Eesti rahvusatlas

EESTI RAHVUSATLASTHE NATIONAL ATLAS OF ESTONIA

Koostaja / CompilerTaavi PaeToimetuskolleegium / Editorial boardAnto Aasa, Rein Ahas, Raivo Aunap, Jaak Jaagus, Leida Lepik, Ülo Mander, .LLUD¬0}LVMD7}QX2MD7DDYL3DH7LLW7DPPDUX(UNL7DPPLNVDDUToimkond / Editorial teamMerle Annov, Raivo Aunap, Kristel Kutsar, Tiina Kruup, Triin Laur, /HLGD¬/HSLN0DLW/XLGDOHSS0DGOL-RKDQQD0DLGOD.LLUD0}LVMD7DDYL3DH0LUMDP3DUPDVWR.HUWX8LERKartograaf / CartographerTriin LaurKaanekujundus / Cover designMait Luidalepp, RegioKujundus ja küljendus / Design and layoutMait Luidalepp, Regio, Brand ManualEesti keele korrektor / Estonian language correctorHille SaluäärTõlge / Translation /XLVDW}ONHEURR-DDQ3lUQTrükk / Printed by7DOOLQQD5DDPDWXWUNLNRGD7DOOLQQ%RRN3ULQWHUVLevitamine ja müük / Distribution and saleRegio OÜ5LLD7DUWX(HVWL(VWRQLD¬NDDUGLG#UHJLRHH© Taavi 3DH7DUWXhOLNRRO8QLYHUVLW\\RI7DUWXffi‹5HJLRffiISBN 978-9949-599-62-2Väljaandjad / Publishers7DUWXhOLNRROLJHRJUDDÀDRVDNRQG8QLYHUVLW\\RI7DUWX'HSDUWPHQWRI*HRJUDSK\\9DQHPXLVH7DUWX(HVWL(VWRQLDZZZJHRJUDDÀDXWHHIDFHERRNFRPJHRJUDDÀDRegio OÜ5LLD7DUWX(HVWL(VWRQLDZZZUHJLRHHSRRGUHJLRHHIDFHERRNFRPUHJLRHHVWLRahvusatlase koostööpartnerid / Cooperation partners (HVWL5DKYXVUDDPDWXNRJX1DWLRQDO/LEUDU\\RI(VWRQLD(HVWL5DKYXVDUKLLY1DWLRQDO$UFKLYHVRI(VWRQLD(HVWLUDKYXVDWODVHNRRVWDPLVWWRHWDVULLNOLNSURJUDPPÅ(HVWLNHHOMDNXOWXXULPlOX,,²fl´7KHFRPSLODWLRQRIWKH1DWLRQDO$WODVRI(VWRQLDZDVVXSSRUWHGE\\WKHQDWLRQDOSURJUDPPH¶(VWRQLDQ/DQJXDJHDQG&XOWXUDO0HPRU\\,,²fl·

Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu.Teekond Eesti rahvusatlase valmimiseni ei ole olnud kerge. Ligikaudu sajandi jooksul on püütud selle väljaandmiseni jõuda mitmel korral, kuid varem ei ole see siiski teostunud. Praegu valminud rahvusatlas on riigi esindusteos, mis kirjeldab Eestis toimuvat nii ajalises kui ka ruumilises mõõtmes. Oma, nüüd juba ajalooliste kaartidega on sellesse paari sajandi jooksul panustanud paljud meie eelkäijad, rahvusatlase tarvis valminud uued kaardid iseloomustavad aga tänast Eestit ja näitavad meie praegust oskust teha kaarte. Atlase koostamisele on kaasa aidanud ka meie mäluasutused, mis kaarte säilitavad. Kaardid on suhteliselt halvasti säiliv teavikuliik ning mitmest atlases esitatud kaardist on alles jäänud vaid mõni eksemplar. Kindlasti pakub rahvusatlas ideid uuteks teemakaartideks või ka lihtsalt silmailu, sest Eesti kartograafia on põnev ja mitmekesine.Häid kaardielamusi Eesti esimese rahvus atlasega!You hold in your hands the first National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 historical and contemporary maps along with fascinating explanations that help to give meaning to Estonian nature, culture and history.The journey towards the completion of the Estonian National Atlas has not been an easy one. For almost a century many attempts were made to publish it, but this was never accomplished. The current National Atlas is a representation of the country that describes what is happening in Estonia in both temporal and spatial dimensions. Many of our predecessors have contributed to this over the centuries with their now historical maps. The new maps created for the atlas characterise modern-day Estonia and showcase our current skills in creating maps. Our memory institutions which store maps have also contributed to the creation of the atlas. Maps are relatively hard media to preserve, and in the case of a number of the maps presented in the atlas, only a few copies remain. The atlas will certainly offer ideas for new topical maps or simply something nice to look at, since Estonian cartography is exciting and diverse.Enjoy the first National Atlas of Estonia!

SISUKORD&217(1766DDWHNV)RUHZRUG............................................. . 9Å/DLGRQHUL´(HVWLNDDUW/DLGRQHU·V0DSRI(VWRQLD ................ . 13ÜLDINE / GENERAL(HVWLSLLU(VWRQLDQ%RUGHU ..................................... . 17hOHYDDWHNDDUW*HQHUDO0DS ................................... .29LOODUS / NATURE)VLOLQHNDDUW3K\\VLFDO0DS .................................. .43.}UJXVVXKWHG(OHYDWLRQVDQG'HSWKV........................... .55*HRORRJLD*HRORJ\\........................................... .63.OLLPD&OLPDWH ............................................... . 771DYLJDWVLRRQLNDDUW1DXWLFDO&KDUW.............................. .899HHVWLN+\\GURORJ\\........................................... .1033HLSVLMlUY/DNH3HLSXV ...................................... . 1150XOODVWLN6RLO ............................................... .1257DLPNDWH9HJHWDWLRQ......................................... .1350HWVDQGXV)RUHVWU\\ ......................................... .145ÜHISKOND / SOCIETY+DOGXVMDRWXV$GPLQLVWUDWLYH'LYLVLRQ .......................... .1515DKYDVWLN3RSXODWLRQ ........................................ .1655DKYXVHG1DWLRQDOLWLHV ...................................... .1755HOLJLRRQ5HOLJLRQ........................................... .183+DULGXV(GXFDWLRQ .......................................... .1890DMDQGXVJHRJUDDÀD(FRQRPLF*HRJUDSK\\..................... .1973}OOXPDMDQGXV$JULFXOWXUH ................................... .2095DXGWHHG5DLOZD\\V.......................................... .2210DDQWHHG5RDGV............................................ .235$XWREXVVLOLLQLG%XV5RXWHV ................................... .2496LGH&RPPXQLFDWLRQ ........................................ .2577HUYLVKRLG+HDOWKFDUH........................................ .267

KULTUUR / CULTURE(HVWODQH(VWRQLDQV.......................................... .275(HVWLNHHO(VWRQLDQ/DQJXDJH ................................ .2815DKYDOXXOH)RONORUH ......................................... .291(HVWLYlOMDVWSRROW(VWRQLDDV6HHQE\\2WKHUV ................... .2973LOWNDDUGLG3LFWRULDO0DSV .................................... 3056HWRPDD6HWRPDD .......................................... .3216DDUHPDD6DDUHPDD,VODQG .................................. .327AJALUGU / HISTORY$MDOXJX+LVWRU\\ ............................................. .3359DEDGXVV}GD(VWRQLDQ:DURI,QGHSHQGHQFH................... 349.DUWRJUDDÀDDMDOXJX+LVWRU\\RI&DUWRJUDSK\\.................... .359VARIA / MISCELLANEA9DULD0LVFHOODQHD ........................................... .379.DDUWLGHELEOLRJUDDÀD%LEOLRJUDSK\\RI0DSV .................... 405,VLNXQLPHGHUHJLVWHU,QGH[RI3HUVRQDO1DPHV.................. .412(HVWLNDUWRJUDDÀDDMDOXJX.LUMDQGXVHELEOLRJUDDÀD+LVWRU\\RI(VWRQLDQ&DUWRJUDSK\\%LEOLRJUDSK\\RI/LWHUDWXUH ........ .415

SAATEKS

)25(:25'SAATEKSEsimene eestikeelne atlas koostati 1859. aastal ning seejärel on Eestis ilmunud ligi 150 trükiteost, mille nimes on sõna „atlas“. Valdavalt on need olnud kooli- või teedeatlased. 1899. aastal Soomes ilmunud maailma esimese rahvusatlase eeskujul alustati 1930. aastatel Eesti rahvusatlase (kaardistiku) väljaandmise eeltöödega. 1936. aasta lõpus loodi Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde kartograafiakomisjon, mille esimees oli geograafiaprofessor August Tammekann. Tollal kavandati atlast, milles oleks 400 kaarti ja kartogrammi. 1938. aastal sõnastas A. Tammekann Eesti rahvusatlase eesmärgi: „See teos oleks üheks iseseisvas Eestis oma maa ja rahva uurimise alal tehtud teadusliku töö kokkuvõtlikuks väljendajaks ja tutvustajaks …“. Valmis küll mitu kaarti, kuid trükisena suudeti 1940. aastal välja anda vaid kõrgussuhete kaardilehe proovi trükk (vt lk 60). Nõukogude perioodil oli rahvusatlase koostamine lootusetu ette võtmine. The first atlas in Estonian was compiled in 1859. Since then, nearly 150 printed works with the word ‘atlas’ in their title have been published in Estonia. These have mainly been school or road atlases. In the 1930s, preparations began to publish an Estonian National Atlas (a collection of maps) inspired by the world’s first national atlas published in Finland in 1899. At the end of 1936 a cartography committee was established within the Estonian Naturalists’ Society, chaired by geography professor August Tammekann. At the time, an atlas that would contain 400 maps and charts was conceived. In 1938 A. Tammekann put the purpose of the Estonian National Atlas into words: “This work will be a summarised expression of and introduction to the scientific work conducted in an independent Estonia exploring our land and people...” Several maps were created, but only a sample of a map of height ratios was published (see page 60). The compilation of a national atlas was a hopeless endeavour during the Soviet era.continues on page 119

101960. aastal tõstatas geograaf ja kartograafiaajaloolane Endel Varep Eesti teadusliku atlase koostamise ja välja andmise vajaduse. 1960. aastate teisel poolel tekkinud territoriaalplaneerimine arvukate teemakaartidega võimaldas seda ideed edasi arendada. Kokkuvõtva atlaseni toona siiski ei jõutud. Kogu Nõukogude perioodi ainsaks kõiki elualasid hõlmavaks kartograafiliseks tervikteoseks jäi kauaaegse Tartu Ülikooli kartograafia õppejõu Lev Vassiljevi koostatud ja 1979. aastal ilmunud kooliatlas. Taasiseseisvunud Eestis on ilmunud mitu atlast, millel on ühel või teisel moel rahvusatlase tunnuseid. Eelkõige tuleb esile tõsta kirjastuse Avita „Eesti atlast“ (koostöös Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga, 1. trükk 2004). Lisaks on kogumik Eesti kaarte ilmunud Eesti Entsüklopeediakirjastuse „Suures maailma atlases“ (2005). Ka kaardifirma Regio väljaantaval Eesti teede atlasel on suur kultuuriajalooline väärtus. Omalaadne kaardikogu on Maa-ameti geoportaal, mis pakub teavet nii ajaloolistest kaartidest kui ka hetkeseisust meie maastikel.Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati arutelusid atlase sisu üle. Mõttevahetuste käigus selgines idee, et Eesti rahvusatlas peab olema segu uutest ja vanadest kaartidest, ning lõppeesmärgina sõnastati mõte, et atlas peab kajastama praegusaja Eesti professionaalse karto graafia seisu värskeima andmestikuga, samal ajal väärtustades meie eelkäijate tööd. Atlas on suunatud kõigile Eesti kultuuri-, aja- ja loodusloost huvitatuile ning on hea abivahend kodumaa tundmaõppimiseks. Ühtpidi on see teatmeteos, kus kartograafia areng on esitatud nii vanadel kui ka uutel kaartidel. Teistpidi on see aga riigi esindusteos, mis esitleb riiki kaardiliselt selle paljudest tahkudest. Kokku on atlases esitatud üle 30 nüüdisaegse ja umbes 450 ajaloolist kaarti. Viimati mainitud on digiteeritud ja arvutis mõõdukalt puhastatud. Kaardivärvide taastamisel on lähtutud võimalikult originaalist ning kaartide puhastamisel piirdutud vaid olulisemate kahjustuste eemaldamisega. Eelkõige on atlases esitatud trükikaardid, mis on ilmunud nii üksikväljaannetena kui ka artiklite ja raamatute lisadena. Ent atlase eesmärk on näidata kartograafiat ka laiemalt. Nii näiteks on atlasesse koondatud teavikuid, mille puhul kartograafiline täpsus pole olnud peamine (nt lauamängud, pilt- ja postkaardid, kunstiteosed). Samal ajal ei leia me siit keskajal ja varauusajal ilmunud, peamiselt väljaspool Eestit tehtud kaarte, kus on kujutatud Läänemerd ja selle idarannikut. Samuti pole siinsesse valimikku kaasatud arvukaid linnaplaane. Eelmainituid on publitseerinud kartograaf Tõnu Raid. Siinse atlase kaardivalimikku ei kuulu ka arvukad käsitsi koostatud talu- ja mõisaplaanid, mille suurim kogu asub Eesti Rahvusarhiivis. Kartograafilist kujutusviisi kasutatakse palju ka näiteks arhitektuuris ja planeerimises, ka need teemad pole siinsesse atlasesse kaasatud.Paljud kaardisarjad saavad alguse 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest, kui Eesti ala kohta koostati peamiselt saksakeelseid kaarte. Siinkohal väärib aga mainimist tõsiasi, et atlases on taastrüki leidnud vanim puhteestikeelne kaart, mis pärineb aastast 1838 (Liivimaa kaart, lk 380). Enim atlases esitatud kaarte valmisid aga Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Nõukogude perioodil toimus kaartide koostamises selge taandareng ja seda kajastab ka siinse atlase kaardivalik. Kaarte ilmus vähe ja nende kujutusviisid olid sageli primitiivsed. Mitmed Nõukogude perioodi kaardid olid salajased või mõeldud kasutamiseks vaid ametialaselt. Kaartide salastamine pole siiski ainult nõukogudeaegne nähtus. Ka siinse atlase üks vanimad kaarte – Ludwig August Mellini 18. sajandi lõpus ilmunud atlas – oli teatud perioodil salajane, nagu ka mitmed suuremõõtkavalised Eesti Vabariigi topograafilised kaardid enne Teist maailmasõda.Kartograafiline aegrida või sari moodustus 36 teema puhul. Iga ajaloolise kaardi all on esitatud kaardi põhiandmed – kaardi nimi, ilmumisaasta, autor ja originaali mõõtkava. Mõõtkavaandmetesse tuleb siiski suhtuda teatava üldistusega. Teatavasti kehtib täpne mõõtkava sõltuvalt projektsioonist vaid kindlates punktides või joontel. Mõõtkava võib olla muutunud ka trükitehnilistel põhjustel. Kaart võib näiteks olla joonistatud ühes mõõtkavas, kuid trükkimisel on kaardi suurust vähendatud.Kuigi paljud kaardid on siinses atlases mõõtkava tõttu üksikasjalikult loetamatud, on enamik neist nähtavad internetis. Kaartide arvutiekraanil vaatamiseks tuleb kaardi pealkiri või mõni muu tunnustekst sisestada Eesti raamatukogude infosüsteemi ESTER (www.ester.ee) ja sealse kirje alt avaneb link kaardi digitaalsele kujutisele. Suurem osa kaarte asub Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ja Eesti Rahvusarhiivi kaardikogus. Mitmeid kaarte, eelkõige topograafiliste kaartide sarju, saab täpsemalt vaadata Maa-ameti kaardiserveris. Paljude kaartide puhul on originaalteoses arvukalt kaarte, atlasesse on neist valitud vaid üks näide, kuid kaarti tutvustavas tekstis on viidatud ka teose teistele kaartidele. Täieliku kaartide bibliograafilise kirje leiab atlase lõpust, kus arhiiveksemplaride puhul on lisatud ka arhiiviviide. Nimeregister aga pakub võimaluse saada ülevaate Eesti kartograafias tegutsenud inimeste ringist. Atlase oluliseks täienduseks on ka geograafi ja kartograafiaajaloolase Heino Mardiste koostatud Eesti kartograafia ajaloo bibliograafia.Rahvusatlase koostamises on kaasa löönud ka paljud mäluasutused: Eesti Rahvusraamatukogus paikneb Eesti esinduslikuim trükikaartide kogu ning Eesti Rahvusarhiiv haldab suurimat käsikirjaliste kaartide kogu. Mõlemad mainitud asutused olid Eesti rahvusatlase koostööpartnerid.Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegiumTartus, 2019SAATEKS

11In 1960, geographer and cartography historian Endel Varep raised the need for the compilation and publication of an Estonian scientific atlas. The territorial planning using numerous topical maps which emerged during the second half of the 1960s enabled this idea to be developed. However, a comprehensive atlas was not created at the time. A school atlas compiled by long-standing University of Tartu cartography lecturer Lev Vassiljev and published in 1979 was the only complete cartographic work encompassing all areas published during the Soviet era. Since the restoration of Estonia’s independence, a number of atlases have been published which in one way or another have the characteristics of a national atlas. Above all others, Avita’s ‘Estonian atlas’ should be highlighted (published in cooperation with the Department of Geography at the University of Tartu; first edition in 2004). A collection of Estonian maps was also published in the ‘Great World Atlas’ (2005) by Estonian Encyclopaedia Publishing. The Estonian road atlas published by the map company Regio also has great cultural and historical value. The geoportal of the Land Board is a unique map collection which provides information about historical maps as well as the current state of our landscape.Preparations for the National Atlas began in 2014 in the Department of Geography at the University of Tartu when discussions began about the content of the atlas. This led to the idea that the Estonian National Atlas should be a mixture of old and new maps and that the ultimate purpose of the atlas should be to depict the current state of professional cartography in Estonia using the latest dataset, while also appreciating the work of predecessors. The atlas is designed for everyone interested in Estonian culture, history and nature. It is a useful resource for learning about the country. On the one hand, it is a reference book in which the evolution of cartography is presented via both old and new maps. On the other hand, it is a representational work of the country which highlights the many facets of Estonia through maps. In total, over 30 contemporary and around 450 historical maps are presented in the atlas. The latter were digitised and cleaned up somewhat on computers. The restoration of the map colours was based on the originals as much as possible, with only the most important damage being removed during the cleaning.The atlas presents mainly printed works that have been published as both individual publications and annexes to articles and books. However, the aim of the atlas is to display cartography in a broader context as well. For example, the atlas includes works where cartographic accuracy was not the main priority (e.g. board games, pictures, postcards and works of art). At the same time, there are no maps which were published during the Middle Ages or early modern period and mostly created outside of Estonia that depict the Baltic Sea and its eastern shoreline. City maps have not been included in the collection either. These have been published by the cartographer Tõnu Raid. Neither does the collection include hand-drawn farm or manor maps, the largest collection of which is to be found in the National Archives of Estonia. Cartographic imaging is also widely used, for example, in architecture and planning. These topics are not included in the atlas either.Many series of maps originate from the late 19th or early 20th centuries, when maps covering what is now Estonia were compiled mainly in German. However, it is worth mentioning here that republished in this atlas is the oldest map purely in Estonian, dating from 1838 (map of Livonia, p. 380). However, most maps presented in the atlas were produced during Estonia’s first period of independence. During the Soviet era there was a clear decline in the compilation of maps, which is also reflected in the selection of maps in this atlas. Few maps were published and their imagery was often primitive. Several maps from the Soviet era were classified and intended solely for professional use. However, the classification of maps is not just a phenomenon of the Soviet era: one of the oldest maps in this atlas, that published by Ludwig August Mellin at the end of the 18th century, was also confidential for a certain period, and there are several largescale topographical maps from the Republic of Estonia before World War II.A cartographic time series was created for 36 topics. Under each historical map, the main information about it is provided – its name, year of publication, author and original scale. However, the scale data should be treated with a degree of generalisation. As we know, the exact scale only applies to specific points or lines, depending on the projection. The scale may also have changed for technical reasons. For example, the map might have been drawn to one scale but the size of the map may have been reduced during printing.Although many maps in this atlas are illegible in detail due to the scale, most of them can be viewed online. To view the maps on a computer screen, you must enter the map’s title or another identifier into the information system of Estonian libraries, ESTER (www.ester.ee). The entry there will open up a digital image of the map. Most maps are available in the digital archives of the National Library of Estonia (DIGAR) and the map collection of the National Archives of Estonia. Several maps, in particular series of topographic maps, can be viewed in more detail on the map server of the Land Board. In the case of a number of maps, the original work contains several different maps, only one of which was selected for the atlas. However, the text introducing the map also refers to the other maps forming part of the original.A complete bibliographic record of the maps can be found at the end of the atlas, where an archive index is also included for archived copies. The name registry offers an overview of the circle of people involved in Estonian cartography. An important addition to the atlas is the bibliography of the history of Estonian cartography compiled by geographer and cartography historian Heino Mardiste.Several memory institutions have also been involved in the creation of the National Atlas: the most representative collection of printed maps is located in the National Library of Estonia, while the National Archive of Estonia maintains the largest collection of manuscript maps. Both of these institutions were partners in the project to compile the Estonian National Atlas.Taavi Pae and the editorial board of the National Atlas of EstoniaTartu, 2019FOREWORD

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 202022 EESTI PIIR1919 Die Baltischen Länder.1919 Balti riigid. ¬ffl¬¬1919 Baltic States C arl F lem m ingu (1 8 0 6 – 1 8 7 8 ) poolt Berliinis asutatud kaardikirjastus andis vä lja m itm e Euroopa piirkonna kaarte. S iinne Balti riikide kaart pä lvib tä helepanu eelkõ ige Eesti–L ä ti piiri kujutam isega. K aardi tä pne koostam isaeg pole teada, kuid ilm selt on selleks keeruline aeg I m aailm asõ ja jä rel (ehk 1 9 1 9 ). K una piirilepingud naab erriikidega puudusid, aga kaardile oli vaja m idagi panna, siis on kartograaf Eesti ja L ä ti vahelise piiri puhul kä itunud üsna m eelevaldselt. V algast lä ä ne pool on piir suuresti tõ m m atud m ö ö da S alatsi jõ ge ja kogu P ä rnu– V alga raudtee on sellega joonistatud Eestile. V algast ida pool on seevastu Valga–Alūksne (Marienburg) raudtee m ä rgitud kogu ulatuses L ä tisse ja kaardi jä rgi kuuluks m eie lõ unanaab ritele ka Mõniste ja Hargla ümbrus.The m ap printing house in Berlin b elonging to C arl F lem m ing (1 8 0 6 – 1 8 7 8 ) pub lished m aps of a num b er of European regions. This m ap of the Baltic S tates is especially notew orthy due to its representation of the b order b etw een Estonia and L atvia. The actual date of draw ing the m ap is unknow n, b ut it may be that it was made during the diffi cult tim es follow ing W orld W ar I , i. e. in 1 9 1 9 . As there w ere no b order agreem ents w ith our neighb ouring countries b ut there w as still a need to draw a m ap, the cartographer drew the Estonian­L atvian b order quite arb itrarily . To the north of V alga, the b order runs m ostly along the S alaca R iver, thus leaving the P ä rnu– V alga railw ay com pletely w ithin the territory of Estonia. To the east of V alga, however, the Valga–Alūksne (Marienburg) railw ay is entirely w ithin the territory of Latvia, as are the areas of Mõniste and Hargla.

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020ESTONIAN BORDER 231920 Eesti ja Venemaa piiri kaart. ¬ffl¬¬ffi¬1920 Border between Estonia and Russia1920 Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vaheline piir. ¬ffl¬¬1920 Border between Estonian Democratic Republic and Russian Soviet Federative Socialist Republic2 . veeb ruaril 1 9 2 0 allkirjastatud Tartu rahulepingu juurde kuulus ka kaart ning piiri üldsõ naline kirjeldus. K aardi aluseks oli kolmeverstane topograafi line kaart ja riigi piir m ä rgiti m aha aastatel 1 9 2 0 – 1 9 2 3 . R ahulepingu kohaselt m ä ä rati Eesti ala ida pool Narva jõ ge koos Narva jõ e saartega ning m aarib a P ihkva jä rvest lõ unas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada ühtegi kindlustust. Need alad on kaardil toodud viirutusega. V enem aa om alt poolt kohustus kuni 1 . jaanuarini 1 9 2 2 pidam a neutraalsena Eesti piirialasid. P iiri kulgem ise m õ ttes jä i lahtiseks Eesti, L ä ti ja V enem aa piirikolm nurk K udepi üm b ruses, kuna piirilä b irä ä kim ised lä tlastega olid alles toim um as. Tartu rahulepingu teksti andsid trükisena vä lja m itu kirjastust ja selle juurde kuulus lihtsustatud piiriskeem .The Tartu P eace Treaty signed on 2 F eb ruary 1 9 2 0 w as accom panied b y a m ap and a general description of the b order. The m ap w as b ased on a three­verst topographic m ap (1 : 1 2 6 , 0 0 0 ), and the b order w as m arked out phy sically from 1 9 2 0 – 1 9 2 3 . U nder the treaty , the territory of Estonia east of the Narva R iver plus the islands on the river and a strip of land south of L ake P skov w ere declared neutral for tw o years, and no fortifi cations were allowed to b e b uilt there. These areas are hatched on the m ap. R ussia also undertook to keep its areas adjacent to the Estonian b order neutral until 1 January 1 9 2 2 . The EstonianL atvian­R ussian b order tripoint near K udepi (Kūdupe) was left open because border negotiations w ith the L atvians w ere ongoing. S everal pub lishing houses printed the Treaty of Tartu and a simplifi ed map of the border accom pany ing it.

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20201361989 Eesti NSV mullastikukaart. Vello Voiman ja Igna Rooma. ¬ffl¬¬¬1989 Soil map of Estonian SSR Nõ ukogude perioodil tegeldi m ullastiku suurem õ õ tkavalise kaardistam isega aktiivselt. S elle tö ö eesotsas oli R iiklik P rojekteerim ise I nstituut „Eesti P õ llum ajandusprojekt“ . Mitmekümneaastase töö tulemusena valm isid nii m ajandite m ullakaardid kui ka keskm isem õ õ tkavalised kaardid rajoonidele. 1 9 8 0 . aastate lõ pus generaliseerisid sellest lä htem aterjalist siin esitatud kaardi V ello V oim an (1 9 3 0 – 1 9 9 7 ) ja I gna R oom a (1 9 3 0 –2 0 1 7 ). K una lä htem aterjal erines oluliselt kõ igist varasem atest m ullakaartidest, võ ib ö elda, et see kaart on tõ epä rasem . S uurim a erinevusena on kasvanud siinsel kaardil L arge­scale m apping of soils w as conducted during the S oviet era. I t w as led b y the National Agricultural D esign I nstitute or Eesti P õ llum ajandusprojekt. D oz ens of y ears of w ork resulted in soil m aps for collective and state farm s and m id­scale m aps for districts. I n the late 1 9 8 0 s, this source m aterial w as generalised into the m ap show n here b y V ello V oim an (1 9 3 0 – 1 9 9 7 ) and I gna R oom a (1930–2017). As the source material diff ered considerab ly from all earlier soil m aps, it can b e said that this m ap is m ore accurate. The biggest diff erence on this map is the higher proportion of w et soils. I n forest areas, this liigniiskete muldade osakaal. Metsamaade puhul on seda seotud nn tee­efektiga. Nim elt on varasem ad kaardid suuresti tehtud m aastikuvaatluste põ hjal teedelt, m is asuvad enam asti pinnam oeliselt kõ rgem al. Teine tä helepanuvä ä rne erinevus varasem atest kaartidest oli see, et paepealsete m uldade osatä htsus kujunes vä iksem aks esialgselt arvatust, sest kõ ik taim katte jä rgi hinnatud lookooslused ei asu ilm tingim ata paepealsel m ullal. S eda kaarti on hiljem korduvalt üm b er joonistatud ja kasutatud m itm es teatm em aterjalis ja õ pikus.was the result of the so-called road eff ect: earlier m aps w ere m ade on the b asis of landscape ob servations from roads, b ut roads are usually on higher ground than the rest of the landscape. Another signifi cant diff erence is that the share of lim estone rendz inas turned out to b e sm aller than show n on earlier m aps b ecause not all alvar ecosy stem s lie on rendz inas. This m ap w as later redraw n several tim es and used in m any reference b ooks and textb ooks.MULLASTIK

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020152194? Eesti metsastamise kaart. ¬ffl¬¬194? Afforestation of EstoniaK aart on koostatud S aksa okupatsiooni aastatel Eesti ala vä ljaparanduse organiseerim iseks. Aluskaardina on kasutatud Eesti G eodeetide Ühingu poolt 1 9 3 9 . aastal vä lja antud Eesti valdade kaarti, plaanile on alla kirjutanud m aakorraldusvalitsuse juhataja R ichard Tiitso (1 8 8 6 – 1 9 5 2 ), kes oli ühingu esim ees aastail 1 9 2 6 – 1 9 3 6 . K aardi jä rgi oleks tulnud m etsastada suur hulk vä heviljakaid alasid, mis on esitatud kollasega. Metsasena nä hti nä iteks m eie m oreenkõ rgustikke, kus reljeefi mitmekesisus takistab maaharimist. S inisega on kaardil nä idatud sood ning pruuniga m etsad. K uigi kaardil esitatud plaani pole sihikindlalt kunagi ellu viidud, võ ib tõ deda, et paljuski on m etsam aa pindala suurenem ine pä rast I I m aailm asõ da toim unud just kollasega m ä rgitud alade arvelt. This m ap w as m ade during the G erm an occupation to conduct detailed planning of the agricultural landscape. The m ap used as a b asis w as that of Estonian m unicipalities issued b y the Estonian G eodetic S ociety in 1 9 3 9 . I t is signed b y R ichard Tiitso (1 8 8 6 – 1 9 5 2 ), the chairm an of the society from 1 9 2 6 – 1 9 3 6 and the head of the L and R eadjustm ent Authority . P ursuant to this m ap, m any less­fertile areas depicted in y ellow should have b een forested. These included our m oraine uplands, w here the varied relief hinders tilling. Mires are depicted in b lue and forests in b row n. 1 9 7 4 . aastal ilm unud Eesti m etsi kä sitleva koguteose juurde kuulus suhteliselt suurem õ õ tkavaline m etsasuse kaart. Ajastule om aselt puuduvad kaardil m itm ed kartograafi lised tunnused, pole esitatud ei mõõtkava ega kaardivõ rgustikku. Om alaadne on kasutatud vä rvipalett, m is raskendab m etsasuse osakaalu visuaalset hindam ist. Territoriaalseks arvestusühikuks on siinsel kaardil m etskonnad. K aardi on koostanud Jüri Jagom ä gi (snd 1 9 4 3 ), kes oli nõ ukogude perioodil paljude kartograafi liste ettevõtmiste juures ning hiljem üks kartograafi aettevõ tte R egio asutajatest. This relatively large­scale m ap of forests lacks the cartographic characteristics of the era: it does not include its scale or graticule. Also, the colo ur scale is unique and m akes visual assessm ent of the proportion of forests diffi cult. The territorial units of reference are forest districts. The m ap w as m ade b y Jüri Jagomägi (b. 1943). He took part in several cartographic ventures during the S oviet era and w as one of the founders of the R egio m ap pub lisher.1974 Eesti NSV metsasus. Jüri Jagomägi. ¬ffl¬¬1974 Forest coverage in Estonian SSR METSANDUS

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20201701925 Rahvaarv Eestis 1925 Population in Estonia 1 9 2 5 . aastal ilm unud „S tatistiline alb um “ sisaldas terve rea rahvastikku kä sitlevaid kaarte. Mitmed neist on vaadeldavad kui huvitavad üksikkaardid, kuid alb um ile andis om a nä o just lehekülje kujundus, kus lisaks erinevates kujutusviisides kaartidele olid mitmekülgsed graafi kud ja diagramm id. S iin esitatud kaartidest võ iks tä helepanu pö ö rata nä iteks sam as adm inistratiivüksuses sündinute osakaalule. Neid on enim saartel ja P etserim aal, m is tä hendas, et sealne eluolu oli palju arhailisem ja konservatiivsem . S ageli kä idi just nendest piirkondadest kogum as m eie vanem at vaim uvara. R ahvatiheduse kaarti on aga huvitav võ rrelda August Tam m ekannu kaardiga, kus sam adele algandm etele tuginedes on kujutusviis kartograafi liselt erinev.The S tatistical Alb um from 1 9 2 5 included a num b er of population m aps. S everal can b e view ed as interesting individual m aps, b ut the alb um had its ow n characteristic design visib le on all pages: in addition to m aps using diff erent methods of depiction, there were various charts on the pages. One of the m ost interesting m aps, show n here, is of the proportion of people living and b orn in the sam e adm inistrative division. The percentage w as highest on the islands and in P etseri C ounty and m eant that life w as m ore archaic and conservative there. That is w hy older folklore w as often gathered there. Also, it is interesting to com pare the population density m ap w ith the m ap of August Tam m ekann b ecause their source data are the sam e b ut the m ethods of depiction are diff erent.RAHVASTIK

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20201711925 Sugu ja vanus, riikkondlus ja sünnikoht. 1925 Sex and age, nationality and birthplace.1925 Rahvatihedus.ffl¬¬¬1925 Population density RAHVASTIK

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20201941934 Kirjaoskamatute leving Eestis. (GJDU.DQW¬ffl¬¬1934 Spread of illiteracy in Estonia1 9 2 2 . aasta rahvaloenduse jä rgi oli Eestis kirjaoskam atuid 5 , 6 % . 1 9 3 4 . aasta rahvaloenduse andm etel oskas lugeda ja kirjutada jub a 9 6 , 1 % elanikkonnast ning Eestit võ is sellega arvata tä ieliku kirjaoskusega m aade hulka. V aadates kirjaoskuse levikut regionaalset, torkab silm a P etserim aa ja Narvataguste valdade kasin kirjaoskus. Need piirkonnad olid Tsaari­V enem aa ajal kuulunud P ihkva ning P eterb uri kub erm angu. K a P eipsi­ä ä rsed vanausuliste piirkonnad The census of 1 9 2 2 indicated that 5 . 6 % of people in Estonia w ere illiterate. According to the census of 1 9 3 4 , 9 6 . 1 % of the population w ere ab le to read and w rite. Thus, Estonia could b e listed am ong fully literate countries. C onsidering literacy rate b y region, it em erges that P etseri C ounty and the m unicipalities b ey ond Narva struggled the m ost w ith literacy . These areas had b een part of the P skov and S t P etersb urg P rovince of Tsarist R ussia. Also, the areas of Old jä ä vad m uust Eestist m aha. Teatavat erinevust võ ib tä heldada ka L õ una­ ja P õ hjaEesti vahel. K aardi alusena on kasutatud jä llegi August Tam m ekannu koostam a hakatud Eesti rahvusatlase aluskaarti. Kartograafi liselt on tähelepanuväärne andm estiku interpoleerim ine, m ille tulem usena on sam a kirjaoskusega alad piiritletud sam ajoontega. Believers on the shores of L ake P eipus lagged b ehind the rest of Estonia. There is a slight diff erence between the north and south as w ell. F rom a cartographic perspective, it is interesting that the data is interpolated, and areas w ith the sam e literacy rate are delim ited w ith isolines.HARIDUS JA HARIDUSASUTUSED

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20201951928 Põllumajanduslikkude kutsekoolide võrk (1. jaan. 1927. a.).¬ffl¬¬¬1928 Network of agricultural schools (1st January 1927) Enne I I m aailm asõ da elas enam ik Eesti rahvastikust m aal ja tegeles põ llum ajandusega. Noores vab ariigis peeti tä htsaks põ llum ajanduslikku haridust ja seetõ ttu kujunes vä lja suhteliselt tihe põ llum ajanduskoolide võ rgustik. Taludest pä rit tütarlastele olid aga m õ eldud kodum ajanduskoolid. Enne I I m aailm asõ da tö ö tas Eestis arvukalt vä ikeseid põ llutö ö koole, m is pä rast sõ da liideti kokku suurem ateks. K aardil on siiski ä ratuntavad paljud nõ ukogude perioodil suurteks põ llum ajanduslikeks kutseasutusteks kujunenud koolid (V oltveti/ Tihem etsa, Kuremaa, Helme, Jäneda), mis nüüdseks on küll suletud. Neist enam iku ajalugu ulatub 1 9 2 0 . aastatesse, kui m õ nes võ õ randatud m õ isahoones alustati eestlaste põ llum ajanduslikku harim ist. Before W orld W ar I I , m ost of the population lived in rural areas and w ere engaged in agriculture. The y oung R epub lic of Estonia considered agricultural education as very im portant, and the netw ork of agricultural schools b ecam e rather dense. F or farm girls, there w ere hom e econom ics schools. S m all agricultural schools w ere m erged into larger ones after the war. Many large Sovietera schools can already b e seen on this m ap: Voltveti (Tihemetsa), Kuremaa, Helme and Jäneda. Many of them have since closed. Most of the schools date back to the 1920s, w hen som e expropriated m anors found use as agricultural schools for Estonians.1979 Haridus. ¬ffl¬¬¬1979 EducationHaridusteema kujutamine Lev Vassiljevi (1 9 2 0 – 2 0 0 9 ) koostatud ja 1 9 7 9 . aastal ilm unud Eesti NS V atlases põ hines taustainfona õ pilaste arvul üldhariduslikes koolides 1 0 0 0 elaniku kohta. Arvutus on tehtud aga m aakonna tasem el, m is on vä heinform atiivne. Nä idatud on veel koolide arv ja tüüb id ning õ pilaste arv vastavas asulas. Eraldi on m ä rgitud kutsehariduskoolid, m is aga ei hõ lm a keskeriõ ppeasutusi. V iim ased on spetsialiseerum ise jä rgi kujutatud koos kõ rgkoolidega eraldi kaardil. V ä idetavalt ei tohtinud tä psem aid hariduskaarte esitada põ hjusel, et iga koolim aja kelder oli arvel ka varjendina ja see oli jub a strateegiline inform atsioon, m ida ei tohtinud vab alt levitada.This education m ap prepared b y L ev V assiljev (1 9 2 0 – 2 0 0 9 ) w as pub lished in Atlas of Estonian S S R (1 9 7 9 ) and w as b ased on the num b er of general­education pupils per 1000 people. However, the numbers are given at the county level, thus m aking them less inform ative. The m ap also indicates the num b er of schools and their ty pes in each place. V ocational schools are also seen on the m ap, b ut they do not include secondary vocational schools. The latter are depicted on a separate m ap, w ith higher education institutions. R um our has it that m ore accurate education m aps could not b e m ade b ecause the b asem ents of all schoolhouses w ere designated b om b shelters, i. e. their location was classifi ed as strategic information not for pub lic use.HARIDUS JA HARIDUSASUTUSED

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020204The Estonian S eed C rop C ooperative (Eesti S eem nevilja Ühisus) w as a seed­grow ing and selling organisation active in Tallinn from 1 9 1 9 – 1 9 4 0 . I t had b ranches in several other tow ns. The b ranches operated w innow ing and sorting stations and stores. This m ap show s the b ranches of the cooperative, the places w here seeds w ere sold and seed growers. Mihkel Pill (1884–1951) was elected chairm an of the cooperative in 1 9 2 0 . He arranged the Jõgeva manor to be made suitab le for b reeding. Today it is hom e to the Estonian C rop R esearch I nstitute. Overleaf is a list of b ooks pub lished b y the Agronom P rinting C ooperative. As such, the m ap also constituted advertising m aterial.1934 E.S.Ü. seemnekasvatajate ja seemnemüügi kohtade kaart.¬ffl¬¬¬1934 Seed growers and sellers of Estonian Seed Crop CooperativeEesti S eem nevilja Ühisus oli aastatel 1 9 1 9 – 1 9 4 0 Tallinnas tegutsenud seem nekasvatuse ja ­kaub anduse organisatsioon, m illel olid osakonnad m itm es Eesti linnas. Osakondade juures tegutsesid viljapuhastusja viljasorteerim isjaam ad ning kauplused. S iinsel kaardil ongi m ä rgitud nii ühisuse osakonnad kui ka seem nem üügi kohad ja seem nete kasvatajad. Ühisuse esim eheks valiti 1920. aastal Mihkel Pill (1884–1951), kelle eestvõ ttel kohandati aretustö ö ks Jõ geva m õ is, nüüdne Eesti taim ekasvatuse instituut. K aardi tagaküljel on toodud kirjastus­ühisuse „Agronom “ raam atute nim estik, m istõ ttu võ ib seda kaarti vaadelda kui reklaam trükist.PÕLLUMAJANDUS

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20202051928 Põllumajanduse üldvaldkonnad. ¬ffl¬¬¬1928 General regions of agricultureTulenevalt nii looduslikest tingim ustest kui ka regionaalsetest traditsioonidest ei ole põ llum ajanduslik tootm ine Eesti eri piirkondades olnud sarnane. Eesti põ llum ajanduse statistilises alb um is on terve rida kaarte, kus nä idatakse eri taim e­ ja loom aliikide osakaalu piirkonna kogutoodangust (2 0 kaarti). Neid sünteesides on selgitatud põ llum ajanduse üldvaldkonnad, eristades taim ekasvatuse ja loom apidam ise eriliike. Nii selgub , et peale piim akarjanduse oli P õ hja­Eestis levinud peam iselt hob usekasvatus ning L õ una­Eestis pigem seakasvatus. L ä ä neEestis lisandus eelnevatele veel lam b akasvatus. Taim ekasvatuse osas eristus selgem ini teraviljale ja kartulile spetsialiseerunud P õ hja­Eesti. L õ una­Eestis oli tüüpilisem aks nä iteks linakasvatus. K aarti eristab teistest see, et traditsiooniliste vä rvide asem el on eri vä ä rtusi kujutatud m ustriga, m is tolleaegse tehnilise tasem e juures oli paras vä ljakutse.D ue to natural conditions and regional traditions, agricultural production has not b een sim ilar in all regions of Estonia. The S tatistical Alb um on Estonian Agriculture includes several m aps show ing the share of various plant and anim al species in the gross output of regions (2 0 m aps). Their sy nthesis has provided the key lines of activity w ithin cropping and anim al husb andry . Thus it can b e seen that in addition to dairy farm ing, the second m ost popular sector is horse­b reeding in North Estonia, pig­farm ing in S outh Estonia and sheep­farm ing in W est Estonia. As for crops, North Estonia specialised in cereals and the potato and S outh Estonia in fl ax. The map diff ers from others in that instead of the traditional colours, the diff erent values are depicted b y patterns, w hich w as a challenge, considering the technical possib ilities at the tim e.PÕLLUMAJANDUS

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20202161928 Eesti raudteede kaart.9DVVLOL1HPLURYLW÷'DQW÷HQNR¬ffl¬¬1928 Railway map of EstoniaR iigi R audteevalitsuse vä ljaandena ilm usid vahem ikus 1 9 2 4 – 1 9 3 0 m aanteede inspektori ja vanem inseneri V assili Nem irovitš ­D antš enko (1 8 8 7 – 1 9 7 0 ) koostatud suhteliselt suures m õ õ tkavas kaardid, m is nä itasid lisaks olem asolevatele ka ehitatavaid ja planeeritavaid raudteid. Enam iku ehitam iseni siiski kunagi ei jõ utud. P ä rnust algavast laiarö ö pm elisest raudteest, m is oleks lä b inud V iljandi ja Tartu ning lõ ppenud P etseris, F rom 1 9 2 4 – 1 9 3 0 , the National R ailw ay s Authority pub lished rather large­scale m aps m ade b y road inspector and chief engineer V asily Nem irovitš ­D antš enko (1 8 8 7 – 1 9 7 0 ). I n addition to existing railw ay s, these also depicted railw ay s under construction or in the planning stage. Most of the latter w ere never b uilt. Of the w ide­gauge railw ay starting from P ä rnu that w as planned to go through V iljandi and Tartu and end in ehitati valm is vaid viim ati m ainitud linnade vaheline osa (avati liikluseks 1 9 3 1 . aastal). K itsarö ö pm elistest raudteedest valm is vaid R apla– V irtsu. P laanitav Ab ja– Tõ rva raudtee oleks kaotanud vajaduse kasutada L ä ti territoorium i P ä rnu ja V alga vahel liiklem iseks. L ä b ides naab erriiki, sõ ideti P ä rnust sageli sedam oodi ka Tartu. P etseri, only the Tartu– P etseri section w as b uilt, opening in 1 9 3 1 . Of narrow ­gauge railw ay s, only the R apla– V irtsu section w as b uilt. The planned Ab ja– Tõ rva railw ay w ould have elim inated the need to use L atvian railw ay s to travel b etw een P ä rnu and V alga. L atvian railw ay s w ere also often used to travel from P ä rnu to Tartu.RAUDTEED

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20202171934 Eesti raudteede kaart. ¬ffl¬fl¬1934 Railway map of Estonia1935/36 Eesti raudteede kaart. ¬ffl¬fl¬1935/36 Railway map of Estonia 1 9 3 0 . aastatel kandis korralike raudteekaartide eest hoolt 1 9 2 6 . aastal loodud Raudteelaste Hoolekande Ühing. Lisaks ilm us kahe m aailm asõ ja vahel Eestis vä ga palju am etlikke reisirongide sõ iduplaane, m ille lisas oli kaart võ i raudteede skeem . Need kaks sarnase kujundusega kaarti ilm usid aastase vahega. Mõlema trükise äärtel on arvukalt reklaam e, st m õ eldud olid need kaardid nii inform atsiooni­ kui ka reklaam ikandjana. K aartide suurim erinevus on jõ gedevõ rgu kujutam ine. K ui 1 9 3 4 . aasta kaardil on toodud kõ ik Eesti suurem ad jõ ed, siis 1 9 3 5 . aasta kaardil on vaid Em ajõ gi ja Narva jõ gi ning kum m alisel kom b el ka V õ rtsjä rve lä ä nekaldal suub uv jõ gi (ilm selt on m õ eldud Õ hnet). S iinsetel kaartidel kirjeldatud raudteevõ rgustik toim is suuresti ka pä rast I I m aailm asõ da kuni 1 9 7 0 . aastate alguseni, kui tegevuse lõ petas enam ik kitsarö ö pm elistest raudteelõ ikudest. I n the 1 9 3 0 s, the pub lication of high­quality m aps w as taken care of b y the R ailw ay W orkers’ W elfare Association, founded in 1926. In addition, many offi cial timetables w ere pub lished for passenger trains b etw een the w orld w ars, w ith a railw ay m ap or schem atics attached. These tw o m aps of sim ilar design w ere pub lished a y ear apart. Both w ere fram ed w ith a large num b er of advertisem ents and w ere thus m eant to b e b oth reference and advertising m aterials. The biggest diff erence between the two is the netw ork of rivers. W hile the m ap from 1 9 3 4 depicts all of the larger rivers in Estonia, the m ap from 1 9 3 5 only show s the Em ajõ gi and Narva rivers, plus a river reaching L ake V õ rtsjä rv in the w est (prob ab ly the Õ hne River). Most of the railway network shown on these m aps rem ained in operation after W orld W ar I I , until the early 1 9 7 0 s, w hen the m ajority of narrow ­gauge railw ay s w ere taken out of use.RAUDTEED

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20202781955 Kartulid. $QGUXV6DDUHVWH¬ffl¬¬¬1955 PotatoesAndrus S aareste jä tkas Eesti m urrete uurim ist pä rast I I m aailm asõ da R ootsis. U ppsala ülikooli arhiivis leidub um b kaudu 2 0 0 0 kä sikirjalist kaarti, m illest m itm ed trükiti „V ä ikeses Eesti m urdeatlases“ (1 9 5 5 ). On vä idetud, et A. S aarestel oli U ppsalas kergem om a uurim usi teha, kuna sinna oli koondunud suur hulk Eesti erinevaid paiku esindavast intelligentsist. Teatavate m urdesõ nade tä psustam iseks piisas tal vaid vastavast kihelkonnast pä rit inim ese ülesotsimisest. Metoodiliselt sarnaneb atlase kaartide ülesehitus 1 9 3 8 – 1 9 4 1 ilm unud m urdeatlase kaartidega. K a joonistajatena on m ä rgitud sam ad inim esed, kes küll tegelikkuses olid jä ä nud kodum aale. S am al ajal on kaardipõ hja parem asse nurka lisandunud After W orld W ar I I Andrus S aareste continued study ing Estonian dialects, this tim e in S w eden. The U ppsala U niversity Archives have around 2 0 0 0 hand­draw n m aps, several of w hich w ere included in the “ S m all Estonian D ialect Atlas” of 1 9 5 5 . I t has b een said that it w as easier for A. S aareste to carry out research in U ppsala b ecause num erous representatives of the Estonian intelligentsia from various places gathered there. He sim ply needed to contact the person from the respective parish to fi nd out the word they used. I n term s of m ethodology , the structure of the atlas m aps is sim ilar to that of the dialect atlas m aps of 1 9 3 8 – 1 9 4 1 . C redit for the draw ing w ork w as given to the sam e people, although they rem ained in Estonia. veel üks allkiri, ilm selt R ichard/ R iks Norvel (1 9 2 6 – 2 0 0 0 ). Osal kaartidest on joonistajana m ä rgitud (küll stiliseeritult) AR . S elle taga võ iks nä ha V ä lis­Eesti ühiskonnategelast, ajakirjanikku, sotsioloogi ja kunstikollektsionä ä ri Alur R einarsit (1 9 3 2 – 2 0 1 0 ). Eelnim etatud inim esi on kõ iki vä ikese m urdeatlase sissejuhatuses tä natud. S iin esitatud “ kartuli“ kaardil joonistub selgem ini vä lja erisus L ä ä ne­Eesti ja saarte (tuhvlid) ning muu Eesti vahel (kartulid). Mõlemad sõ nad on laenatud saksa keelest, kuid sõ na eri otstest (Kartoff el).But there is also a new signature on the b ase m ap: prob ab ly that of R ichard/ R iks Norvel (1 9 2 6 – 2 0 0 0 ). S om e m aps have a sty lised signature reading ‘ AR ’ . This could b elong to Alur Reinars (1932–2010), a public fi gure in Estonian expatriate circles w ho w as also a journalist, a sociologist and an art collector. All of them are m entioned in the introduction to the S m all Estonian D ialect Atlas and thanked for their contrib ution. The m ap for “ kartulid” (potatos) show s a clear distinction b etw een the w estern Estonian islands (tuhvlid) and the rest of Estonia (kartulid) for ‘ potatoes’ . Both are b orrow ed from the German Kartoff el, but from diff erent halves of the w ord.EESTI KEEL

1760 1780 1800 1820 1840 1860 1880 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 20202791928 Õ ja Ö vahepiir Saaremaal. Theodor Kaljo. ¬ffl¬¬¬1928 Boundary between vowels õ and ö on Saaremaa islandHiiumaa juurtega, aga Saaremaal üles kasvanud Theodor K aljo (1 9 0 0 – 1 9 4 1 ) pühendus om a m agistritö ö s ühele Eesti m urdegeograafi a huvitavamale iseärasusele – ö ja õ hä ä lduse piirile I da­S aarem aal. K asutades detailseid (talude tasem el) vä litö ö andm eid, selgitas ta vä lja nende hä ä likute piiriala, m is lä b is P ö ide kihelkonda. K uigi tö ö valm is jub a 1 9 2 8 . aastal ja leidis ka pub litseerim ist (ajakirjas Eesti K eel), olid tö ö retsensendid eelkõ ige teoreetilise osa suhtes kriitilised ning m agistrikraadi sai T. K aljo alles 1 9 3 4 . aastal. Edaspidi tö ö tas ta P aides kooliõ petajana ja hukkus 1 9 4 1 . aasta 1 1 . augustil punavä gede õ hurünnakus. K aardi ülanurgas on ülevaatekaardil kujutatud õ ­hä ä liku rä ä kim ise ala kogu S aarem aal tum eda ruudulise alana. Samasugusena oleks võinud kujutada Muhu saart, sest ka sealsetele inim estele pole õ hä ä ldam ine võ õ ras.Theodor K aljo (1 9 0 0 – 1 9 4 1 ), w ho w as b orn on the island of Hiiumaa but raised on neighbouring Saaremaa, wrote his Master’s thesis ab out one of the m ost interesting phenom ena in Estonian dialect geography : the b oundary b etw een Ö and Õ in eastern S aarem aa. On the basis of detailed fi eldwork data (at the farm level), he identified the b oundary of these tw o vow el sounds as running through P ö ide P arish. Although his paper w as com pleted b y 1 9 2 8 and w as pub lished in the Estonian L anguage m agaz ine, review ­ers of the w ork w ere critical prim arily of the theoretical part, and he only ob tained his Master’s degree in 1934. After that, T. Kaljo w orked as a school teacher in P aide b efore b eing killed in a R ed Arm y air raid on 1 1 August 1 9 4 1 . I n the top left­hand corner of the m ap is a general m ap of S aarem aa w ith a dark chequered area w here Õ is used. He could also have shaded in the island of Muhu, since people there likewise used Õ.EESTI KEEL

ISBN 978-9949-599-62-29 7 8 9 9 4 9 5 9 9 6 2 2Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Atlase juhatab sisse Eesti riigi sünniaegu meenutav kindral Johan Laidoneri allkirjadega Eesti kaart, millega 1920. aastal näidati maailmale noore vabariigi paiknemist ja piire. Tõsisemate teemakaartide kõrval leiab atlasest ka kaardid kama ja verivorsti levikust Eestis, 1938. aastal koostatud kaardi Eesti eliidi sünnikohtadega ja ühissaunade paiknemise kaardi 1967. aastast. Eesti rahvusatlas on sündinud Tartu Ülikooli geograafi de ja Regio kaardi meistrite koostöös. Ajalooliste kaartide eest oleme aga tänulikud meie eelkäijatele möödunud sajanditest. Rahvusatlas võiks olla olemas igas kodus, koolis, asutuses ja ettevõttes. Põnevat ja mitmekesist Eesti kartograafi at tutvustades on see teos hea teejuht kaartide imelisse maailma. Eesti rahvusatlas on pühendatud rahvusülikooli ja eestikeelse geograafi a 100. aastapäevale.You hold in your hands the fi rst National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 historical and contemporary maps, along with fascinating explanations that help give meaning to Estonian nature, culture and history. The atlas opens with a map of Estonia featuring the signature of General Johan Laidoner. This map marks the birth of the Republic of Estonia and was used to show the location and borders of the young republic to the world in 1920. Next to traditional thematic maps, the atlas also presents several intriguing maps from the history of Estonian cartography.The National Atlas of Estonia was born out of cooperation between geo graphers from the University of Tartu and map makers from Regio. For historical maps we are grateful to our predecessors from earlier centuries.The National Atlas of Estonia is dedicated to the 100th anniversary of the national university of Estonia and the founding of the study of Estonian language geography.