„Kuidas stressi küüsist pääseda“

Menuki „Tervise neli tugisammast” autor

DR RANGAN CHATTERJEE

KUIDAS
STRESSI KÜÜSIST

PÄÄSEDA

NELI

SAMMU

KEHA,
MEELE,
SUHETE JA
EESMÄRGITUNNETUSE

TAASTAMISEKS

Originaali tiitel:
The Stress Solution
The 4 Steps to Reset Your Body, Mind, Relationships and Purpose
Dr Rangan Chatterjee
Copyright © Rangan Chatterjee, 2018
Kõik õigused kaitstud, sh reprodutseerimine nii tervikuna kui osadena mistahes
vormis.
Foto © Susan Bell, 2018
Esmane ilmumisaasta 2018
Tekstis esinevad nimed ja isikuandmed on muudetud.
Igasugune sarnasus reaalselt eksisteerivate inimestega on juhuslik.
Tõlkinud Inna Serikova
Toimetanud Anu Nurk ja Kris Leinatamm
Küljendanud ja kaane kujundanud Rein Seppius

Raamatu on kirjastanud Inspiratsiooniraamatukogu OÜ
Kontakt: [email protected]
Trükitud trükikojas Joon OÜ 2021
ISBN 978-9916-4-0379-2

SISUKORD

Sissejuhatus 9
Kuidas seda raamatut kasutada 26

1/EESMÄRK 31

Esimene peatükk / Kolm meelerahu praktikat 37
Teine peatükk / Planeeri oma aega 51
Kolmas peatükk / Kuidas rohkem elada 67

2/SUHTED 81

Neljas peatükk / Inimpuudutus 83
Viies peatükk / Rohkem intiimsust 94
Kuues peatükk / Hoolitse oma sõprussuhete eest 107

3/KEHA 119

Seitsmes peatükk / Söö end õnnelikuks 121
Kaheksas peatükk / Pane treening enda kasuks tööle 141
Üheksas peatükk / Käivita oma rütm uuesti 158

4 / MEEL 177

Kümnes peatükk / Tehnoloogia üledoos 180
Üheteistkümnes peatükk / Ümbritse end loodusega 193
Kaheteistkümnes peatükk / Võta aega hingamiseks 203

Lõppsõna 222
Viited 225
Tänusõnad 230
Indeks 232

10 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

saadab see siiski infot mu ajju. Üllatavalt võimsal viisil sisendab
see, et mu elu on kontrolli alt väljunud ja et minu ümbruses on
probleeme, millega ma lihtsalt toime ei tule.

Täpselt nii meie igapäevaelu stressiallikad toimivadki. Pelgalt
stressi olemasolu meie elus, mõtteis ja kehas suudab stressi juurde
tekitada. Mida rohkem seda tekib, seda vähem suudame sellega
toime tulla ning seda lähemale jõuame lävepakule, mida ületades
me oma elu enam edukalt ei juhi. Nii muutume me ülereageerivaks,
emotsionaalseks, väsinuks ja jääme lõpuks haigekski. Stressis
inimesed lähevad suurema tõenäosusega teistega tülli, liialdavad
rämpstoidu ja alkoholiga ning täidavad oma kapid probleemidega,
mis sealt kõige ebasobivamal hetkel välja veerevad.

STRESSI TAGAJÄRJED

Stressil võivad tervisele olla laastavad pikaajalised tagajärjed.
Liigne stress soodustab ülekaalulisuse, 2. tüüpi diabeedi, kõrge
vererõhu, südame- ja veresoonkonnahaiguste, insuldi ja Alzhei-
meri teket. Stress on ka üks unetuse, läbipõlemis- ja autoimmuun-
haiguste ning paljude vaimse tervisega seotud haiguste, sealhulgas
ärevuse ja depressiooni põhipõhjustaja.

Neist riskidest hoolimata on paljud meist stressi suhtes ükskõiksed.
Arvame, et võime karistamatult oma küünalt igavesti mõlemast
otsast põletada. Reaalsus on aga hoopis midagi muud. Kohtun iga
päev patsientidega, kelle stressitase ajab neid kiirelt hauda. Tean
üht raamatupidajat, kes ei võta üldse hoogu maha. Kuna ta ei
peatu hetkekski, on ta naine mures. Tal puuduvad aga praegu

S I S S E J U H AT U S 11

tõsisemad sümptomid ja seetõttu ei kuula ta meist kumbagi. Ta
eeldab, et midagi pole valesti ning et stress temale liiga ei tee.
Kardan, et see kahjustab tema keha niivõrd, et minu arvates tabab
teda järgneva paari aasta jooksul tõsine tervisekriis.

Me elame kahtlemata stressiepideemia keskpunktis. Maailma
Terviseorganisatsioon nimetab stressi lausa „kahekümne esimese
sajandi epideemiaks“. Kuni 80 protsenti kõigist perearstile kurde-
tud kaebustest on arvatavasti mingil moel seotud stressiga. Selles
raamatus tutvustan Sulle praktilisi lahendusi, mis aitavad Sul oma
elu stressivabamaks muuta. Enamik neist on lihtsad ja võtavad Sinu
ajast vähem kui 15 minutit päevas. Olen näinud, kuidas need meet-
med on muutnud tuhandete minu patsientide elu. Ma tean, et need
aitavad ka Sind.

MIKROSKOOPILISED
STRESSIDOOSID (MSD-d)

Me ei saa stressist kunagi täielikult vabaks. Eriti vältimatu on see
just tänapäeval.

Elame liigse info, liigse suhkru, liigse alkoholi ja istuva elustiili ajastul.
Tundub, et meile kui üksikisikutele avaldatakse üha rohkem ja roh-
kem survet, tuge aga saame üha vähem ja vähem. Võtame näitena
midagi nii lihtsat nagu puhkusereisi broneerimine. Kakskümmend
aastat tagasi oleks reisikorraldaja selle meie eest ära teinud ja meid
mässamisest säästnud. Nüüd aga eelistavad inimesed seda, nagu ka
paljut muudki, ise teha. Skaneerime toidupoes oma ostud ise,

12 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

püüame ise välja mõelda, kuidas parandada oma arvutit, surfates
selleks arusaamatutes netifoorumites ja uurides lõputuid KKK lehti.
Hiljutise tehnoloogiaplahvatuse tõttu on meil järjest rohkem ülesan-
deid, mis tekitavad stressi juurde. Mina nimetan selliseid individuaal-
seid stressiannuseid mikroskoopilisteks stressidoosideks ehk
MSD-deks. Sündigu need Sinu tehnikavidinatest või lihtsalt iga-
päevastest rollidest abikaasa, naise, lapsevanema, ülemuse või
alluvana, ei möödu päevagi, mil Sa ei kogeks neid hulgi.

Vaatame näitena töölkäiva ema Alexandra elust ühte tundi. Ta läheb
õhtul hilja magama ning tema nutitelefon äratab ta kell 6.45 hom-
mikul (MSD1). Ta võtab oma telefoni ning vaatab Facebooki uudiste-
voogu, kust näeb, et tema kolleeg imetleb päikesetõusu imeilusal
Kreeka saarel (MSD2). Siis avab uudisteportaali ja näeb õõva teki-
tavaid pilte gaasiplahvatuse sündmuspaigast (MSD3) ning loeb
pealkirja tuhandete kilomeetrite kaugusel Kanadas toimunud viha-
kuriteost (MSD4). Ta saab oma telefonioperaatorilt sõnumi teel
kuuarve (MSD5). Tema abikaasa vähkreb telefoni sõnumiheli
peale (MSD6). Ta tunneb, et kõhus keerab (MSD7) ja pea tundub
uimane (MSD8) õhtusest pitsast ja eriti suurest klaasist veinist,
mille ta lubas endale leevendamaks stressirohket päeva. Ta märkab
tekil käpajälgi, kuna koer on jälle voodis maganud (MSD9). Ta
läheb äratama oma poega, kes tema peale häält tõstab (MSD10).
Uimase ja ärritununa karjub ta lapsele vastu (MSD11). Ta läheb
kööki ja näeb aknast välja vaadates, et vihma sajab (MSD12) ning
ühtlasi märkab, kui räpased on aknad (MSD13), siis meenub talle,
et peab leidma torumehe, kes kontrolliks kuumaveepaagist kostu-
vat veidrat tilkuvat heli (MSD14), avab veekeetja järel oodates

S I S S E J U H AT U S 13

uuesti telefoni (MSD15, 16, 17, 18), märkab eelmisest päevast üle-
jäänud šokolaadiküpsiseid ja mõtleb, et „ah pekki kah, söön
ühe ära“ (MSD19). Ta taipab, et poeg pole ikka voodist välja tulnud
(MSD20) ning olles nüüd eriti frustreerunud, röögib poja peale, et
see oma tagumikku liigutama hakkaks (MSD21).

Mulle tundub, et pean lõpetama Alexandra tavalise tunnikese kir-
jelduse üheteistkümnendal minutil. Kui ma loetleks üles iga MSD,
mida ta ühe päeva jooksul kogeb, võtaks see ilmselt rohkem ruumi,
kui mul siin raamatus on. Mõistad – MSD-d lendavad meie poole
igast suunast isegi siis, kui tundub, et meiega ei toimu midagi
eriti stressitekitavat. Kuigi keegi meist ei suuda MSD-sid täielikult
vältida, näitan Sulle selles raamatus, kuidas nendega edukalt toime
tulla ning kuidas pikemas perspektiivis suunata oma elu nii, et Sa
koged neid palju vähem.

KÕIK ON INFO

Stressi teemasse sukeldumine tähendab, et tutvustan Sulle uut
viisi, kuidas elule ja tervisele läheneda. Sinu elu igal hetkel mõju-
tavad keha, aju ning keskkond üksteist vastastikku. Sinu aju jälgib
kogu aeg, mis Sinuga toimub, kontrollides kõike alates hingamisest
kuni hormoonideni, Sinu sisikonnas toimuvast kuni Sind ümbritse-
vas maailmas toimuvani. Kõike toimuvat võtab aju infona selle
kohta, millises seisundis Sa parasjagu oled. Sarnasel moel saab ka
Sinu sisikond teavet Sinu söödava toidu kaudu: kas viibid pidu-
söögil või pingutad püksirihma. Sinu immuunsüsteem kogub teavet
selle kaudu, mis Sinuga füüsiliselt ja emotsionaalselt toimub.

18 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

TERVISLIKUD STRESSIREAKTSIOONID JA
NENDE OHTLIKUD PIKAAJALISED MÕJUD

Tervislikud lühiajalised stressireaktsioonid

Lühiajaliselt kõrgenenud vererõhk aitab viia rohkem verd ajju.

Vere suurenenud hüübivus aitab veritseva haava korral päästa Su
elu, sest veritsus jääb kiiremini järele.

Lühiajaliselt suurenenud insuliiniresistentsus tähendab, et Sinu
keha ei hoiusta suhkruid ei maksas ega lihasrakkudes. Seetõttu
jääb verre rohkem suhkrut, mis tähendab, et seda jätkub ajule
rohkem.

Keha ressursid suunatakse ümber nii, et aidata stressihormoon
kortisoolil vahetu ohuga toime tulla, seda seksuaalsteroidide –
sealhulgas östrogeeni ja testosterooni – tootmise arvelt.

Keha ressursid juhitakse seedimiselt mujale, sest see tegevus pole
ohuhetkel elulise tähtsusega.

Väike hulk kortisooli parandab meie ajutegevust, mis lubab sel
lühiajalises stressiolukorras paremini toimida, nt kui meid ründab
loom või teeme eksamit.

Vilgas emotsionaalne aju, mis on meid ähvardava suhtes tähele-
panelik, on ohuolukorras väga hea asi.

Lühiajaline põletik on Sinu immuunsüsteemi vastus ohule ning
valmistab Sind nt mädaneva haava puhul ette kiirelt taastuma.

S I S S E J U H AT U S 19

Pikajaaline kahjulik mõju

Krooniliselt kõrge vererõhk soodustab mitme haiguse, sealhulgas
südamehaiguste ja insuldi tekkeohtu.

Pikaajaline suurenenud verehüübimine suurendab insuldi, infarkti
ja süvaveenitromboosi tekke tõenäosust.

Pikaajaline insuliiniresistentsus soodustab 2. tüüpi diabeeti, üle-
kaalulisust, kõrget vererõhku ja kahjuliku kolesterooli nagu VLDL
(väga madala tihedusega lipoproteiin) tootmist.

Pikaajaline ressursside ümbersuunamine kortisooli tootmiseks viib
hormonaalse tasakaalutuseni ning tekitab mitmeid hormonaalseid
probleeme, sealhulgas madal libiido ja menopausi sümptomid.

Kui seedimiselt on pikaks ajaks tähelepanu eemal, järgnevad
ka seedehäired, näiteks kõhukinnisus, puhitused ja soole ärritus-
sündroom.

Pikaajaline kortisooli vabastamine hakkab hävitama hipokam-
puses (aju mälukeskus) olevaid närvirakke, mis võib suurendada
Alzheimeri tekke tõenäosust.

Kui see muutub tavaolekuks, muutud Sina vastuvõtlikumaks äre-
vushäirele, sest hakkad muretsema kõige pärast ning näed ohtu
ka seal, kus seda pole.

Krooniliseks muutunud põletik suurendab tänapäeva krooniliste
haiguste riski, näiteks 2. tüüpi diabeet, südamehaigused, üle-
kaalulisus ja erinevad depressioonivormid.

28 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

EESMÄRK SUHTED

Kasuta Pea
iga päev afirmatsioone puudutusepäevikut

(lk 40) (lk 92)

Mõtesta Silmast silma
oma päev ümber harjutus
(lk 100)
(lk 41–46)
Praktiseeri
Praktiseeri 3D tervitust
tänulikkuse kolme tegurit
(lk 102)
(lk 49)
Planeeri
Koosta intiimsust
päevaplaan (lk 105)
(lk 55, 58, 62)
Hakka
Häälesta püsikliendiks
end igal hommikul
(lk 110)
(lk 66)
Planeeri aega
Rakenda tõeliselt elamise sõpradega koosolemiseks
nelja alustala
(lk 70-79) (lk 114)

KUIDAS SEDA RAAMATUT LUGEDA 29

KEHA MEEL

Söö Mine
tähestiku järgi digipuhkusele

(lk 132) (lk 183)

Igapäevase treeningu Vaigista
retsept oma digimaailm
(lk 147)
(lk 189)
Põleta
stress minema Vabane kolast
oma elus
(lk 148) (lk 200)

Söö Ümbritse end
12tunnise akna sees loodusega
(lk 201)
(lk 166)
Viie minuti
Vähenda meditatsioon
vedelat stressi
(lk 215)
(lk 168)
Hingamis-
Hellita end menüü
unega (lk 217)
(lk 172)

48 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

Ühe minu patsiendi, neljakümne kahe aastase Sophie elu muutus
tänu sellele meditatsioonile. Ta oli mõnda aega kannatanud
paanikahoogude käes ega leidnud neile leevendust. Veensin teda
meditatsiooniga katsetama. Ta otsustas seda proovida kooli
mänguväljakul pärast oma laste kooli toomist ning valis välja kaks
teist lapsevanemat: ühe, kes talle meeldis, ja teise, kes talle ei
meeldinud. Ta soovis kogu südamest neile siiralt õnne. Paar päeva
pärast sellega alustamist küsis tema abikaasa: „Mis sinuga lahti on?
Sa tundud viimasel ajal kuidagi õnnelikum ja erksam!“ Järgnevate
nädalate ja kuude jooksul tunnetas ta vähem stressi ning ka
paanikahoogusid tuli ette üha harvem.

Kui Sulle tundub, et see praktika ei tööta Sinu puhul kuidagi, siis
esitan Sulle väljakutse – katseta seda. Neid on väga raske ilma
naeratamata teha. Su enesetunne paraneb, Su tähelepanu on
suunatud väljapoole ja Su stressitase langeb.

EESMÄRK 1/KOLM MEELERAHU PRAKTIKAT 49

KOLME TEGURI HARJUTUS

Igapäevane tänulikkuse harjutamine on suurepärane viis langetada
oma stressitaset. Sa võid seda teha igal ajal, kuid õhtune aeg on
selleks kõige tõhusam. See aitab Sul tõepoolest oma stressitaset
leevendada, välja lülituda ning vajuda sügavasse ja lõõgastavasse
unne.

Minu enda versioon armastava lahkuse meditatsioonist hõlmab
paari minutit iga päeva lõpus, mil ma olen tänulik kolme teguri
eest:

INIMENE. NAUDING. LUBADUS.

Mõtle inimesele, kelle vastu tunned sel päeval tänulikkust, ning
mõtle tema peale kogu südamest. Seejärel korda sama, mõeldes
ühele päeval kogetud naudingule. Oli see mõnus tass kohvi või tore
hetk oma lastega – ärata see oma kujutluses uuesti ellu ja lase
võimsal tänutundel endast üle voolata. Viimaks mõtle millelegi, mis
päeval esile kerkis ja tulevikuks mingi lubaduse andis. Kas leppisid
sõpradega kohtumise kokku või loodad, et midagi juhtub tööl, või
kavatsed uued kingad osta. Kujutle, et see kavatsus saab päriselt
teoks ning seejärel keskendu veel kord võimsale tänutundele selle
lootuse eest, mida mõte Sulle annab. Kui soovid selle praktika
jõudu märkimisväärselt suurendada, kirjuta need asjad üles, mille
eest tänulik oled.

62 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

PLANEERI OMA PÄEV E E

Soovitan tungivalt proovida kas või üks kord kogu oma päev ette
planeerida. Pane päevakavasse iga viimane kui asi, mida vaja teha.
Ideaalis jätkaksid seda terve nädala. Tihti avastavad inimesed, et
sel viisil suudavad nad ära teha rohkem, kui neil endi arvates aega
oleks olnud. See on proovimiseks väga hea harjutus, isegi kui Sa
pärast seda tagasi tõmbad ning planeerid päevakavasse vaid
kõige tähtsamad asjad.

Väga oluline on, et planeeriksid endale lisaks ärategemist oota-
vatele ülesannetele ka vaba aega. See võib tunduda pisut norma-
tiivne, aga ma luban, et see harjumus annab Sulle ootamatult
palju paindlikkust tegeleda endale meelepäraste asjadega!

Iga päeva lõpus saad boonusena vaadata üle kogu oma päeva-
kava ning näha, kui palju aega kulub kohustuslikele asjadele
võrreldes Sulle tähendust omavate ja eesmärki andvate tegevus-
tega. Püüa tasakaalu just viimaste kasuks kallutada.

SUHTED 83

Neljas peatükk

INIMPUUDUTUS

Noore perearstina oli mul alati raske kellelegi halbu uudiseid edas-
tada. Kui kellelgi diagnoositi vähk, siis aitas kõige rohkem see, kui
istusin patsiendile lähedale ning panin oma käe tema käsivarrele või
õlale. See väike žest lohutas mind, aga mis veelgi olulisem – see
lohutas inimest, kellega rääkisin. Kurb on see, et me elame maailmas,
mis on puudutuste vastu tõrksaks muutumas. Kuigi sel on omad
põhjused, olen hakanud muretsema, et oleme ehk sellega liiga kau-
gele läinud. Praegu paneb mind muretsema vähimgi füüsiline ini-
mestevaheline kontakt mu kliinikus. Üks lihtne puudutus on praegu
nagu isikliku piiri ületamine. Ma mõistan, miks selline norm tekkinud
on, aga kas me pole selles protsessis midagi eluliselt olulist kaotanud?

Inimesed on imetajad ja puudutus on osa meie sügavaimast ime-
tajate süsteemist. See on kõige esimene meel, mis lootel arenema
hakkab. Kui puudutame last, aitame tal luua olulisi närviradasid ja
toidame tema emotsionaalseid ühendusi. Vähesel puudutamisel
võivad olla tõsised tagajärjed.  Veel 1990ndateni eksisteerisid
Rumeenias kohutavad lastekodud, kus lastele anti küll süüa ja juua,
kuid neid ei puudutanud kunagi keegi. Hiljem uurisid neid lapsi
psühholoogid, kes avastasid, et peaaegu kõigil neist olid tekkinud
tõsised käitumishäired. Täiskasvanutena oli neil raske teistega
sidemeid luua ja mõnede seedesüsteem ei arenenud lõplikult
välja. Huvitav on see, et lastel, keda vabatahtlikud abikasvatajad
kasvõi natukenegi puudutasid, ei esinenud neid probleeme nii
suurel määral.

120 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

Stress on meie kehas tuntav. Kui meil on halb päev ja need mikro-
stressi doosid (MSD-d) sajavad meile kaela, kogeme neid füüsi-
liste aistingutena: pingetunne õlgades, raskustunne kõhus, kuiv
suu, rahutute jalgade sündroom. Need on keha kohesed reaktsioo-
nid stressile. Samas, mis aga kohe pähe turgatada ei pruugi, on
see, et ka meie keha ise võib olla stressiallikas. Täpselt sama-
moodi nagu aju jälgib Sinu keskkonda ja loeb sellest infot, et
tõlgendada, kas viibid ohutus või ohtlikus olukorras, jälgib see ka
Sinu keha. Kui kehalt saadavad signaalid on halvaendelised,
läheme stressiseisundisse. Selle tugisamba juures saad teada,
kuidas muuta oma keha poolt väljasaadetavat infot. Kõigest mõned
lihtsad muudatused toitumises, liikumises ja päevaplaneerimises
ning Su elustiil muutub kohe palju tervislikumaks ning võimaldab
Sul kogeda õnneseisundit.

KE H A 7/SÖÖ E N D ÕNN E LIKUKS 125

MIS JUHTUB UITNÄRVIS

Uitnärv on soole-aju-telje üks tähtsamaid magistraale. See saab
alguse ajutüve ühest osast, piklikajust, millel on tähtis roll automaat-
setes funktsioonides, nagu näiteks hingamine ja aevastamine. Sealt
edasi kulgeb ta pikalt ja käänuliselt alla soolestikku. Tee on kahe-
suunaline, mis tähendab, et see kannab infot nii ajust soolestikku kui
ka soolestikust ajju.

Selle infovoo põhiosa pärineb hämmastavast ja salapärasest maailmast,
mille kohta ei teadnud me veel hiljuti suurt midagi. Sinu soolestikus
elab arvukalt erisuguseid tegelasi – bakterid, viirused, seened, para-
siidid ja nende geneetiline materjal –, mis kokku kaaluvad ligi sama
palju kui inimaju. See varjatud maailm on meie soolestiku mikrobioom.

Need tegelased suhtlevad kehaga, toiduga ja üksteisega. Nende
suhtlus on meie tervise ja vaimse heaolu vaatevinklist määrava täht-
susega. Nii hämmastav kui see ka ei tundu, aga kui kohtleme neid
mikroorganisme halvasti, tekitavad nad meile ärevust ja stressi. Kui
kohtleme neid hästi, võivad nad meie tuju tõsta.

Loomkatsetes on avastatud, et soolestikubakterite puudumine suuren-
dab meie stressitundlikkust. Seetõttu nimetavad mõned teadlased neid
meie „aju rahuvalvajateks“. Hoidke neid õnnelikena ning nemad hoiavad
rahu. Niisiis, kuidas saame oma soolestikubakterid õnnelikuna hoida?
Kui jätame välja töödeldud valmistoidud, mis neid kahjustavad, ja toi-
dame neid hoopis täisväärtusliku toiduga. Selle hulka kuuluvad värvi-
lised, taimset päritolu ja kiudainerikkad toiduained, nagu köögiviljad,
puuviljad ning kaunviljad. Selliste toitude tarbimisega on võimalik luua
väärtuslikke ühendeid, sealhulgas ajuga suhtlevaid lühikese ahelaga
rasvhappeid (SCFA-d). SCFA-d saavad vereringe kaudu liikuda otse
ajju. Samuti saavad nad uitnärvi kaudu signaale saata. Nad saadavad
ajule infovälgatusi, mis ütlevad, et kõik on korras.

148 KUIDAS STRESSI KÜÜSIST PÄÄSEDA

PÕLETA STRESS MINEMA

Viimaste aastate jooksul on tehtud põnevaid uuringuid hüpertermia
ehk kehatemperatuuri tõusu kohta. Selle raames on avastatud, et
kui tõstad tunniks ajaks oma kehatemperatuuri 38,5 °C peale – mis
on palaviku korral tavaliselt see kuum ja higine osa –, võib see
stressi leevendada ja vaimset funktsioneerimist soodustada.
Saunateraapia uurimine on tõestanud, et selline tegevus võib
leevendada depressiooni sümptomeid; Jaapanis selgus sarnasest
uuringust, et kui käia nelja nädala jooksul viiel päeval nädalas
saunas, väheneb stress ja suureneb õnneseisund.

Bikram jooga (nn kuuma jooga üks versioon) uuringust selgus, et
selle abil kahanevad depressiooni sümptomid märkimisväärselt.
Kuumus, mis avaldab kehale head stressi, ja treening nagu jooga,
aitavad vabastada beeta-endorfiine, mis aitavad leevendada valu
ja tõsta tuju. Kas on võimalik, et kuumusest ja joogast tulenev hea
stressi mõju võimendub, kui need kaks asja kokku panna?

KEHA 8/PANE TREENING ENDA KASUKS TÖÖLE 149

Minu kogemus 55aastase Simoniga on pannud mind kahtlustama,
et see on täiesti võimalik. Simon oli hädas oma meeleoludega, tal
ei läinud raviga hästi, ta oli võtnud mitmeid antidepressante, aga
ükski polnud talle mõjunud. Ta oli selline patsient, kes käis iga
paari kuu tagant kohal ning oli nördinud, et meeleolu polnud
paranenud ja et me polnud kuskile edenenud. Ühel päeval kohtas
ta kohtingusaidil naist, kes kutsus ta kuuma jooga tundi. Märkimis-
väärne on see, et isegi mitu päeva pärast joogatundi oli ta elevil
ja rõõmus. Ma eeldasin, et see oli armastuse leidmisest. Aga õige
pea lõpetasid nad suhtlemise, Simon hakkas käima teises kuuma
jooga rühmas ja andis teada, et tema meeleolu oli jätkuvalt tõusu-
teel.

Miks mitte ise kuuma joogat proovida ja vaadata, kuidas see mõjub?
Kui kuum jooga ei kutsu, siis äkki lähed sauna või aurusauna? Võid
proovida kergeid venitusi või joogaliigutusi, kui ruumi on ja rahvast
pole palju!

LEIA EESMÄRK
SUHTLE ROHKEM

SÖÖ TARGALT
AVASTA RAHU

„Väikesed muudatused viivad suure muutuseni –
sellest raamatust on kõigil midagi õppida.“ JAMIE OLIVER

Kui paljud teist ärkavad igal hommikul tundega, nagu elaksid autopiloodi peal?
Kui paljud teist tunnevad, et elu on kui üks otsatu stressitekitajate jada?

Stress mõjutab meie elu igat aspekti, sealhulgas ka seda, kuidas me teeme
oma tööd, millised on meie suhted, meie unekvaliteet ja vaimne tervis.

Oma raamatus „Kuidas stressi küüsist pääseda“ avab dr Rangan Chatterjee
argielu stressi põhiolemuse ja pakub neljasammulise plaani, mis aitab taastada
kontrolli oma elu üle ning muuta see rahuldust pakkuvamaks ja rahulikumaks.

Keskendudes elu eesmärgitunnetusele, suhetele ning füüsilisele ja vaimsele
tervisele, pakub dr Rangan Chatterjee välja lihtsad, kuid efektiivsed meetodid,

mida on kerge ellu rakendada ning mis annavad koheselt tervema
ja rõõmsama enesetunde.

„Pidev argipinge võib lainetena üle pea lüüa.
See raamat aitab jääda tänapäeva kaootilises ja kiires maailmas

rahulikuks ja mõistuse juurde.“ AMELIA FREER

„Põhjalik, väestav ja teaduslike uuringutega ankurdatud.
Dr Chatterjee tõstab lauale meid sandistava piinaja – stressi –,
mille all kannatavad nii paljud ja mida seljatavad vaid vähesed.“

MATTHEW WALKER, raamatu „Miks me magame“ autor.

ISBN 978-9916-4-0379-2