis tahvlist

palju kaugemal kui mu pink.

Klassi valge müra on publiku eufooria
ja igal pool mu ümber on pime valgus ja muusika –

kes tahakski teistsuguses maailmas elada?

Õpetaja käes krägiseb ukselink ...

Maria Suumann

Koolirõõm

Koolis sa õpid,
oled nutikas,
Oled vahel siiski ka loll.
Läheb aasta kiirelt mööda:
isegi ei märka.
Raskusi tekib:
õppida on palju.
Õpilane oled-
muutub nii mõndagi ühe õppeaastaga.

Triinu Rääk

Matemaatika tunnis

Ei oska, ega taha,
midagi ei taju.

Viskan pilgu akna taha
ja vaatan suuri maju.

Tahaks olla soojas voodis,
ning unenägu näha

kuid istun koolitoolis,
ja tehteid teen ma maha.

Pärast hindeid vaatan:
matemaatika on kaks.
Endale ma tunnistan,
et võinuks olla virk ja kraps.

Roland Roostik

Koolirõõm

Koolis käia paljud ei taha,
on ka neid, kes siiski viitsivad.
On viielisi, kolmelisi ja kahelisi.
Lapsed lihtsalt ei jaksa õppida.

Igatsevad suvevaheaega:
randa, merd ja maasikaid.
Õpetajadki igatsevad suve.

Õnnetuse on aga see ja
mure ka, et peale vaheaega taas kooli peab minema.

Ragne Kuusemäe

Koolimure

Kas sina tunned koolist rõõmu?
Oh pagan, võtaks ühe kerge sõõmu.

Oleks tore olla laps,
Läheks kõigil paremaks:
isa rõõmust lakke hüppaks,
mina voodis aga puhkaks.

Uhke oleks enda üle,
rumal ma ju üldse pole...
Ennäe! See luuletus ei tulnudki nii kole.

Siim-Hindrik Tiimus

Koolimure

Karjun hommikul:
„Oh, ei soovi,
oh, ei taha!”

Liiga tobe tundub,
igav on see kool.
Minna kooli ei taha,
uluma nüüd hakkan,
raske on koolis...
Ema sunnib ikka!

Kristjaana Köster

Koolimure ja koolirõõm Anett Piirma
Johanna Rannu
Esimesel koolipäeval,
sinisilmsed lapsukesed,
istuvad kõik pinkides.
Mõtted kõigil koolitöödel,

enam ei saa laiselda.
Nobedamaid õpilasi,
eeskujuks toob õpetaja.

Kõik nad sellest unistavad,
oleks hinded väga head.
Olla saab koos sõpradega.
Lapsukesed alles nad,
igat sõna kuulavad.
Palju tuleb tarkust nõuda,
ära joosta ka ei saa.
Elluminekuni aega,
veel peab palju õppima.

Koolimure

Kooliviha,
ohked,kurbus,
oleme tüdinenud,
lausa suremas.
Ilus kõik on läinud.
Mis siis teha?
Ulume kurbusest,
rebime vihikuid,
leppida sellega ei saa.

Koolimure, koolirõõm

Kool on oluline osa inimese elus. Sealt saab eluks vajalikud teadmised, kuid sellega
kaasnevad mured ja rõõmud.

Põhiliseks mureallikaks on kodutööd. Tihti jääb väga palju õppida ning tekib trots kooli
vastu. Liigsed kodused ülesanded ei jäta eriti aega muuga tegelemiseks ning tekitavad stressi
ja tüdimust. Koolipäevad on pikad ja peale seda tahaks kodus puhata, kuid on vaja teha ära
kodused ülesanded. Aeg-ajalt tekib tunne, et enam lihtsalt ei viitsi õppida ning lööks käega.
Õppimata jättes tekiks aga juurde lisaülesandeid.

Hinded on nii mure kui ka rõõmu põhjustajateks. Head hinded motiveerivad õppima, kuna
alati on hea saada positiivset hinnet ning tunnustust vanematelt ja õpetajatelt. Õpilastele,
kelle hinded ei ole korras tundub, et neil ei ole põhjust õppida, kuna nad ei suuda paremini.
Seega head hinded annavad põhjuse enda parandamiseks ning õppimiseks.

Ka tunniplaan on seotud koolirõõmuga. Alati on hea minna kooli, kui ootab ees lühike
päev ning lemmiktunnid.

Juba esimesest klassist saab sõpru ja tuttavaid, kellega on tore aega veeta. Koolis saab
suhelda inimestega, kellega muidu igapäevaselt ei suhtleks ning see on hea põhjus kooli
minemiseks.

Koolis toimub ka huvitavaid üritusi, millest on lõbus osa võtta. Aset leiavad igasugused
viktoriinid ja mängud, mille käigus saab teha koostööd oma klassiga ning õppida üksteist
paremini tundma.

Kool paneb aluse tulevikule, mille kujundab iga inimene ise. Korralikult õppides saab
valida endale meelepärase elukutse, mida teha rõõmuga.

Koolis tunneb nii rõõmu kui ka muret. Koolirõõmud muudavad mured väiksemateks, kuna
koolist saab uusi sõpru ning see on oluline osa oma tuleviku kujundamisel.

Kariné Pajo

Koolimure, koolirõõm

Kooliskäimine ja õppimine on elu üks osa. Nagu elus ikka, on ka koolis oma
mured ja rõõmud. Kooli seostatakse ikka rohkem õppimisega kui suhtlemise ja
muude tegemistega.

Minu koolitee algas üheksa aastat tagasi. Esimesse klassi minnes olin elevil
ning rõõmus, et saan lõpuks kooli. Lugemine ja arvutamine olid ammu selge ja
teiste lastega sõbrunesin kiiresti. Algklassides õppimine oli minu jaoks lihtne
ja koolis-
käimine oli meeldiv tegevus. See hoiabki lapse õpihimu, kui ta läheb rõõmuga
kooli. Koolis ootavad sõbrad ja kuna ma sain kõigega hakkama, oli mu innukus
suur. Esimene õpetaja jagas lahkesti kiidusõnu ja ma olen talle tänulik, sest
nüüd mõistan, et ta oli tõesti hea õpetaja.

Käin hetkel üheksandas klassis ja olen koolis niiöelda kannatanud üheksa
aastat. Siiski olen siiani vastu pidanud ja tahe koolis käia on olemas.

Mõnikord tekib küsimus, miks me õpime ja mis meiega juhtub, kui me ei
õpi? Koolis öeldakse, et õpite enda jaoks. Arvan samuti, et kõik mida teen, teen
endale. Kuigi vahel tundub, et mõni õppeaine on liiga mahukas ning minu pea
pole ju prügikast. Koolimure ongi minu jaoks seotud ainult õppimisega. Pean
ütlema, et õppimine ei ole minu lemmiktegevus. Mõnusam on trennis käia ning
sõpradega suhelda.

Kuid ma ei kujuta oma elu ette, kui ma ei oleks kooliteed alustanud. Ütleb ju
vanasõnagi: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.” Vanemadki panevad
südamele, et õppimine on ettevalmistus edasiseks. Õppimine on minu praegune
elu, mis on seotud minu tulevikuga. Nõustun sellega täielikult. Huvitav on siis
õppida, kui aine huvitab ja õpetaja on positiivne, aga veel huvitavam oleks siis
kui oleks rohkem praktikat, mitte kuiva tuupimist. Tunnustada ja kiita võiks
õpilasi rohkem.

Südamel kripeldab valiku tegemine, millises klassis õpinguid jätkata. Arvan,
et kergem hakkab siis, kui olen otsuse tehtud.

Aeg-ajalt kostab ikka, et õpilastel on kadunud motivatsioon koolis käia.
Mõnel õpilasel võib mureks olla koolikiusamine, mis võib olla tingitud tema
pere rahalisest seisust. Õnneks meie klassis kiusamist (enam) ei ole.

Kui inimesel läheb halvasti, siis süüdistatakse kõigepealt teisi-nii on ka
koolis. Tavaliselt süüdistatakse esimese asjana kooli ja õpetajaid. Olen ise ka

nende hulgas olnud sest vahel tundub, et kool on nagu parasiit, kes vaba aja ära
sööb. Pärast koolipäeva tahaks puhata, et järgmiseks päevaks jõudu koguda.

Arvan, et õpilased ja õpetajad on haridussüsteemi ohvrid. Mingisugune
muutus peab tulema.

Suurt rolli mängivad õpetajate ja õpilaste omavahelised suhted ja üksteisesse
suhtumine. Üksteise mõistmine on väga tähtis. Raske on, kui õpetaja halvustab
ja targutab õpilaste kallal. Rõõmu teeb see, et mõned õpetajad suhtuvad
õpilastesse positiivselt ja on hea huumorisoonega. Hea on suhelda õpetajatega,
kellega saab rääkida koolivälistest asjadest. Vahel ei pruugi õpetajad mõista,
miks õpilased ei tee oma töid piisavalt hästi. See tekitab õpilastes pahameelt ja
nii võib tekkida surnud ring, kus õpetaja riidleb õpilasega ja seetõttu ei taha
õpilane õppida ja õpetaja saab veelgi kurjemaks.

Eelpool räägitust võib tunduda, et kool on jube paik, kus lapsi ei mõisteta ja
kõik on üks suur mure. Tegelikult on koolis väga palju rõõme ja kaalukauss
kaldub rõõmude poolele, sest õpilased käivad koolis ja ei anna alla.

Koolis on normaalne keskkond, kus on sõbrad ja igapäevased kaaslased.
Koolist saab kaasa peale hariduse ka kogemuse eluks. Koolist saab kaasa
sõbrad eluks ajaks. Ei ole see kool nii halb midagi, nagu räägitakse.

Niisiis on koolis omad mured ja rõõmud, aga tavaliselt on rõõme rohkem.
Virisejatel paluks järele mõelda, milline oleks nende elu siis, kui nad koolis ei
käiks. Ei ole koolis nii hullu midagi, eriti siis, kui silme ees on nädalavahetus
või koolivaheaeg.

Olari Ojasoo

Koolimure ja koolirõõm

Haridustee on üks tähtsamaid etappe meie elus. Esimese klassi lapsed ootavad kooli alati
elevusega, aga suuremad teavad, et kõik pole nii lilleline kui paistab. Mis on minu jaoks
koolimured ja -rõõmud?

Kool tähendab palju rasket tööd, pinget ja õppimist. See on kindlasti üks koolimuredest-
hea tulemus nõuab alati suuri pingutusi. Paljud rahuldavate hinnetega õpilased mõtlevad,
kas ma olen selle töö õnnestumiseks piisavalt õppinud või kas ma olen ikka nii tark, et
suudan eksami ära teha. Mured algavad juba algkoolis, kus lapsed mõistavad esimest korda,
et kolme saada pole üldse raske. Väike lõdvaks laskmine eelnevatest suurtest pingutustest
ning kolm on olemas. Seejärel tulevad nutud, kui käes on esimene kaks. Need, kes hoiavad
oma hinded viitel-neljadel ka vanemates klassides, väärivad tunnustust, sest kool on
tõepoolest raske katsumus.

Vanemaks saades hakkavad õpilased arutlema selle üle milliseid kodutöid neile jäetakse
natuke suurema põhjalikkusega. Mida vanemaks noor inimene saab, seda rohkem hakkab ta
mõtlema, milleks tal seda või teist asja tulevikus vaja läheb. Kas ruutjuure arvutamine saab
mulle tavapäraseks, või unustan ma selle täielikult? Kas ma ikka tahan teada, kui kiiresti
kukub tammeleht viie meetri kõrguselt ja milline on tõenäosus, et ta kukub täpselt viie meetri
kaugusele puutüvest? Mida rohkem noored õppimiseks põhjuseid otsivad, seda rohkem jääb
see unarusse, sest nad ei suuda leida argumente miks nad peaksid õppima.

Veeparkide ja loomaaedade külastused ning ekskursioonid moodustavad suurema osa
koolirõõmust. See kõik toob väikese vahelduse õpilase osaliselt rutiinsele päevale.
Õppimistele, väljaskäimistele ning sõpradele lisaks on toodud ka midagi, mis pole loodud
noorte enda poolt. See on õpetajate meetod stimuleerida noorte inimeste huvi õpingute vastu.

Üks suurimaid koolirõõme on kindlasti vaheajad, mis kindlustavad aju ning noore enda
puhkuse ning vaba aja õpingutest, koolist ja kontrolltöödest, mis suuremal osal õpilastest
kooli raskeks teevad. Tudeng teab, et nüüd tuleb aeg, mil saab ennast välja magada ja päevad
läbi teha, mida ta ise tahab. See aitab ka mõlemal osapoolel-nii pedagoogidel kui ka noortel
inimestel-end maha rahustada.

Minu jaoks on koolimured enamasti õppetükkide keerukus ja pidev pinge ning loomulikult
koolirõõmud moodustuvad vaheaegadest ning erinevatest ekskursioonidest.

Katerina Lazareva

Koolimure, koolirõõm

Kooliga seostub mitmeid rõõme, kuid kahjuks ka muresid ning probleeme. Rohkem on
minu arvates koolis muresid.

Minnes esimesse klassi, olin ma väga rõõmus et saab lõpuks kooli minna. Nüüd
üheksandas klassis olles ootan ma juba, millal see kool ükskord läbi saab. Suurim koolirõõm
on minu arvates see, et ma saan hea hariduse ning sellega kaasnevad ka suuremad
võimalused elus läbi lüüa. Ilma hariduseta on väga väikesed võimalused kuskile jõuda.

Suurim mure ja probleem seoses kooliga on minu arvates koolivägivald. Olen kuulnud
ning lugenud foorumitestki, et nii mõnigi õpilane on kiusamise pärast pidanud kooli
vahetama. Probleem on ka see, et paljud õpetajad ei pea kinni kooli seadustest, näiteks meie
klassil on tihti ühel päeval mitu kontrolltööd. Oleme öelnud õpetajale, et meil on juba sellel
päeval töö olemas, aga tema ütleb et teda ei huvita.

Suureks mureks on minu arvates ka õpilaste suhtumine õppimisse. Neid õpilasi, kes teevad
iga päev koduse töö korralikult ära, on vähe. Paljud lihtsalt ei viitsi teha, aga põhjuseks võib
olla ka see, et õpilastel on liiga vähe vaba aega. Näiteks minul on iga päev trennid ning ma
pean õppima kohe koolist koju jõudes, aga iga päev ei jõua. Samuti võib ka probleemiks
osutuda see, et õpetajad jätavad liiga palju kodutöid.

Paljud õpilased arvavad, et kool on igav, kuid ilma koolita ei jõuaks inimesed elus kuskile
ning koolis õppimine toob hiljem palju kasu.

Sander Ramul

Koolimure, koolirõõm

Mure ja rõõm käivad ikka käsikäes, nii ka koolimure ja koolirõõm. Koolis käimine võib
mõnele õpilasele olla suureks naudinguks, teisele aga võib põhjustada et ainult muret ja
stressi.

Me muretseme palju oma hinnete pärast ja seetõttu kulutame õppimisele suure osa ajast.
Sageli jääb hobidega tegelemiseks ja sõpradega koos olemiseks vähe aega. Kool nõuab meilt
palju pühendumist ja tihti ka millestki loobumist. Koolis olles on tähtis, millised inimesed
meid ümbritsevad. Me võime olla sattunud halba klassi, kus meid mõnitatakse ja kiusatakse
alatasa. Me võime rääkida sellest küll õpetajale ja kiusajad võivad mõnitamise järele jätta,
kuid meil ei ole seal klassis enam hea olla. Muret võib teha veel see, kui läbisaamine
õpetajatega ei suju nii, nagu tahaks. Kehvad suhted võivad viia selleni, et teatud tundidest
hakatakse ’’poppi panema’’. Järgnevad lüngad teadmistes ja rodu põhjuseta puudumisi.

Minu jaoks on koolis rohkem rõõmsaks tegevaid asjaolusid kui murettekitavaid. Arvan, et
kui õppimine sujub ja selle pärast nii väga muretsema ei pea, siis saab koolis käimist nautida
ja väikestestki asjadest koolirõõmu tunda. Koolis on iga päev alati midagi uut ja huvitavat.
Tundides kaasa tehes saame palju uusi teadmisi ja koos töötades läheb aeg kiiresti.

Kool on ka hea suhtlusseltskond. Juba esimesse klassi tulles leitakse endale uusi sõpru ja
tuttavaid, kellega jäädakse pikaks ajaks kokku. Igal hommikul klassikaaslasi ja sõpru
kohates muutub tuju alati heaks. Meil on tore klass ja meeldejääv klassijuhataja. Me
korraldame põnevaid üritusi ja väljasõite. Omavahelised suhted on meil head ja
koolikiusamisest ei tea me küll midagi. Rõõmustama paneb ka aktiivne klassiväline tegevus.
Koolis korraldatakse põnevaid üritusi ja diskosid, kõik see rikastab koolielu.

Oleks tore, kui koolist ja kooliskäimisest ainult rõõmu saaksime tunda, sest niigi on elus
palju murettekitavat.

Marin Tiganik

Koolimure, koolirõõm

Kooli minnakse, et õppida ja omandada haridust. Koolis käies esinevad noortel erinevad
mured ja rõõmud. Millised need on?

Üheks rõõmuks koolis on sõbrad, kellega saab koos aega veeta ja kes toetavad, kui on abi
vaja. Alati on hea minna kooli, kui seal on inimesed kes ootavad ning tunnevad rõõmu
koosviibimisest.

Koolis on põnevam ja lõbusam kui seal on aktiivsed õpilased, kes organiseerivad erinevaid
põnevaid üritusi. Näiteks stiilipäevad, mis muudavad pika koolipäeva lõbusamaks ja toovad
vaheldust tavalistesse päevadesse.

Suureks mureks on koolivägivald ja kiusamine, mis on ebaõiglane ja õigustamatu.
Tagakiusatavad lapsed on abitud, sageli nad ei julge oma murest kellelegi rääkida.

Mureks on ka pikad koolipäevad, mis väsitavad õpilased ära ja millele lisandub veel suur
hulk kodutöid, mis võtavad väga palju aega. Pikad päevad tekitavad õpilastes stressi ja neil
tekib trots kooli, õpetajate ja õppimise vastu.

Koolis on hea käia, kui seal on sõbralik ja rõõmus keskkond ning abiulatavad sõbrad.
Erinevatest üritustest osa võtmine ühendab inimesi ja leitakse ka uusi sõpru. Kooli vastu
võib tekkida trots kui seal esineb muresid ja need ei leia lahendust, või kui koormus on liiga
suur ja sellega ei tulda enam toime. Alati kui on näha et keegi vajab abi, tuleks teda aidata
ja kui on endal raskusi peab julgema abi küsida.

Brita Saar

Koolimure, koolirõõm

Koolis on sunnitud käima kõik lapsed ja noored. Kool mõjutab noort inimest väga palju,
sest seal viibib ta pikka aega ja omandab hariduse, mis on vajalik tulevikuks. Nagu iga
asjaga, kaasnevad ka kooliga mitmesugused mured ja rõõmud. Millised need on?

Kooli ülesandeks on õpetada noori teistega arvestama ning arendada nende
koostöövõimet. Teismelisi on kerge mõjutada ja koolis on väga oluline, kui populaarne
ollakse. Kool meenutab natuke keskaegset ühiskonda, kus inimesed on klassidesse jagatud.
Need noored, kes on teistest erinevad, asuvad madalamal ja tõugatakse tihtipeale eemale.
Nii saavad nendest kiusamisobjektid ja tekib koolivägivald, millest pole puutumata vist
mitte ükski kool. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et kiusamine saab alguse juba algklassides.
Inimene, keda koolis omaks ei võeta, ei tahagi lõpuks enam sinna minna ning see tekitab
muresid.

Kõik õpilased saavad koolis hindeid, kuid alati ei ole need sellised, nagu oodatakse. Kooli
keskkond on väga lärmakas ja väsitav, pidev pinge ja muretsemine muudavad noored
närviliseks. Lisaks antakse õpilastele palju kodutööd ning kõik see võib põhjustada stressi.

Kooliskäimisel on siiski ka häid külgi. Lisaks sellele, et noored saavad koduseinte vahelt
välja, leiavad nad koolis uusi sõpru ja saavad oma eakaaslastega suhelda.

Kooli põhiülesandeks on võimaldada noortele inimestele hariduse omandamine ja
varustada neid uute teadmistega. Põhi-või keskhariduseta elus kaugele ei jõua ning seetõttu
on koolis käimine kõigile kohustuslik. Paljud teismelised ei saa tihti õppimise tähtsusest aru
ja arvavad, et teevad seda kellegi teise jaoks, tekidades endale sellega palju muresid. Õnneks
leidub ka selliseid tublisid inimesi, kes hiilgavad oma teadmistega teistest eredamalt ning
see valmistab kõikidele palju rõõmu.

Ükskõik, kui murederohke või raske on koolis veedetud aeg, tagasi vaadates mäletatakse
ikka rohkem häid asju. Koolirõõme varjutavad põhiliselt koolivägivald ja stress, kuid koolis
on hea käia, sest sealt saab uusi teadmisi ning on võimalik sõpradega suhelda.

Maarja-Liis Orgmets

Koolimure, koolirõõm

Juba aastasadu on käidud koolis. Sama vana kui on kool, sama vanad on mured ja rõõmud,
mis kaasnevad kooliskäimisega. Mis on koolis halba ja mis on koolis head?

Koolis on palju positiivset. Üks paljudest on kindlasti kooliga kaasnevad klassikaaslased,
kellega tihtipeale sõpradeks saadakse. Samas võib juhtuda, et klassikaaslased ei saagi
omavahel sõpradeks ja hakatakse nõrgemaid narrima. See võib muutuda koolivägivallaks,
mis kohe kindlasti ei kuulu koolirõõmude hulka.

Kindlasti kuulub koolirõõmude sekka aga koolist saadav haridus. Vastava haridusega võib
nii mõndagi korda saata. Mida tõsisemalt suhtutakse õppetöösse, seda paremini võidakse
elus läbi lüüa.

Peale positiivsete poolte on koolis ka palju negatiivseid pooli. Näiteks mida vanemaks
õppur saab, seda mahukamaks ja raskemaks lähevad kodused ülesanded mida täita tuleb.
Aga nende täitmine ei pruugi olla halb, kuidas muidu ikka koolist parimat haridust saada.

Lisaks suurele õppemahule on väga raske kella kaheksaks kooli minna. Algklassides see
nii keeruline pole, sest tavaliselt minnakse magama juba õhtul kell üheksa või kümme.
Põhikoolis minnakse magama alles õhtul kell kaksteist või hiljem. Loomulikult pole varem
magamaminek keelatud, kuid tihti on noortel ahvatlusi, miks üleval püsida. Olgu nendeks
kas telekas, arvuti või isegi õppetükid. Siit saab järeldada, et mida hiljem magama minna,
seda raskemaks läheb ka koolis.

Koolil on nii halbu kui ka häid külgi. Halbadest esikohal koolivägivald ja õpikogused,
headest aga sõprade leidmine ja hariduse saavutamine. Mina isiklikult arvan, et kõik on
õpilase enda teha kui raske või kerge, rõõmus või kurb koolis olla on.

Kristofer Orupõld

Jutuke õpetajate perekonnanimedega

Kevad oli lõppemas ja SUVI peaaegu käes. Meie maja lähedal voolava SILLAJÕE- äärne
RAJA ümbrus oli ülastest lausa valge. METS kohises vaikselt ning väike KASK, mille me
eelmisel aastal aiaNURKa olime istutanud, oli üleni roheline, nagu oleks tal TURBAN peas.

Jalutasin edasi mägede poole. Meie kandis on kaks väikest mäge. Üks neist,
PÕDRAMÄGI, sai oma nime sellest, et seal olevat kunagi põtra nähtud. Nii rääkis üks vana
naine nimega PLUUTUS, kelle talu asus madalama mäe, nimega REINEBERG, jalamil.

Sillajõgi pole väga sügav, aga paadiga sõita seal saab, eriti kevadel. Nägin ka ühte PARVE,
mille kallal kaks poissi, KONGI Ats ja KARUSE ALBERT parajasti nokitsesid. Õnged olid
neil ka kaasas, eks nad kavatsesid TINTi püüdma minna. Hüüdsin neile, et praegu ei tohi
kala püüda, võite TRAHVi saada. Nad ei teinud minust väljagi. Need TAREMAA talu poisid
on ikka pisut ulakad.

Ma lõin käega ja pöördusin kodu poole. Alles nüüd märkasin, et KIRSS mu kodu ees oli
juba ära õitsenud.

Andra Nõmmesalu

Lõpetaja mõtted

Elukutseid palju on ilma peal,
kuid seda mis sobib, ei tea eal.
Ent kuidas valida siis õige ala,
amet, mis hea kui maiuspala?

Midagi, mis kisub enda poole hinge,
otsides õiget, tekib suur pinge,

segadusest hullumas võib olla pea,
kuid ikka leidmata see, mis on hea.

Kas otsida teda oma südamest või peast?
Kas tuntute või tundmatute seast?
Kui otsid mõistusega, eksid teelt,
sest hing ei tunne mõistusekeelt.

Las süda sind juhatab-tema ju teab,
mida sa vajad ja õigeks pead.

Eliise Vahero

EESTI

Tegus kodanik on riigi rikkus

Mõned riigikodanikud osalevad ühisprojektides ja avaldavad oma arvamust riigi arengu
kohta. Kas tegusad inimesed aitavad riigil paremusele poole liikuda, või on aktiivsus asjatu?

Igas riigis on erinevaid võimalusi, kuidas riiki aidata. Eestis osalevad aktiivsemad isikud
näiteks ühisprojektides „Teeme ära!” või aitavad loomade ja kodutute varjupaiku. Nad
abistavad kaaskodanikke ja muudavad oma elukeskkonda paremaks. Selleks on loodud
mitmeid ühinguid, näiteks Rohelise Konna Ordu, mis aitab Nõmme elanikke hoogtöödel.

Tegusad kodanikud ei nõua riigilt abi ega oota, et teised inimesed peaksid nende
probleemidega tegelema. Selle asemel teevad nad ise kõik mis võimalik, et lahendada oma
muresid. Aktiivsed inimesed on nõus leidma kompromisse ja on väga vastutulelikud.

Kui aktiivne kodanik näeb ebasobivat või kohendamist vajavat seadust, avaldab ta selle
kohta oma arvamust. Selleks on loodud netiportaal osale.ee, kus saab avaldada oma ideid
riigi arenguvõimaluste kohta ja ka hinnata teiste poolt esitatud ettepanekuid. Samuti võtavad
tegusamad inimesed ühendust saadikutega, kelle nad on riigikogusse või omavalitsusse
ennast esindama valinud. Neile saavad kodanikud rääkida oma ideedest, mõtetest ja
ootustest riigi tuleviku kohta.

Aktiivsed inimesed pühendavad palju aega riigi korraldusse, muutes nii enda kui ka
kaaskodanike elukeskkonda. Sellised inimesed juhivad riiki paremuse poole, näidates ära
seaduste kitsaskohad ning tehes ka ise ettepanekuid riigikorralduse parandamiseks. Tegusate
inimeste läbi riik kasvab ja rikastub.

Marta Kiigemägi

Kodumaa

Eestimaa-minu kodumaa,
mulle kallis oled sa.

Sinu järved, jõed ja mäed,
sinu musta mulla väed.

Sinu metsad kohavad,
ja linnulaulust rõkkavad.
Sinu rahvas töökas, rõõmus,
sinu keel on ilus, selge.

Armsaks saanud mulle kõik see,
sest ma ju olen eestlane.

Tiit Suviste

Isamaa

Eestimaa, mu kodumaa,
nõnda väike oled sa.

Siiski sind ma armastan,
oma suure hingega.

Siin viljapõllud vohavad,
on paksud metsad, rohumaad,

siin laiub taevas sinine,
nii kõrgel paistab päikene.

Aivar Õunapuu

Kodumaa

Lumiste metsade süles,
peidab end pisike talu.
Kõik tema rohtunud rajad,
tundnud mu rõõmu ja valu.

Seal mu hing on alati,
seal, kus on südamekuld.

Olla on seal parim,
kus on mu kodumaa muld.

Kerli Jalast

Minu isamaa

Minu kodumaaks on Eesti,
isamaaks on mulle ta.

Nii kena ja kaunis siiski-
unelmate maa.

Ilusad metsad ja sood,
saared ning järved need,

alati ootamas ees.
Mägesid siin ei ole,
ainult künkad ja põllumaa.
Armastan sind, mu Eesti.

Triin-Merilyn Õispuu

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin lauljaid ja kunstnikke,
nägin sportlasi, kirjanikke,

ja inimesi vajalikke.
Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin pudelis loksumas mahla,

ja ahjus musta tahma.
Minu kohal lendas mitu lindu,
mina aga vaatasin riiulil hindu.

Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin jääs olevaid tiike,
nägin mitmeid loomaliike,

ja eemal olevat kiike.
Eile nägin ma Eestimaad!
Lilli lumes ja loomi talveunes.

Nägin tänavaid tules,
jäi tunne, nagu kõnniksin unes.

Eile nägin ma Eestimaad!

Hanna-Liina Kuusemets

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin kauneid majasid,

pikki metsaradasid,
nägin uhkeid kortermajasid.
Eile nägin ma Eestimaad!

Eile nägin ma Eestimaad!
Ilusaid randasid,

suuri järvesid-jõgesid,
imelisi metsloomasid.
Eile nägin ma Eestimaad!

Eile nägin ma Eestimaad!
Nädalavahetusel noorte pidusid,
kes pärast politsei eest ära lidusid,
trahvi pärast nende vanemad kirusid.

Eile nägin ma Eestimaad!

Cristel Saar

Kodumaa

Kodumaa-see minu maa,
see on maa, kus elan ma.
See on suurte lootuste maa.
See on ema armastuse maa.
See on maa, millel peetud sõdu.
See on maa, millel veel vaenlaste kõdu.
See on maa, millel võitlesime end vabaks.
See on maa, millel saime ühtseks rahvaks.

Eestimaa-see on mu kodumaa.
See on maa, millel pole ühtegi mäge.
See on maa, kus metsadel on palju väge.
See on maa, kus sügis nukruse ära värvib.
See on maa, kus rahvas kurbuse ära laulab.

Eestimaa on see kodumaa.
Kodumaa-see on minu maa.

Airi Lukina

Eestimaa

Ennekõike siin,
elab eestlane.
Selles linnas,
tollel tänaval.
Ilma rõõmuta,
murdunud, murega.
Aus koht, kus viibida,
ainukene kodumaa.

Mari Toom

Kodumaa

Seal, kus tihti sinetab taevas,
on äikest, põuda ja lund,

miks aastasadu on inimesed vaevas,
keset metsi, põlde ja merd?

Me tahame paremat elu,
sihiks on kauged maad,
kuid siingi võib oodata edu,
kus õppida, töötada saad.

See on me väikene Eesti,
mida võõrsilt teistmoodi näen,
ning aastate pärast olen taas kodus,

kus tõesti olla on hää.

Laura Pajula

Eesti keel

Eesti keel,
me emakeel.
Armsatelt vanematelt,
kalli keele õpime.
Eestimaist me austame.
Elagu me emakeel,
lugu peame sellest me.

Anett Piirma

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Üksikuid emasid,
ja rahata vanasid,
istusid pargipingil,

lasid hea maitsta singil.

Nägin võimsaid poliitikuid,
suure suuga kriitikuid.
Nägin last liivakastis,
lipp lehvis lipumastis.

Nägin ka naeru,
nägin suurel hulgal vaenu,
kuid heidutada end ei lase ma,
mulle meeldib Eestimaa.
Eile nägin ma Eestimaad!

Katria-Helena Komp

Emakeel

Eesti keel on kaunis keel,
mahe ja meeldiv,

armas ning lüüriline.
Kerged on need sõnad ja silbid,

ei nad unune eal.
Et ta kestma jääks kauaks,
lapsed selles keeles alati laulaks.

Mari-Liis Saapar

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Elumaju ja aurusaunasid,
nägin pubisid ja ööklubisid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Suuri tehaseid ja spaasid,

vanalinna, järvesid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Vähe rahvast, halli massi,
enamiku käes kohvitassi.
Eile nägin ma Eestimaad!

Ian Lempu

Emakeel

Mu emakeel on eesti keel,
tas säilin’d iidne õigus veel.

On eesti keelel ilus kõla,
ja kui sa vaatad üle õla,
näed inimesi rõõmsal meelel,
kõnelemas eesti keeles.
Kui peaksin koha valima,
siis valiksin ma Kadrina.
On sinna püstitatud sammas,
mis keele väärtust uhkelt kannab.

Riko Tanning

Eestimaal kõik tööd on head

Eestimaal kõik tööd on head,
häbi tundma ma ei pea.

Töötan maal või hoopis linnas,
meie töö on kõikjal hinnas.

Künnan, külvan, vagu sean,
sõidan merd, kui seda peab.
Olen kaevur, arst või pankur,
kunstnik, maaler, vahel lonkur.

Õpetada, koristada, kokata või ehitada,
pole mõtet jorutada ega aega venitada.

Kui teed tööd, tee nii, kuis kästi,
siis käib sinu käsi hästi.

Oled noor või oled vana,
töökaid käsi on meil vaja.
Kui on tööd, siis on ka leiba,
kõike muud saad juurde leida.

Olgu sul kõik hinded head,
siis sul ametiga veab.
Sirged sihid, helge pea-

Eestimaal kõik tööd on head.

Arti Bezzaborkin

Raske eesti keel

Eesti keel on kauneim keel,
sest ta on mu emakeel.
Tundub lihtne: A, B, C,
kaugelt nii ei ole see.

Tüütu on see käänamine,
ja sõnadega väänamine.
Käändeid kokku neliteist,
milline on õige neist?

Koma sõna ees või taga,
pane paika, ära maga.

’’Ja’’ ja ’’ning’’ käib komata,
kõik läheb segi, jääb vaid üle ohata.

Kas sõnas ’’kk’’ või ainult ’’k’’,
taas olen parajas plindris ma.

Kord on nii ja siis on naa,
nii nagu kuulen, kirjutan ka.

Suurt ja väikest algustähte,
lihtsaks pidasin.

Õppimise käigus selgus,
see tegelikult pole nii.

Õpetajal lihtne öelda-
õpi reeglid pähe.

Erandite hulga tõttu,
sellest kasu vähe.

Siiski, tubli Eesti eestlasena,
pean enda keelest lugu,
ja tean, et tänu temale,
ei sure meie sugu.

Patrik Nõlvak

Eile nägin ma Eestimaad

Nägin ilusat loodust,
silmi, kust puudus lootus.
Nägin 8-lapselist peret,
keegi neist ei öelnud tere.
Nägin rekkaid ja Soome laevu,
päikest nägin ma vaevu.
Nägin töötute abirahasid,
nägin riigipäid, kes magasid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Küll kõik ükskord korda saab!

Siret Jorro

Emakeel

Eestimaa, mu kodumaa,
mu isamaa, mu sünnimaa.
Armastan ma seda maad,

kullast kallim mulle ta.
Emakeel mul eesti keel.
Eesti keel ja eesti meel.
Laske elada siin veel.

Britta Saar

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Viljarikkaid põlde,

tolmu keerutavaid tõlde.
Nägin paksu-paksu metsa,

kuid mitte ühtegi vitsa.
Inimesed olid head,

ei häirinud neid teiste vead.
Töökas väike rahvas,

Küll see eestlane on vahva.
Nägin merd ja nägin järvi,

helesinist taevavärvi.
Eile nägin ma Eestimaad.

Karoliina Esop

Emakeel

Emakeel on
meie enda keel.
Armas ja hea.

Keeles on erinevaid sõnu,
ebasobilikke ja sobilikke.

Enamik ikka ilusad,
lahe ja tore see meie keel.

Kirsti Teedla

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin mahajäetud talusid.
Nägin rahvaga täidetud linnasid.
Eile nägin ma Eestimaad!

Eile nägin ma Eestimaad!
Venelasi käimas me saunades.
Eestlasi pakkimas paunasid.

Eile nägin ma Eestimaad!

Eile nägin ma Eestimaad!
Inimesi, kes laulsid ja tantsisid.
Oma kultuuri ja esivanemaid austasid.

Eile nägin ma Eestimaad!

Maria Guljavina

Ilus emakeel

Ilus on maa, kus ma elan.
Lõputud põllud ja metsad.
Uluvaid hunte ma kuulen,
seal nemad elavad, metsas.

Elu meil on siin hea:
majad on köetud soojaks,
ahjus on valmimas praad...
Kui ainult päike ei loojuks.

Eesti on ilus maa.
Eestis on ilus keel.
Laulan ma sellest veel

Maarja-Liis Orgmets

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad!
Ülbed lapsed suitsetavad,
tõukeratastega liiklust takistavad.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Joodikud ja narkomaanid,
üle meigitud uhked daamid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Võiks ikka minna kümme aastat ajas tagasi.
Eile nägin ma Eestimaad!

Hardi Ojasoo

On õnn

On õnn, et sündisin just siia,
kus ilu mu ümber ja rahu.
Ei miski siit saa mind viia,

muu paik mu hinge ei mahu.

On õnn, et siin on mu kodu,
kus rõõmus ja kurb olla võin,
kus mõistmist ja armastust tajub,
kus kindlustunde endale lõin.

On õnn, et saan kõnelda keeles,
mis emapiimaga kaasa ma sain.
Keele kõla see heliseb meeltes,
eestlasena uhke olla ma võin.

Marin Tiganik

Meie maal kõik tööd on head

Meie maal kõik tööd on head,
ühe valima neist pead.

Müüja, kokk või koristaja-
kõiki ameteid on vaja.

Valik raske, Mikk kuid teab,
palju koolis käima peab.

Kergeim töö, nii arvab Mikk,
on olla hoopis päkapikk.

Aira Kuusemäe

Eile nägin ma Eestimaad

Eile nägin ma Eestimaad,
seal kus hapukapsast süüa saad.

Nägin soid ja rabasid,
ning palju rabakanasid.

Eile nägin ma Eestimaad,
kus automüra asemel,
linnulaulu kuulda saad.

Eile nägin ma Eestimaad!

Eile nägin ma Eestimaad,
kus loodus veel puutumatu näib,
ning koos inimestega käsikäes käib.

Eile nägin ma Eestimaad!

Kristin Kajar

Tegus kodanik on riigi rikkus

Igas riigis on erinevad kodanikud ning erinevad eluviisid. Osa kodanikke on aktiivsed,
kuid on ka laisku inimesi. Igal riigil on vaja aktiivseid kodanikke. Kuidas saavad tegusad
inimesed oma riiki aidata?

Aktiivseid kodanikke on tihtipeale raske leida, sest paljud ei ole huvitatud aktiivsest
tegevusest suurtel üritustel, vaid proovivad endale saada paremat tulevikku või olukorda.
Nad proovivad ise toime tulla, seejuures saades selle eest omale ning ka oma lähedastele
tulu. Leidub veel inimesi, kes käivad kaaskodanikel abis ning tahavad nende ning enda elu
paremaks muuta. Rakveres elab näiteks kesklinnas vana naine, kes ärkab hommikuti vara
ning käib vanadekodus teistel eakaaslastel abis. Ta loeb neile ajalehte ning räägib nendega,
tehes vanadekodu liikmete päeva paremaks ning tekitades endale tunde, et ta on midagi head
teinud. Kui selline asi juhtub väikeses riigis, võib saada see lugu vanadekodu aitavast
vananaisest ka teistele riikidele tuttavaks, kogudes riigile tuntust.

Riigis leidub ka selliseid kodanikke, kellel on tahtmist organiseerida uusi üle-riigilisi
üritusi. Taolised algatused aitavad riiki mitmel moel, näiteks kampaania „Teeme ära!”, kus
inimesed koristavad teatud ala oma elukoha ümbruses prahist puhtaks, mis annab riigile
puhtust ja silmarõõmu. Taoline üritus on ka iga-aastane Jõulutunnel, kus kogutakse raha
enamasti lastehaiglatele vajaminevate aparaatide otstarbeks ning mis kogus aasta 2013
lõpuks kokku üle 200,000 euro.

Kuigi aktiivseid kodanikke ei leidu kunagi piisavalt, on neid igas riigis siiski olemas. Nad
aitavad riigil areneda just indiviidi vaatepunktist ning üritavad kaaskodanikele ja
abivajajatele teha elu kergemaks ja paremaks. Seetõttu võib öelda, et tegus kodanik on riigi
rikkus.

Ken Liiv

MÕTISKLUSED

Elamine

Kas elamine on hommikuti tusaselt ja väsinult ülesärkamine? Tegevuste tegemine, mida
me isegi ei salli? Kohtades käimine, mis mulle isegi ei meeldi? Ja suhtlemine inimestega,
kelle parema meelega seljataha jätaksin? Kas elamiseks saab pidada fakti, et mul on keha,
mõistus, võime hingata?

Tihtilugu aetakse segamini elamine ja eksisteerimine. Ma elan, vaatamata sellele, et
hommikul ärkamine ja uue päeva alustamine tundub ennastületav tegevus. Ma astun uksest
välja, et alustada uut argipäeva, kuigi parema meelega jääksin koju, turvalise nelja seina
vahele.

Ma hingan õues värsket õhku, mis tegelikult on väga saastatud. Ma üritan kõigest väest
elada üle järjekordset rasket ja igavikuna kestvat koolipäeva. Ma ei ela, ma eksisteerin.

„ Aga kuidas muuta eksisteerimine täisväärtuslikuks eluks?” küsin ma iseendalt. Ei saa ju
vältida hommikul kodunt väljaminemist ja teiste inimestega kontakti loomist.

Iseendale tuleb seada eesmärgid ja unistused, mille poole liikuda. Ma pole rahul oma
hinnetega ja tean, et see mõjutab mind tulevikus. Siis muudan seda. Võtan ennast kokku ja
muudan ennast et saada paremaks inimeseks. Lõppude lõpuks algab kõik ainult endast. Mina
olen see, kes saab muuta ennast ja pöörata eksisteerimine elamiseks.

Ma soovin, et sellest suudaksid aru saada kõik inimesed, kes pole rahul mõne igapäevase
asjaga oma elus. Muutused hakkavad peale iseendast. Inimesest endast oleneb, kas ta elab
või eksisteerib. Mina igatahes tahan elada.

Lisette Luhamaa

Mälestusi varasemast lapsepõlvest

1. Siil
Kui ma olin 5-aastane, nägin ma elus esimest korda siili. Ta oli meie rõdu all Piiri tänava
korteris. Talle oli viidud piima, mida ta seal jõi. Hiljem jäi siil auto alla.

2. Hamster nimega Liisu
Kuueaastaselt sain ma omale hamstri. Ostsime ta Tallinnast, Lasnamäe Centrumist. Ta elas
kolmekorruselises puuris ja ta suri, kui ma olin 8-aastane ning ma matsin ta maha meie
maamaja juurde.

3. Mopeed
Oma esimese mopeedi sain ma 8-aastaselt. Alguses ei osanud ma sidurit lahti lasta ja siis isa
aitas mind. Hiljem õppisin ise sõitma ja sõidan selle mopeediga siiamaani.

4. Vend Kenneth
Minu vend Kenneth sündis, kui ma olin 10 aastane. Me käisime isaga teda haiglas vaatamas,
kui ema temaga haiglas oli. Ta oli väga väike ja ta sündis 24. novembril. Ta on juba varsti
3-aastane.

Ken Liiv